pühapäev, 8. oktoober 2017

41. nädala ilm (9.–15.10.2017)

Kommentaariumi link
Orkaan Ophelia ähvardab parasvöötmelise tormina Euroopat. Mis ja kuidas: https://ilm.ee/?516572 (lisaks on täiendatud: http://ilmjainimesed.blogspot.com/2017/09/atlandi-ookean-on-orkaanide-kasvulava.html). 

15. oktoobril oli Läänemere kohal kõrgrõhuhari, millele järgnes madalrõhulohk. Seetõttu ilm selgines ja rahunes. Lääne poolt soojenes: nii tõusis õhutemperatuur üle 10 kraadi, ulatudes pärastlõunaks 14 kraadini. Tuul oli valdavalt läänest, hiljem ka loodest, ja valdavalt nõrk või mõõdukas. 
Ilm järgmistel päevadel. Vaata uues sissekandes.

Orkaan jõudis juba kindlalt Euroopa vetesse (DWD).

14. oktoobril liikus madalrõhulohk üle Läänemere itta, öösel lauge kõrgrõhuhari. Seetõttu oli ilm pilves ja sajune, kuid läänest muutus tasapisi kuivemaks. Lõunakaartetuul oli nõrk või mõõdukas, merel puhanguti tugev (kuni 15 m/s). Sooja oli valdavalt alla 10 kraadi, vaid merealadel oli pisut soojem.
Ilm eeloleval ööl ja homme päeval. Osatsüklon liigub Soome edelaosast üle Soome lahe kagusse. Öösel tugevneb Läänemere kohal kõrgrõhuhari. Seetõttu muutub ilm kuivemaks ja soojemaks: öösel kuni 12 ja päeval kuni 15 kraadi võimalik.
Ilm järgmistel päevadel. Esmaspäeva (16.10.) öösel eemaldub kõrgrõhuhari Venemaa poole. Ilm on rahulik, sajuta ja öö hakul ka võrdlemisi selge taevaga. Õhutemperatuur langeb enamasti alla 10 kraadi. Päeval areneb Skandinaavia keskosa kohal uus osatsüklon, mis järjest süveneb ja liigub üle Soome keskosa itta. Selle lohk katab Eesti. Mitmel pool sajab vihma. Edela- ja lõunatuul tugevneb. Õhutemperatuur tõuseb 15 kraadini (tiheda sajuga on jahedam).
3. kategooria orkaan Ophelia läheneb Suurbritanniale, kuid peaks prognoosi järgi muutuma parasvöötmeliseks. Siiski võib Iirimaale juba 16. oktoobri paiku oodata nii orkaanitugevusega tuult, paduvihma kui ka äikest. Suurbritanniasse jõuab südasuvine, kuni 25-kraadine soojus, täpsemalt https://www.metoffice.gov.uk/. Ka Läänemere idakaldale jõuab osa selle soojusest.
Hoolikalt tuleks jälgida viimaseid arenguid: seda saab teha, hoides silma peal NHC (rahvuslik orkaanikeskus) infoleheküljel http://www.nhc.noaa.gov/graphics_at5.shtml?cone#contents.

3. kategooria orkaan on ilmunud ka Euroopa satelliitpildile (http://www.wetterzentrale.de/de/reanalysis.php?model=sat&var=407&map=1).

Sünoptik Ele Pedassaar seismas Opheliat kujutava satelliitpildi ees, selgitades hoolega, millega tegu (AK ilmateade, 12.10.2017).
Orkaan Ophelia ähvardab parasvöötmelise tormina Euroopat. Mis ja kuidas, sellest ülevaade: https://ilm.ee/?516572 (lisaks on animatsioonide järel üldine ja põhjalik ülevaade troopikatsüklonitest).

13. oktoobril liikus madalrõhkkond üle Eesti itta. Seetõttu jätkus pilves ja sajuhoogudega ilm (hommik oli paiguti udune), ent sajuhulgad polnud enam märkimisväärsed. Tuul oli põhjakaartest (idaservas isegi kirdest) ja õhutemperatuur langes põhja ja lääne poolt tasapisi alla 10 kraadi.
Ilm eeloleval ööl ja homme päeval. Öösel liigub üle Läänemere kõrgrõhuhari, hommikul läheneb uus madalrõhulohk. Selgimiste korral võib õhutemperatuur hommikuks langeda alla 5 kraadi ja tekkida udu. Seejärel on alates saartest oodata lausvihma ja lõunakaartetuul tugevneb. 
Ilm järgmistel päevadel. Pühapäeva (15.10.) öö hakul eemaldub madalrõhulohk ühes vihmahoogudega Venemaale ja selle järel muutub taevas selgemaks. Päev on sajuta ja ajutiste päikesepaiste hetkedega. Puhub mõõdukas läänekaartetuul. Õhutemperatuur on öösel 5 kraadist sisemaal kuni 13 °C-ni päeval.
Ophelia läheneb Suurbritanniale, kuid peaks prognoosi järgi muutuma parasvöötmeliseks. Siiski võib Iirimaale juba 16. oktoobri paiku oodata nii orkaanitugevusega tuult, paduvihma kui ka äikest. Näib, et Eestini ei jõua ka mitte Ophelia jäänused, sest need liiguvad Norra merele. Küll aga võib kaudne mõju seisneda selles, et 17. oktoobril jõuab Eestini tavatu soojus, kui pole välistatud õhutemperatuuri tõus üle 15 kraadi.

