Kommentaariumi link
NB! Avatud on uus temperatuuri statistika lehekülg: https://kliima.000webhostapp.com/.
Ott Tuulberg. 11/11/2017; Ipswich, Ühendkuningriigid.
Ott Tuulberg. Hilinenud Halloween'i loojang - 10/11/2017 kell 16:26; Ipswich, Ühendkuningriigid.
9. novembril oli Norra mere põhjaosas aktiivne madalrõhkkond, mille lohk liikus üle Skandinaavia ja Läänemere itta. Seetõttu oli pilves ja tugevneva lõunatuulega (puhangud merel kuni 20 m/s) ilm. Olulist sadu siiski polnud (uduvihm või ajuti nõrk vihm). Sooja oli 2...7 kraadi.
Oli nii sajust, pilves kui lõpuks selget ilma (päev ja õhtu Laagris).
Ott Tuulberg. Lummav müstika ja uinuv november 31/10/2017 @ Playford, Suffolk, UK.
Einar Laretei. 5.novembri pilvepilte Alatskivi lähedalt.
NB! Avatud on uus temperatuuri statistika lehekülg: https://kliima.000webhostapp.com/.
Graafiline ülevaade Atlandi 2017. a orkaanihooajast (veel kestab): https://m.postimees.ee/section/3111/4302585 (toimetas ja konsulteeris Ott Tuulberg). Graafilises osas esineb vigu: a) 1 sekundi keskmine → 1 min keskmine; b) tugev orkaan (tugevam kui 3. kategooria) → suurorkaan (tugevam kui 2. kategooria / tugevus 3. või suurem kategooria); c) mbar → hPa (soovituslik), sest viimane on SI-süsteemi ühik, ehkki mbar ja hPa on võrdsed rõhuühikud; d) tuule kiirus soovituslikult m/s, kui km/h.
Fotovõistluse „Pilvepiir 2017” põnevaimad pilvetabamused on selgunud. Võitjad kuulutatakse välja 27. novembril algusega kell 16.00 Tallinna Teletornis. Oodatud on kõik osalejad! Veel infot: https://ilm.ee/?516641
Ott Tuulberg. Fotol on erineva dünaamikaga kiudpilved – esile tulevad kassiküüned ehk üleskäändunud otstega suusakujulised kiudpilved (Cirrus uncinus). Ühendkuningriigid, Ipswich, Suffolk, 30/09/2017.
Sellised pilved viitavad peaaegu alati ilma halvenemisele (pilvisuse tihenemisele, tuule tugevnemisele ja sademetele 6–12 tunni jooksul).
Viimasel ajal levib uudis https://ilmajaam.postimees.ee/4300217/rootsi-meteoroloog-pohjamaid-ootab-ees-viimaste-aastate-kulmim-talv ja päritakse, mida sellest arvata. Tundub, et selles osas jagub igale maitsele midagi, näiteks https://business.weather.com/news/seasonal-outlook-the-weather-company-says-europe-is-in-for-another-mild-month-in-november-before-colder-emerges ja https://www.accuweather.com/en/weather-news/2017-europe-autumn-forecast-fierce-windstorms-to-blast-uk-rain-to-ease-drought-in-italy-and-the-balkans/70002458. Kahjuks ei ole selle kohta midagi muud võimalik öelda, kui seda, et jugavooluprognoos veel kindlat talve silmapiiril ei näita (https://www.netweather.tv/charts-and-data/jetstream). Lisakommentaare: https://ilm.ee/?516634.
12. novembril määras Eesti ilma Soome kohal paiknev ja täituv tsüklon. See tõi jätkuvalt sajuhooge peamiselt vihmana, kuid paiguti sadas ka märga lund. Sooja oli kõikjal veel üle 0 kraadi, kuigi Pandiverel ja mõne tugevama sajuhoo ajal langes päeval alla 2 kraadi. Lõunatuul asendus eeskätt lääne pool läänetuulega, mujal ja õhtul jäi valdavaks edelatuul, mis oli mõõdukas kuni tugev, kuid loodeservas tugevnes läänetuul kuni 20 m/s.
Pärnu sadamas ulatusid tugevamad tuuleiilid möödunud ööl kuni 27,5 m/s. Lisaks esines rohkelt sademeid, kohati kuni 20 mm. 12. novembri ennelõunase seisuga oli merevee tase tõusnud ligi 77 cm. Haripunkt oli tund aega pärast keskööd, mil merevee tasemeks mõõdeti 117–118 cm.
Ilm järgmistel päevadel. Täpsemalt uues postituses!
Pärnu sadama tuulegraafik (http://on-line.msi.ttu.ee/parnu/det.php?n=tuul).
11. novembril määras Eesti ilma sügav (osa)tsüklon, mille keskmes oli õhurõhk alla 980 hPa. Nii oli ilm sajune: esialgu lausvihm, siis selgimised ja hoogsajud, õhtul nii tugevad hoog- kui laussajud, sh märg lumi ja lörts. Kui päeval oli sooja veel 4...8 kraadi, siis õhtul langes kõikjal alla 5 kraadi. Lõunatuul tugevnes, merel puhanguti üle 20 m/s.
