Kommentaariumi link
Prognoos 18. septembriks (http://www.met.fu-berlin.de/de/wetter/maps/Prognose_20170917.gif).
Aega võttis, aga asja sai: http://novaator.err.ee/619007/suur-ulevaade-koik-mida-peaks-teadma-orkaanidest. Suur tänu Otile! Orkaanidest on täienev ülevaade eelnevas postituses või https://ilm.ee/?516516.
Vananaistesuvi – oodatud suvejätk: https://ilm.ee/?516522 (toimetas Ott Tuulberg). Kuna kätte on jõudnud september ja ilmad on muutunud päris sügisesteks ja kõledateks, tasubki seekord juttu teha vananaistesuvest – mis see on ja millal võib seda oodata.
Ott Tuulberg. Suvine vahelduva pilvisusega. Felixstowe Seaside, Inglismaa (UK) – 15/09/2017).
24. septembril oli siin kõrgrõhkkonna edelaserv. Seetõttu oli ilm pilvitu (hommikul oli kohati udune, sooja mõnes kohas 5 kraadi) ja rahuliku idakaartetuulega. Sooja oli 16...20 kraadi.
Ilm järgmistel päevadel. Järgmiste päevade ilmas pole muutusi oodata. Täpsemalt vaata uues postituses.
23. septembril oli siin kõrgrõhkkonna edelaserv. Nii oli ilm valdavalt pilvitu, kuid idakaartetuul püsis enamasti mõõdukas. Hommikuks jäi sooja järele 8...15 kraadi, päeval aga tõusis õhutemperatuur 17...20 kraadini (jäi oodatust madalamaks).
Ilm järgmistel päevadel. Järgmiste päevade ilmas pole muutusi oodata, sest püsib kõrgrõhkkonna edelaserv: valdavalt selge, nõrga või mõõduka idakaartetuulega, öösiti enamasti alla 10 kraadi, kuid päeviti kuni 20 kraadi. Seega vananaistesuvi jätkub!
Vaade palaval sügispäeval üle Viljandi lossimägede Viljandi järvele ja maastikule (23. septembril).
Ilmateenistuse sünoptik Merike Merilain: Unelmate suvine kõrgrõhuala on lõpuks Venemaal stabiilseks muutumas. Kahju küll, et nii hilja. Kuid ka sügisel on hea kõrgrõhuala tiiva all metsas sebida või niisama uneleda. Ja peamine, sügistormid on veel mõneks ajaks eemal.
Reedel peaks Ukraina kohal oleva sooja õhku kandva tsükloni ja Venemaa kõrgrõhuala koostöös saabuma meilegi suviselt soe õhumass, st.et 1,5 km kõrgusel atmosfääri piirikihis tõuseb Eesti kohal õhutemperatuur üle +10 kraadi. Suvel tähendaks see mõnusat 25-kraadist soojust. Nüüd, kus päev juba lühike ja päike madalal, oleks isegi 20 kraadi palju nõuda. Samas neis paigus, kus kuum õhk neljapäeval Ukrainas võimutses, tõusis maksimum +33 °C-ni. Loe edasi: https://ilm.ee/?516531.
22. septembril oli Läänemere kohal madalrõhulohk, kuid öösel tugevneb kõrgrõhkkonna edelaserv. Seetõttu oli hommikul ilm veel pilvine ja kohati sajune, oli äikest, kuid alates lõunaservas selgines. Päikese toel tõusis õhutemperatuur 19 kraadini (esialgu vaid lõunaservas). Idakaartetuul oli mõõdukas, hommikul puhanguti tugev (Soome lahel iiliti üle 15 m/s).
Ilm eeloleval ööl ja homme päeval. Läänemerel tugevneb kõrgrõhkkonna edelaserv. Ilm püsib selge ja idakaartetuul tuntav. Nii on hommikuks sooja enamasti üle 10 ja päeval üle 20 kraadi.
Ilm järgmistel päevadel. Pühapäeval (24.09.) muutub kõrgrõhuala veel jõulisemaks. Ilm on sajuta. See on klassikalise vananaistesuve algus: selge taeva ja nõrgeneva idakaare tuulega on öösel soodsad tingimused õhutemperatuuri languseks sisemaal 5 °C, kuid meretuulega rannikul jääb üle 10 °C, seevastu päeval tõuseb 16... 21 °C-ni.
Tuul nõrgeneb ja uduoht suureneb päev-päevalt: vananaistesuvi paistab võtvat võimust.
22. septembril algas vananaistesuvi: Eesti kohale saabus lõunatsükloni kaasabil kagust troopiline õhumass. Ilmad tulevad nädalajagu päikeselised ja praeguse aja kohta kuumad: 23 °C võimalik, kuid: ööd on jahedad ja udused, eriti alates 26. septembrist.
Vananaistesuvi – oodatud suvejätk: https://ilm.ee/?516522 (toimetas Ott Tuulberg).
Praeguse kuumuse kohta on ilmekas ülalolev ilmakaart: sooja anomaalia on tuhandete km raadiuses just Eesti kandis maksimaalne (allikas: wxcharts.eu).
Inge Baikov. 22.sept. 2017 kl.19.04 Raplamaa, Kumma. Nõnda ta läks, kalendrisuve viimane päike.
21. septembril liikus madalrõhulohk Läänemere kohale. Selle mõjul oli öö rahulik ja udune, kuid hommikul liikus laussadu peamiselt läänepoolses Eestis lõunast põhjaloodesse, ida pool oli kuivem. Päevaks eemaldus suurem sadu põhja ja esines selgimisi, ida pool oli suhteliselt päikeseline. Aga õhtul hakkas alates lõunapiirist lõunatsükloni mõjul uuesti sadama ja seegi sajuala liikus põhja või põhjaloodesse.
Nõrk või mõõdukas idakaartetuul hakkas tugevnema (õhtul Soome lahel puhangud üle 15 m/s). Sooja oli päikeselisemas idaservas kuni 18 kraadi, sajusemas läänes 13 kraadi, kuid saju lakkades tõusis sealgi õhutemperatuur 15 kraadini, kohati kõrgemalegi.
Ilm eeloleval ööl ja homme päeval. Öösel jõuab lõunakaartest madalrõhulohk ühes sooja õhumassiga, mille eel liikuv pilvemass laieneb üle Eesti. Sajab vihma, kohati on äikest. Puhub tugev idakaartetuul: puhanguid kuni 16 m/s. Õhutemperatuur jääb üle 10 kraadi, hommikul võib tõusta 15 kraadini. Päeval suundub madalrõhulohk Läänemere poole: seejärel pilvisus hõreneb ja saju võimalus väheneb. Idakaartetuul jääb veidi nõrgemaks ja kirde asemel domineerib ida või kagu. Sooja on pikemate selgimiste korral kuni 20 °C.
