Kommentaariumi viide
4. kat (hilisem 5.) orkaan Dorian 31. augustil (allikas https://en.wikipedia.org/wiki/2019_Atlantic_hurricane_season#/media/File:Dorian_Geostationary_VIS-IR_2019.jpg).
Orkaan Doriani liikumistee- ja intensiivsusprognoos (tuulepõhine; allikas https://weather.gc.ca/hurricane/track_e.html).
Teated: laupäevast teisipäevani toimunud kriiside ja sündmuste tõttu ei ole arvuti taga olnud peaaegu üldse mitte võimalik olla.
Lisaks sellele algas 28. augustil TLÜs töö õppejõuna – paraku tähendab see seda, et on palju infopäevi, uue töötaja koolitamist, sisseelamist uude töökohta jms, mistõttu tähelepanu ega aega ei jätku peaaegu üldse muule (natuke meenutab Kaivo olukorda, et tööl pikk vahetus või nn hullumaja ja aega lihtsalt muuks ei ole). Õnneks olukorra rahunemise tõttu on vastav võimalus – postituse tegemine ja uuendamine – jälle tekkinud.
Siiski on õppeaasta algus pingeline – näiteks peame kolleegidega välja töötama (või taaselustama, nagu üks neist ütles) õppeaine "Maateaduse alused", millega seoses on iganädalaselt vähemalt üks koosolek, ja see hõlmab ka testküsimuste koostamist, sest uue korra järgi võib eriala valinud üliõpilane aine vahele jätta, kui ta teeb 25-küsimuselise komplekstesti (neljast maateaduse valdkonnast, lisaks astronoomia) piisavalt edukalt. See test toimub 2.09., misjärel vastused vajavad läbivaatamist, siis tuleb koosolekul otsustada, kes läbis, kes mitte jne.
Lisaks sellele algas 28. augustil TLÜs töö õppejõuna – paraku tähendab see seda, et on palju infopäevi, uue töötaja koolitamist, sisseelamist uude töökohta jms, mistõttu tähelepanu ega aega ei jätku peaaegu üldse muule (natuke meenutab Kaivo olukorda, et tööl pikk vahetus või nn hullumaja ja aega lihtsalt muuks ei ole). Õnneks olukorra rahunemise tõttu on vastav võimalus – postituse tegemine ja uuendamine – jälle tekkinud.
Siiski on õppeaasta algus pingeline – näiteks peame kolleegidega välja töötama (või taaselustama, nagu üks neist ütles) õppeaine "Maateaduse alused", millega seoses on iganädalaselt vähemalt üks koosolek, ja see hõlmab ka testküsimuste koostamist, sest uue korra järgi võib eriala valinud üliõpilane aine vahele jätta, kui ta teeb 25-küsimuselise komplekstesti (neljast maateaduse valdkonnast, lisaks astronoomia) piisavalt edukalt. See test toimub 2.09., misjärel vastused vajavad läbivaatamist, siis tuleb koosolekul otsustada, kes läbis, kes mitte jne.
Lõppemas on ebatavaliselt (südasuviselt) soe nädal, mis päädib 1.09. või 2.09. (tõenäoliselt sisemaal, olenevalt 850 hPa maksimaalse isotermi ajastatusest) kuumapahvakuga. Pikemalt: https://ilm.ee/?517991
2019. a 35. nädal algas suhteliselt palava ilmaga, kui Jõgeval ja Võrus registreeriti sooja vastavalt 25,5 ja 25,8 °C. Veel kuumemaks paisus [olukord] 27. ja eriti 28. augustil, kui kohati (28.08.) oli sooja üle 27 °C. Ka 29.08. registreeriti Tallinn-Harkus veel 26,5 °C.
Ilmamuutuse tõi 30.08., kui kõrgrõhkkond nihkus järjest kaugemale Venemaale, samas kui Läänemerele jõudis madalrõhkkonna idaserv. Sellega seoses liikus külm front itta, mis tõi üksikuid vihmahooge, pilves ilma ja isegi uduvihma, kuid mitte äikest: Läänemere regioonis ei olnud 30.08. peaaegu üldse äikest, ainult mõned üksikud välgud ööpäeva vältel siin ja seal. Räägiti frondi valest ajastatusest, kuid sel juhul pidanuks Venemaal olema äikest, kuna sinna sattus front nö õigeaegselt, kuid äikese puudumine enamasti kõikjal viitas muule, ilmselt õhumassi omaduste muutumisele ja ilmselt veel millelegi. Kokkuvõttes polnud asi seekord frondi vales ajastuses, vaid milleski muus.
31.08. nihkus Eesti kohale kõrgrõhkkonna kirde- ja idaserv. Seetõttu oli öö selge, kuid hommikuks arenes mitmel pool udu. Soojapiir püsis siiski 12...15 °C vahel (kohati Lääne-Eestis oli jahedam), samas kui kohati rannikutel oli soojem. Päeval oli ilm vähese ja vahelduva pilvisusega, sajuta. Sooja oli 20...24 °C.
