Kommentaariumi viide
10. juunil liikus väheaktiivne madalrõhuala aeglaselt Skandinaavia kohalt ida suunas. Seetõttu oli vähese ja vahelduva pilvisusega ilm, kohati sadas hoovihma ja lääneservas oli äikest.
Puhus muutliku suunaga tuul 2–7, saarte rannikul ja hiljem lõuna- ja edelatuul puhanguti kuni 12 m/s. Õhutemperatuur oli enamasti 20...25 °C. Metsades oli väga suur tuleoht!
9. juunil tugevnes Läänemerel kõrgrõhkkond, mis liikus aeglaselt kagusse. Selle oli öö selge taevaga, päev pilvedega, aga sajuta.
Tuul oli nõrk ja muutliku suunaga, kuid rannikul siiski kuni 9 m/s. Õhutemperatuur langes öösel 1...7, maapinnal 0...–2 °C-ni, rannikul oli kuni 10, päeval 15...21 °C.
8. juunil liikus Läänemere kohalt madalrõhulohk üle Eesti kagusse. Ennelõunal sadas veel Lõuna-Eestis hoovihma, kuid põhja poolt pilvisus hõrenes.
Öö hakul puhus veel rannikul puhanguti kuni 15 m/s ulatuv edela- ja läänetuul, kuid keskööks tuul nõrgenes ja asendus põhjakaarte-, õhtul uuesti lääne- ja vaid põhjarannikul tugevnes lühiajaliselt puhanguti 10 m/s.
Õhutemperatuur oli öösel 9...11, päeval 14...18 °C.
Suve esimesed mesokad Pärnus.
7. juunil oli vähese ja vahelduva pilvisusega sajuta ilm. Õhtul loode poolt alates pilvisus tihenes ja hakkas hoovihma sadama, oli äikest. Puhus edela- ja läänetuul 5–11, saartel ja rannikul puhanguti 15 m/s. Õhutemperatuur oli 13...18 °C, saartel vähem.
Ilm eeloleval ööl ja homme päeval. Läänemere kohalt liigub madalrõhulohk üle Eesti kagusse. Ennelõunal on Põhja-Eestis vahelduv pilvisususega sajuta ilm, Lõuna-Eestis on pilves selgimistega ja mitmel pool sajab hoovihma, võimalik ka äike. Puhub põhjakaartetuul 4–9 m/s. Pärastlõunal pilvisus kõikjal hõreneb ja saju tõenäosus väheneb. Puhub valdavalt loode- ja läänetuul 3–9 m/s, põhjarannikul puhanguti 14 m/s. Õhutemperatuur on 13...18 °C.
Ilm järgmistel päevadel. Laupäeval (9.06.) tugevneb Läänemere ümbruses kõrgrõhkkond, mille all tuleb öö selge taevaga, päev pilverünkadega, aga sajuta. Tuul on nõrk ja muutliku suunaga. Õhutemperatuur langeb öösel 3...8, maapinnal 0 °C ümbrusse, rannikul on kuni 12, päeval 16...21 °C.
Pühapäev (10.06.) püsib kõrgrõhkkonna serv Eesti kohal ja ilm on sajuta. Tuul on nõrk ja muutliku suunaga. Õhutemperatuur on öösel 5...10 °C, rannikul kuni 13, päeval 19...24 °C, kuid tuulepealsel rannikul on paari kraadi võrra jahedam.
Tuleohukaart on rekordiline. Prognoos http://www.ilmateenistus.ee/ilm/prognoosid/tuleohukaart/:
Uudiseid: 6. juunil kaitses Saara-Liis Lutsar lõputöö „Ekstreemsete sajupäevade sünoptiline analüüs Eesti kohta“, mille juhendajateks on MSc Jüri Kamenik ja MSc Oliver Tomingas, retsensent aga PhD Hannes Tõnisson. Sellest tööst olulisem.
*EstMS juhatuse kolmas koosolek toimus 6. juunil ja päevakorras oli 2 olulist punkti: ilmavaatlejate ja -huviliste kokkutulek 28. juulil, koduleht http://meteoroloogia.ee/.
