Kommentaariumi viide
Ele Pedassaar · Mis ilmaga juhtus?
Tuleb üsna suvenäoline nädal.
Põud hoiab Eestit raudses haardes, v.a üksikud kohad: https://maaelu.postimees.ee/4486087/poud-ohustab-eestit-eeskatt-kevadel.
Ele Pedassaar · Mis ilmaga juhtus?
Kiirelt alanud kevad kestab, aga näitab juba suvist sooja ning õhutemperatuuri number ulatub mitu nädalat maikuu keskmisest (Eestis on maikuu keskmine 10 °C ringis) tunduvalt kõrgemale. Kellele siis soe ei meeldi, aga tuleb tunnistada tõsiasja, et sooja kõrval on ilm püsinud ka pikalt kuiv. Seetõttu on tuleoht meie metsades vaatamata lopsaka leherüü saanud puudele ja põõsastele väga suur ja kasvab veel, kuna ilmaprognoosmudelid on ses osas ühte meelt, et ilm püsib kuiv maikuu lõpuni.
Ühe olulise põhjuse näitab atmosfäär ise kätte. Õhu juhtvool ehk jugavool, mis ümber põhjapoolkera läänest itta liigub, on sattunud sel aastal justkui liiklusummikusse. Jugavool, mis aitab Atlandi niiskeid madalrõhkkondi Põhja-Euroopasse ilma tegema, on tõusnud praguseks kõrgetele laiustele ja kulgeb üsna südasuvist liini mööda üle Barentsi mere. Tavapäraselt jääksime praegusel aastaajal jugavoolule jalgu ja Eesti ilm oleks sageli sajune ning tuuline. Aga ei ole, kuna Põhja-Euroopa ilma valitsevad praegu enamjaolt kuivad kõrgrõhkkonnad, mis on läänevoolu blokeerinud. Lisaks kaardub kõrgrõhuala serva mööda lõunast põhja sooja õhku. Tulemuseks on tuleohtlikud metsad ning Skandinaavia mägedes liiga kiiresti sulava lume tõttu tekkinud üleujutused.
Euroopa lõuna- ja idapoolne osa kannatab aga madalrõhkkondade all tugevate äikesevihmade käes, kus lisandina pakutakse rahet, tugevaid pilvealuseid tuulepuhanguid ning keeristorme.
Pikemad ilmamudelid on arvutanud, et õhu juhtvoolu ummikseis jätkub ka juunis ning praktiliselt terve Euroopa jaoks tähendab see keskmisest 3...5 °C soojemat ilma. Hea on see, et merevesi soojeneb kiiremini, aga soojal ilmal on ka oma varjuküljed nagu näiteks põud ning süttivad metsad. Lõpptulemusena võivad langeda nii vee kui õhu kvaliteet.
HIRLAM (http://www.ilmateenistus.ee/ilm/prognoosid/mudelprognoosid/euroopa/#layers/temp2mv2,sadufaas, täiendatud ja kohandatud).
Kuigi pärast suurt kuumust ehmatas öökülm koguni kahel järjestikusel ööl, on ilm taas soojemaks muutunud. Nii oli nädala alguses Läänemere lõunaosa kohal kõrgrõhuala ja ilm oli koguni selge. Puhus muutliku suunaga tuul 1–6 m/s. Õhutemperatuur oli 22...26 (Kuusikul 25,4 °C, kus hommikuks oli maapinnal –0,2 °C), kuid tuulepealsel rannikul 18 °C.
Tundub, et esialgu on ilm jahedam ja pilvisem, aga nädala lõpuks soojeneb jälle, on sajuta ja enamasti selge.
Nii on kolmapäeval (23.05.) Eesti kohal väheaktiivne madalrõhuvöönd. Siin-seal sajab hoovihma, päeval on võimalik isegi äike. Tuul asendub läänekaarte-, olles enamasti nõrk, põhjarannikul tugevam. Õhutemperatuur on öösel 8...13, päeval 16...21 °C.
Neljapäeval (24.05.) tugevneb Põhja-Euroopas uus kõrgrõhkkond, mis päevaks koondub Põhjalahe kohale, ja selle kaguservas tuleb öö selge, päev pilverünkadega, aga enamasti sajuta. Tuul asendub põhjakaarte- ja on tuntav. Õhutemperatuur öösel 6...11, päeval 18...23 °C, meretuulega rannikul 15 °C.
Reedel (25.05.) koondub kõrgrõhkkond Soome lahele ja selle vahetus läheduses on ilm selge, kuiv ja vaikne. Õhutemperatuur öösel 3...8, maapinna lähedal langeb 0 °C ümbrusse, rannikul alla 10 °C ei lange, kuid päeval 17...22 °C.
Laupäeval (26.05.) katab Läänemere ümbrust mitmeosaline kõrgrõhuvöönd. Pilvi on vähe, ilm on kuiv ja rahulik. Õhutemperatuur öösel 5...11, päeval 23...27, meretuulega rannikul 17...20 °C.
Pühapäeva (27.05.) öösel liigub üle Soome kagusse madalrõhulohk ja selle mõjul õhurõhufoon veidi langeb. Õhukesi kõrgeid pilvi lisandub ka meile, kuid sadu neist ei tule. Päeva peale tugevneb Skandinaaviast uue kõrgrõhkkonna mõju, tuul asendub põhjakaarte- ja muutub tuntavamaks. Õhutemperatuur öösel 8...12, rannikul kuni 14, päeval ulatub 19°C-st meretuulega rannikul kuni 27 °C-ni Lõuna-Eestis.
Reedel (25.05.) koondub kõrgrõhkkond Soome lahele ja selle vahetus läheduses on ilm selge, kuiv ja vaikne. Õhutemperatuur öösel 3...8, maapinna lähedal langeb 0 °C ümbrusse, rannikul alla 10 °C ei lange, kuid päeval 17...22 °C.
