6. nädala ilm (5.–11.02.2018)

Kommentaariumi link / Ilmainstituut OÜ

Blogis tekkinud katkestus tekkis Kääriku suusaseminari tõttu, https://drive.google.com/file/d/1rbQTu9CkBPYbe1OJnju5lqRMilEIlHlp/view?usp=sharing. Palume ebamugavuste pärast vabandust!
Intervjuu Hannes Tõnissoniga: https://sport.err.ee/681177/tanaku-ilmaennustaja-ilma-on-voimalik-ennustada-isegi-99-tapsusega. Kogemus on sarnane, ainult selle vahega, et ettevalmistavat aega oli vähem, sest tööpakkumine tuli alles aasta alguses, napilt enam kui kuu aega tagasi.
95...99-protsendiline täpsus on võimalik hetkeennustuses ehk ülilühiajalises prognoosis (nowcasting, vt pikemalt http://www.meteoswiss.admin.ch/home/measurement-and-forecasting-systems/warning-and-forecasting-systems/nowcasting.html, üks vana ettekanne http://www.ilmateenistus.ee/wp-content/uploads/2013/04/mannik_ettekanne_2006.pdf).

Talve tagamaadest: https://heureka.postimees.ee/4400701/riigi-ilmateenistus-reetliku-talve-pohjuseks-on-jaavaba-meri?. Kommentaariks, et talve iseloomu määrab siiski meil globaalne olukord, eriti see, mis toimub põhjapoolkeral: Rossby ehk planetaarsete lainete asend ja dünaamika, polaarpöörise tugevus ja dünaamika (seda väljendatakse AO indeksina) ja selle derivaat NAO indeks (Põhja-Atlandi ostsillatsioon) vs. Siberi antitsüklon (Euraasia mandril toimuv).
Regionaalsemalt määrab Eesti ilmastikku suuresti Barentsi mere seisund: kui palju on seal jääd (kui jääd pole, siis väheneb aastaaegade kontrastsus). Mingil põhjusel on Islandi miinimum suures osas nihkunud Teravmägede ja Novaja Zemljani ehk osaliselt kolinud Barentsi mere kohale (T. Soomere ettekanne, slaidid 44 ja 45, kanti ette Nidas http://www.baltic-earth.eu/events/nida2016/presentations.html). Muutliku ja püsimatu talve põhjusi tuleb otsida niisiis eespoolnimetatud asjaoludest.
Kohalikud põhjused, mis puudutavad mõningaid tugevaid lumesadusid, on Läänemere seisund (veetemperatuur, jäätumise aste) ja õhumass selle kohal (see määrab kihistuse tüübi – labiilne, stabiilne või ükskõikne ehk indiferentne) ehk nendevaheline vastastikmõju, mille osas siis räägitakse vahel mereefektist (lake-effect snow, tuleb juttu ka ilm.ee reedeses ilmateates). Vahel toob rohkelt lund ka kohaliku tekkega tsüklon.
Võrreldes eelmiste aastatega on talv saanud üsna tugeva sõnaõiguse ega näi veel niipea lõppevat, sest Siberi antitsüklon on jõudnud Läänemere idakaldale ja tundub, et suudab suunata tsüklonid liikuma põhja. See siiski väga külmi ilmu ei tõota. 24. veebruariks võib juba ilm olla kevadhõnguline, kuid elame-näeme!

Riigi Ilmateenistus · 2017. aastal registreeris põhjamaade välgudetektorvõrgustik NORDLIS Eesti piirkonnas kokku 29957 pilv-maa-välku (terminitest). Seda on märgatavalt vähem perioodi 2005–2017 keskmisest (43000 välku aastas).

Aastane pilv-maa-välkude koguarv oli mullu suurim Maardu ümbruses, kus neid registreeriti ühtekokku 1413. Tallinnast 20 km raadiuses oli 1126 pilv-maa-välku. Kõige vähem lõi välku Lihula, Räpina ja Põlva ümbruses, vastavalt 206, 166 ja 155 välku.