Orkaan on jõudnud juba Euroopa ilmakaardile (DWD).

12. oktoobril liikus uus osatsüklon Oslo lähedalt Ahvenamaa poole.  Seetõttu oli pilves ja sajune ilm (hommikul oli Virumaal selge ja udune, mistõttu õhutemperatuur langes 2 kraadini), kohati oli laussadu tugev, lisaks teatati Koplis äikesest (sooja frondi tõttu oli see võimalik). 
Kagutuul asendus õhtul alates saartest aeglaselt edelatuulega, püsides nõrk, puhanguti mõõdukas, rannikualadel ulatusid puhangud 15 m/s. Tihedate pilvede all ja sajuga oli sooja 8 kraadi lähedal, vaid saartel oli kuni 12 kraadi, kuid õhtul läks soojemaks ka sisemaal.
Ilm eeloleval ööl ja homme päeval. Madalrõhkkond liigub üle Läänemere põhjaosa itta. Seetõttu on pilves ja sajune ilm, kuid kagutuul asendub edelatuulega. Sooja on enamasti 10 kraadi. Kuid päeval jääb siiski sajuhooge harvemaks ja valdavaks saab põhjakaartetuul. Sooja võib jääda vähemaks.
Ilm järgmistel päevadel. Laupäeva (14.10.) öösel liigub üle Eesti kõrgrõhuhari ja ilm on suurema sajuta. Läänekaartetuul üürikeseks raugeb, hommikul pöördub lõunasse. Õhutemperatuur langeb Virumaal 0 °C lähedale langeda, rannikul on sooja kuni 10 °C. Päeval liigub üle Läänemere madalrõhulohk ja selle eel liikuv vihmasadu jõuab juba hommikuks saartele, keskpäevaks katab Lääne-Eesti ja õhtul ka Eesti idaserva. Õhutemperatuur õhtupoolikul tõuseb Lääne-Eestis 13 °C-ni.
Edaspidi hoovavad üksteise järel madalrõhkkondade lõunaservades soojalained. Pole võimatu, et õhutemperatuur tõuseb koguni 15 kraadini. Kuid vananaistesuve, nagu oli septembris, kus päeviti oli sooja kuni 20 kraadi ja päevade kaupa oli selge, loota ei maksa – nii hilisel ajal on selline suur soe ikka aktiivse tsüklonaalse tegevusega seotud.

Sajune ilm Teletorni kaamerast http://www.teletorn.ee/tmp/webcam.php.

Ilmateenistuse sünoptik Helve Meitern: Atland on jätkuvalt aktiivne ja madalrõhkkonnad liiguvad Põhja-Atlandilt üksteise järel Norra merele. Edasi jõuavad need kas madalrõhulohkudena või Skandinaavia kohal arenevate osatsüklonite Eesti ja Soome ning kiirustavad edasi Venemaale. Õnneks on järgnevatel madalrõhkkondade valitud veidi põhjapoolsem teekond ja nii antakse ka võimalus lõunapoolsele  kõrgrõhualal, mille harjad meieni küündivad. Järgmistel päevadel on rohkem selgemaid ja kuivemaid hetki. Kuigi päriselt vihmata läbi ei saa, ei ole lähipäevil laussadu oodata. Samuti kandub lõunakaarte tuulega Maarjamaale ka soojemat Lõuna-Euroopa õhku. Lähiaja kõige kuivemaks päevaks kujuneb pühapäev ja siis saab pilvede vahelt ka päikest näha. Samuti tõotab helgem, selgem, kuivem aga ka kõige soojem päev olema järgmine teisipäev ning termomeetrinäidud tõusevad päeval 11...15 kraadini. Öökülma ei ole lähinädala öödel vaja karta. Loe edasi: https://ilm.ee/?516573

Suurepärased kihtsajupilved 12. oktoobril Tartus.

11. oktoobril kaugenes madalrõhkkond Soome lahe idaservast Karjala lõunaossa. Öösel arenes Oslo lähedal uus osatsüklon, mis liikus Ahvenamaa poole. Seetõttu pilves ja sajuhoogudega ilm püsis, kuigi sajud nihkusid õhtuks enam ida poole (ilm muutus alates läänest kuivemaks). 
Edelatuul asendus põhja pool loodetuulega, püsides enamasti mõõdukas, puhanguti tugev, vaid kesköö paiku nõrgenes lühiajaliselt. Sooja oli alla 10 kraadi, vaid merel oli rohkem.
Ilm eeloleval ööl ja homme päeval. Madalrõhkkond Karjala lõunaosas täitub. Öösel areneb Oslo lähedal uus osatsüklon, mis liigub Ahvenamaa poole. Ehkki Ilmateenistus prognoosis: Õhutemperatuur on 2...7, sisemaal võib üksikutes kohtades 0 °C lähedale langeda, meremõjuga rannikul on kuni 10 °C., püsib ilm valdavalt pilves ja sooja on üle 5 kraadi, rannikualadel kuni 10 kraadi, vaid kohati põhja pool selgineb ja õhutemperatuur langeb alla 5 kraadi. Alates saartest läheb sajule ja lõunakaartetuul tugevneb.
Ilm järgmistel päevadel.  Reede (13.10.) öösel liigub madalrõhkkond Soome lahele ja selle servas sajab Eestis öö hakul sagedasti vihma. Pärast keskööd jääb sajuhooge harvemaks. Puhub tugev edela- ja lääne-, saartel loodetuul (puhangud ulatuvad 15, saartel kuni 18 m/s). Õhutemperatuurifoonis olulisi muutusi pole ehk sooja on  enamasti 10 kraadi lähedal.

