Kommentaariumi link
Kairo Kiitsak. Ilmaolud Lääne-Virumaal Kariväraval 26.11.2017.
NB! Kuna viimasel ajal on olnud erakordselt palju tegemist, pole õnnestunud blogi igapäevaselt täiendada.
3. detsembril liikus madalrõhulohk üle Läänemere itta. Seetõttu oli pilves ilm, sajuala levis Loode-Eestist aeglaselt kagusse; sadas peamiselt vihma, sisemaal ka lund. Puhus edela- ja lõunatuul 6–11, puhanguti 15, saartel ja rannikul 10–15, puhanguti 18–22 m/s, õhtul nõrgenes veidi, hilisõhtul loodeservas loodetuul. Õhutemperatuur oli 0...6 °C.
Kihtsajupilved Laagris.
2. detsembril oli Läänemere kohal aktiivse madalrõhkkonna kagu- ja lõunaserv. Nii oli pilves, selgimistega ilm (õhtul oli pikemaid selgimisi). Kohati sadas veidi vihma, peamiselt sisemaal ka lund. Mõnes kohas oli jäidet.
Puhus edelatuul 6–12, rannikul puhanguti kuni 18 m/s, eriti õhtu poole, sest siis oli tuul tugevam. Õhutemperatuur oli 0...3, saarte rannikul kuni 5 °C.
1. detsembril liikus aktiivne madalrõhkkond Poola idaosast üle Baltimaade põhja poole. Teiste sõnadega, selle lumevaiba ja tuisuilma tõi Aadria mere äärest pärit väga kiiresti põhja liikunud lõunatsüklon.
Lõunatsüklonitest. Lõunatsüklon on kõige lihtsama määratluse järgi selline tsüklon (madalrõhkkond), mis tuleb lõunast (veidi üldisemalt lõunakaartest ehk kagust, lõunast või edelast); lõunapoolkeral tuleb analoogne põhjatsüklon põhjast. Seega kannab selline tsüklon endaga väiksematelt laiustelt pärit soojust suurematele laiustele.
Külmal poolaastal seostuvad lõunatsüklonid meil väga keeruliste ja raskete ilmaoludega, mis mõjutavad ka inimtegevust. Näiteks liikluses peame olema valmis selleks, et suur tuisk jätab meid lumevangi, halb nähtavus sunnib autojuhte vähendama kiirust ning teedel valitsev jäite ja kiilasjää oht osutub karmiks proovikiviks isegi neile, kes käivad spetsiaalselt jäärajal ekstreemoludes hakkamasaamist harjutamas.
Kui lõunatsüklon liigub Eestist mööda ida poolt, siis võib tuisata ja sadada palju lund. Sügava lõunatsükloni korral võivad meid tabada lausa sellised suured lumetormid nagu leidsid aset 2008. aasta 26. märtsil ja 23. novembril (samal ajal oli Moskvas vastavalt 13 ja 10 kraadi sooja ehk vastavate kuupäevade soojarekordid).
Ilm eeloleval ööl ja homme päeval. Praegune lõunatsüklon liigub Poola idaosast üle Baltimaade põhja poole. Seega vast lumetormi oodata pole, kuid teeolud muutuvad keeruliseks, sest sajud jätkuvad, pärastlõunal muutuvad nõrgemaks, Lõuna-Eestis ja saartel vesisemaks. Tuul on idast ja kirdest ning tugevneb puhanguti 13, saartel ja rannikul kuni 17 m/s. Pärastlõunal asendub senine tuul mandril kagu- ja jääb rahulikumaks, saartel aga põhja- ja loodetuulega, olles ikka tugevate puhangutega. Õhutemperatuur on öösel 0 °C lähedal, üksnes meremõjuga rannikul on kraad-paar soojem.