Ilm eeloleval ööl ja homme päeval. Madalrõhkkond liigub Läänemere põhjaosast Soome kohale. Pilves selgimistega ilm. Mitmel pool sajab peamiselt vihma ja lörtsi (märga lund). Puhub lõuna- ja edelatuul 7–12, puhanguti 15, saartel ja rannikul asendub lääne- puhanguti 17 m/s, kuid õhtupoolikul nõrgeneb. Õhutemperatuur on 2...7 °C.
Ilm järgmistel päevadel. Esmaspäeval (13.11.) kaugeneb madalrõhkkond Lapimaa kohale ja selle mõju Eesti ilmale väheneb. Kohati sajab siiski vihma ja lörtsi või märga lund. Tuul raugeb. Õhutemperatuur on öösel –2...+3, meretuulega rannikul kuni 5, päeval 3...7 °C.
Teisipäeva (14.11.) öösel võib hääbuva madalrõhkkonna servast kohati veel märga lund või vihma sadada. Päevaks tugevneb madalrõhulohu mõju ja ilm läheb pilvisemaks, sajuvõimalus suureneb. Edelatuul on nõrk, rannikul mõõdukas, õhtuks võib tugevneda. Õhutemperatuur on öösel selge ilmaga –4...+1, pilves ilma ja meremõjuga rannikul kuni 4, päeval 1...5 °C.
10. novembril oli siin ulatusliku madalrõhkkonna kaguserv. Seetõttu oli pilves, mõnel pool selgimistega, kuid olulise sajuta ilm. Lõunatuul oli jätkuvalt tugev. Sooja oli 4...9 kraadi.
Ilm eeloleval ööl ja homme päeval. Norra mere põhjaosas on aktiivne madalrõhkkond (Lemmy), Skandinaavia lõunaosa kohal on osatsüklon, mis liigub Läänemere kohale. Nii on pilves, selgimistega ilm. Sajab vihma, sekka võib tulla ka märga lund, kuid õhtupoolikul sajuhood harvenevad. Ennelõunal puhub lõuna- ja kagutuul, pärastlõunal lõuna- ja edelatuul 7–12, puhanguti 15, Liivi lahe ümbruses ja läänerannikul puhanguti kuni 20 m/s. Õhutemperatuur on 3...7 °C.
Ilm järgmistel päevadel. [sünoptik Ele Pedassaar:] Eesti ilma kujundab Norra mere põhjaosas pöörlev võimas madalrõhuala Lemmy, mille idapoolne serv ulatub päeval üle Skandinaavia Läänemerele ning laieneb õhtuks Baltimaade ja Soome kohale. Päeval on meil sadu vähe, kuid lõuna- ja edelatuul on hoogu kogumas ning tõuseb sisealadel 12, rannikul 15-17, õhtuks saarte piirkonnas 20 m/s. Vastu ööd on oodata merelt saartele ka tihedamat sadu (vihm). Õhutemperatuur püsib kindlalt plusspoolel: sooja on 3...8 °C ja püsib sarnasena õhtuni. Mardisantidel seega külm naha vahele ei poe, küll teeb seda aga tuul.
Ilm järgmistel päevadel. [sünoptik Ele Pedassaar:] Eesti ilma kujundab Norra mere põhjaosas pöörlev võimas madalrõhuala Lemmy, mille idapoolne serv ulatub päeval üle Skandinaavia Läänemerele ning laieneb õhtuks Baltimaade ja Soome kohale. Päeval on meil sadu vähe, kuid lõuna- ja edelatuul on hoogu kogumas ning tõuseb sisealadel 12, rannikul 15-17, õhtuks saarte piirkonnas 20 m/s. Vastu ööd on oodata merelt saartele ka tihedamat sadu (vihm). Õhutemperatuur püsib kindlalt plusspoolel: sooja on 3...8 °C ja püsib sarnasena õhtuni. Mardisantidel seega külm naha vahele ei poe, küll teeb seda aga tuul.
11.11 öösel saabuv vihmasadu levib hommikuks Ida-Eesti kohale. Päeval esineb pilvede vahel selgimisi ja sadu on hootine. Edelatuul annab hommikuks järele ja ulatub päeval sisealadel 10, rannikul 15 m/s. Õhutemperatuur on öösel 2...7, päeval 4...9 °C.
Vanarahvalgi oli mardipäevailma kohta oma tähelepanek: kui mardipäeval nii, siis kardipäeval naa! Mis ta muud peegeldab, kui sügise heitlikku iseloomu!
Järgmised päevad on osatsüklonite mõjul tormised ja sajused. Külmeneva õhumassi tõttu võib mõnel pool lisaks vihmale sadada märga lund ja tuisata, kuid läänevoolu domineerimise tõttu talve veel oodata pole.
Vanarahvalgi oli mardipäevailma kohta oma tähelepanek: kui mardipäeval nii, siis kardipäeval naa! Mis ta muud peegeldab, kui sügise heitlikku iseloomu!
Järgmised päevad on osatsüklonite mõjul tormised ja sajused. Külmeneva õhumassi tõttu võib mõnel pool lisaks vihmale sadada märga lund ja tuisata, kuid läänevoolu domineerimise tõttu talve veel oodata pole.