Anne Rebane. Õismäel.9.10.2017.

10. oktoobril liikus madalrõhkkond aeglaselt Eesti kohalt loodesse, öösel üle Soome lahe itta. Seetõttu sajune ja tuuline ilm püsib, ainult keskme lähedal on vaiksem ja ida pool sajuta, on isegi selgimisi. 
Tuul on enamasti lõunakaartest ja mõõdukas, vaid Virumaal on puhanguid üle 15 m/s, saartel on seevastu mõõdukas, puhanguti vali loodetuul. Sooja on enamasti 8 kraadi lähedal, vaid merel ja kohati rannikualadel kuni 10 kraadi.
Ilm eeloleval ööl ja homme päeval. Madalrõhkkond liigub aeglaselt üle Soome lahe itta. Seetõttu pilves ja sajune ilm püsib, kuigi lääne poolt jääb sajuhooge vähemaks ja kagutuul asendub loodetuulega, püsides puhanguti tugev. Sooja on enamasti alla 10 kraadi.
Ilm järgmistel päevadel. Neljapäeva (12.10.) öösel madalrõhkkonna mõju väheneb ja sajuhooge on vaid üksikuid. Tuul puhub läänekaartest ja on öö hakul Virumaa rannikul tugevate puhangutega, hommikuks tuul rahuneb ja asendub lõunakaartega. Päeval läheneb merelt juba uus osatsüklon ja selle vihmapilvede serv jõuab kiirenevas edelavoolus juba hommikul saartele ja õhtupoolikul Peipsi äärde. Kagutuul tugevneb, pärastlõunal asendub Edela-Eestist alates edelaga. Õhutemperatuur on 7... 13 °C.
Paariks päevaks saabub rahulikum ja kuivem ilm, kuid laupäeval (14.10.) jõuab üle Läänemere madalrõhulohk, selle vihmasadu liigub juba keskpäevaks Lääne-Eesti kohale ja õhtuks Peipsi äärde. Lõunakaartetuul tugevneb. Õhutemperatuurifoon hakkab tõusma, eriti soe õhumass võib kohale jõuda 17. oktoobriks.

Mõnusad kihtsajupilved 10.10.2017 Laagris.

Mis siis nüüd tõi loodesse oodatud leevenduse ja veevarude taastamise? Selgub, et põhjus on üpris ebatavaline: vana täituv kohaliku tekkega tsüklon, millega liitus 9. oktoobril lõunatsüklon, mis tekkis Musta mere ääres. Seetõttu liikusid laussajualad üksteise järel idast läände, koondudes viimaks Harjumaa piirkonda.

Lõunatsüklonid (toimetas Ott Tuulberg)
Mis on lõunatsüklon? Kõige lihtsama määratluse järgi on see tsüklon (madalrõhkkond), mis tuleb lõunast (veidi üldisemalt lõunakaartest ehk kagust, lõunast või edelast); lõunapoolkeral tuleb analoogne põhjatsüklon põhjast. Seega kannab selline tsüklon endaga väiksematelt laiustelt pärit soojust suurematele laiustele. 
On ka keerukamaid definitsioone. Näiteks Kaupo Mändla on oma töödes kasutanud definitsiooni (Eesti kontekstis): "Madalrõhkkond, mis tekib kaugel lõuna pool lähistroopilistel laiustel Vahemere, Musta ja Kaspia mere kohal ning liigub üldsuunas põhja poole, mõjutades Eesti ilmastikku. Tekkepunkt lõuna pool 47° põhjalaiust ja nullmeridiaanist ida pool." 
Külmal poolaastal seostuvad lõunatsüklonid meil väga keeruliste ja raskete ilmaoludega, mis mõjutavad ka inimtegevust. Näiteks liikluses peame olema valmis selleks, et suur tuisk jätab meid lumevangi, halb nähtavus sunnib autojuhte vähendama kiirust ning teedel valitsev jäite ja kiilasjää oht osutub karmiks proovikiviks isegi neile, kes käivad spetsiaalselt jäärajal ekstreemoludes hakkamasaamist harjutamas.
Soojal poolaastal seostub lõunatsüklon paduvihmade ja kuumalainetega olenevalt sellest, kuspoolt see meist möödub. Kui lõunatsüklon suundub Rootsi, siis jäävad Eesti ja seda ümbritsevad alad soojalainesse (võimalik kuni 34 °C) ning esineda võib ohtlikku äikest. 
Kui aga lõunatsüklon liigub mööda Venemaa lääneserva põhja, on Eestis väga jahe ja sajune ilm, ning otse üle liikumisel võib tulla paduvihma ja tekkida üleujutusi. Praegune olukord kuulubki viimase variandi hulka.