Ilm järgmistel päevadel. Laupäeval (23.09.) saab Venemaa põhjaalade kohal laiuv kõrgrõhuala Läänemere ääres ülekaalu. Seetõttu pilvisus hõreneb ja ilm on sajuta. Idakaartetuul on mõõdukas. Õhutemperatuur langeb selgema ööga enamasti alla 10 kraadi (rannikul kuni 15), kuid päeval tõuseb 18...23 kraadini, aga kui püsib pilvine, siis jääb madalamaks.
Musta mere äärest lähenes lõunatsüklon kuuma õhumassi, tugeva saju ja kohatise äikesega (DWD).
20. septembril oli Läänemerel väheaktiivne madalrõhulohk, öösel läheneb lõuna poolt uus madalrõhkkond. Seetõttu püsis pilves, selgimistega, kohati muutliku pilvisusega ilm, mitmel pool sadas vihma, kohati oli sadu tugev, õhtuks eemaldub suurem sadu kirdesse, kuid tekkisid hoovihmad ja üksikutes kohtades (nt Tapa lähedal) oli isegi äikest.
Tuul oli nõrk ja muutliku suunaga (hommikul ja põhja pool ülekaalus idakaarte-, lõuna pool ja õhtul lõunakaartetuul). Sooja oli kuni 15 kraadi, kuid lõunamaakondades ja kohati Saaremaal tõusis üle 15 kraadi (Alatskivil oli sooja päeval 16,8 kraadi).
Ilm eeloleval ööl ja homme päeval. Läänemere kohal on madalrõhulohk. Seetõttu pilvine ja sajuhoogudega ilm püsib, hommikuks areneb mõnel pool udu. Hommikuks on sooja 10 kraadi lähedal, päeval võib tõusta üle 15 kraadi. Õhtuks suureneb saju- ja äikesevõimalus.
Ilm järgmistel päevadel. Reede (22.09.) öösel jõuab lõunakaarest madalrõhulohk (lõunatsükloni serv) ühes sooja õhumassiga, mille eel liikuv pilvemass tuleb üle Eesti. Sajab vihma, vastu hommikut pole kohatine äikegi välistatud. Puhub tugev idakaartetuul (puhanguid kuni 15 m/s). Päeval eemaldub madalrõhulohk Läänemere kohale ja seejärel pilved hõrenevad. Õhutemperatuur tõuseb hommikuks 15 ja päeval 20 kraadini. Alanud vananaistesuvi võibki püsima jääda!
23. septembri prognoos (https://tinyurl.com/y9bkav7n).
Nii Euroopa kui kõik teised ilmamudelid näitavad 23. septembriks südasuvise õhumassi saabumist kagust (allikas: ARPEGE).
Kairo Kiitsak. Siis, kui lõunatsüklon paugutas Tartus ... 18.09.2017
19. septembril oli siin madalrõhuala lääneserv. Seetõttu püsis pilves, selgimistega ilm, mitmel pool oli vihmahooge (mõni neist üsna tugev). Tuul oli nõrk ja muutliku suunaga. Sooja oli pisut üle 10 kraadi, mere ääres kohati kuni 14 kraadi.
Einar Alatskivilt: Kokku sadas ühe sajuga Alatskivil 48,3 mm, sellest 5,2 mm jääb tänase kuupäeva sisse. Madalamad maad on üle ujutatud. Äikesega olid olid läinud rivist välja paljud arvutid , siin lähedal oli sisse löönud sõjaväele kuuluvasse radarimasti. Lõunatsükloniga jõudis soe õhk kõrgemates õhukihtides meie kohale. Pärast Alatskivi kustus ära ,suurt edasi ei liikunud.
Sadu ja äike liikusid päeva jooksul põhja poole, esines vihmatuisku, ainult lääne- ja loodeserv jäi sajust üldse puutumata. Hiljem asendus kirdetuul põhjakaartetuulega, mis puhanguti ulatus kuni 20 m/s. Sooja oli kuni 13 kraadi, tugeva saju all 10 kraadi. Kaguservas rahunes ilm juba õhtuks, tekkis udu või sadas uduvihma. Hiljem levis rahulikum ilm aeglaselt loode poole ja sajuala nõrgenes.
Mitmel pool esines välgu- ja tormikahjustusi, sh Tartu linnas, vt http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/delfi-fotod-pikne-tabas-tartu-kooli-hoovis-puud-opilaste-seas-puhkes-paanika?id=79537686. Einar Alatskivilt: Metsik vihm oli ikka siin - 43,1mm. Selle aasta tugevaim sadu Alatskivil. Pidev sadu 12 tundi. Padukas ,nõrgem sadu, uuesti padukas äikesega jne,hiljem väga tihe uduvihm. Äike oli siin 12.50 - 13.35. Üsna kuri äike ! Tartus põrutas kooliõues puusse. See käis ka uudistest läbi. Koolis puhkes kerge paanika, et toimus mingi plahvatus. Samas akende all põrutas välk puusse.
Ilmateenistuse hoiatus jääb dokumenteerimise ja säilimise huvides alles:
Sel hetkel, kui see pilt salvestati: *Tartus pani kõva litaka. * Ossa raisk mis litaka just pani. Ma ehmtasin poolsurnuks. *Korralik pauk ikka oli. *Illus pauk. *Praksub (http://meteo.physic.ut.ee/webcam/uus/suur.jpg).
Tuleb väga muutliku ilmaga nädal, sest Eestit ohustavad lõunatsüklonid, lisaks näib, et suvi ei anna veel alla.
24. septembril oli siin kõrgrõhkkonna edelaserv. Seetõttu oli ilm pilvitu (hommikul oli kohati udune, sooja mõnes kohas 5 kraadi) ja rahuliku idakaartetuulega. Sooja oli 16...20 kraadi.
Ilm järgmistel päevadel. Järgmiste päevade ilmas pole muutusi oodata. Täpsemalt vaata uues postituses.
Kairo Kiitsak. Udune hommik Lääne-Virumaal Simunas 24.09.2017
Ilm järgmistel päevadel. Järgmiste päevade ilmas pole muutusi oodata, sest püsib kõrgrõhkkonna edelaserv: valdavalt selge, nõrga või mõõduka idakaartetuulega, öösiti enamasti alla 10 kraadi, kuid päeviti kuni 20 kraadi. Seega vananaistesuvi jätkub!
