Kommentaariumi viide
Teated: a) ootamatu kriis sai läbi ja olukord saadi õnneks kontrolli alla (seda pidi Kaivo selgitama, sest arvutis olla ei saanud, aga teda informeerisin, et vajadusel edasi öelda); b) sünnipäev (isiklik, mitte blogi) on 25ndal, nii et inimesi plaanin vastu võtta järjestikku 3 päeval (24ndal, 25ndal ja 26ndal, 24ndal kellaajaliselt keskpäev ei sobi, sest siis teeme Ellu juures otse-eetri seoses palava ilma saabumisega, vt allpool), kuid et 26. sobis kõige rohkem kutse saanud inimestele, siis peamine pidu jääb 26ndale, lisaks: järelsünna 7.09. on samuti tõenäoline, sest mõnedele jälle ei sobi tööpäev; seekordne tähistamine toimub juubeli tähe all.
***
Esialgu mõõdukalt, kuid lõpuks suhteliselt soe nädal, millesse jagub ka vihma; väga võimas äikeseoht on Skandinaavia (või isegi Fennoskandia) kesk- ja põhjaosas.
22.08. õhtul avaldatud uus progna: https://ilm.ee/?517974
22.08. õhtul avaldatud uus progna: https://ilm.ee/?517974
Nädala alguses (19.08.) määras ilma ulatusliku madalrõhuala kaguserv. Selle mõjul sadas mitmel pool ajuti vihma, kuid sajukogus polnud suur ja äike jäi Eestist eemale. Õhtul ilm selgines. Sooja oli 20...26 °C.
Ilm teisipäeval (20.08.): sünoptiline olukord ei muutunud oluliselt, kuid südasuviselt soe õhumass oli juba Venemaal. Sellele vaatamata oli õhumass suhteliselt soe ja niiske. Nii jäi öösel õhutemperatuur valdavalt üle 10 °C; kohati oli udu.
Päeval sadas siin-seal hoovihma (sajukogus valdavalt väike, aga kuhu sattus hoovihmade ahel, võis lokaalselt üle 10 mm sadada), äike jäi siiski eemale (lähim kolle tekkis õhtul Tütarsaarte kandis). Õhtul muutub ilm kuivemaks ja selgemaks. Sooja oli 20 °C ümber, aga kus päikesepaistet rohkem, isegi veidi üle 23 °C.
Ilm kolmapäeval (21.08.): sünoptiline olukord püsis, aga lõunapoolne frontaalvöönd aktiveerus. [Sajuvõimalus on mõõdukalt suur, sest formeeruda võib lõunatsüklon. Selle liikumisteest ja aktiivsusest oleneb ka sajuhulk (suurim on arvutatud kaguserva – kuni 20 mm)].
Pilvisus tihenes hommikuks kõikjal (esialgu kõrge õhuke pilvekiht, mis hiljem paksenes). Ennelõunal hakkas Valga- ja Võrumaal lausvihma sadama. See sadu jõudis kuni Peipsini, aga mitte põhja poole. Lausvihm kestis kogu ülejäänus päeva ja äärmises kaguservas (Saatse kandis) võis sajuhulk öö hakuks ulatuda 30 mm-ni. Lääne ja põhja pool püsis keskpäevani sajuta, kuid pärastlõunal arenesid hoovihmapilved – seal sadas mitmel pool hoovihma, üksikutes kohtades oli äikest.
Sooja oli laussajuga alla 15 °C, kuivemas lääne- ja põhjaservas kuni 20 °C, ent sajuhooga langes sealgi õhutemperatuur.
Fennoskandias jätkus äikesepuhang.
21. augustil formeerus aktiivsel frontaalvööndil lõunalohk, mis arenes edasi väikeseks lühiealiseks lõunatsükloniks, liikudes kiiresti kirde suunas (DWD).
Ilm kolmapäeval (21.08.): sünoptiline olukord püsis, aga lõunapoolne frontaalvöönd aktiveerus. [Sajuvõimalus on mõõdukalt suur, sest formeeruda võib lõunatsüklon. Selle liikumisteest ja aktiivsusest oleneb ka sajuhulk (suurim on arvutatud kaguserva – kuni 20 mm)].