Nüüd võib isegi Laagris põua igatpidi lõppenuks lugeda: ööpäevaga on sadanud üle 20 mm (sademekaart http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/sademed/). Tegelikult lõppes juba augustis põud, kuid septembri jooksul muutusid olud taas kuivemaks, eriti kuu teises pooles vananaistesuve mõjul.
Einar: Alatskivil sadas 14,5 mm eile,samas sademetekaarti järgi vaid 5-8 mm.

Lõunatsüklon otse Eesti kohal (DWD)

9. oktoobril lähenes kagust madalrõhkkond (lõunatsüklon) Soome lahe kohale. Niisiis määras ilma vana täituv kohaliku tekkega tsüklon ja sellega liituv lõunatsüklon, mis tekkis Musta mere ääres. Seetõttu liikusid laussajualad üksteise järel idast läände. 
Idakaartetuul oli nõrk, puhanguti mõõdukas, vaid Sõrvel oli tugev (puhanguid üle 15 m/s). Õhtul tugevnes Soome lahel põhjakaartetuul kuni 20 m/s, mis lõunaservas asendus läänekaartetuulega ja nõrgenes. Sooja oli tihedate pilvede all ja sajuga alla 10 kraadi.
Einar Laretei: 9 päevaga on tulnud 38,7 mm ,kuu norm on Alatskivil 66 mm. Septembris aasta tagasi 10,7 mm oktoobris siiski tänu viimase kümnepäevaku suurtele sadudele 50,5 mm.
Ilm järgmistel päevadel. Olulisi muutusi ilmas pole. Teisipäeval (10.10.) püsib madalrõhkkond Eesti kohal. Piki Venemaa lääneserva on lõuna poolt lisaks tulekul uus osatsüklon, mis toob täiendavalt niiskust. Nii on sajuhooge ikka sagedasti. Ilm on tuuline – idapoolsetes maakondades on tugevat kagutuult, saarte rannikul tugevneb päeval loodetuul.
15. oktoobriks ilm muutub: Atlandil on tekkimas uus tsüklonite seeria (või on tegu väga aktiivse ja sügava tsükloniga), mis on suunatud Teravmägedele, tuues Eestisse väga sooja õhumassi. Seetõttu on mõneks ajaks öösiti sooja 10, päeviti 15 kraadi, kuid võimalik, et rohkemgi.

Eesti on ebatavaliselt tugevalt tsüklonite haardes, justkui püüdes tagasi teha juuli põuasust (DWD).

***
Tuleb tsüklonaalne nädal.

Nädala alguses liigub tsüklon Läänemere kohalt kagusse. Teine madalrõhkkond (lõunatsüklon) liigub kiiresti Mustalt merelt põhja poole. Seetõttu pilves ja sajune ilm püsib, ainult edela pool võib selgem ja kuivem olla, ja kagutuul asendub idakaartetuulega. Sooja on ikka 10 kraadi lähedal, öösel võib selgimiste korral alla 5 kraadi langeda.
Lõunatsüklon jääb Soome lahele poole paariks päevaks, nihkudes algul läände, seejärel tagasi itta. Seetõttu ilmas muutusi ei ole, ainult idakaartetuul võib ajuti asenduda põhja- või läänetuulega.
Neljapäeval (12.10.) madalrõhkkonna mõju väheneb ja sajuhooge on öösel ja ennelõunal vaid üksikuid. Pärastlõunal tuleb merelt vanale madalrõhkkonnale täienduseks uus osatsüklon ja saartest alates muutub sadu tihedamaks. Tuul on öösel võrdlemisi nõrk, päeval pöördub lõunakaarde ja tugevneb. 
15. oktoobriks jõuab läänekaartest kohale väga soe õhumass, mistõttu öösiti on 10 kraadi ja päeviti 15 kraadi, võimalik, et rohkemgi. Selline olukord jääb mitmeks päevaks püsima.

‎Ain Vindi‎. Sügise esimesel päeval loojus kuu vara. September 2017. Võrumaa

68 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

Selleks sügis-talveks on põuaoht vist möödas, sest isegi kui kuu keskpaigast 2 nädalat jutti midagi ei saja, on aurumine tänu astronoomilistele oludele väike. Seekordne oktoober on kardinaalselt erinev viimatistele tolmutoobritele - tuleb vist põnev talv!

Anonüümne ütles ...

Aga on see 15.okt saabuv soe seotud tsüklonaalse tegevusega (sajuhood) või lõunapoolse kõrgrõhkkonna kaasatud (selge soe ilm)?

Anonüümne ütles ...

See soe pole veel üldse kindel mida ootate.

Anonüümne ütles ...

Arvan, et mõlemat. Eesti meteoroloogiline piiripunkt ju.
Aga vastates täpselt, siis ilmselt seotud mõlemaga nõnda, et tsüklon veab mööda kõrgrõhuala serva seda soojust kirdesse.