Reedel peaks Ukraina kohal oleva sooja õhku kandva tsükloni ja Venemaa kõrgrõhuala koostöös saabuma meilegi suviselt soe õhumass, st.et 1,5 km kõrgusel atmosfääri piirikihis tõuseb Eesti kohal õhutemperatuur üle +10 kraadi. Suvel tähendaks see mõnusat 25-kraadist soojust. Nüüd, kus päev juba lühike ja päike madalal, oleks isegi 20 kraadi palju nõuda. Samas neis paigus, kus kuum õhk neljapäeval Ukrainas võimutses, tõusis maksimum +33 °C-ni. Loe edasi: https://ilm.ee/?516531.
22. septembril oli Läänemere kohal madalrõhulohk, kuid öösel tugevneb kõrgrõhkkonna edelaserv. Seetõttu oli hommikul ilm veel pilvine ja kohati sajune, oli äikest, kuid alates lõunaservas selgines. Päikese toel tõusis õhutemperatuur 19 kraadini (esialgu vaid lõunaservas). Idakaartetuul oli mõõdukas, hommikul puhanguti tugev (Soome lahel iiliti üle 15 m/s).
Ilm eeloleval ööl ja homme päeval. Läänemerel tugevneb kõrgrõhkkonna edelaserv. Ilm püsib selge ja idakaartetuul tuntav. Nii on hommikuks sooja enamasti üle 10 ja päeval üle 20 kraadi.
Ilm järgmistel päevadel. Pühapäeval (24.09.) muutub kõrgrõhuala veel jõulisemaks. Ilm on sajuta. See on klassikalise vananaistesuve algus: selge taeva ja nõrgeneva idakaare tuulega on öösel soodsad tingimused õhutemperatuuri languseks sisemaal 5 °C, kuid meretuulega rannikul jääb üle 10 °C, seevastu päeval tõuseb 16... 21 °C-ni.
Tuul nõrgeneb ja uduoht suureneb päev-päevalt: vananaistesuvi paistab võtvat võimust.
Vananaistesuvi – oodatud suvejätk: https://ilm.ee/?516522 (toimetas Ott Tuulberg).
Praeguse kuumuse kohta on ilmekas ülalolev ilmakaart: sooja anomaalia on tuhandete km raadiuses just Eesti kandis maksimaalne (allikas: wxcharts.eu).
21. septembril liikus madalrõhulohk Läänemere kohale. Selle mõjul oli öö rahulik ja udune, kuid hommikul liikus laussadu peamiselt läänepoolses Eestis lõunast põhjaloodesse, ida pool oli kuivem. Päevaks eemaldus suurem sadu põhja ja esines selgimisi, ida pool oli suhteliselt päikeseline. Aga õhtul hakkas alates lõunapiirist lõunatsükloni mõjul uuesti sadama ja seegi sajuala liikus põhja või põhjaloodesse.
Nõrk või mõõdukas idakaartetuul hakkas tugevnema (õhtul Soome lahel puhangud üle 15 m/s). Sooja oli päikeselisemas idaservas kuni 18 kraadi, sajusemas läänes 13 kraadi, kuid saju lakkades tõusis sealgi õhutemperatuur 15 kraadini, kohati kõrgemalegi.
Ilm eeloleval ööl ja homme päeval. Öösel jõuab lõunakaartest madalrõhulohk ühes sooja õhumassiga, mille eel liikuv pilvemass laieneb üle Eesti. Sajab vihma, kohati on äikest. Puhub tugev idakaartetuul: puhanguid kuni 16 m/s. Õhutemperatuur jääb üle 10 kraadi, hommikul võib tõusta 15 kraadini. Päeval suundub madalrõhulohk Läänemere poole: seejärel pilvisus hõreneb ja saju võimalus väheneb. Idakaartetuul jääb veidi nõrgemaks ja kirde asemel domineerib ida või kagu. Sooja on pikemate selgimiste korral kuni 20 °C.
Ilm järgmistel päevadel. Laupäeval (23.09.) saab Venemaa põhjaalade kohal laiuv kõrgrõhuala Läänemere ääres ülekaalu. Seetõttu pilvisus hõreneb ja ilm on sajuta. Idakaartetuul on mõõdukas. Õhutemperatuur langeb selgema ööga enamasti alla 10 kraadi (rannikul kuni 15), kuid päeval tõuseb 18...23 kraadini, aga kui püsib pilvine, siis jääb madalamaks.
Edasine ilm on valdavalt selge ja soojade päevadega (kuni 20 kraadi, võib-olla kohati rohkemgi), kuid jahedate öödega (kuni 5 kraadi, öökülmaohtu siiski ei paista). Kuna tuul nõrgeneb ja antitsüklon tuleb Eesti kohale, võib oodata sagedast udu, kuid seda asjaolu veel täpsustame. Ilmselt on tegu klassikalise vananaistesuvega, vt linki ülevalt pildi kohal!
20. septembril oli Läänemerel väheaktiivne madalrõhulohk, öösel läheneb lõuna poolt uus madalrõhkkond. Seetõttu püsis pilves, selgimistega, kohati muutliku pilvisusega ilm, mitmel pool sadas vihma, kohati oli sadu tugev, õhtuks eemaldub suurem sadu kirdesse, kuid tekkisid hoovihmad ja üksikutes kohtades (nt Tapa lähedal) oli isegi äikest.
Tuul oli nõrk ja muutliku suunaga (hommikul ja põhja pool ülekaalus idakaarte-, lõuna pool ja õhtul lõunakaartetuul). Sooja oli kuni 15 kraadi, kuid lõunamaakondades ja kohati Saaremaal tõusis üle 15 kraadi (Alatskivil oli sooja päeval 16,8 kraadi).
Ilm eeloleval ööl ja homme päeval. Läänemere kohal on madalrõhulohk. Seetõttu pilvine ja sajuhoogudega ilm püsib, hommikuks areneb mõnel pool udu. Hommikuks on sooja 10 kraadi lähedal, päeval võib tõusta üle 15 kraadi. Õhtuks suureneb saju- ja äikesevõimalus.
Ilm järgmistel päevadel. Reede (22.09.) öösel jõuab lõunakaarest madalrõhulohk (lõunatsükloni serv) ühes sooja õhumassiga, mille eel liikuv pilvemass tuleb üle Eesti. Sajab vihma, vastu hommikut pole kohatine äikegi välistatud. Puhub tugev idakaartetuul (puhanguid kuni 15 m/s). Päeval eemaldub madalrõhulohk Läänemere kohale ja seejärel pilved hõrenevad. Õhutemperatuur tõuseb hommikuks 15 ja päeval 20 kraadini. Alanud vananaistesuvi võibki püsima jääda!