*5. juunil sadas Jõhvis lumekruupe, täpsemalt ühelt kontaktilt info: Tuttav täna helistas emale, et Jõhvis sadas täna lumekruupe ja hiljem vihma. Aasta eest tabas Moskvat lumetorm: https://elu24.postimees.ee/4133675/pildid-ja-video-moskvat-tabas-ootamatult-talv-soomes-pole-parem?_ga=2.195201317.888904069.1496354716-1046170097.1495998338.
10. juunil liikus väheaktiivne madalrõhuala aeglaselt Skandinaavia kohalt ida suunas. Seetõttu oli vähese ja vahelduva pilvisusega ilm, kohati sadas hoovihma ja lääneservas oli äikest.
Puhus muutliku suunaga tuul 2–7, saarte rannikul ja hiljem lõuna- ja edelatuul puhanguti kuni 12 m/s. Õhutemperatuur oli enamasti 20...25 °C. Metsades oli väga suur tuleoht!
Äikese-eelne ja äike vastavalt Pärnu-Jaagupi – Laitse piirkonnas nähtuna.
9. juunil tugevnes Läänemerel kõrgrõhkkond, mis liikus aeglaselt kagusse. Selle oli öö selge taevaga, päev pilvedega, aga sajuta.
Tuul oli nõrk ja muutliku suunaga, kuid rannikul siiski kuni 9 m/s. Õhutemperatuur langes öösel 1...7, maapinnal 0...–2 °C-ni, rannikul oli kuni 10, päeval 15...21 °C.
Pärast külma ja -mesoseid ööd rämetas Pärnu igasuguste pilvedega.
Öö hakul puhus veel rannikul puhanguti kuni 15 m/s ulatuv edela- ja läänetuul, kuid keskööks tuul nõrgenes ja asendus põhjakaarte-, õhtul uuesti lääne- ja vaid põhjarannikul tugevnes lühiajaliselt puhanguti 10 m/s.
Õhutemperatuur oli öösel 9...11, päeval 14...18 °C.
7. juunil oli vähese ja vahelduva pilvisusega sajuta ilm. Õhtul loode poolt alates pilvisus tihenes ja hakkas hoovihma sadama, oli äikest. Puhus edela- ja läänetuul 5–11, saartel ja rannikul puhanguti 15 m/s. Õhutemperatuur oli 13...18 °C, saartel vähem.
Ilm eeloleval ööl ja homme päeval. Läänemere kohalt liigub madalrõhulohk üle Eesti kagusse. Ennelõunal on Põhja-Eestis vahelduv pilvisususega sajuta ilm, Lõuna-Eestis on pilves selgimistega ja mitmel pool sajab hoovihma, võimalik ka äike. Puhub põhjakaartetuul 4–9 m/s. Pärastlõunal pilvisus kõikjal hõreneb ja saju tõenäosus väheneb. Puhub valdavalt loode- ja läänetuul 3–9 m/s, põhjarannikul puhanguti 14 m/s. Õhutemperatuur on 13...18 °C.
Ilm järgmistel päevadel. Laupäeval (9.06.) tugevneb Läänemere ümbruses kõrgrõhkkond, mille all tuleb öö selge taevaga, päev pilverünkadega, aga sajuta. Tuul on nõrk ja muutliku suunaga. Õhutemperatuur langeb öösel 3...8, maapinnal 0 °C ümbrusse, rannikul on kuni 12, päeval 16...21 °C.
Pühapäev (10.06.) püsib kõrgrõhkkonna serv Eesti kohal ja ilm on sajuta. Tuul on nõrk ja muutliku suunaga. Õhutemperatuur on öösel 5...10 °C, rannikul kuni 13, päeval 19...24 °C, kuid tuulepealsel rannikul on paari kraadi võrra jahedam.
Tuleohuindeks on endiselt rekordiline, kuid kohati Saare- ja Pärnumaal peaks oluliselt vähenema:
- 8.06. levivad vihmahood üle Eesti loodest kagusse. Lõunapoolsetes maakondades on sadu paiguti mõõdukas. Tuleoht on valdavalt IV-V klassi piires.