Sveni eksklusiivkommentaar: ATD kaardi põhjal Euroopa välkudest 2017 tundus, et Eestis ei olnud väga oluliselt rohkem välke kui 2016, samas kindlalt enam kui 2015. Ainus vahe, et 2017 tundus, et enim äikest oli Tallinn-Pärnu joonel, samas kui 2016 pigem kagus-idas, põhjuseks ilmselt see suurtorm, mis 12.08. tekitas välke seal joonel eriti palju.

Loe lähemalt: http://www.ilmateenistus.ee/2018/02/2017-aastal-loi-eestis-keskmisest-vahem-valku/

10. ja 11. veebruaril ulatus Läänemerele Venemaa kõrgrõhuala lääneserv. Seetõttu püsis valdavalt pilves ilm, kohati sadas vähest lund (udulumi ehk lumeterad). Puhus idakaartetuul 1–8 m/s (hiljem, 11. veebruaril, oli ülekaalus kagutuul). Õhutemperatuur oli päeval –3...–6 °C, vaid 10. veebruaril oli lääne pool enne päikesetõusu kuni –14 °C.

 Kihtpilved ja udulumi 10. veebruari õhtul Alatskivil.

Kihtpilved 11. veebruaril Alatskivi ja Peatskivi vahel. 

9. veebruaril ulatus Läänemerele Venemaa kõrgrõhkkonna hari. Seega oli pilves, selgimistega ilm, üksikutes kohtades sadas veidi lund, saju tõenäosus oli suurem saartel ja Eesti idaservas. Puhus muutliku suunaga või idakaartetuul 0–8 m/s. Õhutemperatuur oli –4...–11, saartel –1...–4 °C.

Ilm eeloleval ööl ja homme päeval. Läänemerele ulatub Venemaa kõrgrõhuala lääneserv. Nii on valdavalt pilves ilm, kohati sajab vähest lund, on udu ja härmatist. Puhub idakaartetuul 2–8, põhjarannikul ida- ja kirdetuul puhanguti 13 m/s. Õhutemperatuur on päeval –3...–6 °C.

Ilm järgmistel päevadel. Pühapäeval (11.02.) kõrgrõhuala mõju väheneb ja pärastlõunal tuleb Skandinaaviast Läänemerele madalrõhkkonna serv. Vähest lund sajab vaid kohati. Tuul asendub kagu- ja päeva jooksul veidi tugevneb, rannikul õhtul puhanguti 12 m/s. Õhutemperatuur on öösel –4...–10, päeval –1...–5 °C.
Esmaspäeval (12.02.) jõuab Oslo lähistele uus aktiivne osatsüklon, mille idaserv ulatub üle Eesti – mitmel pool sajab lund. Kagutuul tugevneb: rannikul ulatuvad tuuleiilid 15 m/s. Õhutemperatuur on öösel –2...–7, päeval 0...–3, saartel kuni 1 °C.

Talve külmim päev härma ja uduga (kihtpilvedega) Laagris.

8. veebruaril tuli kõrgrõhuhari lõuna poolt üle Läänemere. Selle mõjul oli muutliku pilvisusega ilm, mõnel pool oli pikemalt päikesepaistet näha, üksikutes kohtades sadas vähest lund, kohati oli uduvine. Puhus lõunakaartetuul 3–9, rannikul puhanguti kuni 14 m/s, mis õhtuks nõrgenes. 

Õhutemperatuur oli –1...–10 °C, kuid hommikul mõõdeti sisemaal ida pool kõrgrõhuharja mõjul kuni –15 °C (Tiirikojal –15, Rannu-Jõesuus ja Tartu lähedal Reolas –15,2, Mustvees Piirivalve Kordoni juures –15,8 °C), samal ajal oli vastu Läänemerd üksnes –0 °C. Õhtul langes mitmel pool –10 °C-st madalamale, kuid pärast pilvisuse tihenemist tõusis taas.