9. novembril oli Norra mere põhjaosas aktiivne madalrõhkkond, mille lohk liikus üle Skandinaavia ja Läänemere itta. Seetõttu oli pilves ja tugevneva lõunatuulega (puhangud merel kuni 20 m/s) ilm. Olulist sadu siiski polnud (uduvihm või ajuti nõrk vihm). Sooja oli 2...7 kraadi.
Ilm eeloleval ööl ja homme päeval. Ulatusliku madalrõhkkonna kaguserv. Pilves ilm ja sajab vihma, kuid juba hommikul lääne poolt alates jäävad sajuhood harvemaks. Puhub lõuna- ja edelatuul 6–12, saartel ja rannikul puhanguti 17, öö hakul kuni 20 m/s. Õhutemperatuur on 2...7 °C.
Ilm järgmistel päevadel. Laupäeval (11.11.) suundub madalrõhkkond Põhjalahe suudme kohale ja selle vahetus läheduses on lõuna- ja edelatuule iilid 15, rannikualadel 20 m/s. Öö on vihmane, päeval tuleb sisemaal sekka ka märga lund. Õhutemperatuur on ööpäeva vältel 3...6 °C.
Kairo Kiitsak. Udune õhtu Ilmatsalu tee ääres ühes udu ja virmalistega 7.11.2017
8. novembril oli siin kõrgrõhkkonna loodeserv, seejärel lähenes Skandinaaviast aktiivne madalrõhulohk. Nii oli öö enamasti udune ja mitmel pool öökülmaga, mõnel pool oli siiski selgimisi, päev aga pilves selgimistega, kuid sajuta. Lõunakaartetuul oli enamasti nõrk või puhanguti mõõdukas (alla 10 m/s). Sooja oli 2...6 kraadi (hommikul oli kohati 0...–1 °C.
Udune öö ja kihtpilvedes (~200 m maapinnast) õhtu Laagris.
Ilm eeloleval ööl ja homme päeval. Kõrgrõhkkonna loodeserv Läänemere kohal laguneb. Päeval läheneb Skandinaaviast aktiivne madalrõhulohk. Seetõttu õunatuul tugevneb 7–12, saartel ja rannikul 10–14, puhanguti 17, õhtupoolikul kuni 20 m/s. Kohati võib vihma sadada, hommikul aga udu olla. Õhutemperatuur on 3...7 °C.
Ilm järgmistel päevadel. Reedel (10.11.) liigub madalrõhulohk ühes sajupilvedega üle Eesti. Öö on vihmane, kuid hommikul saab lääne pool tihedam sadu läbi. Päeva jooksul väheneb sadu ka ida pool. Öö hakul ulatuvad lõunatuule puhangud veel rannikul kuni 20 m/s, kuid pärast keskööd annab tuul veidi järele. Õhutemperatuur on öösel 2...7, päeval 5...8 °C.
Õhtul tekib Skandinaavia kohal juba uus osatsüklon, mis liigub edasi Põhjalahele ja nii tugevneb Läänemere ääres lõuna- ja edelatuul taas.
Õhtul tekib Skandinaavia kohal juba uus osatsüklon, mis liigub edasi Põhjalahele ja nii tugevneb Läänemere ääres lõuna- ja edelatuul taas.
Järgmised päevad on osatsüklonite mõjul tormised ja sajused. Külmeneva õhumassi tõttu võib mõnel pool lisaks vihmale sadada märga lund ja tuisata, kuid läänevoolu domineerimise tõttu talve veel oodata pole.
7. novembril oli Läänemere kohal kõrgrõhuhari. Seetõttu püsis enamasti selge või vähese ja vahelduva pilvisusega ilm. Edelatuul oli nõrk või mõõdukas (puhangud ka merel kuni 10 m/s). Sooja oli hommikul kõikjal üle 0 °C ja päeval tõusis päikese toel 5...10 kraadini.
Ilm eeloleval ööl ja homme päeval. Läänemere kohal on kõrgrõhkkonna põhjaserv. Seetõttu on ilm rahulik ja udune, lääne pool on selgem – öökülma ja libeduse oht. Õhutemperatuur on –2...+3, kuid saartel kohati 8 °C. Päeval olulisi muutusi oodata pole, ainult udu jääb vähemaks ja sooja võib päikese toel rohkem olla, udustes kohtades võib jääda 0 °C lähedale.
Ilm järgmistel päevadel. Neljapäeval (9.11.) suundub kõrgrõhkkond Venemaa kohale ja üle Skandinaavia tungib aktiivse madalrõhkkonna serv. Öösel võib Eesti lääneservas, päeval ka sisemaal nõrka vihma sadada. Lõuna- ja edelatuul tugevneb puhanguti 12, päeval rannikul 15, pärastlõunal saartel koguni kuni 20 m/s. Õhutemperatuur on öösel veel –1...+4, tuulele avatud rannikul üle 5 °C, kuid päeval 3...8 °C.
Ivar Uutar. Võib öelda, et üks parimaid tabamusi, mille olen saanud. Öised lennukijärgsed joonpilved, udu, virmalised, tähistaevas ja sügisene põld.. Ilmatsalu tee, 07.11.2017 kell 23.30
Samal ajal polnud Laagris veel midagi.
Järgmised päevad on tormised ja sajused. Külmeneva õhumassi tõttu võib mõnel pool sadada märga lund ja tuisata, kuid läänevoolu domineerimise tõttu ilmselt talve veel ei tule. Vajadusel täpsustame prognoosi.