- 9.06.-11.06. on sajuta ilm. Tuleoht püsib IV-V klassi piires.
- 12.06 levivad vihmahood üle Eesti. Tuleoht on III-V klassi piires (http://www.ilmateenistus.ee/ilm/prognoosid/tuleohukaart/).
***
Tuleb külm ja tuuline nädal; põud hakkab taanduma, kuid mitte igal pool.
TÄHELEPANU! TULEOHT METSADES ON ÄÄRMISELT SUUR! SUHTELISELT KUIV ILM PÜSIB JA OLUKORD MUUTUB JÄRJEST OHTLIKUMAKS!
Nädala alguses liigub madalrõhkkond üle Skandinaavia põhjaosa kagusse. Hommikul jõuab Läänemere põhjaossa ja Soome lahele madalrõhulohk koos külma frondiga, mis liigub edasi kagu suunas. Seetõttu on vahelduva pilvisusega ilm. Mitmel pool sajab hoovihma, kohati rahet / jääkruupe, ja on äikest, kuid hommikul loode poolt alates selgineb. Puhub lääne- ja loodetuul 6–11, puhanguti 15, saartel ja rannikul puhanguti 20 m/s. Õhutemperatuur on 16...20, Lõuna-Eestis koguni kuni 23 °C.
Teisipäeval (5.06.) ja kolmapäeval (6.06.) koondub madalrõhkkond Venemaa kohale. Samal ajal tuleb Skandinaaviast kõrgrõhkkond servaga Läänemerele. Kahe rõhuala piirimail on väga tugev loodetuul, mille puhanguid on 15, saartel kuni 20 m/s. Hoovihma sajab suurema tõenäosusega ida pool (saju võimalus 50–75%, Lääne-Eestis on vihma võimalus 25–50%), Virumaal võib sekka tulla ka lumekruupe. Õhumass muutub jahedamaks ja nii on temperatuur öösel 6...10, maapinnal võib langeda alla 0 °C, meretuulega rannikul jääb üle 10 °C, päeval on 11...16 °C.
Neljapäeval (7.06.) on vahelduva pilvisusega ilm. Kohati sajab hoovihma. Puhub läänekaartetuul 4–10, rannikul puhanguti kuni 15 m/s. Õhutemperatuur on 4...9, rannikul kuni 12 °C, maapinnal võib esineda öökülma, kuid päeval on juba 17...22 °C.
Laupäeval (9.06.) tugevneb Soome kohal kõrgrõhkkond, mis Eesti poole ja ilm selgineb. Puhub mõõdukas idakaartetuul. Õhutemperatuur on öösel 4...9, maapinnal võib 0 °C lähedale langeda, kuid rannikul on kuni 12, päeval 17...21 °C ja pühapäeval (10.06.) isegi 19...24 °C.
Laupäeval (9.06.) tugevneb Soome kohal kõrgrõhkkond, mis Eesti poole ja ilm selgineb. Puhub mõõdukas idakaartetuul. Õhutemperatuur on öösel 4...9, maapinnal võib 0 °C lähedale langeda, kuid rannikul on kuni 12, päeval 17...21 °C ja pühapäeval (10.06.) isegi 19...24 °C.
- 4.–5.06. sajab mitmel pool hoovihma, mis olulist leevendust ei too. Tuleoht jääb enamasti IV-V klassi piiresse.
- 6.–8.06. sajab kohati hoovihma. Tuleoht on valdavalt IV-V klassi piires, kohati võib veidi väheneda.
42 kommentaari:
Need saabuvad väikesed vihmajäägid puhutakse tuule poolt kohe varsti tolmuks. Teisipäev peaks tulema üsna tormine, mis kuivatab veelgi rohkem.
Jah, tuleoht ilmselt ei leevene, kuigi mõni koht võib siiski üsna arvestatavalt vihma saada.