Ilm eeloleval ööl ja homme päeval. Kõrgrõhuhari tuleb Venemaalt Läänemerele ja levib aeglaselt põhja suunas. Seega on muutliku pilvisusega ilm, üksikutes kohtades sajab veidi lund, saju tõenäosus on suurem saartel ja Eesti idaservas. Puhub idakaartetuul 2–8 m/s. Õhutemperatuur on –4...–10, saartel vaid –1...–4 °C.

Ilm järgmistel päevadel. Laupäeval (10.02.) jääme kõrgrõhkkonna serva. Öösel on sajuvõimalus väike, kuid päeval lisandub pilvi ja kohati võib vähest lund sadada. Puhub nõrk idakaatetuul. Õhutemperatuur on öösel –6...–11, kohati võib langeda isegi –13, ent päeval tõuseb –2...–6 °C-ni.
Pühapäeval (11.02.) kõrgrõhuala mõju väheneb ja pärastlõunal tuleb Skandinaaviast Läänemerele madalrõhkkonna serv, kohati sajab vähest lund. Tuul asendub kagu- ja päeva jooksul veidi tugevneb, rannikul õhtul puhanguti 12 m/s. Õhutemperatuur on öösel –7...–11, saartel kohati –4 °C, päeval –1...–5 °C.
Esmaspäeval (12.02.) jõuab Oslo lähistele uus aktiivne osatsüklon. Öösel ja ennelõunal on sajuvõimalus väike, aga pärastlõunal on saartele oodata lumesadu, mis õhtuks jõuab mandrile. Kagutuul tugevneb: rannikul ulatuvad tuuleiilid 15 m/s. Õhutemperatuur on öösel –2...–7, päeval –0...–4 °C.

Ilmakaardilt on näha, et Eesti ilma määras kolm rõhkkonda: 1. Islandi miinimumist lähtuv väheaktiivne lohk, mille mõju vähenes; 2. Venemaalt eriti tugevast antitsüklonist (õhurõhk keskmes vähemalt 1055 hPa) lähtuv üsna kitsas kõrgrõhuhari, mille mõju tugevnes ja 3. Balkanimaadelt Ukraina suunas liikuv madalrõhkkond, mis tõi niiskust ja pilvi (DWD).

7. veebruaril oli siin täituva madalrõhuala lõunaserv, kuid see rõhkkond kadus õhtuks ilmakaardilt. Seetõttu oli pilves, selgimistega ilm, mitmel pool sadas lund, paiguti oli sadu tugev ja tuiskas kergelt. 

Puhus enamasti edelatuul 5–10, merel ja rannikul puhanguti kuni 17 m/s (alguses Liivi lahel, hiljem Soome lahel). Õhutemperatuur oli –2...–5, saarte rannikul kuni 0 °C, õhtul tõusis vastu Läänemerd 1 °C-ni.

Ilm eeloleval ööl ja homme päeval. Täituva madalrõhuala lõunaserv, rõhkkond kaob ilmakaardilt. Nii on muutliku pilvisusega ilm, üksikutes kohtades võib vähest lund sadada. Puhub lõunakaartetuul 4–10, rannikul puhanguti kuni 14 m/s, kuid pärastlõunal nõrgeneb. Õhutemperatuur on –2...–7, kohati isegi kuni –10 °C.

Ilm järgmistel päevadel. Reedel (9.02.) saab ülekaalu Venemaa kõrgrõhkkond, mis tuleb servaga Läänemere äärde. Ilm on enamasti sajuta. Tuul on idakaartest ja nõrgeneb. Õhutemperatuur on öösel mandri sisealadel selge taevaga –8...–14, Kagu-Eestis ja saarte rannikul kuni –5 °C, kuid päeval tõuseb –3...–6 °C-ni.