19. septembril oli siin madalrõhuala lääneserv. Seetõttu püsis pilves, selgimistega ilm, mitmel pool oli vihmahooge (mõni neist üsna tugev). Tuul oli nõrk ja muutliku suunaga. Sooja oli pisut üle 10 kraadi, mere ääres kohati kuni 14 kraadi.
Einar Alatskivilt: Kokku sadas ühe sajuga Alatskivil 48,3 mm, sellest 5,2 mm jääb tänase kuupäeva sisse. Madalamad maad on üle ujutatud. Äikesega olid olid läinud rivist välja paljud arvutid , siin lähedal oli sisse löönud sõjaväele kuuluvasse radarimasti. Lõunatsükloniga jõudis soe õhk kõrgemates õhukihtides meie kohale. Pärast Alatskivi kustus ära ,suurt edasi ei liikunud.
Ilm eeloleval ööl ja homme päeval. Läänemerel on väheaktiivne madalrõhulohk. Seetõttu püsib nõrk ja muutliku suunaga tuul, on suur hoovihmavõimalus. Pilvise ilma tõttu on öösel sooja 10 kraadi lähedal, kui selgineb, on veidi külmem, kuid udune, aga päeval jääb soojapiir veel alla 15 kraadi.
Ilm järgmistel päevadel. Neljapäeva (21.09.) öösel ulatub siia kõrgrõhuala edelaserv. Nii on öö veel olulise sajuta, kuid päeval läheneb Musta mere äärest uue madalrõhuala (lõunatsükloni) põhjaserv ja õhtu eel jõuab Kagu-Eestisse sajuala. Idakaartetuul on mõõdukas. Õhutemperatuurifoon oluliselt ei muutu.
Reede (22.09.) öösel ulatub üle Eesti lõunatsüklon, mille idaserva mööda saabub siia soe õhumass. Madalrõhuala liikumist põhja poole takistab Soome kohal olev kõrgrõhuhari. Öö on vihmane Ida-Eestis, hommikul jagub sajuhooge mitmele poole, kuid päeval sajuvõimalus väheneb. Idakaartetuul on mõõdukas, rannikul ulatuvad tuuleiilid kuni 15 m/s. Õhutemperatuurifoon tõuseb oluliselt: öösel 7...12, päeval 15...20 kraadi, edaspidi võimalik kuni 23 °C.
Ott Tuulberg. Pilves selgimistega. 18/9/17 kell 13:45; @ Playford, Suffolk, Inglismaa.
18. septembril liikus aktiivne madalrõhkkond üle Leedu ja Läti kirde suunas. Nii oli öö esialgu veel rahulik ja sajuta, kuid mitmel pool arenes udu. Hommikul hakkas alates kaguservast sadama ja tuul tugevnema (kirdetuule puhangud ulatusid üle 15 m/s).Ilm järgmistel päevadel. Neljapäeva (21.09.) öösel ulatub siia kõrgrõhuala edelaserv. Nii on öö veel olulise sajuta, kuid päeval läheneb Musta mere äärest uue madalrõhuala (lõunatsükloni) põhjaserv ja õhtu eel jõuab Kagu-Eestisse sajuala. Idakaartetuul on mõõdukas. Õhutemperatuurifoon oluliselt ei muutu.
Reede (22.09.) öösel ulatub üle Eesti lõunatsüklon, mille idaserva mööda saabub siia soe õhumass. Madalrõhuala liikumist põhja poole takistab Soome kohal olev kõrgrõhuhari. Öö on vihmane Ida-Eestis, hommikul jagub sajuhooge mitmele poole, kuid päeval sajuvõimalus väheneb. Idakaartetuul on mõõdukas, rannikul ulatuvad tuuleiilid kuni 15 m/s. Õhutemperatuurifoon tõuseb oluliselt: öösel 7...12, päeval 15...20 kraadi, edaspidi võimalik kuni 23 °C.
Sadu ja äike liikusid päeva jooksul põhja poole, esines vihmatuisku, ainult lääne- ja loodeserv jäi sajust üldse puutumata. Hiljem asendus kirdetuul põhjakaartetuulega, mis puhanguti ulatus kuni 20 m/s. Sooja oli kuni 13 kraadi, tugeva saju all 10 kraadi. Kaguservas rahunes ilm juba õhtuks, tekkis udu või sadas uduvihma. Hiljem levis rahulikum ilm aeglaselt loode poole ja sajuala nõrgenes.
Mitmel pool esines välgu- ja tormikahjustusi, sh Tartu linnas, vt http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/delfi-fotod-pikne-tabas-tartu-kooli-hoovis-puud-opilaste-seas-puhkes-paanika?id=79537686. Einar Alatskivilt: Metsik vihm oli ikka siin - 43,1mm. Selle aasta tugevaim sadu Alatskivil. Pidev sadu 12 tundi. Padukas ,nõrgem sadu, uuesti padukas äikesega jne,hiljem väga tihe uduvihm. Äike oli siin 12.50 - 13.35. Üsna kuri äike ! Tartus põrutas kooliõues puusse. See käis ka uudistest läbi. Koolis puhkes kerge paanika, et toimus mingi plahvatus. Samas akende all põrutas välk puusse.
Ilmateenistuse hoiatus jääb dokumenteerimise ja säilimise huvides alles:
KESKKONNAAGENTUUR
RIIGI ILMATEENISTUS
18.09.2017, kell 7:10
Hoiatus N 37 Eesti kohta.
18.09. ennelõunal tugevneb kirde- ja põhjatuul puhanguti 15-17, rannikul kuni 20 m/s. Päeval on Kagu- ja Ida-Eestis kohati äikest ja sadu on tugev (sajuhulgad 10-25 mm).
Ilm eeloleval ööl ja homme päeval. Madalrõhuala loodeserv. Seetõttu asendub suurem sadu sajuhoogudega, kuid tormine põhjakaartetuul esialgu püsib, hiljem muutub nõrgenevaks läänekaartetuuleks. Sooja on üsna ühtlaselt ööpäevaringselt 10 kraadi lähedal, kui päeval on päikest, võib tõusta 13 kraadini, sest eemalduva lõunatsükloni lääneservas jääb Eesti jahedasse õhumassi.
Ilm järgmistel päevadel. Kolmapäeval (20.09.) püsib siinmail veel madalrõhuvöönd. Seetõttu on hoovihma tõenäosus suur, eriti päeval. Nõrk muutliku suunaga tuul asendub tugevneva lõunakaartetuulega. Öösel võib selge ja rahuliku ilmaga langeda õhutemperatuur 5 kraadini, kuid päeval tõusta päikesepaiste toel pisut üle 15 kraadi.