Lumised olud ja kihtsajupilved Laitses
30. novembril täitus Läänemere kohal olev madalrõhulohk. Öösel jõudis lõuna poolt Baltimaadele läheneva aktiivse madalrõhkkonna põhjaserv. Seetõttu hakkas lund sadama (esialgu, hiljem ka lääne pool tuli sadu enam vihmana), päeval oli jätkuvalt lumesadusid enam ida pool, läänes seevastu sadas pisut vihma või uduvihma.
Tuul oli kagust, päeval ajutiselt kohati ka lõunast, kuid siis uuesti kagust, olles nõrk või mõõdukas. Ida pool püsis 0...–1 °C, mujal enamasti 0...4 kraadi.
Udune pilt, mis iseloomustab novembri süngust ja rämedust.
29. novembril määras Eesti ilma madalrõhkkonna idaserv. Seetõttu sadas mitmel pool lund ja õhutemperatuur oli 0 °C lähedal. Päeval sajud lakkasid ja lumi hakkas sulama, mitmel pool tekkis udu.
Tuul oli enamasti kagust ja nõrk või mõõdukas, hiljem rohkem lõunast. Kui hommikul oli mitmel pool veel –0 °C, siis päeval 1...4 kraadi.
Nädala teema. Kihtpilved Laagris.
28. novembril liikus madalrõhkkond aeglaselt Taani lähistelt kirdesse ja öösel jõudis Lõuna Rootsi kohale. Seetõttu oli pilves, selgimistega ilm (eriti ida pool). Vihma- ja lörtsisadu jõudis keskpäevaks saartelt mandrile ja laienes edasi ida-kirde suunas, sisemaal tuli sekka ka lund, õhtul saabusid uued lumesajud lõuna poolt (Lätist).
Puhus lõuna- ja kagutuul 5–12, rannikul puhanguti 15, saartel ja Liivi lahe ümbruses kuni 20 m/s. Õhutemperatuur on 0...4 °C.
Ilm eeloleval ööl ja homme päeval. Osatsüklon liigub aeglaselt Lõuna Rootsi kohalt kirdesse. Nii on pilves, selgimistega ilm. Hommikul sajab veel mitmel pool lund või (märga) lund, kuid keskpäevaks saju võimalus väheneb. Õhtul jõuab Kagu-Eestisse uus sajuala (märg lumi). Puhub lõunakaartetuul 5–11, saartel puhanguti 14 m/s, siiski õhtul nõrgeneb. Õhutemperatuur on öösel –2...2 ja päeval 1...5 °C.
Ilm järgmistel päevadel. Neljapäev (30.11.) öö ja ennelõuna on madalrõhkkonna servas lumesajuga, kuid saarte rannikul tuleb ka vihma. Päeval taandub madalrõhkkond Põhjamere poole ja selle mõju väheneb: pärastlõunal sajuhood hõrenevad. Puhub mõõdukas kagu- ja lõunatuul, vaid põhjarannikul ja Peipsi ümbruses võib puhanguid 14 m/s olla. Õhutemperatuur on öösel 0...–2, saartel ja läänerannikul kuni 3, päeval 0...2, lääneservas kuni 4 °C.
Ideaalsed kõrgkihtpilved Laagris.
27. novembril määras Eesti ilma Stockholmi lähedalt kirdesse liikuva väheaktiivne osatsükloni ida- ja kaguserv. Seepärast oli pilves, mõningaste selgimistega ilm (selgimisi oli hommikul rohkem ida, õhtul aga lääne pool). Kohati, rohkem lääne pool, sadas enamasti vähest vihma.
Lõunatuul oli väga tugev, puhanguti üle 15 m/s. Sooja oli 0,5 idas kuni 7 kraadi saarte läänerannikutel, õhtul langes kagu pool kohati alla 0 °C. Hommikul ja päeval oli selgemas Ida-Eestis ka jäidet ja kiilasjääd.