Pilvisus tihenes hommikuks kõikjal (esialgu kõrge õhuke pilvekiht, mis hiljem paksenes). Ennelõunal hakkas Valga- ja Võrumaal lausvihma sadama. See sadu jõudis kuni Peipsini, aga mitte põhja poole. Lausvihm kestis kogu ülejäänus päeva ja äärmises kaguservas (Saatse kandis) võis sajuhulk öö hakuks ulatuda 30 mm-ni. Lääne ja põhja pool püsis keskpäevani sajuta, kuid pärastlõunal arenesid hoovihmapilved – seal sadas mitmel pool hoovihma, üksikutes kohtades oli äikest.
Sooja oli laussajuga alla 15 °C, kuivemas lääne- ja põhjaservas kuni 20 °C, ent sajuhooga langes sealgi õhutemperatuur.
Fennoskandias jätkus äikesepuhang.
Ilm neljapäeval (22.08.): madalrõhulohk liikus Läänemere põhjaosast Karjala kohale. Kõrgrõhuhari liikus Läänemere lõunaosa kohalt itta, selle järel liikus Rootsi kohal Läänemerele madalrõhulohk.
Seetõttu oli öö sajuta, kohati tekkis udu, kuid soojapiir jäi valdavalt üle 10 kraadi. Päeval sadas sisemaal hoovihma, oli pisike äikesevõimalus (äikesepuhang koondus Fennoskandia idaserva). Sooja oli 17...22 °C, sajuhoogudega vähem. Tuul oli valdavalt läänekaartest ja mõõdukalt tugev.
Ilm edaspidi (nädala lõpuni): 21. augustil jõudis idapiiri taha troopilist õhumassi kandev väike lõunalohk. See liikus väga kiiresti Venemaa keskoblastite suunas, tuues kaguserva lausvihma, mujal peamiselt pilvisuse tihenemise. Sooja oli 20. augustiga võrreldes vähem, sest ilm oli pilvisem: enamasti kuni 21 °C, laussajuga oluliselt vähem.
22. augusti ilma vaata ülal.
23. augustil liigub üle Soome ulatuslik madalrõhkkond, mis toob vihmahooge rohkem saartele ja põhjaserva, lisaks tugevneb tuul, kuid ilm püsib mõõdukalt (tempereerivalt) soe. Olulisi muutusi ei ole selles osas ka 24. augustil.
25. augustil tekib Läänemerel intensiivne antitsüklonaalne areng. Selle mõjul ilm rahuneb ja muutub kuivaks. Ööd muutuvad jahedamaks, päevad aga soojemaks: sisemaal öösiti alla 10 °C (rannikutel ikka soojem) ja päeviti valdavalt üle 20 °C.
Seetõttu oli öö sajuta, kohati tekkis udu, kuid soojapiir jäi valdavalt üle 10 kraadi. Päeval sadas sisemaal hoovihma, oli pisike äikesevõimalus (äikesepuhang koondus Fennoskandia idaserva). Sooja oli 17...22 °C, sajuhoogudega vähem. Tuul oli valdavalt läänekaartest ja mõõdukalt tugev.
Ilm edaspidi (nädala lõpuni): 21. augustil jõudis idapiiri taha troopilist õhumassi kandev väike lõunalohk. See liikus väga kiiresti Venemaa keskoblastite suunas, tuues kaguserva lausvihma, mujal peamiselt pilvisuse tihenemise. Sooja oli 20. augustiga võrreldes vähem, sest ilm oli pilvisem: enamasti kuni 21 °C, laussajuga oluliselt vähem.
22. augusti ilma vaata ülal.
23. augustil liigub üle Soome ulatuslik madalrõhkkond, mis toob vihmahooge rohkem saartele ja põhjaserva, lisaks tugevneb tuul, kuid ilm püsib mõõdukalt (tempereerivalt) soe. Olulisi muutusi ei ole selles osas ka 24. augustil.
25. augustil tekib Läänemerel intensiivne antitsüklonaalne areng. Selle mõjul ilm rahuneb ja muutub kuivaks. Ööd muutuvad jahedamaks, päevad aga soojemaks: sisemaal öösiti alla 10 °C (rannikutel ikka soojem) ja päeviti valdavalt üle 20 °C.
See on üldistatult Assoori maksimumist lähtuv kõrgrõhkkond, mis liigub Baltimaade suunas. Eesti kohale jõudes pole see kõrgrõhkkond kuigi soe, aga siiski aastaajale täpselt vastav. Juhul, kui kõrgrõhkkond nihkub edasi Venemaale, aga selle lääneserv jääb Baltikumi kohale, hakkab hoogsalt lisanduma soojust, nii et kohale võib jõuda tavatult soe õhumass. Aga on ka variant, et kõrgrõhkkond jääb Läänemerele või Eestist lõunasse: sel juhul ei ole ilm tavatult soe.