6. novembril oli Läänemere kohal madalrõhulohk. Seetõttu oli pilves ilm, läänest itta liikus vihmasadu. Lõunakaartetuul oli mõõdukas (puhangud rannikualadel ja merel kohati üle 10 m/s), õhtul oli ülekaalus läänetuul, eriti saartel.
Ilm eeloleval ööl ja homme päeval. Läänemere kohal tugevneb kõrgrõhuhari. Seetõttu ilm alates läänest selgineb, kuid mõnele poole jääb pilvi alles (vähese ja vahelduva pilvisusega) – öökülma ja libeduse oht. Õhutemperatuur on selgetes kohtades 0 °C lähedal, kui hommikuni selge, ka madalam, kuid mere ääres ja tihedate pilvede all 5...8 kraadi. Päeval olulisi muutusi oodata pole, ainult edela-või läänetuul võib pisut tugevneda.
Ilm järgmistel päevadel. Kolmapäev (8.11.) tuleb kõrgrõhkkonna mõjul enamasti sajuta, kuid ülekaalus on lauspilvisus (vaata Harjumaa kohta, juhend), siiski pole välistatud ka selgimised, võib udune olla. Tuul on võrdlemisi nõrk ja asendub lõunakaarte-. Õhutemperatuur langeb öösel 0 °C lähedale, pilves ilmaga ja tuulele avatud rannikul on kuni 5, päeval on 2...7 °C.
Neljapäeval (9.11.) suundub kõrgrõhkkond Venemaa kohale ja selle lääneservas on ilm mandril suurema sajuta, kuid saartel on vähese vihma võimalus. Lõunakaartetuul on mõõdukas, ent õhtupoolikul jõuab merele madalrõhulohk, mistõttu tuul tugevneb. Õhutemperatuur on öösel 0 °C lähedal, tuulele avatud rannikul kuni 5 °C ja päeval 0...5, saartel ja läänerannikul kuni 7 °C.
Reedel (10.11.) läheneb Läänemerelt madalrõhulohk, mis liigub päevaks Eesti kohale. Sajab vihma, sisemaal võib esialgu sadada ka märga lund. Lõunakaartetuul on tugev, puhudes puhanguti 15–20 m/s (peamiselt avatud rannikualadel). Õhutemperatuur on ööpäevaringselt 0...5 kraadi, merel võib soojem olla.
Edaspidi näib õhumass pisut jahtuvat, mistõttu lumesadude tõenäosus suureneb, aga talve veel ei paista.
Neljapäeval (9.11.) suundub kõrgrõhkkond Venemaa kohale ja selle lääneservas on ilm mandril suurema sajuta, kuid saartel on vähese vihma võimalus. Lõunakaartetuul on mõõdukas, ent õhtupoolikul jõuab merele madalrõhulohk, mistõttu tuul tugevneb. Õhutemperatuur on öösel 0 °C lähedal, tuulele avatud rannikul kuni 5 °C ja päeval 0...5, saartel ja läänerannikul kuni 7 °C.
Reedel (10.11.) läheneb Läänemerelt madalrõhulohk, mis liigub päevaks Eesti kohale. Sajab vihma, sisemaal võib esialgu sadada ka märga lund. Lõunakaartetuul on tugev, puhudes puhanguti 15–20 m/s (peamiselt avatud rannikualadel). Õhutemperatuur on ööpäevaringselt 0...5 kraadi, merel võib soojem olla.
Edaspidi näib õhumass pisut jahtuvat, mistõttu lumesadude tõenäosus suureneb, aga talve veel ei paista.
***
Tuleb uinutavalt soe ja sombune sügisnädal.
Nädala alguses liigub osatsüklon Rootsi kohalt Lapimaa kohale. Selle lohk liigub aeglaselt Skandinaavia lõunaosast üle Läänemere Soome kohale. Seetõttu on pilvine ja uduvinene ilm, kuid püsib olulise sajuta (päeval on vihmavõimalus siiski üsna suur). Lõunatuul on mõõdukas ja sooja 5...10 °C.
Teisipäeva (7.11.) öösel kaugeneb madalrõhulohk Eesti kohalt itta ja päevaks tugevneb kõrgrõhkkonna mõju. Vihmasajuvõimalus väheneb ja pole välistatud, et laiguti muutub taevas selgemaks. Puhub mõõdukas läänekaartetuul. Õhutemperatuur on öösel 0...5, tuulele avatud rannikul kuni 8, päeval 4...8 °C.
Kolmapäev (8.11.) tuleb kõrgrõhkkonna mõjul enamasti sajuta, kuid võib pilvisemaks kujuneda. Tuul nõrgeneb ja asendub lõunatuulega. Õhutemperatuur on öösel 0 °C lähedal, kuid tuulele avatud rannikul on kuni 7, päeval on veel 3...7 °C.
Neljapäeval (9.11.) suundub kõrgrõhkkond Venemaa kohale ja selle lääneservas on ilm mandril suurema sajuta, kuid saartel on vähese vihma võimalus. Lõunakaartetuul on mõõdukas, kuid õhtupoolikul jõuab merele madalrõhulohk, mistõttu saartel tugevneb. Õhutemperatuur on öösel 0 °C lähedal, tuulele avatud rannikul kuni 5 °C ja päeval 0...5, saartel ja läänerannikul kuni 7 °C.