Siinjuures ei saa tähelepanuta jätta, et 2013. aasta 16. novembril tuhises vist sama isoterm üle ja tõi uued kuupäevarekordid.

Jüri ütles ...

Jah, ilmselt ongi kahe rõhkkonna koosmõju, sest tsüklon jääb päris kaugele läände ookeani kohale, kuid tsüklonid võivad siiski ka lähemale tulla. Elame-näeme!

Anonüümne ütles ...

Sügisel ja talvel polegi vahet, mis rõhkkonnaga see soojus tuleb, sest kui tuul on nõrk või olematu, siis saate jälle korraliku inversioonipilvisuse või paksu udu, mis taandub tõustes lauspilvisuseks. Või lihtsalt uduvihmase sompus ilma.

Jüri ütles ...

Nähh! Võiks siis kogu ööpäeva vältel udune olla.

Anonüümne ütles ...

Radari järgi tekkis praegune ulatuslik laussajuala ei kusagilt ca 30-45 minutiga.

Jüri ütles ...

Jah, see on areneva lõunatsükloni mõju. See kuhjab niiskust kokku.

Anonüümne ütles ...

Laupäeva ööks-hommikuks on oodata laialdast öökülma. Ei imesta, kui siis -5 kraadi ära tuleb, kõrgrõhuharja telg.

Anonüümne ütles ...

See ju midagi väga erilist, et lõunatsüklon, eriti veel kagust saabunu, siia Tallinna kanti korraliku saju tõi. Lõunal sadas 3 tundi, siis 2 tundi pausi ja õhtul uus sadu 5-6 tundi kestnud kommentaari lisamise aja seisuga.

Anonüümne ütles ...

Minu kodukohas Harjumaa kaguservas juba oktoobri sajuhulk käes. Hetkeseisuga Oktoobris tulnud 67 mm.

Anonüümne ütles ...

Üle mitmete aastate jah oktoober õigustamas oma rahvapärast nime "porikuu". Muidu ikka kippunud "tolmukuu" olema. Eriti 2015. aastal.
Las sajab mõnuga, see kindlustab aina enam antitsüklonaalse karge talve.

Jüri ütles ...

Einari andmed postitusse lisatud! Lisaks: lõunatsüklon jõuab ju Soome lahele, eks siis toobki isegi loodesse korralikku saju, nii et oktoober õigustab porikuu nime.

Anonüümne ütles ...

Seegi on eriline, et sedaliiki tsükloni kese Soome lahele jõuab. Ei mäletagi, millal viimati nõnda juhtus. Alati nagu vajub ju üle Ida- ja Kagu-Eesti ära, või siis juba piki merd.
Erilise olukorra eest tuleb tänada vana osatsüklonit.

Anonüümne ütles ...

Millega see suur soe lõppeda võib - GFSi 18Z stsenaarium:
http://www.wetterzentrale.de/maps/GFSOPSC18_174_9.png

Uueneb varahommikul, kella 7-8 vahel.

Jüri ütles ...

Jah, see on võimalik, et suur soe lõppeb nn pauguga, nagu Ellu vend (ta on kalamees Oandu lähedal) ütleb.

Anonüümne ütles ...

Tundub ,et 2018 kuuma suve ettevalmistus käib täiega. Kõigepealt korralik vesi alla siis korralik talv paksu lumega ja siis veel kevadine suurvesi ja Juunis 2018 algab praadimine.

Anonüümne ütles ...

Pärast nelja järjestikust sooja talve hakkab usk ära kaduma, et nüüd järsku saabub tõeliselt külm põhjamaine talv. Kuna aga sademete aegreaga pole kursis, siis võib ainult Ilmateenistuse kuu kokkuvõtete põhjal öelda, et viimased neli aastat on tõepoolest põuasele sügisele järgnenud soe talv. Seevastu oli 2012. a sügis väga vesine, millele järgnes pikk ja külm talv. Sellest eelnevate aastate Eesti keskmist Ilmateenistuse kuukokkuvõtetest ei näe, kuna 2011 ja varasemalt on kuu keskmine sajuhulk antud vahemikena piirkonniti. Siiski usun, et kindlasti on ka neid aastaid, mil eriti sajusele sügisele on järgnenud ka soe talv, aga seda saavad ainult aegrea tundjad öelda. Lumine ja pakane talv võiks tõesti tulla üle pika aja, millele võiks alguse teha üks vägev lumetorm nagu 2008. novembris, mida pole juba tükk aega näinud.

Anonüümne ütles ...

November on seekord veel liiga soe lumetormiks. Kui pihlakad detsembriks koormast vabaks saavad siis detsembris tõeline lumetorm on lausa oodatud. Viibe korral looduses alles lumemöllud jaanuari lugu.

Jüri ütles ...

Mine sa tea, kõik on võimalik. Varaseimad lumetormid on olnud septembris. Ja 1978. a oli sügis jube sajune, kuid tuli kiire ja uskumatult külm talv, nt detsembris oli kuni -42,6 kraadi.

Anonüümne ütles ...

Lugupeetud ilmahuvilised! Selle aasta tähtsaim päev, 15. oktoober - päev, mil otsustatakse meie tulevik - läheneb tormilise kiirusega. Küsimus seisneb selles, et kellele oma hääl anda?