Seega jälle: viimane võimalus randa minna, päevitada ja ujuda südasuviselt sooja õhu saatel. Elame-näeme, kui palju neid viimaseid võimalusi veel tuleb!
Kas olukord areneb kuumalaineks või tuleb lihtsalt südasuviselt soe ilm tagasi, veel ei tea. Aga meenub 1997. a, kui veel augusti viimastel päevadel esines 30-kraadist õhutemperatuuri. Ka 1992. ja 2002. a oli augusti lõpp ja septembri algus väga soojad või isegi tulised. Tõepoolest on nii rõõmustajaid kui ka muretsejaid, et 29-kraadised ilmad tulevad tagasi.
Kuumus mõjub inimestele vastuoluliselt. Allikas: https://secretldn.com/london-hot-weather-forecast/
30 kommentaari:
Vaevalt et öösel merel äikest tuleb. Õhtu juba käes ja merel pole isegi rünkpilve algeidki veel.
-----------------------------
See prognoositav kõrgrõhkkond jääb Baltimaadele toppama ja hääbub siin tasapisi.
Üle 20 kaheksa (28) kraadist kuuma ei tule.
Jüri kandis oli äike natuke pärast kella 18, mille mõned mürinad olid Tallinnasse Nõmmelegi nõrgalt kuulda, aga välke ei näinud ühtegi.
-----------------------------------------------------------------
Mereäikese suhtes on Tallinnas väga piiratud võimalus äikese otse pealetulekuks - õhuvool peab olema suht täpselt läänest. Vaid teatud tingimustel "kõlbab" ka õige pisut kas lääneedela poolt või lääneloode poolt.
Tundub et mereäike jääb siiski ära seekord. Ikka veel midagi paljulubavat pole olnud.
Arvan ,et hetke ECWMF jooks järgmise nädala sooja kohta on kõige lähema tõele. Sooja tuleb aga nädalalõpuni vastu ei pea.
Oleneb kui sooja ja mis ajaks enne nädala lõppu otsa saab.
GFSi järgi kordub juuli kuumalaine augustilõpu variant, ehk et soojateravik läheb Norra merele ja meie saame sellest kaudset osa üheks päevaks, mil lõpuks laguneva kõrgrõhuala järel läänetsükloni lohk siiapoole tuhiseb.
Täiega räme
Räme kohta ei tea, aga see mereäikese ärajäämine osutus tõeks: isegi Soome ja Rootsi kolleegidega oli konverentskõne, kus arvati, et 71% tõenäosusega võiks tulla, aga võta näpust!
Suur kuumus tuleb ja paistab, et kestab septembrini. Samas, elame-näeme!
Äikest selle kuumaga ei kaasne. Isegi külma frondigagi mitte. Lahkub see soe sama märkamatult nagu 19. augusti soegi.
Uhh kui mõnus on seda tundidepikkust vihmaladinat kuulda, arvestades, et praegune sadu on selle kuu viimane ilmselt. Asukoht siis Kesk-Harjumaa.
Antarktika kohal algas äkiline stratosfääri soojenemine (SSW). Eelmised korrad 2002 ja 2010 septembrid. No kui siin seos oleks siis külm talv meil aga samas jäämere allesoleva jää asend on selline ,et peaks tulema väga palju vihaseid tsükloneid Norra mere põhjaosas. NAO indeks peaks ka enamuse talvest olema kergelt positiivne. Viimast näitab Atlandi hetke pinnavee temperatuuri jaotus. Normist soojem aja on hobuseraua kujuliselt nii ,et avatud osa on Briti saarte suunas. Teistpidi tuleks külm talv. Ilmselt see Antartika mõju jääb alla ja tuleb ikkagi soe talv - näidaku käbid või sipelgapesad mida iganes.
Jüril oli eile telefoniga suured jamad - küll ütles üles, siis ei leidnud sobivat remonditöökoda, siis ajasid remonditöökojad mulli suust välja ja üldse hullumeelne päev.
Seetõttu ta ilmselt ei jõudnud eile eriti ka blogis käia.
Oli jah hirmus päev: 4 tundi jooksin linnaosade vahet, nii et ribadeks lausa! Täna küll rahulikult kodus ega viitsi kuhugi minna.
Tundub ,et saartel saab öist äikest ööl vastu Reedet.
35.nädalal ilma ei ole?
Anonüümne28. august 2019 10:06
Millest selline arvamus ?