Ilm eeloleval ööl ja homme päeval. Aktiivse madalrõhkkonna serv laieneb üle Läänemere. Seetõttu pilvisus tiheneb. Vihmasadu levib keskpäevaks saartelt mandrile ja laieneb edasi ida-kirde suunas, sisemaal tuleb sekka ka märga lund. Puhub lõuna- ja kagutuul 5–12, rannikul puhanguti 15, saartel ja Liivi lahe ümbruses kuni 20 m/s. Õhutemperatuur on 0...4 °C.
Ilm järgmistel päevadel. Kolmapäeval (29.11.) liigub madalrõhkkond üle Lõuna-Rootsi Stockholmi suunas. Öösel sajab lund, Lääne-Eestis ka vihma. Puhub tugev kagutuul. Õhutemperatuur on enamasti –2...1, saartel ja läänerannikul kuni 4 °C.
Päev tuleb saartel enamasti sajuta, kuid mandril sajab ennelõunal peamiselt lund, aga sealgi on pärastlõunal saju võimalus väike. Juba õhtul jõuab Kagu-Eestisse juba uus lume- ja lörtsisadu. Kagutuul nõrgeneb. Õhutemperatuur on 0...2, rannikul kuni 4 °C.
Edasistel päevadel olulist ilmamuutust pole: pilves ilm, paljudes kohtades sajab lörtsi ja lund, rannikul ka vihma. Õhutemperatuur on 0...4 kraadi, kuid 3. detsembrist alates võib ka päeval kohati alla 0 °C jääda. Tuule suund muutub kiiresti ja palju (on nii tugevat kirde- kui lõunatuult oodata), sest sünoptiline olukord on heitlik.
3. detsembril liikus madalrõhulohk üle Läänemere itta. Seetõttu oli pilves ilm, sajuala levis Loode-Eestist aeglaselt kagusse; sadas peamiselt vihma, sisemaal ka lund. Puhus edela- ja lõunatuul 6–11, puhanguti 15, saartel ja rannikul 10–15, puhanguti 18–22 m/s, õhtul nõrgenes veidi, hilisõhtul loodeservas loodetuul. Õhutemperatuur oli 0...6 °C.
2. detsembril oli Läänemere kohal aktiivse madalrõhkkonna kagu- ja lõunaserv. Nii oli pilves, selgimistega ilm (õhtul oli pikemaid selgimisi). Kohati sadas veidi vihma, peamiselt sisemaal ka lund. Mõnes kohas oli jäidet.
Puhus edelatuul 6–12, rannikul puhanguti kuni 18 m/s, eriti õhtu poole, sest siis oli tuul tugevam. Õhutemperatuur oli 0...3, saarte rannikul kuni 5 °C.
Ilm eeloleval ööl ja homme päeval. Läänemere kohal on aktiivse madalrõhkkonna lõunaserv. Seetõttu on pilves ilm ja loode poolt hakkab sadama vihma, sisemaal võib sekka tulla ka lund. Puhub edela- ja lõunatuul 7–12, saartel ja rannikul puhanguti 15–20 m/s, kuid õhtul nõrgeneb veidi. Õhutemperatuur on 0...5 °C.
Ilm järgmistel päevadel. Esmaspäeva (4.12.) öösel liigub madalrõhulohk ühes sajupilvedega Eesti kohale – lääne pool sajab pigem vihma, kuid Kesk- ja Ida-Eestis lund, vastu hommikut võib sekka ka vihma tulla. Enne keskööd puhub väga tugev lõunatuul, kesköö paiku alates saartest asendub läänekaarte- ja nõrgeneb. Õhutemperatuur on Lääne-Eestis 0...4, ida pool 0...–3 °C.
Päeval madalrõhulohk eemaldub ja sajuhooge on hõredamalt. Tuul on mõõdukas ja läänekaartest, kuid õhtu poole muutub saartel loodetuul tugevamaks. Õhutemperatuur on Lääne-Eestis 0...3, Kesk- ja Ida-Eestis 0 °C lähedal.