Laupäeval (10.02.) püsib kõrgrõhkkonna serv üle Eesti. Päeval lisandub pilvi, nii et kohati võib vähest lund sadada. Tuul on nõrk ja idakaartest. Õhutemperatuur on öösel mandri sisealadel –4...–9, päeval –2...–6 °C.

Pühapäeval (11.02.) tuleb üle Skandinaavia Läänemerele madalrõhkkonna serv ja lõunavoolus lisanduvast niiskusest sajab mõnes kohta nõrka lund, kuid sajuhulk on väike. Tuul asendub kagu- ja lõunas- ning muutub tugevamaks. Õhutemperatuur on öösel –4...–9, kuid selgema taeva all võib veidi alla –10 °C langeda, päeval on oodata –1...–5 °C.

Ellu Vibur. Lumesadu Mooni tänavas.

Eero Hermann. Padulumi Laagris (def. vaata tugeva lumesaju alt http://www.ilmateenistus.ee/ilmatarkus/kasulik-teada/hoiatuste-kriteeriumid/).

Lõuna pool oli selgem ja kuivem (Tartus).

6. veebruaril liikus madalrõhkkond üle Eesti Läänemerele. Seetõttu püsis pilves ilm (päike paistis enamasti siiski läbi), aeg-ajalt sadas lund, jälgitavad olid halod.
Puhus muutliku suunaga tuul 2–7 m/s, ajuti valitses tuulevaikus, õhtupoole peamiselt lõuna- ja kagutuul, mis Soome lahel tugevnes kuni 10 m/s. Õhutemperatuur oli –3...–8 °C.
Mereefekt ja lõunatsüklonist idatsükloniks transformeerunud rõhkkond tegid ilma – sellest allpool pikemalt. Ilmateenistuse arhiveeritud hoiatus: Uuendatud: 06.02.2018, 10:55
6.02. Lumesadu, nähtavus sajus ajuti halb. Orienteeruv lisanduv lumehulk on 4-7 cm. Libeduseoht on suur!

Ilm Käärikul: pilvisus tihenes päeva peale ja õhtuks hakkas lund sadama, hiljem hõrenes nii pilvekiht kui sadu uuesti.

5. veebruaril kõrgrõhkkond nõrgenes ja Läänemerele tuli Lääne-Venemaal paikneva madalrõhkkonna lääneserv. Viimane tõi lõunatsüklonina Moskvasse üle 20 cm lund ööpäevaga. Seetõttu oli Eestis pilves, selgimistega ilm, mitmel pool sadas lund ja kohati on tuisku, õhtul arenes mereefekt (vt selgitust allpool), mis tõi kuni 10 cm lund. 

Puhus põhjakaartetuul 5–11, rannikul põhja- ja kirdetuul puhanguti kuni 16 m/s. Õhutemperatuur oli –2...–8 °C.
Ilm eeloleval ööl ja homme päeval. Nõrgenev madalrõhuala liigub Venemaalt Läänemere poole. Püsib pilves ilm, aeg-ajalt sajab lund. Puhub muutliku suunaga tuul 2–7 m/s. Õhutemperatuur on –3...–8 °C.
Ilm järgmistel päevadel.  Kolmapäeval (7.02.) kaldub hääbuv madalrõhkkond Edela-Soome poole ja selle serv ulatub Eesti kohale. Aeg-ajalt sajab lund. Tuul on nõrk. Õhutemperatuur on öösel mandri sisealadel –6...–11, saarte rannikutel –3...–5, päeval –1...–5 °C.
Neljapäeval (8.02.) ulatub üle Skandinaavia ja Soome kaugelt Grööni merelt madalrõhkkonna äärmine kaguserv. Samal ajal tugevneb Venemaa kohal kõrgrõhuala. Kahe rõhuala piirimail asendub senine tuul edela- ja veidi tugevneb. Öösel sajab siin-seal lund, päev on peamiselt sajuta. Õhutemperatuur on öösel mandri sisealadel –7...–11, saartel ja läänerannikul –1...–5 °C, kuid päeval tõuseb mandri sisealadel –3...–8, saartel ja läänerannikul 0 °C ümbrusse, aga õhtul langeb märgatavalt.
Venemaal on oodata uue antitsükloni tugevnemist, mistõttu ilm on rahulik, lumesadude võimalus väheneb ja õhumass soojeneb, kuid õhutemperatuur püsib alla 0 °C (ainult neljapäeval on mere lähedal võimalik sula), pole välistatud, et öösiti on selgema ilmaga kuni –15 °C.
Alles esmaspäeval (12.02.) liigub madalrõhulohk üle Skandinaavia Läänemerele, toob lund, lõuna- ja kagutuul tugevneb, kuid õhutemperatuur tõuseb päeval 0...–5 °C-ni.