Neljapäeva (21.09.) öösel ulatub Läänemere idakaldale kõrgrõhuala edelaserv, kuid päeval läheneb Musta mere äärest juba uue madalrõhuala põhjaserv (lõunatsüklon). Seetõttu on alates Lõuna-Eestist oodata uut sadu; tuul on idakaartest ja hakkab tugevnema. Seekord jõuab Eestini kagust väga soe õhumass, kus selgimiste korral võib loota koguni üle 20 kraadi, kuid seda veel täpsustame.
RIIGI ILMATEENISTUS
18.09.2017, kell 7:10
Hoiatus N 37 Eesti kohta.
18.09. ennelõunal tugevneb kirde- ja põhjatuul puhanguti 15-17, rannikul kuni 20 m/s. Päeval on Kagu- ja Ida-Eestis kohati äikest ja sadu on tugev (sajuhulgad 10-25 mm).
Ilm eeloleval ööl ja homme päeval. Madalrõhuala loodeserv. Seetõttu asendub suurem sadu sajuhoogudega, kuid tormine põhjakaartetuul esialgu püsib, hiljem muutub nõrgenevaks läänekaartetuuleks. Sooja on üsna ühtlaselt ööpäevaringselt 10 kraadi lähedal, kui päeval on päikest, võib tõusta 13 kraadini, sest eemalduva lõunatsükloni lääneservas jääb Eesti jahedasse õhumassi.
Ilm järgmistel päevadel. Kolmapäeval (20.09.) püsib siinmail veel madalrõhuvöönd. Seetõttu on hoovihma tõenäosus suur, eriti päeval. Nõrk muutliku suunaga tuul asendub tugevneva lõunakaartetuulega. Öösel võib selge ja rahuliku ilmaga langeda õhutemperatuur 5 kraadini, kuid päeval tõusta päikesepaiste toel pisut üle 15 kraadi.
Neljapäeva (21.09.) öösel ulatub Läänemere idakaldale kõrgrõhuala edelaserv, kuid päeval läheneb Musta mere äärest juba uue madalrõhuala põhjaserv (lõunatsüklon). Seetõttu on alates Lõuna-Eestist oodata uut sadu; tuul on idakaartest ja hakkab tugevnema. Seekord jõuab Eestini kagust väga soe õhumass, kus selgimiste korral võib loota koguni üle 20 kraadi, kuid seda veel täpsustame.
Lõunatsükloniga saabus äike Eestisse (https://www.puuppa.org/~pnuu/salama/).
Eero Salaries. 18.09.2017 Tallinn
Tuleb väga muutliku ilmaga nädal, sest Eestit ohustavad lõunatsüklonid, lisaks näib, et suvi ei anna veel alla.
18. septembril saabub lõunast torm, sest Poola kohal süvenev madalrõhkkond liigub üle Leedu ja Läti kirde suunas. See on lõunatsüklon, millele Berliini Vabaülikoolis on nimeks pandud Thomas. Meenub 29. aprilli lumetorm, kui raju põhjustas sarnane lõunatsüklon, kuid seekord lund oodata ei ole, küll aga võib ohtralt vihma tulla (Leedu ja Läti idaosas lubas paari päeva eest üks ennustus isegi 100 mm), samuti on tugevat tuult oodata: põhjast ja kirdest kuni 25 m/s.
Läti Ilmateenistus: 18.09.2017 by day in many places in Latvia heavy rain with precipitation amount of 15-40 mm is expected. Locally in Latvia, mainly in the central regions, very heavy rain with precipitation amount of 50 mm is expected. Lowland flooding and rising water levels in rivers are expected. Locally road damage by flood waters is possible. 17.09.2017 16:21
Läti Ilmateenistus: 18.09.2017 by day in many places in Latvia heavy rain with precipitation amount of 15-40 mm is expected. Locally in Latvia, mainly in the central regions, very heavy rain with precipitation amount of 50 mm is expected. Lowland flooding and rising water levels in rivers are expected. Locally road damage by flood waters is possible. 17.09.2017 16:21
Juba 17. septembril moodustus Euroopa idaosas frontaalvöönd ja satelliitpiltidel oli näha võimsate pilvemasside tormiline areng, vaata allpool. Kuid esialgu on öö veel rahulik ja sajuta, mitmel pool areneb udu.
Pärast lõunatsükloni möödumist ilm jaheneb ja rahuneb tasapisi, kuid sajuhooge jagub palju. Kuid selline rahunemine kaua ei kesta, sest juba on saabumas uus lõunatsüklon, mis ilmselt suudab Mustalt merelt väga sooja õhumassi tirida Läänemere idakaldani. Nii võib 22. septembriks saabuda soojal frondil tugev laussadu, idakaartetuul muutuda tormiseks ja kohale jõuda südasuviselt soe õhumass. Iseasi, kui palju seda soojust on tunda, isegi kui õhutemperatuur tõuseb üle 15 kraadi.
Pärast lõunatsükloni möödumist ilm jaheneb ja rahuneb tasapisi, kuid sajuhooge jagub palju. Kuid selline rahunemine kaua ei kesta, sest juba on saabumas uus lõunatsüklon, mis ilmselt suudab Mustalt merelt väga sooja õhumassi tirida Läänemere idakaldani. Nii võib 22. septembriks saabuda soojal frondil tugev laussadu, idakaartetuul muutuda tormiseks ja kohale jõuda südasuviselt soe õhumass. Iseasi, kui palju seda soojust on tunda, isegi kui õhutemperatuur tõuseb üle 15 kraadi.
Suurest õhumasside kontrastist sündiv lõunatsüklon on näha veel peamiselt frontaalvööndina ja ebakorrapärase suletud isobaarina (DWD).
Hoopis ilmekam on satelliitpilt, kus on näha erakordselt võimsaid pilvemassiive – esmalt annab tsükloni arengust märku pilvemasside areng, seejärel muutub see jälgitavaks ilmakaartidel (http://en.sat24.com/HD/en/eu/visual).
61 kommentaari:
Täna 2 aastat tagasi väisas Eestit +16-kraadine isoterm, mis päädis hommikul siin Tallinnas frontaalse äikesega. Ööläbi oli sooja 17-18 kraadi vahel.
-------------------------
Aga mis tänast puudutab, siis mu kogemusennustus läheb/läks taas täkkesse.
Jah, oli kuum öö ja hommik. Ehk 22. septembriks tuleb jälle selline isoterm.
Vat siis, tore, kui on nii suur kogemustepagas.