Ilm järgmistel päevadel. Esmaspäeva (4.12.) öösel liigub madalrõhulohk ühes sajupilvedega Eesti kohale – lääne pool sajab pigem vihma, kuid Kesk- ja Ida-Eestis lund, vastu hommikut võib sekka ka vihma tulla. Enne keskööd puhub väga tugev lõunatuul, kesköö paiku alates saartest asendub läänekaarte- ja nõrgeneb. Õhutemperatuur on Lääne-Eestis 0...4, ida pool 0...–3 °C.
Päeval madalrõhulohk eemaldub ja sajuhooge on hõredamalt. Tuul on mõõdukas ja läänekaartest, kuid õhtu poole muutub saartel loodetuul tugevamaks. Õhutemperatuur on Lääne-Eestis 0...3, Kesk- ja Ida-Eestis 0 °C lähedal.
Ott Tuulberg. Altocumulus - 2/12/2017; Ipswich, Ühendkuningriigid.
Kihtrünkpilved Laagris.
1. detsembril liikus aktiivne madalrõhkkond Poola idaosast üle Baltimaade põhja poole. Teiste sõnadega, selle lumevaiba ja tuisuilma tõi Aadria mere äärest pärit väga kiiresti põhja liikunud lõunatsüklon.
Lõunatsüklonitest. Lõunatsüklon on kõige lihtsama määratluse järgi selline tsüklon (madalrõhkkond), mis tuleb lõunast (veidi üldisemalt lõunakaartest ehk kagust, lõunast või edelast); lõunapoolkeral tuleb analoogne põhjatsüklon põhjast. Seega kannab selline tsüklon endaga väiksematelt laiustelt pärit soojust suurematele laiustele.
Külmal poolaastal seostuvad lõunatsüklonid meil väga keeruliste ja raskete ilmaoludega, mis mõjutavad ka inimtegevust. Näiteks liikluses peame olema valmis selleks, et suur tuisk jätab meid lumevangi, halb nähtavus sunnib autojuhte vähendama kiirust ning teedel valitsev jäite ja kiilasjää oht osutub karmiks proovikiviks isegi neile, kes käivad spetsiaalselt jäärajal ekstreemoludes hakkamasaamist harjutamas.
Kui lõunatsüklon liigub Eestist mööda ida poolt, siis võib tuisata ja sadada palju lund. Sügava lõunatsükloni korral võivad meid tabada lausa sellised suured lumetormid nagu leidsid aset 2008. aasta 26. märtsil ja 23. novembril (samal ajal oli Moskvas vastavalt 13 ja 10 kraadi sooja ehk vastavate kuupäevade soojarekordid).
Ilm eeloleval ööl ja homme päeval. Praegune lõunatsüklon liigub Poola idaosast üle Baltimaade põhja poole. Seega vast lumetormi oodata pole, kuid teeolud muutuvad keeruliseks, sest sajud jätkuvad, pärastlõunal muutuvad nõrgemaks, Lõuna-Eestis ja saartel vesisemaks. Tuul on idast ja kirdest ning tugevneb puhanguti 13, saartel ja rannikul kuni 17 m/s. Pärastlõunal asendub senine tuul mandril kagu- ja jääb rahulikumaks, saartel aga põhja- ja loodetuulega, olles ikka tugevate puhangutega. Õhutemperatuur on öösel 0 °C lähedal, üksnes meremõjuga rannikul on kraad-paar soojem.
Tuul oli kagust, päeval ajutiselt kohati ka lõunast, kuid siis uuesti kagust, olles nõrk või mõõdukas. Ida pool püsis 0...–1 °C, mujal enamasti 0...4 kraadi.
29. novembril määras Eesti ilma madalrõhkkonna idaserv. Seetõttu sadas mitmel pool lund ja õhutemperatuur oli 0 °C lähedal. Päeval sajud lakkasid ja lumi hakkas sulama, mitmel pool tekkis udu.