Eks ta labiilsuse kaardi järgi ilmselt arvas. Väike oht on olemas jah. Aga 1. septembri õhtul võib 30 kraadi vist ära tulla, sest juba täna oli 13-kraadise isokaga 27 kraadi, aga 1. septembriks näidatakse 16-kraadist isokat.
Mitte ainult. Need Poola pilved vajuvad vaikselt aina lähemale ja püsivad ka elus öösel.
Tundub ,et Põhja-jäämere jää on oma miinimumi saavutanud ja varsti hakkab pindala hoopis kosuma. Jäi lõpuks kaugele 2012 miinimumist.
Unustage ära see äine äike. Läheb nii nagu 23. august 2019 19:13 mainisin.
öine
Täiega nurjunud see blogi taastusprotsess. Proovi uuesti.
2. septembri kuumapahvaku kohta jään ka oma 23. august 2019 19:13 kommentaarile kindlaks, ehk et soe kestab ja lõppeb äikeseta.
Blogi on surnud. Esialgu Kamenikuga kvaliteet tõusis, aga nüüd ei miskit, kuigi ilm on huvitav. Mina vist loobun siin käimast.
Täna järjekordne daatum meteoroloogiajärves, kui kobrutav tulekera on pilvede kallistusest rohkem prii. Tuul suudleb mändide latvu. Ilm paugutab kiudpilveebemetega. Muidu täitsa armas ja sulnivõitu daatumike. :D
AUG..JRE..HGT jm.
Ju see äikeste vähenemine on mingil moel pilvede vähenemisega seotud (paksemate sajupilvede) mis pidi nagu toimuma praegu. See omakorda pidi olema seotud 3 asjaga
1.) Metsade põlemine troopikas. Pilvede teke väheneb seal ja see mõjutab Maad tervenisti. Rohkem päikest pääseb maapinnani ja temperatuur tõuseb
2.) Tööstuslik saast. Näiteks mõnedes piirkondades ei jõua valgust niipalju maapinnani ja ka aurumine väheneb selles hägus.
3.) Ookeanides hulpivad hiigel plastsaared. Ega läbi plastitükkide ikka niipalju ei auru kui läbi puhta vee.
Need kolm asja kokku pidid ka planeedi keskmist temperatuuri tõstma. Alles siis pidi tulema Co2 mõju soojendajana jne.
Seega Co2 on üks suur bisness aga mitte õige põhjus kliima soojenemises.
Jah, Jüril palju tegemisi seoses ema, ülikooliga jms.
Oleksin valmis taas üle võtma, tööl septembrist alates rahulikumad ajad.
Samuti süvenesin Jüri postitustesse mitme aasta omadesse, ja tegin endale selgeks, mis oli postitustes. puudu.
Palun andke tagasisidet, mida arvaksite ?
Tere! Üle mitme päeva on õnnestunud jõuda arvuti taha, õigemini siis mitte-nutitelefoni või mitte-tööarvutisse. 28. augustil oli uues töökohas infopäev, uute töötajate koolitus jms ehk kokkuvõttes on kogu nädal olnud tõsine (mitte tõeline) hullumaja. Lisaks on tarvis välja töötada uus õppeaine koos testküsimustega jms. Era-e-postis on mul näiteks 219 vastamata e-kirja (!), samas tööalased e-kirjad on ca 80% ulatuses (kokku 118 kirja) vastatud, mis moodustab kokku umbes 44 lk A4 teksti ja nõnda edasi.
Olin üks Kaivo kritiseerijatest, ent nüüd tahaks oma sõnad ära süüa. Kui Jüri eest veab, on blogi suurepärane, kui Kaivo teeb, siis nõrgem, ent kui keegi ei tee, siis see viimane on kõige halvem variant. Praegu on sisuliselt kaduma läinud augusti kuumalaine nädal. Oleks vaja, et vähemalt nädala alguses avataks uue nädala lehekülg ja ehk siis kommentaaridesse lisandub asjalikke tekste. Loomulikult on blogi vabatahtlik tegevus, aga me oleme nii harjunud sellega. Jüri sadade kirjade hulgas oli kindlasti ka neid, mis avaldasid pahameelt ilmata nädala suhtes. Muidugi saame aru, et uue tööaasta algus on töid täis.
Minul poleks Kaivo vastu midagi, ei näegi erilist erinevust Kaivo vs Jüri. Peaasi, et blogi ilmuks!
https://www.yr.no/place/Bahamas/Central_Abaco/Little_Joe_Downer_Cay/
Bahamadel on tulemas ju ligi meeter sadu.
Postita kommentaar