Minu ja ilmselt paljude teiste jaoks küsimust pole. Mina hääletan parima kandidaadi, meteoroloogiaprofessor Sirje Keevalliku poolt. Tegemist on äärmiselt targa ja erudeeritud inimesega, kes on avaldanud üle 100 teadustrükise ning saanud teenetemärgi! Julgen teda enesekindlalt nimetada Eesti ajaloo üheks parimaks teadlaseks. Lisaks on Professor tõlkinud palju väärtkirjandust - ka see näitab kõrget vaimupotentsiaali!

Teil on suurepärane võimalus hääletada enda inimese poolt - kasutage seda. Mina arvan, et Keevalliku võiks lausa linnapeaks panna, siis läheks elu kindlalt paremaks; hakkaksid voolama piimjõed ning kasvama pudrumäed.

Seega minge Kristiine linnaosas valima ning kirjutage sedelile number 971 (Professori number). Just nii teete Tallinna tuleviku jaoks kõige õigema valiku. Ma lausa palvetan, et Keevallik palju hääli saaks.

NB! Tegemist on rangelt vaid minu isikliku arvamusega ja ma ei taha kedagi solvata, aga usutavasti on kõik mu arvamusega nõus!

Anonüümne ütles ...

15. oktoobril tuleb kuumalaine professori auks. Keevallik viitab kuumusele ja tulemas on kuumalaine! See on märk! Ilmselt on kõrgemad jõud asjasse segatud, midagi suurt võib toimumas olla!

Jüri ütles ...

Kui poliitreklaamis oleks vähem ningitamist (te ei räägi ju ometi Kihnu murdes), siis võiksin isegi liimile minna.

Meoro ütles ...

Kes viitsib ise sellist teksti kirjutada :P peab ikka palju vaba aega olema.

Anonüümne ütles ...

Tegemist pole poliitreklaami vaid minu isikliku arvamusavaldusega. Olen olnud pikalt professor Sirje Keevalliku õpilane ning mul leidub tema kohta vaid häid sõnu. Õpetab suurepäraselt: materjali edastab selgelt, üheseltmõistetavalt, kaasahaaravalt, on toetav tööde kirjutamise osas. Seda loetelu võiks veel lõputult jätkata.

Samuti olen eestlane ning tulihingeline Eesti patrioot. Mulle läheb korda, mis saab meie riigist ja kodulinnast tulevikus. Just seepärast kirjutan 15. oktoobril valimisjaoskonnas sedeli numbriks 971 ning valima lähen hommikul, et kindalalt hääletada jõuaks.

Keegi ütles, et on palju vaba aega. Neile soovitan lugemiseks professor Sirje Keevalliku poolt tõlgitud väärtkirjandust - see on tõeliselt hariv ja kaasahaarav, just tõlge on eriti hea.

Seega jah, arvan, et kõige õigem valik on kandidaat nr 971 ning mul on õigus oma arvamust avaldada!

Kelle poolt teised valivad?

Anonüümne ütles ...

http://www.delfi.ee/news/kov2017/uudised/otsepilt-ja-blog-i-esimene-suur-tallinna-linnapeakandidaatide-debatt-delfi-tv-s-ja-tv3-s?id=79739248

Miks Keevallik seal debatis pole? Kas keegi oskab kommenteerida? Kas kuskilt saab Keevallikut ka kuulata?

Milline ilm valimispäeval tuleb? Sellest sõltub valimisaktiivsus. Mina lähen kas või läbi rahe valima ja valin Keevalliku!

NB! Tegemist on vaid minu isikliku arvamusega!

Anonüümne ütles ...

Kas keegi siin talveprognoose ka teeb? Sügis on kohe poole peale jõudmas, mistõttu oleks paras aeg hakata juba ennustama, sest kauges minevikus on ka oktoobris talv saabunud ning pole garantiid, et tänavu nii ei võiks minna, eriti pärast sellist ligunemist nagu praegu päevakorras, mis paljude arvates tähendabki jõhkrat talve. Nagu lubatud sai, siis isiklikult enam ennustama ei hakka, kuna suvi tuli täpselt vastupidine sellele, mida prognoosisin. Kuna õiget talve pole juba neli aastat olnud, tänu millele on tõenäoliselt ka suved nirud, siis ei pane pahaks, kui nüüd tuleb vahele üks karm põhjamaine talv, hoolimata sellest, et üldjuhul eelistan siiski leebet talve, mil pole vaja kütte ning muu külma ja lumega kaasnevate probleemide pärast muretseda. Samuti ei nurise, kui peaks soe talv tulema, sest endiselt ootan, et soojale talvele võiks lõpuks ometi järgneda kuum suvi, mis muudaks ajalugu. Aga kui ka nii ei lähe ja soojale talvele järgneb taas jahe suvi, siis ei pane enam ka seda pahaks, sest praeguses elukohas on pikem kui ühepäevane kuumalaine väljakannatamatu, kuna maja imeb 30-kraadise kuumuse endasse ning ei lase seda seejärel välja, mistõttu on tulemuseks vähemalt nädal aega kestev saun, isegi kui kuumalaine kestab vaid paar päeva. Seega, kui tuleb nälg leitsaku ja võimsate äikesetormide järele, siis hakkan nii kaua Poola vahet käima, kuniks saan uude elukohta ja majja elama ning kuniks taastuvad uuesti kuumad ja äikeselised suved ka Eestis.
Üks asi veel. Arvan, et eelolev talv tuleb järjekordselt soe, mille järgneb taas jahe suvi(arvata ju ikka tohin?!)