1.09. püsib ilm kõrgrõhkkonna mõjul sajuta ja päikeseline. Kuid Rootsist liigub Läänemerele madalrõhulohk, mille tõttu lõunakaartetuul tugevneb. Soojapiir tõuseb päikesepaiste toel üle 25 kraadi. See toob randadesse tuhandeid inimesi üle Eesti, paraku küll rannavalve lõpetas augustiga töö, nii et täpsemaid andmeid enam ei saa https://ilm.ee/rannailm.
2019. a 35. nädal algas suhteliselt palava ilmaga, kui Jõgeval ja Võrus registreeriti sooja vastavalt 25,5 ja 25,8 °C. Veel kuumemaks paisus [olukord] 27. ja eriti 28. augustil, kui kohati (28.08.) oli sooja üle 27 °C. Ka 29.08. registreeriti Tallinn-Harkus veel 26,5 °C.
Ilmamuutuse tõi 30.08., kui kõrgrõhkkond nihkus järjest kaugemale Venemaale, samas kui Läänemerele jõudis madalrõhkkonna idaserv. Sellega seoses liikus külm front itta, mis tõi üksikuid vihmahooge, pilves ilma ja isegi uduvihma, kuid mitte äikest: Läänemere regioonis ei olnud 30.08. peaaegu üldse äikest, ainult mõned üksikud välgud ööpäeva vältel siin ja seal. Räägiti frondi valest ajastatusest, kuid sel juhul pidanuks Venemaal olema äikest, kuna sinna sattus front nö õigeaegselt, kuid äikese puudumine enamasti kõikjal viitas muule, ilmselt õhumassi omaduste muutumisele ja ilmselt veel millelegi. Kokkuvõttes polnud asi seekord frondi vales ajastuses, vaid milleski muus.
31.08. nihkus Eesti kohale kõrgrõhkkonna kirde- ja idaserv. Seetõttu oli öö selge, kuid hommikuks arenes mitmel pool udu. Soojapiir püsis siiski 12...15 °C vahel (kohati Lääne-Eestis oli jahedam), samas kui kohati rannikutel oli soojem. Päeval oli ilm vähese ja vahelduva pilvisusega, sajuta. Sooja oli 20...24 °C.
1.09. püsib ilm kõrgrõhkkonna mõjul sajuta ja päikeseline. Kuid Rootsist liigub Läänemerele madalrõhulohk, mille tõttu lõunakaartetuul tugevneb. Soojapiir tõuseb päikesepaiste toel üle 25 kraadi. See toob randadesse tuhandeid inimesi üle Eesti, paraku küll rannavalve lõpetas augustiga töö, nii et täpsemaid andmeid enam ei saa https://ilm.ee/rannailm.
2.09. püsis esialgu samuti palava ilmaga (kuni 26,5 °C), kuid pilvi lisandus alates saartest juurde ja päeva jooksul asendus selge ilm pilves ilmaga, oli tugevaid sajuhooge, üksikutes kohtades, rohkem lõunaservas, oli äikest (äikese kohta polnud viimase hetkeni eriti infot, ja nagu 30.08. näitas, võib ilmamuutus väga rahulikult ja isegi suurema sajuta toimuda). Mis edasi – elame-näeme!
12 kommentaari:
Räme ikka
Mis on räme? Palun selgita pisut pikemalt!
Praegused ilmad on rämedad. Eriti see südasuve soojus augusti viimases dekaadis
Ärge unustage ,et eelmine aasta kestis suvi kalendrisuve lõpuni. Sel aastal paar päeva on veel jäänud.
Seda eelmise aasta meteoroloogilise suve lõppu mäletan hästi.
22. septembri öösel oli sooja veel kella 2 ajal +20 kraadi, samal ajal suht täiskuu paistis ning omal lühikesed riided seljas. Kusjuures see öö tõigi Harkusse uue kuupäeva soojarekordi. Päeval oli aga vaid 15 kraadi.
30. augustil jäi äike frondil olemata, sest esiteks oli temperatuurikontrast väga väike, teiseks oli front "uimane".
2. september juba võib midagi natuke tuua, sest siis on front teravam ja aktiivsem.
Palun septembri ennustust, kes julgeb anda? Aitäh
Homme veel soe, aga siis üle 20 kraadi kusagil enam ei tule. Vihma tuleb normist vähem. Torme ei tule.
Mul prognoos juba ûleval 17.aug õhtul.
Nagu ajalugu korduks. 1992 oli 1.septembril suvine ilm meil ja kas natuke varem või hiljem lähenes Floridale 5 kat. Orkaan Andrew. Nüüd jälle siin suvi ja Floridale läheneb 5 kat. Orkaan Dorian. Kui ajalugu kordub siis Oktoobri keskel saame esimese lume korraks maha kuigi puud on veel siis osaliselt lehtes.
!7.aug tegin prognoosi Septembri kohta aga 16.juuli augusti prognoosi juurde tagasi tulles. No 0,4 kraadi tuli kuu jahedam kui ootasin aga olen rahul - mahub poole kraadise vea marginaali sisse. Septembri keskmist Harkus ootan sinna +12 kanti. Nagu 17.aug. juba kirjutasin.
Vaadates sat. pilti tekib tunne ,et see orkaan ei liigugi edasi. Lihtsalt istub Bahama saarte läänepoolseima saare külje all. Mis seal küll alles jääb :(
Postita kommentaar