Tuul oli enamasti kagust ja nõrk või mõõdukas, hiljem rohkem lõunast. Kui hommikul oli mitmel pool veel –0 °C, siis päeval 1...4 kraadi.
28. novembril liikus madalrõhkkond aeglaselt Taani lähistelt kirdesse ja öösel jõudis Lõuna Rootsi kohale. Seetõttu oli pilves, selgimistega ilm (eriti ida pool). Vihma- ja lörtsisadu jõudis keskpäevaks saartelt mandrile ja laienes edasi ida-kirde suunas, sisemaal tuli sekka ka lund, õhtul saabusid uued lumesajud lõuna poolt (Lätist).
Puhus lõuna- ja kagutuul 5–12, rannikul puhanguti 15, saartel ja Liivi lahe ümbruses kuni 20 m/s. Õhutemperatuur on 0...4 °C.
Ilm eeloleval ööl ja homme päeval. Osatsüklon liigub aeglaselt Lõuna Rootsi kohalt kirdesse. Nii on pilves, selgimistega ilm. Hommikul sajab veel mitmel pool lund või (märga) lund, kuid keskpäevaks saju võimalus väheneb. Õhtul jõuab Kagu-Eestisse uus sajuala (märg lumi). Puhub lõunakaartetuul 5–11, saartel puhanguti 14 m/s, siiski õhtul nõrgeneb. Õhutemperatuur on öösel –2...2 ja päeval 1...5 °C.
Ilm järgmistel päevadel. Neljapäev (30.11.) öö ja ennelõuna on madalrõhkkonna servas lumesajuga, kuid saarte rannikul tuleb ka vihma. Päeval taandub madalrõhkkond Põhjamere poole ja selle mõju väheneb: pärastlõunal sajuhood hõrenevad. Puhub mõõdukas kagu- ja lõunatuul, vaid põhjarannikul ja Peipsi ümbruses võib puhanguid 14 m/s olla. Õhutemperatuur on öösel 0...–2, saartel ja läänerannikul kuni 3, päeval 0...2, lääneservas kuni 4 °C.
27. novembril määras Eesti ilma Stockholmi lähedalt kirdesse liikuva väheaktiivne osatsükloni ida- ja kaguserv. Seepärast oli pilves, mõningaste selgimistega ilm (selgimisi oli hommikul rohkem ida, õhtul aga lääne pool). Kohati, rohkem lääne pool, sadas enamasti vähest vihma.
Lõunatuul oli väga tugev, puhanguti üle 15 m/s. Sooja oli 0,5 idas kuni 7 kraadi saarte läänerannikutel, õhtul langes kagu pool kohati alla 0 °C. Hommikul ja päeval oli selgemas Ida-Eestis ka jäidet ja kiilasjääd.
Ilm eeloleval ööl ja homme päeval. Aktiivse madalrõhkkonna serv laieneb üle Läänemere. Seetõttu pilvisus tiheneb. Vihmasadu levib keskpäevaks saartelt mandrile ja laieneb edasi ida-kirde suunas, sisemaal tuleb sekka ka märga lund. Puhub lõuna- ja kagutuul 5–12, rannikul puhanguti 15, saartel ja Liivi lahe ümbruses kuni 20 m/s. Õhutemperatuur on 0...4 °C.
Ilm järgmistel päevadel. Kolmapäeval (29.11.) liigub madalrõhkkond üle Lõuna-Rootsi Stockholmi suunas. Öösel sajab lund, Lääne-Eestis ka vihma. Puhub tugev kagutuul. Õhutemperatuur on enamasti –2...1, saartel ja läänerannikul kuni 4 °C.
Päev tuleb saartel enamasti sajuta, kuid mandril sajab ennelõunal peamiselt lund, aga sealgi on pärastlõunal saju võimalus väike. Juba õhtul jõuab Kagu-Eestisse juba uus lume- ja lörtsisadu. Kagutuul nõrgeneb. Õhutemperatuur on 0...2, rannikul kuni 4 °C.