See kuupäev oli eriline ka selle poolest, et päikesetõusu ajal ilmusid taevasse ülilopsakad kõrgrünkade pätsakad, ja kuna taevas oli tugevalt sompus, siis pakkusid need pilved väga esiletulevaid videvikukiiri. Umbes tund pärast päikesetõusu need pilved taandusid.
Kui front oleks pärastlõunal saabunud, tulnuks vist kuni 27 kraadi. Vist sai ka tollal seda arvatud/mainitud.
Paduvihm on küll viimane asi, mida Lõuna- Eesti vajab. Enamus jõed niigi keskmisest tasemest kõrgemad.
No ega varsti jääbki järgi ju - sajuala on päris kitsas. See liigub küll loodesse, aga arvan, et hajub enne Harjumaad.
Kogu suvi rääkisin, et edelavoolust ei saa asja, aga kagu- ja lõunavoolule võib alati loota, nagu näha, siis isegi külmal ajal - siin Kagu-Eestis hetkel jahe ja laussajune sügisilm, ime et lund ei saja, kuid väljas käib selline välgushow ja müristamine, mida igal aastal ei esine isegi suvel kuumaga. Võib uhkusega öelda, et tänane hall sügispäev jääb äikeserohkuselt sel aastal ilmselt teisele kohale 12. augusti järel, vähemalt siinkandis.
Jestas, kus siis paugutab ja sähvib! Aga suvi ju veel kestab.
Tartus on äike. Paar kõmakat olid üsna kõvad.
Sajuala on enne Harjumaad seisma jäänud - radarilt nähtuna seisab nagu noaga lõigatult piksli täpsusega paigal, kuigi ida poolt voolab radarikaja juurde. Veider...
Kuna tsüklon liigub kirde poole, siis sajuala hakkab tasapisi kirdest edelasse liikuma (kui ma ei eksi), sellest ka see "paigalseis" tingitud.
Aga millest selline noaga lõigatus? Olukord on täpselt selline nagu geograafia puhul laamtektoonikas, mil teise laama alla sumbuv on justkui noaga lõigatud. Tallinnast kakku vaadates küll mingit järsuservalist massi näha pole, ikka sujuv. Radari viga?
Teine asi ongi see sumbumine - sajuala liigub küll edelasse, aga seal, kus veel mitte, seisab serv ikka paigal.
Eesti piirkondi võiks teistmoodi nimetada - Kagu- ja Ida-Eesti ühisnimetus on Saju-Eesti ning Lääne- ja Loode-Eesti nimi oleks Põua-Eesti.
@18. september 2017 18:45
Kagu- ja Ida-Eesti ilmajaamad hoiavad enda käes ajaloo kõige sademetevaesemate kuude ja kõige kõrgemate tuleohu indeksite rekordeid. Eks Eestis juba nii kord ole, et seal kus esineb kõige rohkem põuda, on ka uputust kõige rohkem ja kus esineb kõige rohkem pakast, on ka leitsakut kõige rohkem. Teatavasti on kagu ja loode ilmakaartena vastandid, seega peab olema ka nende ilm ja kliima vastupidine.
@ 18. september 2017 21:58
Aga uus reaalsus tundub teine. Millal viimati hoidis loodejaamadest nt Pakri sajuseimat rekordit? Ilmselt kauges minevikus.
Loode ja kagu on jah vastandid, aga mulle mõistetamatuna kehtib see miskipärast ka ulatuslike ilmasüsteemide puhul paraku, kuigi ei peaks. Eriti lõunatsüklonite puhul. Tänase tsükloni saju mõjuala laius on kokku vist mingi 1500 km, aga saju jõudmisel Tallinnasse jäi sellest kõigest omakorda 15 km puudu.
@18. september 2017 22:32
Ilmselt see polegi uus reaalsus, vaid on alati nii olnud, et Kagu-Eestis esineb kõige rohkem uputust kui ka põuda, millest ka sealsed rekordid, aga loodes pole kumbagi piisavalt. See "põud", mida loodekad kurdavad, pole tegelikult põud, vaid nende pettumus, kuna järjekorde sadu jäi tulemata.
Päris põuda pole siin enam juba ligi 2 kuud ja vaikselt hakkavad ka veevarud taastuma.
See on lõunatsüklonite korral üsna tavaline, et keset Eestit tekib üsna väheliikuv, seekord lausa statsionaarse servaga sajuala. Sademetevöönd ulatubki sinnamaale, mida radar näitab. Mõnikord selgitab seda hästi antitsükloni või kõrgrõhuvööndi vastasseis, aga seekord pole. Ilmselt on lõunatsüklon üsna kompaktne nagu ka sajuala ja tsükloni liikumine on sajuala serva paigalpüsimiseks sobiv (keskmest kaardub ju oklusioonifront Eesti kohale). Aga mingit head ja ammendavat esimese hooga ei ole anda.
Eks jah üldised seaduspärasused on aastakümneid püsinud, kui fundamentaalselt erinevad olid need ilmamustrid ja võimalikud sünoptilised olukorrad sajandite ja tuhandete aastate eest, kes teab. Eks väga võimsad sündmused on kroonikates ja lausa rämedad sündmused ka settekihtidesse salvestunud.
Siiski, olnuks tsükloni teekond veidike läänepoolsem, kasvõi nii nagu päev varem hirlami prognoosis (kese liiguks üle Liivi lahe), saanuks suured sajuhulgad hoopis lääne Eesti.
Lõunatsüklon harva käitub prognoosijärgselt, pigem toimub trajektoori nihkumine ida poole, kas siis "tänu" Atlandi survele.??
@ 18. september 2017 22:51
Kui [järjekordne] sadu jäi tulemata, siis võibki see põuda tähendada, kuna "järjekordne" vihjab vähemalt teisele, kui mitte juba kolmandale.
--------------------------------------
@ 18. september 2017 23:28
Ära sõnusid, et põuda pole ligi 2 kuud siin - GFS ja paljud teisedki mudelid näitavad vähemalt oktoobrini sajuta ilma. (Peale suuri sadusid on see ootuspärane, et nii läheb) Et loodus tasakaalus oleks, siis nüüd teised 2 kuud tuleb põud. Ehk et novembri keskpaigani hakkavad kõik veetasemed langema peale mere.
--------------------------------------
@ 19. september 2017 09:14
Mitte pigem, vaid peaegu alati.
--------------------------------------
Lõpetuseks:
Ilmateenistus kõhkles eilse tsükloni trajektooris ja saju ulatuses mitu päeva enne eilset, kuid mina panin juba oma ennustuse siis paika, et lääs jääb kuivale ja idas tulevad uputavad sajud. Ennustuse võib täideläinuks lugeda. 13.09 tsükloni "panin paika" 5 ööpäeva varem st 08.09 ja läks ka täkkesse.