Reedel (10.11.) läheneb Läänemerelt madalrõhulohk, mis jõuab Eesti kohale. Sajab vihma, sisemaal võib esialgu sadada ka märga lund. Lõunakaartetuul on tugev. Õhutemperatuur on ööpäevaringselt 0...5 kraadi.
Edaspidi näib õhumass tasapisi jahtuvat, mistõttu lumesadude tõenäosus suureneb. Kuid selles osas täpsustame prognoosi aegsasti!
70 kommentaari:
Sel sügisel on nii palju loodusmärke mis vihjavad vähemalt normaalsele talvele. Sama lugu ka statistika poolelt. Kui tõesti aga tuleb ikkagi soe talv siis ei jää muud üle kui tõdeda ,et juba on kliima tuksi keeratud ja miski enam ei kehti mis isegi veel 10 aastat tagasi veel kehtis.
Aga selline aastaringne +10 pluss-miinus mõni kraad, ongi meie (lähi)tulevik, kui veel pole aimu saadud!
Siis on olukord selline, et -20 ja +20 kraadi muutuvad sama harvadeks, kui 30-sed näidud praegu.
Ainuke tõsiseltvõetav seaduspära, mis veel paika peab, on see, et väga soojale talvele järgneb jahe suvi, kuna see on kehtinud aegrea algusest peale. Siinkohal ei tohiks segi ajada kuumalainetega suvesid, sest meteoroloogias käib arvestamine ikkagi keskmise temperatuuri järgi. 2014. a suvel olid karmid kuumalained, kuid suve keskmine üsna tavapärane, mistõttu ei saa seda kindlasti kuumaks suveks pidada. Viimati oli kuum suvi 2013. a, millest on juba neli aastat möödas, ja seega võiks vabalt "paarisaastate-kuumade-suvede" seaduspära maha kanda, aga hea küll, vaatame siis igaks juhuks ka järgmise suve ära, enne kui otsusele lõplikult alla kirjutame. Fakt on aga see, et lume- ja külmavabavad talved ning jahedad, sajused ja tuulised suved saavad aina tavalisemaks. Isiklikult ei usu, et 2010 ja 2011 kõigi aegade soojemad suved Eestis olid otseselt seotud kliimasoojenemisega, seda enam, et need olid kohe järjestikku. Pigem oli tegu erakordse anomaaliaga, mida soojenenud kliima lihtsalt võimendas. Üsna aegrea alguses on esinenud suvesid, mil juuli keskmine oli 21 kraadi ja võttes arvesse kahe kraadi võrra soojenenud kliimat, oli 2010. a 23-kraadine juuli keskmine igati loogiline tulemus. See ei näita aga kaugeltki seda, et taolised leitsakulised suved sagenevad, vastupidi - aastaaegade vaheline temperatuur ühtlustub. Kui aga juhtuvad vahele sellised anomaalsed antitsüklonaalsed aastad, siis soojenenud kliima lihtsalt intensiivistab kuumalained ja sünnivad soojarekordid.
Tõsi, käesoleva sajandi kliimasoojenemine Eestis on nii ilme, et sellele pole vaja otsida kinnitust aegreast või meteoroloogidelt, igaüks võib seda oma silmaga näha ja tajuda, eriti just talvel.
Olen isegi sõrmed ristis hoidmas ,et seekord veel ei katkeks see paarisaastate rütm millest juba kevadel kirjutasin. On muidugi oht ,et see katkeb aga loodan ,et mitte veel. Lihtsalt ei tahaks ka enam igavat ja jahedat suve.
@6. november 2017 13:46
Parandan "tõsiselt võetavat seaduspära". Pidin kirjutama, et väga sooja talve järel on kuum suvi keskmise temperatuuri järgi VÄLISTATUD, aga see ei tähenda tingimata jahedat suve, ent on suur tõenäosus, et järneb jahe või tavapärane, kuid MITTE MINGIL JUHUL kuum ja leitsakuline suvi.
Üksikuid erandeid siiski vahel esineb. Näiteks 1974/75 talv oli oluliselt soojem kui möödunu aga ometi oli 1975 mai, juuli ja augusti keskmised oluliselt üle normi. 2002 oli ka sarnane olukord väga lähedal aga rohkem ei ole olnud. Seega 100% kindlust soe talv ei anna.
Vabandust mai,juuni ja august 1975 olid kuumad. Juuli oli keskmine. Tagatipuks ka veel september oli suvine
@6. november 2017 14:38
@6. november 2017 14:40
Jah, 1974/75 talv oli ülisoe, kuid suvi täiesti tavapärane ja keskmise temperatuuri järgi umbes sama nagu 2012 ja 2015, kaugel kuumast.
2001/2002 talv oli keskmise temperatuuri järgi tavapärane või ainult veidi soojem, kuid kohe kindlasti mitte eriti soe.
Seega pole nimetatud aastad erandid, vaid taaskord kinnitavad fakti, et eriti soojale talvele ei järgne mitte kunagi kuuma suve.
Möödunud suvi küll igav polnud, juulis oli öökülmi, augustis mitmeid tohutuid pikseid ja rajusid, lisaks sademeanomaaliad suve vältel.