Ilmateenistus on lõpuks märkinud teatesse, et äikse esinemis võimalus ilka olemas nyyd.
3.06.2018 kl 20:23 kommial paluks vaadata allpool olevat linki ja öelda veelkord ,et arktika sulab paljaks. Jääd rohkem kui viimasel ajal olnud. Kohati jää 5 meetrit paks ja ei sulagi enam ära.
http://ocean.dmi.dk/arctic/icethickness/images/FullSize_CICE_combine_thick_SM_EN_20180602.png
Must joon kujutab jooksva aasta jää kogust mitte paksust.
Kas mereefekti ka saabuvas arktilises õhumassis tuleb? Meri on ju 10-15 kraadi, aga õhumass kõrgustes 12-17 kraadi külmem.
Peaks tulema aga sajuhulgad vist on väiksed tugeva tuule pärast aga samas kui mitu pilve samast kohast üle käib siis homme võib mõni koht isegi korralikult kastetud saada.
Ilmateenistus mainib homseks Virumaale juba lumekruupe.
Tundub et homne ilm on pilves selgimistega, st pilvi sinitaevast märksa rohkem ja päevasooja 10-14 kraadi vahel. Tugevama sajuga ehk 7-8 kraadi. Soome poolt on massiliselt sügisele omaseid kihtrünkasid tulekul.
Soome lahel päev jah pilvine, aga sadu vähe kui üldse. Samas suurt sadu nagu eile, ei paista kuskilt. Paistab tormine või väga tuuline päev tulevat!
"Eestile omane suveilm on taas käes. Ongi põhjust raadiot kuulata."
Sellise vahva ütlemise ütles täna kella 12:15 paiku Vikerraadio saatejuht.
Jah, eile vist hitfm-st ütles saatejuht, et ohhoo, homseks lubatakse lumekruupe, kuid et kasukad välja ja suusad alla, jäi ütlemata. Samas tundub, et õhumass on piisavalt soojenenud, et tahkete sademete tõenäosus on väike või isegi väga väike (alla 5%). Ometigi kuskilt ilmus teade, et vist Saaremaal sadas jääkruupe (oli piisavalt tugev hoogsadu).
Homne ilm endiselt pilves?
Pigem vahelduv kuskil nii 60% pilvi ja 40% selget.
Aitäh.
Oleneb mis koht. Soome lahe ääres võib hommikuks selgineda, aga hiljem tiheneb pilvisus mõnevõrra, mujal on aga rohkem pilvi. Paide ja Türi kant http://www.meteo.pl/um/php/meteorogram_map_um.php?ntype=0u&fdate=2018060512&row=213&col=311&lang=pl, kagu pool pilvi päeval vast enamgi.
Lumekruupe sadas Jõhvis.
Hetkel tundub ,et ühe lühikse soojalaine teeb veel ja nii nädala pärast algab vihmaperiood mis vähemalt 2 nädalat kestab.
Loodetavasti kestab poolteist kuud, nagu praegune põuaperioodki.
Loodame, aga võiks siis märg ja soe olla.
Kahte head korraga ei saa, vähemalt levinud ütluse järgi...
Aga eeloleva öö prognoositav madalrõhulohk ilmselt peale Virumaade ja Harjumaa k-
irdenuka mujale vihma ei too.
Läänes Pärnu poole hoopiski tugevad sajud liikumas.
Enne kui läänetsüklonit ei saabu, pole Põhja-Eestis mõtet tuleohu kustumist loota.
Jah, lõunatsüklonid ja -lohud siia eriti ei too sadu ja sukeldujad toovad pigem saartele ja lõunaserva saju.
Arvan et sellest esmaspäevaõhtusest äikesevõimalusest jäävad Eesti jaoks vaid riismed järele, kui hiljemalt pühapäeva õhtu kätte jõuab.
Miks nii pessimistlik koguaeg? Nii palju, kui mina olen asju jälginud, on see aasta kyll peaaegu kõik ennustused äikse kohta paika pidanud ja enamgi veel.