Kommentaari saate mu kasutajanimest.
Ja mis sajusse puutub, siis olen vist Eestis ainuke "sajuhull". Mulle meeldib sadu isegi siis, kui seda on juba liiga palju tulnud. Et olukord arusaadavaks teha, siis mulle meeldib sajune ilm sama palju, kui Kairole äike ja rünksajupilved ning Jürile udu, kihtsajupilved, äike ja rahe.
Lühidalt - saju ajal ju õues toimub midagi. ;)
@19. september 2017 13:17
See seletab, miks loode-eestlased siin blogis pidevalt kurdavad põua üle, kui seda tegelikult pole - sajuhullud. Tuleb sinna aga tõeline põud, siis ei suuda enam keegi teie juttu tõsiselt võtta. Olen muidu sama meelt, aga kuna on vaja iga päev omajagu aega õues viibida, siis sooviks, et see sadu ei satuks just selle aja peale, vaid pigem hilisõhtusse ja öösse, kui on õues käidud, mis siiski 90% juhtudel nii pole, vaid alatasa rikub see sadu kõik õuesolemise plaanid ära. Viimastel aastatel on see ligunemine siin Kagu-Eestis juba nii sõrgu vastu, et tekkis juba soov teie põuajuttude peale jahedamaks poolaastaks loodesse kolida, aga nüüd tuleb välja, et sealsed sajuhullud elavad siin oma pettumust välja kuritarvitades valet sõna ning tegelikult valitseb ka seal peaaegu sama niiske kliima nagu siingi.
Igatahes veetasemed alles hakkasid taastuma, kuid nüüd jälle kuiv. Ja mitu kuud on olnud siin keskmisest sajusemad? Aasta jooksul vaid vist üks - ja mitu kuud viimase näiteks kolme aasta jooksul - ühe käe sõrmedel võib üles lugeda? Suurvett pole ju pea üldse näha olnud. Kas keegi suudab saadavate andmetega näidata, et loode pool on sama niiske kui kaguservas?
Eelnevast kommentaarist nähtub, et see on vist kadedus - meil on sajuliig, aga vat Pakri lähedal ja mujal ei ole, järelikult ühe või kahe inimese eelistuste järgi on hea öelda, et tegu on fantaasiaga. Seepärast oleks hea, kui suudetaks näidata, et saju poolest samasugused piirkonnad.
Tõelist põuda on olnud nii sel kui eelmistel aastatel korduvalt, aga kuna sel aastal on aprillist saati olnud õhutemperatuurifoon pigem madal, siis ei pruugita seda põuana tajuda, sest auramine on väike. Nii võib jaheda ilmaga põuaperiood tunduda rõskena. Eriti kuiv ja jahe oli juuli http://www.ilmateenistus.ee/kliima/kuukokkuvotted/, ilmselt oligi just siinkandis siis põua haripunkt.
Kas just ookeani survel toimub lõunatsüklonite nihe itta, pigem on see seotud üldise läänevooluga. Kuna läände jääb ookean, on seda lihtne näha ookeani mõjuna (ja Kamtšatkal siis nähakse lõunatsüklonite kaldumist itta mandri mõjuna, sest läände jääb ju Euraasia).
Kas polnud põud viimati mitte 2016. a mais?
Andmeid selle kohta, et loode pool on sama niiske kliima või veelgi niiskem kui kagunurgas, saab näha siit: http://www.ilmateenistus.ee/kliima/kliimanormid/sademed/
Kahju et praegu juuli pole, siis tuleks vist laupäeval +22 kraadine isoterm, arvestades olukorda.
Viimati oli üsna põuane juulis. Aga probleem ongi selles, et põud on keerukas nähtus ja põuavorme on mitmeid, natuke kirjutanud sellest siin: http://maaelu.postimees.ee/4123895/poud-on-taas-aktuaalne. Samas kui on tegu üksnes meteoroloogilise põuaga (http://www.ilmateenistus.ee/kliima/kliimanormid/sademed/ järgi ilmselt näiteks kevadel ja juulis siinkandis nii oligi), siis mängibki rolli see, kuidas keegi olukorda tajub jne.
Kas laupäevast algavat pikka sooja perioodi võib juba nimetada järelsuveks? Neid külmi ilmu on vahepeal juba piisavalt pikalt olnud.
Reedest algab siis vananaistesuvi, mis peaks pikemat aega kestma.
Kuu ainult madalat pilvekihti peale ei tule mis kaduda ei taha.
Jah, vananaistesuvi on pealetungil. Sellest on juttu: "Vananaistesuvi – oodatud suvejätk": https://ilm.ee/?516522 (toimetas Ott Tuulberg).
Kuna kätte on jõudnud september ja ilmad on muutunud päris sügisesteks ja kõledateks, tasubki seekord juttu teha vananaistesuvest – mis see on ja millal võib seda oodata.
Ei imesta, kui reede-laupäev hoopis inversioonipilvisuse all mööduvad - kõrgustes ju ligi 15 kraadi sooja tulemas.
Tahaks loota, et see prognoositav võimas kõrgrõhkkond jälle talve arvelt pole. Põuane oktoober tähendab ju tsüklonaalset talve. Vähemalt viimased 4 aastat on seda järjest näidanud.
Loodame parimat! Inversiooniks vist liiga tugev tuul?
Kas niisuguse isotermiga võiks siiski nädalavahetusel +23 loota. Sünoptikud na tagasihoidlikud.
Kui päike paistab siis ilmselt küll aga nad ettevaatlikud ka igaks juhuks selle pilvekihi ohu pärast. Siis ei saa keegi öelda ,et näe lubasite ju nii sooja jne.
Septembris 15-kraadise isotermiga kõigest 23 kraadi? Kui kõrge isotermiga see oktoobri 23-kraadine soojarekord siis oli? 25'se isotermiga? Niigi haruldane on troopiline õhumass Eestis, kuid ka sellest pole kasu, et see kevadel ja sügisel võiks siia südasuviseid ilmu tuua. Siis polegi ju mõtet oodata aprilli 30 kraadi piiri ületust. Igav! Kui see kuumade suvede seaduspära ka järgmisel aastal ei toimi ja tuleb uus jahe suvi, siis võib küll täie kindlusega väita, et Eesti kliimas on alanud uus ajajärk, mistõttu tuleb Poolasse elama minna, vähemalt suveks.
@ 21. september 2017 16:51
Eks ta siis +16...+17-se isokaga oli. Varsti ongi ju oktoober juba.