Tulenevalt Murphy seadusest ja eelmise postituse oma 4. november 2017 11:35 kommentaarist, ennustan, et 11. november tuleb novembri sajuseim, aga nii, et rohkem sajab päevavalgel ja vähem seega pimedal ajal, kui mitte lausa sajuta.
@ 6. november 2017 16:45
Oleneb ja vaatenurgast. Mulle kui äärmuslike ilmanähtuste "laikijale" oli jah august ainsana tõeline huvipakkuv kuu, aga muu aeg suvest oli küll igav.
Mis puutub juuli öökülmadesse, siis ka viimatise detsembrite kohta saab sama mõistet kasutada.
Augustis oli jah korralikke äikeseid, aga need on ka ainsad meeldejäävad (adrenaliinirohked) hetked tänavusest suvest.
Harjumaal sain augustis kokku 6 äikesepäeva, kui arvestada ka äikesed, mis möödusid, kuid "mis andsid endast märku".
Juulis, septembris ja oktoobris igas 1 äikesepäev.
Soovitan lugeda värsket M. Kaasiku talveprognoosi. Jälle soe talv ?!
Nõustun ka nendega, kes peavad läinud suve igavaks. Augustis oli mõned põnevamad päevad, aga kindlasti ei kompenseerinud need ülejäänud kuid. Vaevalt siin pidevalt Poolat haibitakse ja sinnaminekut kaalutakse, kui siin Eestis oleks huvitavad suved. Tore siiski näha, et leidub ka neid, keda huvitavad igasugusesed ilmad.
@6. november 2017 18:10
Jah, järjestikku siis juba viies soe talv. Veel möödunud kümnendil võis sellisest luksusest ainult unistada. Peab tunnistama, et natuke igavaks läheb pikapeale, aga kui arvestada rahalist aspekti, siis nuriseda ka ei saa.
1990ndatel mäletan talvesid kus kodu tiigile jääd peale ei tulnudki, alates 2000 pole selliseid talvesid olnud....
@6. november 2017 19:25
Jah, 1988/1989 - 1992/1993 aastatel olid ülisoojad talved, va 1990/1991, mis oli natuke külmem, aga siiski soe. Praegu on neli talve JÄRJEST olnud ülisoe, mitte küll päris nii soe kui tollal, aga seevastu pole vahele tulnud jahedamat talve nagu 1990/1991, mis tookord järjestikuste ülisoojade talvede rea ära nurjas. Et mõista, kui eriline praegune olukord on, siis tuleb välja tuua, et aegrea algusest peale pole JÄRJESTIKKU nii palju ülisoojasid talvesid olnud kui viimased neli. Varem on olnud maksimaalselt vaid kaks ülisooja talve järjest. Kui aga nüüd veel viies ülisoe talv ka otsa tuleb, siis pole kahtlustki nende mudelistsenaariumite paikapidavuses, mis Eestisse tulevikuks täielikult lumetuid ja Vahemerelisi talvesid lubavad, mil võiks siin vabalt palme ja kõiksugu muud huvitavat kasvatada.
15:33 kommentaarile ,et 1975 oli kolme kuu summas ikkagi soojem kui sinu märgitud 2012 või 2015. Pigem sinna 2007 ja 2003 kanti kolme kuu summas. 2002 talv oli ju pigem soe. Detsember 2001 oli jah normist veidi külmem aga jaanuar 2002 oli 3 kraadi normist soojem ja veebruar 2002 lausa 5 kraadi normist soojem !!
Lisan veel ,et 2017 ja 2002 jaanuarid olid keskmise järgi täpselt samad ja veebruar 2017 oli 2,5 külmem kui 2002 veebruar oli.
Loodetavasti siis see soe talv tuleb nii nagu olid detsembrid 2011 ja 2013 ehk siis mõnusalt tuulised.
@6. november 2017 20:11
Jah, võis tõepoolest nii olla, aga see ei muuda fakti, et 1975.a suvi polnud keskmise temperatuuri järgi kuum. See oli soe või tavapärane, kuid mitte kuum. Soojal ja kuumal on suur vahe. Samamoodi oli ka 2002 talv soojapoolne, kuid mitte väga soe. Ka sellel on vahe. Parandasin just oma 6. november 2017 14:13 kommentaaris, et väga sooja talve järel on kuum suvi keskmise temperatuuri järgi VÄLISTATUD.
@6. november 2017 20:15
Suve ja talve soojaks või külmaks tituleerimine meteoroloogias käib kolme kuu keskmisena, mitte selle järgi, kui suur oli ühe või teise kuu anomaalia.
Veendumaks, et 1975. a suvi polnud kuum ega 2002. a talv väga soe, käisin igaks juhuks veel Võru ja Vilsandi aegread läbi, et näha, mitmenadale kohale need soojuselt paigutusid.
Võru aegreas jäi 1975. a suvi soojuselt 32. kohale, Vilsandi omas 26. kohale.
Võru aegreas jäi 2001/2002 talv soojuselt 34. kohale, Vilsandi omas 26. kohale.
19:25 kommentaarile ,et 1991 veebruar oli ainuke kuu selle perioodi jooksul kus peaaegu tuli normaalne keskmine temperatuur. Kui üksikut kuud sedasi ei loe siis oli ju tollal lausa 6 aastat järjest soe talv. Ei saaks ju muidu ka praegu nii lugeda kuna 2016 jaanuar oli normist isegi külmem !