Edasistel päevadel olulist ilmamuutust pole: pilves ilm, paljudes kohtades sajab lörtsi ja lund, rannikul ka vihma. Õhutemperatuur on 0...4 kraadi, kuid 3. detsembrist alates võib ka päeval kohati alla 0 °C jääda. Tuule suund muutub kiiresti ja palju (on nii tugevat kirde- kui lõunatuult oodata), sest sünoptiline olukord on heitlik.
Kuu ja pilved Österbys.
Ees ootab üldiselt sajune ja hilissügisene nädal, kuigi jätkub ta talvemärke (märg lumi).
Nädala alguses on siin Lõuna-Skandinaavia kohal asuva madalrõhkkonna idaserv. Seepärast on pilves, selgimistega ilm. Kohati sajab vähest vihma ja lörtsi. Puhub edela- ja lõunatuul 5–11, hommikul saartel ja läänerannikul puhanguti 15–18 m/s. Õhutemperatuur on –1...2, rannikul kuni 4 °C. Ja päeval on sarnane ilm, kuid sajuvõimalus on suurem Lääne-Eestis. Puhub lõuna- ja kagutuul 7–12, saartel ja rannikul puhanguti 17–20 m/s, õhtul hakkab nõrgenema. Õhutemperatuur on 0...3, rannikul kuni 5 °C.
Edasiste päevade ilm jätkub üldiselt nii: pilves ilm, paljudes kohtades sajab lörtsi ja lund, rannikul ka vihma. Puhub kagu- ja lõunatuul 5–11, saartel ja rannikul puhanguti 15 m/s. Õhutemperatuur on 0...4 °C. Kõige rohkem on idatuult ilmselt 1. detsembril. Vajadusel täpsustame jooksvalt prognoose!
Seega on klimaatiliselt tegu klassikalise eeltalvega. Vastavast hüsteeriast võib rohkem lugeda: http://ilmjainimesed.blogspot.com/2014/12/probleem-voi-husteeria-eeltalve-umber.html.
28 kommentaari:
Seega 1. detsember ongi ainus huvitava ilmaga päev algaval/alanud nädalal.
Muud päevad on tõenäoliselt igavad, st "mõttetult pilves ilmaga".
Praegu on küll selge, aga arvata võib, et homseks päevaks on jälle pilves.
Näib nii küll ...
Ja läkski nii nagu arvata oli - kogu päev pilves ja sajuta, isegi selgeid laigukesi pole.
Siin Kagu-Eestis oli kogu päeva selge ja ilus, sai ka kaunist punast päikeseloojangut näha üle pika aja.
Oleksin pidanud siis päevaks sinna kakku minema siit Tallinnast.
Samas lääne pool, sh Laitses, sadas päris korralikult õhtu poole.
Tänavune sügise lõpp on kõvasti talvisemat nägu kui eelnevad. Pole enam massiliselt neid läänest saabuvaid tsükloneid, mis suure sooja ja tuulega iga natukese aja tagant üle vuhisevad. Tundub, et tsirkulatioon on muutunud ja ehk on lootust nüüd korralikule talvele.
Reedese lõunatsükloni temperatuurifoonis on uskumatult palju lahknevusi.
GFSi järgi tuleks 4-5 kraadi sooja suure vihmaga nii merel kui maal, aga Euroopa mudeli ja sellel põhineva YR-i ennustus pigem lumesaju ja kuni +1 kraadiga.
Aga üks on ühine - mõlemad mudelid näitvad umbes -3,x kraadist isotermi.
Accuweather kirjutab suurest lähenevast lumesajust. Mitte mingit vihma ei tohiks tulla.
Laagris sajab hulk aega lund!
Ei tundu usutav, et homne öö nii külm tuleb kui ilmateenistus näitab. Tuulemäel vb tõesti tuleb -2, aga mitte Jõhvis.