Kas millalgi on põhja-Eestisse ka vihma loota? Viimane vihm mis kastis midagi tuli 1. mai. Peale seda on mõned mm-d tuld aegajalt, aga see pole tolmugi kinni pand. Üldiselt, kui mujal on tuld, siis meil ikkagi mitte.Vili hakkab ära kuivama põllul :S Teisipäevane vihm, tundub, et ka ei ole meile mõeldud.
Seis ob jah väga kriitiline. Samas ehk ikkagi tuleb esmaspäeval vihma ja õhuvool on rohkem edelast ka.
Kui pikk on üldse kõige pikem sajuta periood , mis Eestis registreeritud, vegetatsiooniperioodil?
Võin eksida aga kuskilt meenub number 42 päeva või midagi sellist aga mitte tervet riiki arvestades vaid maakonda näiteks
See oli jah 2002 augustis, mil Lõuna-Eestis ei sadanud tol kuul midagi ehk 0 mm.
--------------------------------------
Tuleohukaardilt on miskipärast Kuusiku näit kadunud. Just see kõige huvitavam, eksole...
Kas 2002 ööpäeva sademete andmed on mõõtepunktide kaupa kuskil netis olemas? Ilmateenistuse kodulehel nii varaseid pole. 2002 oli kevad ka põuane, aga mingi hetk juunis ikkagi hakkas sadama.
Valga oli vist see jaam 2002 mis kuival oli aga mitu päeva seda ei mäleta
Esmaspäeval jah Põhja-Eestis põud jätkub ja seekord ka saared jäävad sajuta, kuna õhuvool on lääneloodest. Vähemalt HIRLAMi järgi.
Keravälk on jäänud venemaal kaamerasse
https://youtu.be/cIB3NPTdwmc
Nõva kandis peaks nõrk äike praegu olema
Kuulasin ka seda äikest Nõva kandis
Laupäeval (09.06) leidsin, et jorjenite rida on must, öökülm on oma töö teinud. Ka kõrvitsaid näpistanud. Termomeeter on miinimumi näidanud õhus ööl vastu reedet 0,2 kraadi ja vastu laupäeva 1,9 kraadi.(Kanepi vald)
Jah, kuuldud on jutte 40 päevast, aga kas just 42, ei tea öelda. Siin http://www.ilmateenistus.ee/wp-content/uploads/2013/01/eesti_ilma_riskid_2012_sademetepuudusjapoud.pdf on 2002. a kirjeldatud, aga järjestikust põuapäevade arvu pole mainitud (või ei märganud / ei lugenud välja). Teada on, et augustis ei sadanud midagi.
Kõik jaamad ei tööta pühapäeval ja nii ei olegi neid kaardil.
Äike oli jah. Marnet oli Väike-Pakril siis. Samas keravälgu video kohta ei oska midagi öelda.
4-nda juuni tegelinskile selle aasta Artika maikuu jääkatte kokkuvõttest:
"Arctic sea ice extent for May 2018 was 12.2 million square kilometers (4.7 million square miles). This was the second lowest May extent in the 39-year satellite record, and is 310,000 square kilometers (120,000 square miles) above May 2016, the record low for the month...."
Jutuallikas on siin http://nsidc.org/arcticseaicenews/
Mitte kuidagi ei näe, et jäämass kasvaks Artikas! Samuti tema eelmise nädala linkide andmete read ei kinnitanut seda.
HIRLAMi järgi ärge täna mingit äikest küll oodake. Hea kui kuskil üldse sajab.
Jah, mine sa tea. Samas Soome pool oli juba hommikul hoogsadusid.
10.juuni 23:58 kommentaarile ,et ma rõhutasin ,et jutt jää kogusest mitte pindalast. See mida sa esile tood tean isegi ammu. Selle järgi jah näiliselt nagu asi hull praegu aga tahad näha ,et juuli lõpuks ka see graafik vajub üsna keskmise lähedale. Üks asi on pindala aga ma räägin kogu massist mis põhja poolkeral.
Jah, andmeid ja analüüsi vaadates peab nõustuma.
Postita kommentaar