Jüri ütles ...

See aastaaegade ennustamine on jah karm teema. Inimesed on vist ootamatustest nii ära ehmatatud, et palju ei julge enam midagi arvata. Einar vaatas tumedate ahvenauimede pealt, et võib tulla ebatavaliselt karm talve algus, nagu juhtus 1978. a.

Anonüümne ütles ...

Keevallik on hea ilmateadlane. Kardan,et poliitikasse "sukeldumine" tapab temas teadlase.
Poliitika on loomult ropp ja labane, kus pead teiste tegijatega kaasa laulma.
Oma hääle kuuldavakstegemine on raske, eriti harva saad kaasarääkida enda huvide eest,
sest teisi eriti ei huvita sinu probleemid.
Milleks muu ala tegijad sealt kiiresti lahkuvad (Raud, Võrno,jt), sest ruineerib !!
Iga kingsepp oma liistude juurde !!

Anonüümne ütles ...

No ma mainisin seda juba kevadepoole ,et paarisaastad on viimasel ajal üle ühe olnud soojad ja jahedamad. Selle rütmi jätkudes peaks 2018 olema kuum suvi. See aga tihti kuid mitte alati eeldab külmemapoolset (aga mitte väga karmi) talve. Kuna ka oktoober tundub tulema sajune siis see ka omakorda tõstab lumise talve aktsiaid. Viimasel ajal ainult korra on olnud nii kus väga sajusele oktoobrile ei järgnenud õiget talve - 1999/2000. Mida rohkem nüüd veel oktoobris sajab seda enam lumise talve tõenäosus kasvab. Ja talv tulebki just silmapaistev lume mitte niivõrd külma pärast. Ka sulasi pistab vahele aga kevadeks on piisavalt lund ,et korralik suurvesi tekitada. Ütleme ,et hetkeseisuga on seis lumise talve kasuks 75/25 % Mis on aga senini mööda sügisel läinud oli pööripäeva tuul. Näitas külmapoolset sügist. Esialgu seda ei paista. Pihlakad aga näitavad õieti ,et suuri torme enne talve ei tule. Kes teab ,et äkki ongi selle talvehooaja esimene talvetorm midagi sarnast 2010 Moonika tormile.

Jüri ütles ...

2008. a lumetormid olid palju võimsamad - üks neist oli märtsi lõpu poole ja teine novembris. On, mida meenutada!
Jah, Marko Kaasiku prognoosis suvest saati soe sügis sees ja praegugi pole põhjust seda muuta. Peatselt hoovavad meist üle vägevad soojapuhangud.
Ju siis pööripäeva paiku olnud tsirkulatsioon muutus või sattus pööripäevale mingi anomaalia.

Anonüümne ütles ...

Kas homne hommik varistab jälle usinalt lehti?

Margus ütles ...

Iirimaa lähistele troopilist tormi oodata....

Anonüümne ütles ...

See siis toobki selle suure sooja meile pühapäevast?

Anonüümne ütles ...

Kas see on selle Nate orkaani jäänuk ?

Margus ütles ...

Ophelia

Anonüümne ütles ...

Aah jaa sellenimeline läheneb vaikselt Madeirale ja Assooridele

Anonüümne ütles ...

Ma oponeerin hommikusele kommentaarile ja ütlen, et Eesti vajab värsket jõudu. Selleks jõuks sobiks Sirje Keevallik. Ta on väga hea ja aus inimene, õigete põhimõtetega ning äärmiselt tark pealekauba. Minu valik on kindel!

Kelle poolt teised siin hääletavad?

Anonüümne ütles ...

GFSi järgi tundub, et Eesti jääbki jälle piiripunkti seoses selle oodatava soojaga.

Anonüümne ütles ...

Juba 8.okt kirjutasin ,et see pole kindel ,et tuleb. Terve selle suve ja sügise on olnud see ,et kohe nagu tuleks midagi aga lõpuks ikka mitte midagi erilist.

Jüri ütles ...

Nähh, ei tulegi kuumalainet? Siit veel paistab http://www.wetterzentrale.de/maps/ECMOPSC12_144_2.png.

Anonüümne ütles ...

No arvata oli ,et kui lähemale aeg tuleb hakkab soe vajuma lõunanaabritele.

Jüri ütles ...

Ja me saame lumetormi asemele?

Anonüümne ütles ...

Ei, sellise "külmkapi külma", mis juuniski üsna tavaline.
Aga õnneks vihmakrabin juba mõjub rahustavalt.

Anonüümne ütles ...

Huvitav, mida see uue nädala alguse sün.olustik juulis kaasa tooks, kui juba oktoobri keskel sellised isotermid, mis juuliski mõni kraad üle keskmise temperatuurifooni oleksid? Vist 20-25 kraadine isoterm oleks juulis sel juhul, kui arvestada anomaaliat?