Andres Tuzberg. Vasalemmas hetkel [5.02. kell 21:32].

Ain Vindi. Ilm läks külmemaks ja sammas kerkis kõrgemale. Tartu. 5.02.2018.

Ringvaade · Ott Tänaku ilmaennustaja Hannes Tõnisson andis täna Ringvaates oma prognoosi, milline on Saku-Tallinn tee homme hommikul kell 8. Meil on vaatajatele palve: kui te sinna satute, pildistage olukord üles ja kirjutage meile siia, kui täpne enuustus oli! Täname ette.

Saku-Tallinn lõik, 6. veebruar, hommikul kell 8:

Õhutemperatuur Sakus peaks olema vahemikus –6...–7 kraadi, Tallinnasse jõudes tõuseb temperatuur –4...–6 kraadini (kesklinna pool on soojem). Teepinna temperatuur peaks jääma vahemikku –4...–6 kraadi. Taevas on pilves ja puhub nõrgenev põhjakaartetuul 2...3 m/s. On väga tõenäoline, et öösel algab kerge lumesadu ja kogu tee võib olla kaetud 2–3 cm paksuse värske lumekihiga*, ilmselt moodustub Männiku tee Tallinna-poolse osa keskele väike lumevaal, nii et mõistlik oleks hommikul aega varuda, et jääks aega auto puhastamiseks ja ei peaks lumevaaluga kohas tegema ohtlikke möödasõite. Paar kilomeetrit enne linnapiiri on Männiku tee rohkem avatud ja seal võib ka pisut tuisata. Kuna linnas pannakse rohkelt soola ja see sulatab lund, siis oleks mõistlik kontrollida, et kojamehed töötavad ja aknapesuvedelikku jagub. Kerge kuni mõõdukas lumesadu jätkub ilmselt ka kell 8 ja ka hiljem.

* – Mereefekt tähendab pilvede ja sademete moodustumist veekogude kohal, kust need võivad liikuda rannikualadele, tuues kaasa peamiselt lume või isegi lumepagidena väga rikkalikult sademeid.

Eestis on mereefekt tihti seotud Soome lahega, mistõttu võiksime siin seda nimetada ka ainult laheefektiks.

Mereefekt tekib vaid teatud tingimustel:

·     kui õhutemperatuur 1,5 km kõrgusel on 8–13 või enam kraadi madalam kui veekogu temperatuur, mistõttu tekivad tõusvad õhuvoolud ja nende tõttu pilved. Võimalikud on isegi rünksajupilved, kuid siis peaks temperatuuri erinevus olema üle 13 kraadi.

·     Et õhumass saaks piisavalt niiskust, peab veekogu olema vähemalt 80–100 km lai. Seega ei saa mereefekt tekkida enamike järvede, sh Võrtsjärve või Peipsi kohal või nende rannikualadel, sest need on liiga väikesed.