Laupäeval (26.05.) katab Läänemere ümbrust mitmeosaline kõrgrõhuvöönd. Pilvi on vähe, ilm on kuiv ja rahulik. Õhutemperatuur öösel 5...11, päeval 23...27, meretuulega rannikul 17...20 °C.
Pühapäeva (27.05.) öösel liigub üle Soome kagusse madalrõhulohk ja selle mõjul õhurõhufoon veidi langeb. Õhukesi kõrgeid pilvi lisandub ka meile, kuid sadu neist ei tule. Päeva peale tugevneb Skandinaaviast uue kõrgrõhkkonna mõju, tuul asendub põhjakaarte- ja muutub tuntavamaks. Õhutemperatuur öösel 8...12, rannikul kuni 14, päeval ulatub 19°C-st meretuulega rannikul kuni 27 °C-ni Lõuna-Eestis.
Kairo Kiitsak. Udu Simunas 21.05.2018 varahommikul.
29 kommentaari:
Mis kuupäevaks klimaatilise suve algust sel aastal loetakse?
7.mai,sest sellest ajast alates ööpäeva keskmine üle 13-kraadi.
Jah, ilmselt jääb see paika, sest suurt külma ega sajuperioodi pole ette näha.
Paistab, et põud kestab vähemalt 7 päeva, aga kaugemale rohkem ei näe täpselt.
Kas on ka mujal tänavu tohutult sääski või ainult siin Kagu-Eestis?
Siin Harjumaal ka. Just eile mõtlesin ,et viimati oli vist sama hull olukord 2010. Siis vahel sadas mais. Aga ,et sellise põuaga. See on juba üle mõistuse.
2013 oli ka palju sääski.
@ 24. mai 2018 08:21
Oo ei, 15. juunini vähemalt jätkub sajuta ilm.
Mai ja juuni lähevad äikesekuudena mahakandmisele, mitte sooja puuduse tõttu, vaid sajuse ilma puuduse tõttu - selge ilm äikest ei too.
@ 24. mai 2018 11:40
2010 mai oli parim - Harjumaal tuli 7 äikesepäeva täis - alates 2015. aastast on selle kuu skoor pidevalt 0.
-----------------------------------------------------
Tuleohuindeksi tõus üle 10000 ühiku on Tallinnas üle 90%, Kuusikul 95%, Tartus 80% lähedal.
On harjumaal ka 1 äikesepäev kirjas. 16 mai kõmistas korralikult Vetla ümbruses. Null siiski sel aastal pole.
Kas olete ka tähele pannud ,et praeguse kursi jätkudes tuleb mai keskmine temperatuur sama mis normaalsel juunil ja ühtlasi paneb uue mai keskmise rekordi ikka pika puuga kohe.
Jah, Ilmateenistusel ka uudis pregusest seisust.
Jaanipäeval tuleb siis 20 kraadi külmem raudselt.
Gismeteo prognoosib jaanipäevaks 30 kraadi sooja ja kuumalainet.
2013. aastal järgnes ka pärast sooja maid leitsakuline juuni, ning jaanipäev oli samuti väga soe.
Merevesi on ka juba varakult soojaks köetud, mis on äikesetormide jaoks soodne.
Meri võib ju soe ja soodne olla, aga arvestama peab ka rõhkkondadega. Kui praegused ilmad jätkuvad kogu suve, võite äikesest vaid särtsakaid unenägusid näha.
@ 26. mai 2018 12:20
Aga 2010 ja 2014 järgnes külm juuni. 2014 aasta tõi praegustest ilmadest 17 kraadi külmema jaanipäeva, samas 19.mail oli 33 kraadi kuuma.
Jah, aga samas polnud 2010 ja 2014 mai kaugeltki nii soe kui tänavu või 2013. Elame-näeme!
Samas olid nende aastate maid mõnusalt äikeselised. Olid ajad, mida meenutada...
Mai lõpp toob ilmselt taas 30-kraadised näidud.
Jah, maid on äikese osas kuidagi rahulikuks jäänud viimasel ajal. Õnneks on siiski terve suvi veel ees ning kes teab, kui äikeseline ja kuum see veel tulla võib.
Sai ka ujumishooaeg avatud ning järvede vesi on nii soe nagu see on tavaliselt juuli keskel või lõpus. Kuivus kestab vähemalt 7 päeva ja kaugemale täpselt ei näe.
Vaatasin, et paljudel põldudel on oras alles ärkamas ning see kasvupind on tuhk kuiv. Sügisel põllumehed kompensatsiooni nõudmas Toompeal.
Kas keegi oskab kommenteerida merevee temperatuuri prognooskaarti? Miks on Dirhamist Hiiumaa poole palju külmem vesi kui mujal?
Lühidalt. Pidevate ida ja kirdetuulte tagajärg. Samal põhjusel on ka tuul Harkus teinekord kuidagi nagu "viltu" Tuul idast aga Harkus näiteks kirdest. Siin põhjustab tuules seda Viimsi poolsaar ja seal nö nurgas (Dirhami) puhub lihtsalt sooja vee pealt ära.
Arvan et juunis näeme veel lörtsigi ja öökülma tuleb ilmselt ka õhus.
Jah 2009 juuni võrdlus tundub õieti minema.
GFSi hetkeväljund näitab 6. juuniks lumehoogusid.
Vaevalt lund tuleb, aga temperatuurid kukuvad sinna 10-15 kraadi kanti ning tõenäoliselt tuleb öökülmasid alates neljapäevast edasi.
Ega suurt lund küll enam ei tahaks ...
Postita kommentaar