Jüri ütles ...

Jah, mõnes mõttes on see loogiline, samas ümberarvestamisel tuleks kasutada vist mingeid koefitsiente? Aastaajad ei pruugi olla üksüheselt ja aritmeetiliselt võrreldavad. Kui me arvestame õhumassi päritolu (Assoori maksimum), siis juulis ei oleks sel kindlasti 20-kraadist isotermi).

Anonüümne ütles ...

Vaadake milline skandaal tuli Taavi Rõivase käitumisest. Samas professor Sirje Keevallik on üdini puhta CV-ga inimene. Minu valik on kindel - kandidaat number 971! Professor on väga hea ja usaldusväärne inimene, mina valin teda ja soovitan ka teistel valida.

Anonüümne ütles ...

Mida teised arvavad Rõivase ahistamisskandaalist? Kas ta on päriselt süüdi?

Anonüümne ütles ...

Mine parem uuri milline ilm täna Kuu peal on ?

ütles ütles ...

Valige nr 1097!

Anonüümne ütles ...

Mul siin Harjumaa kagunurgas sai 100mm täis ja kuu alles poolepeal.

Anonüümne ütles ...

Arvan, et Rõivas ka ikka valib keda ahistada. Keevallikut ta ei ahistanuks.
Kui eetris kokutab ja keeruliste sõnastusega mängib, siis on ikka hullusti süüdi küll. Nii, et valige Savisaare, tema on prillikivi.
Muide... ägedalt purskab vulkaan Jaapanis

Jüri ütles ...

Vähemalt on Harjumaalgi taevaluugid avanenud ja sajuga ei hoita kokku. Ehk toob lähenev orkaan ka suure sooja ikkagi kohale, kuigi selles on hakatud kahtlema ...

Anonüümne ütles ...

Hetkeseisuga on see orkaan Atlandil üldse seisma jäänud. Kas tulebki ?

Anonüümne ütles ...

No hakkas liikuma ja nüüd prognoositud suunas.

Anonüümne ütles ...

Jürile ,et kirjutad selle aasta orkaaniaastast võrdusmärgiga 2005 ja 2009 aastale kus ka orkaan jõudis Euroopale lähedale. Aga mõlemil aastal oli järgnevalt korralik talv. Seda mäletan ,et 2009 oli veel detsembri algus soe ja siis läks talviseks ja jäigi. 2005/06 talv oli vist külm ka eelkõige lõpupoole. Kirjutasin juba talvest 11 okt. aga selle võiks veel nüüd lisada korralikku talve toetava faktina. Ja üks fakt veel. Delfis mainiti ,et viimati oli orkaan Iirimaal 1961 sügisel ja vaatasin järgi ,et ka sellele järgneva talve (1961/62) temperatuurikäik sarnanes 2005/06 omale kus külmimad kuud olid veebruar ja märts. Nii,et kui jälle Iirimaad tabab tõstan oma talveprognoosis korraliku talve tõenäosuse 80% peale.

Jüri ütles ...

Jah, orkaanide aktiivsusega võib seos küll olla. Aga 2006 oli siiski nii ja naa talv: jaanuar oli üpriski lumetu, kusjuurest idast saabunud külm tuli lumeta maale, ainult vist Virumaal oli kuu alguspoole suurest sulast mingit lund alles jäänud.

Anonüümne ütles ...

Jah aga mis siin olulisem ongi see ,et suvi 2006 oli ju kuum nagu ka teine variant 2010 suvi. Kahjuks jah 1962 suvu oli jama.

Anonüümne ütles ...

Jõgede veekaart on väga omane kevadisele suurveele. Ma ei mõtle viimast nelja kevadet, vaid üldiselt.

Jüri ütles ...

Veider, kas tõesti võib Keila jõel tulla suurvesi!?

Anonüümne ütles ...

Võiks öelda, et suurvee "telg" on juba möödas. Veestase nüüd tasahilju languses juba, sest korralikke sadusid pole ju olnud paar päeva. Maksimum oli kolmapäevast eilseni.

Tänane sadu tõstab veetasemeid ehk Saartel ja Läänemaal, aga mujal heal puhul peatab languse mõneks ajaks või aeglustab seda.

Anonüümne ütles ...

Tuleb jällegi mainida Poola imelist kliimast - oktoobri teises pooles nädal aega jutti 20 kraadi sooja ja rohkemgi. Sõida või kohe suvitama sinna.

Jüri ütles ...

Just! Ja Eesti saab veel imelist vihma.

Anonüümne ütles ...

Ja talvel loodetavasti ka ilmelist talveilma, nagu ühel õigel põhjamaa talvel olema peaks, sest tänavune oktoober on neljast möödunust kardinaalselt sajusem.

Jüri ütles ...

Jah, viimaks sajab korralikult ja ehk siis jõuab ka talv siiamaile.

Anonüümne ütles ...

Orkaan just neil minuteil täpselt poolenisti sat24-lt näha. (infrapunast)

Jüri ütles ...

Jõhker ju! Orkaan püsib rekordiliselt tugev ja läheneb kiirel sammul Euroopale.