Tõenäoliselt jäävad siiski ametlikes jaamades pluss-null-koma-iksid püsima. Väike-Maarjas võib ka miinus-null-koma-iks kraadi tulla, aga sel juhul ei tundu -0,5-st madalam näit eriti tõenäoline.
Kas professor Sirje Keevaliik on eesootava lume-lörtsitormi kohta arvamust avaldanud?
Seda peaksid sa ikka talt endalt küsima ju.
Kui ma tunnen nt Jüri arvamuste kohta huvi, siis küsiksingi Jürilt, mitte kelleltki kolmandalt.
-------------------------------------------------------------
@ 29. november 2017 00:34
Accuweatheri variandi täitumisel ei tuleks saartel ja loodenurgas kumbagi sajufaasi, sest nad on tsükloni lausa üle kagunurga liikuma arvutanud, aga Euroopa mudel näitab üle saarte, mis tähendab sademeid ka Loode-Eestis.
Tundub et sadu jätab seekord Laagri puutumata
Accuweatheri variant osutub väga tõenäoliselt õnneks valeks. Tsükloni teekond kulgeb ka sel korral ilmselt üle Kesk-Eesti.
Saab ka siiski loodeosa õnneks omajagu lund, aga 26. oktoobri lumikate jääb siiski ületamatuks. Vähemalt loodes, kuna siin peaks lumikate moodustuma nullist, aga kagus ja idas on lähtepositsioonina juba keskmiselt paar cm lund olemas.
Lisan juurde, et 26. oktoobril oli Tallinna ja Kuusiku piires 11 cm lund, mis sadas öösel ja hommikul. Samal kuupäeval ja sarnase paksusega oli sügise esimene lumikate ka 2012. aastal.
Ilmateenistus on homseks ka uudise väljastanud:
http://www.ilmateenistus.ee/2017/11/tihe-lortsi-ja-lumesadu-tulekul/
Seega midagi huvitavat vast tulebki, mida 4 päeva tagasi siin esimeses kommentaaris mainisin! :)
Tundub lausa uskumatu, et nii 2008. aasta kui 2010. detsember tõid kumbki 2 lumeraju, milledest tänapäeval näeme vaid und, sest kliima on niivõrd ühtlustunud siinmail.
Tallinlased võiksid 1. dets sajukaardi salvestada. ;)
Nii teine arvestatav lumi tuli ja nüüd hakkab vaikselt minema. Kaks veel ja siis peaks talv pidama jääma.
Seda, et lähema nädala prognoosid 2 x päevas totaalselt muutuvad (suurusjärgus 20 kraadi siia-sinna), ja seda juba mitmendat päeva järjest, kogeb ka päris harva. Päris hull aeg ilmaennustajate jaoks.
Isiklikult loodan Euroopa mudeli prognoosväljudi täitumisele.
Räme jaa, kuid samas huvitav!
Enam pole midagi huvitavat peale selle, et Briti saartel võib 8. detsi paiku olla oluliselt külmem kui Eestis.
Jüri muuda natuke peakirja ja probleem lahendatud. Pane näiteks: 48 ja 49 nädala ilm 27.nov kuni 10. dets. Niikuinii ei juhtu siin midagi sellist ,et kahe nädalaga kommentaarium liiga pikaks veniks.
Tallinnas oleks homseks ilmselt paksud hanged maas, kui see sadu tuleks lumena, tugev sajuala lihtsalt seisab tunde kohapeal.
Õnneks tuleb/tuli see jah vihmana, sest lume puhul oleks vist veerand meie metsadest murdunud. 1. detsembri 10 cm-ne lume ladestus andis sissejuhatava kogemuse.
Siiski ei läinud vist nii, nagu soovitati pealkirja osas – tuli pigem küllaga huvitavat ilma. Aga UKs läks olukord ekstreemseks just lahkumise päeval ...
Postita kommentaar