·     Arenevad pilved püsivad koos ja kasvavad vaid siis, kui õhuvoolusuund veekogu kohal kuigivõrd ei muutu. 

***

Tuleb talviselt külm ja lumine nädal.

Nädala alguses kõrgrõhkkond nõrgeneb ja Läänemerele tuleb Lääne-Venemaal paikneva madalrõhkkonna lääneserv.
Esmaspäeval (5.02.) kahe rõhuala vastasseis püsib (kõrgrõhkkonna kaguserv) ja kirdetuul on jätkuvalt tugev. Kohati sajab lund, päeval on lumehoogusid enam Ida-Eestis. Õhutemperatuur on –5...–10 °C.

Teisipäeval (6.02.) tuleb nõrgenev madalrõhkkond Eesti kohale, kuid see on eriti külma õhumassiga. Seetõttu on pilves ja lumesajune. Öösel puhub veel võrdlemisi tugev kirdetuul, mis päeval nõrgeneb ja puhub põhjakaartest. Õhutemperatuur on –5...–10 °C, sisemaal võib selgineva taeva all öösel –13 °C-ni langeda. 

Madalrõhkkonna pakaseline õhumass nihkub kirdesse ja asemele tuleb soojema õhumassiga antitsüklon, mis tugevneb Venemaal. Nii muutub ilm rahulikumaks, lumesadude võimalus väheneb ja õhumass soojeneb, kuid õhutemperatuur püsib alla 0 °C.

***

Ele Pedassaar · DINO ja LOTTI – kaks kanget.

Skandinaavia põhjaosa kohal tugevnev kõrgrõhuala DINO on laienes (3.02.2018) lõuna suunas ja ühes sellega levis samas suunas külm õhumass. Samal ajal kulges Vahemere äärest üle Balkani Venemaale madalrõhuvöönd ning selle süsteemi tegijaim pööris LOTTI jõudis Balkanile, põhjustades Aadria mere ääres tugevat vihmasadu. Samal ajal on vööndi läänepoolset serva mööda tunginud külmem õhk üle Kesk-Euroopa Püreneeni ja Alpid said oma mitmemeetristele hangedele lund juurde. Sloveenias, Ungaris ja Ukrainas tuli samuti leppida talvise lumesajuga.

Eestis kogunesid tihedamad lumepilved tugevneva kõrgrõhuala lõunaserva ehk meie põhjarannikule, kui vähehaaval jõudu koguv kirdetuul neid Soome lahelt üles korjas ja kaugemale sisemaale kandis.
4.02. suurenes kahe erinimelise rõhkkonna vastasseis: kõrgrõhkkond DINO kese nihkus Lõuna-Norra kohale, madalrõhkkond LOTTI sättis ennast Lääne-Venemaale ja Läänemeri sai nende piirialaks. Kirdest enam põhja pöörduv tuul kandis külma juurde ja muutis olemise kõledaks. Plusskraadid on mõneks ajaks unustatud ning uuel nädalal võib ligi hiiliv külm jääda meie kohale paikseks ja isegi süveneda. Kui lähemad paar päeva mööduvad tugeva tuule seltsis –4 ja –10 °C vahel, siis nädala keskpaigas, kui tuul vaibub, langevad termomeetri näidud öösel ka –15 °C-ni, päev toob vähemalt 5 °C võrra leevendust. Vaatamata külmenevale ilmale ei möödu ükski päev lumesajuta, kuigi võimsamad sajuhulgad jäävad meist praegu eemale. 

Igal juhul on talv praegu nii õhus kui pindadel ja õue minnes on vaja soojemaid riideid, liikluses aga harjumuspärasest rohkem aega.

HIRLAM (http://www.ilmateenistus.ee/ilm/prognoosid/mudelprognoosid/euroopa/#layers/temp2mv2,sadufaas, täiendatud ja kohandatud).

Kairo Kiitsak. Talv Kagu-Eestis Kõvera ümbruskonnas 4.02.2018