Aga mitmendal kohal on soojuselt 2012 ja 2015 suved ?
Võru 2012. aasta suvi on soojuselt 41. kohal, Vilsandi 40. kohal.
Võru 2015. aasta suvi on soojuselt 42. kohal, Vilsandi 25. kohal.
@6. november 2017 22:24
Korduvalt siin juba mainitud, et talve/suve arvestamine soojaks või külmaks käib kolme kuu keskmise järgi, mitte selle järgi, kui karm on üks kuu kolmest.
Öökülmadest räägitakse pigem soojal poolaastal, kuigi tinglikult võiks seda nähtust esineda mistahes ajal olenevalt definitsiooni kokkuleppest. Täpsemalt on öökülm määratletud agrometeoroloogiliselt: põllu- ja aiakultuuride kasvuperioodil (vegetatsiooniperioodil peaks ööpäevane keskmine temperatuur ületama 5 °C) õhu, maapinna või taimede vahetu ümbruse temperatuuri langus alla 0 °C – see tähendab, et öökülmast võib selles kontekstis rääkida maist oktoobrini, varase kevade puhul ehk ka juba aprillis.
20:15 kommentaariga nõus seega ikkagi 2001/02 talv oli soe nagu ka 2015/16 talv.
Küsiks siis ,et mitmendal kohal on soojuselt siis 2001/02 talv ja näiteks 2015/16 talv
Võru 2001/2002 talv soojuselt 34. kohal, Vilsandi 26. kohal.
Võru 2015/2016 talv soojuselt 13. kohal, Vilsandi 18. kohal.
Siis selle järgi polnud see väga soe talv. Ometi mälestustes oli soe. Tartu maratongi sai napilt läbi viidud. Veebruaris oli kevadine suurvesi ära. Kuskohast sa need soojuse kohad saad ? Ilmateenistuse mingi arhiiv ?
@7. november 2017 11:37
Mul on tehtud programm, mis järjestab kogu aegrea.
Mitmendal kohal on soojuselt 1991/92 talv ?
Veel hoopiski kui see aega ei nõua kirjuta siia top 15 soojemat talve. Alustades siis sellest kõige soojemast.
Võiks see andmebaas / päringuvorm olla kuidagi kättesaadav, et igaüks saaks ise uurida.
NB! Eelmised järjestused, mis ma siia lisasin, olid kuni 2016. a lõpuni. Täiendasin aegrida kuni 2017. a oktoobrini ning laadisin skripti veebi üles, mida saab nüüd uurida siit.
Aitäh! Loodame, et jaamu tuleb lisaks neile kahele veel juurdegi.
45. ilmanädala kommentaarium ja mitte ühtegi normaalselt kommentaari. Keda kotib mis ilm oli aastal 1922 :D Öelge parem millal külmaks läheb? Mingi 20nda paiku näitab vist külmenemist :)
Ei lähe niipea. Tuleb üle elada see kohutavalt igav külmkapi-ilm. Võimalik et igavleda tuleb veel pool aastat isegi.
Väga tore arutelu oli ja mitte ühtegi mittenormaalset kommentaari. Seda, mis kellelegi huvi pakub, ei saa ette kirjutada. Lugesin huviga ja arvan, et võiks veel niiviisi arutleda.
Euroopa mudel näitab küll talvise ilma aeglast süvenemist kuni 17. nov-ni http://www.wetterzentrale.de/maps/ECMOPSC12_216_2.png, aga püsima see ei jää. Lund aga saame 11.–18. nov vahemikus peaaegu kindlasti, kuid ilmselt on see valdavalt märg lumi, mis ei pruugi maha jääda.
Just pigem peale 17.nov läheb talvisemaks aga see nii loogiline. See peaaegu reegel ,et kui Mardipäeval soe siis Kadripäevaks külm ja vastupidi.
Aga mitmendat jooksu hoopis näitab Eesti põhjaossa laupäevaks tormikest.
Siis mitte kohe pärast 17ndat, vaid pigem 25nda või isegi 30nda paiku. Ja kas pole olnud erandeid, kui nii mardi- kui kadripäev mõlemad on olnud külmad või soojad?
Enam ei näita laupäevaks tuuletormi. Analoog temperatuurile: kui mardipäeval tuulab, on kadripäev vaikne ja vastupidi.
Erandeid on aga üle 50% on nii nagu ütlesin. Ka siis kehtib kui näiteks Mardipäeval -1 ja Kadripäeval +1
Lihtsaid loodusmärke vaadates ja elukogemusele viidates ütlen, et lähinädalal pöörab talvisemaks. Mul on siin kodulähedal selline madalam luhapealne, kus muidu tehakse suviti heina. Kui sügisel sinna suurvesi maasügavusest pinnale kerkib siis on oodata talve. Viimase kahe päevaga on põld läinud vee alla. Teiseks on koduaias kaks viimast sirelit mis siiani pidasid vastu kõikidele öökülmadele ja tormidele tänase päevaga oma lehed alla lasknud. Talv on nüüd tulekul. Ehk! :D
No nagu minagi ammu olen öelnud ,et 2018 suvi peaks kuum tulema ja selle eeltingimuseks on korralik talv. Samuti sajune oktoober annab korralikuks talveks nii 80% tõenäosuse.( Viimati vedas oktoobri sajusus 1999 alt - 1999/2000 ei tulnud korralikku talve)
Eelmise aasta november oli 1 parimaid üldse, sest tänu talvisele perioodile sai ka sajuse ilmaga mitu tundi väljas olla, kuna lumi teatavasti ei märga riideid eriti ja saad selle maha pühkida. VIHMA AGA MAHA EI PÜHI JU.
Aga tänavune november on paraku korralik seakuu (pori ikka veel kuigi korralikke sadusid pole 2 nädalat olnd)
Algav nädalavahetus tuleb vist tervenisti toas raisata, sest tulenevalt oma "6. november 2017 17:04" kommentaarist ja selles mainitud kommentaarist, lähebki mu ennustus vist taaskord täide.
Oleks talv, siis saaks nädalavahetuse õues veeta ka sajuse ilmaga, sest sadav lumi on kuiv!
ELAGU TALV!
November on jah vastikuim kuu, tuleb lihtsalt ära kannatada. Õnneks on destembris ilus jõuluaeg vähemalt, mis leevendab seda masendust. Kuigi ega viimasel 4-l aastal on ILMA POOLEST ka detsember novembrikuine olnud.
Nõmmel praegu selle sügise kõvim vihm.
Jah, väga huvitavaks kisub kõik!
Kuskilt lugesin artiklit Peipsi järve veetaseme tsüklilisusest mis on mõnekümmne aastase rütmiga ja ,et praegu on nö kuiv aeg läbi saamas. Endal võttis küll mõruks - kas tõesti lähemad 20 aastat on enamuses suved sajused ? Selliseid suvesi nagu 2010 ja 2011 ei näe niipea. Huvitav mis aastast aastani see eelmine Peipsi kõrgseis oli ? Mingi tabel või graafik võiks kuskil olla ? Saaks vaadata ,et mitu sooja suve eelmise tsükli sisse jäi.
@11. november 2017 10:39
Millest selline järeldus, et 2010, ja 2011 suvesid nii pea ei näe?
Peab ju pidevalt sadama ,et järve veetase püsiks ja isegi tõuseks veel. Sellised suved aga viivad veeseisud kiirelt alla.
Võibolla mingi selline suvi veel nagu 2001 ehk isegi läheb
Äkki tulevad hoopiski lumised talved ja pepsi toitub kevadisest suurveest....
Ka võimalik aga siis peab ikka midagi korralikku olema. Nagu mäletan üht aastat kus Emajõgi kippus Tartu tänavatele. Midagi sellist peab kevadel siis tulema. Võis olla 1999 kevad äkki ?
Kui algab talv muutust külma ja lume osas ei too, siis võib Eesti kliimas uue lehekülje keerata. Viis kuuma talve järjest on enneolematu. Üha enam tekib tunne, et sajandi lõpuks prognoositud stsenaariumid külma- ja lumevabadest talvedest realiseeruvad oodatust tunduvalt varem. Just äsja ju olid meil karmid talved suurte lumehangede ja kõvade pakastega, millest pole enam kippu ega kõppu. Räägitakse, et meie piirkond on maailmas üks kõige kiiremini soojenevaid paiku. Kui juba praegu on viis Vahemerelist talve järjest, mis saab sajandi keskpaigaks? Viimased aastad on näidanud, et soojalembelised viinamarjasordid, virsikud-aprikoosid, arbuusid-melonid jne. elavad taolised Eesti talved kenasti üle. Nüüd oleks vist õige aeg naaberriikidest eeskuju võtta ja teha algust ka palmi- ja banaanipuude kasvatusega.
Arbuusid-melonid on üheaastased taimed ja kindlasti talve üle ei ela.
Jah, need said kiiruga liiast. Ometi saab neidki väga edukalt kasvatada praeguses kliimas.
Eelmisel suvel õnnestus hästi, aga sel suvel ei läinud küll kuidagi.
Päris ilus keeris Eesti kohal.
Jah, see oli korralik, võimas, sügav (osa)tsüklon!
Ecwmf kui GFS näitavad ,et ikkagi Kadripäevaks on maa valge kui mitte varem juba. Kui varasem rütm peab siis hiljemalt Detsembri alguseks on jälle sula.
Sügistorme ka oodata on või kaovad needki kliima soojenedes?
Ei, nüüd on talvetormid.
---------------------------------
Järgmine mitteoodatud üsna kindel sajupäev on 17. november. 11. novi ennustus läks õigeks, kuigi esmase ennustuse selle kohta tegin juba 4. novembril. Samuti ka sajujaotus täkkes - enim sadas päeval, vähem pimedas.
3.nov kl.19:47 kommentaarile ütleks ,et juba rohkem on sadanud kui kümnendik. Enda kodukohas tänaseks all 24 mm.
Väga hea, see aina enam kindlustab külma põhjamaise talve. Kui nüüd sügisel ära sajab, siis ongi talvel lootust külmadele kõrgrõhkkondadele. Olgem ausad, mitmenädalast blokeeringut polegi ju olnud sel sügisel...
Lootame ja eks aeg näitab!
Postita kommentaar