12. augustilgi ju oli +20-se isokaga "vaid" 30,x kraadi. Pidanuks aga olema vähemalt +35 nagu 1992. aastalgi. Teiseks on sel hilissuvel NII palju vihma sadanud, et õhumassid muutuvad niiskeks. Niiskus on pilvisuse ja õhumassi ajastuse järel kolmas oluline tegur. 12. augustil oli õhumass väga niiske.
Aprillis võib 30 kraadi ära tulla, kuna siis on - eriti lumevaesete talvede järel - purukuiv kulupinnas soodne hoogsaks soojenemiseks. Aga ise hindan 30 kraadi ületamist aprillis tõenäosusega, mis on üks kümnetele tuhandetele.
Poola puhul soovitan kindlasti selle põhjarannikut, täitsa mere ääres, kuna seal on nii äikest, mereefekti, torme kui ka avar vaade nendele ilmanähtustele. Lisaks on seal künkatu pinnamood. Sisemaal ja eriti lõunas võivad mäed nähtusi mõjutada, näiteks sinu elukoha kahjuks.
Umbres nagu meie põhjarannikul Kuusalu vallas, kuid Poola puhul on nähtused lihtsalt poole võimsamad + hooaeg poole pikem.
Statistik siin ,et 2018 peaks jah rütmi järgi kuum tulema aga selle eelduseks on üsna külm talv (nimelt kalendritalv). Kui talv jälle soe tuleb võib tõesti seda Poola värki mõelda.
Huvitav, mille alusel sünoptikud tänaseks äikest mainivad/mainisid. Võimalusteala alles Lätis ju. Üsna ette teada ju, et see Läti äike jääb enne Eestisse jõudmist tuttu.
Teiseks juhtub ilmselt seegi, et lõunakagust lähenev sajuala jaguneb natuke enne Harjumaad kaheks - eraldusosa liigub Tallinna suunas.
@21. september 2017 17:13
Just just! Poola põhjarannikul on ka ülikaunid rannad ja unustamatud loojangud merele nagu troopikas, vt google maps'ist.
@21. september 2017 17:20
Vähemalt on see tore, et Eestis saab sooja talve korral omale suveks varakult plaanid valmis teha - need, kes kuuma armastavad, ei pea poole suveni siin passima ja ootama, lootes et äkki tuleb ikka siia ka leitsakut, vaid võivad odavalt omale lõunamaa lennupiletid ära osta ja muretult teele asuda, ilma suve lõpus kahetsemata.
Ma isegi tahaks Poola kolida, aga ei oska paraku poola keelt. Inglise keelega seal väga ära ei ela ning vene keelt vist ei tahetagi kuulda. (Viimast kogesin Suwalkis ühes söögikohas)
Tallinnas on taevas nüüd küll üsna äikese eelse ilmega.
Olukord on suht sarnane 19.05.2014 juhtumile. Sellised "kompaktsed" kuumakiilud ongi erilisteks ilmaoludeks soodsad.
Vaatasin sat24 ja mõtlen et nii pagana kahju ikka, et juuli praegu pole :(.
@ 21. september 2017 17:45
Leidsin ühe päikesetõusu järgse vaate Poola põhjarannikult. Valge tasakaal on veidi paigast ära, aga vaade on igatsemapanevalt kohalekutsuv. Google andmetel peaks olema jäädvustatud umbes kuu aega tagasi.
Veel 1 koht Poola põhjservast, kus lihtsalt PEAB ÄRA KÄIMA. Sealt saabuvat äikest näha/jäädvustada oleks küll meeldejääv kogemus + loojangud-tõusud takkaotsa.
Jah, need oleks väärt isegi poola keele selgeks õppimist.
Tallinna viimaseks sajupäevaks sel kuul jääbki/jäigi siis täna, 21. september. Algaval/alanud öösel siia sadu ei tule. Eks näis, millal uuesti, kuid igatahes on see oktoobris.
Jah, soe, kuid põuane. Ootame korralikku sadu siiagi!
Ei tea mis pärapõrgus eesti küll asub - enne eetit kadus äike ära ja pärast tekkis uuesti soome lahe kohal.
Mudelite järgi tundub, et lisaks sadudele lõppeb ka pilvede periood. Üsnaga - igav ilm ootab ees ühes magedate/lagedate päikeseloojangutega, mil midagi ei toimu. Tõusudel on vähemalt udulootustki, mis jääbki ühtlasi ka ainsaks pilvelootuseks lähinädalatel. Egas midagi, jään oktoobrit ootama!
Õnneks on läinud suvi olnud pmst iga päev pilvedega/pilvine, mis ühtlasi ilmestasid ka päikeseloojanguid/tõuse.
Ahjaa, virmalisi ärge oodake, seniks kuni selge periood taas lõppeb! ;)
Huvitav, kas inversioon ongi päevakorras? Tallinnas madalpilvede kadumine juba mitu tundi vindub...Ja taevas üldse kuidagi väga umbse ilmega.
Nagu ammu mainisin on sügisel tegijad pigem kõrgrõhualad kui pihlakad marjadest lookas.
Hea, et udulootus olemas, muidu oleks taevas liigagi lage ... Samas, Virumaal ju oli hommikul äikest. Tuuline ilm – inversioon ei ole eriti tugev, aga hommikuks siiski tugevneb, sest aluspind ju jahtub.
Nii kevadel näitas pööripäeva tuulesuund ,et kevad on külm (samal ajal nii mõnigi muu näitaja vastupidist). Külm ta ka oli. Nüüd näitab sügisene pööripäeva tuul kuivapoolset sügist aga varajast talve või õigemini lühikest sügist. Ka planeediseisud näitavad lume tulekut veel enne Oktoobri lõppu. No vaatame kuidas seekord selle tuule suuna järgi läheb. Samas näiteks Noaa näitab nii sügist kui talve normist soojemana. Ah ja üks asi veel. 2005,2010 ja 2011 olid viimati sel sajandil sellised vägevad orkaanisügised Atlandil ja kõigil kolmel aastal järgnes korralik talv.
Loodame seega korralikku talve ja järgnevalt ka korralikku suve.
Kui nii oleks siis jah tuleks soe suvi. Muide kui tulla veel planeediseisude juurde tagasi ja takkajärgi tark olla siis 2016 suveks näitasid kaks suuremat planeeti sajust ja soojapoolset suve ja nii peaaegu oli ka. 2017 näitasid need kaks suuremat jahedat ja sajust suve. Jällegi enamvähem nii oli. 2018 näitavad siis sooja ja kuiva suve ,2019 niisket ja kuuma ning 2020 peaks midagi sarnast tulema 2014 aastale. No elame näeme. Lihtsalt sai kirja pandud enne kui meelest läheb. Muide on ka olnud aastaid kui mööda läheb - enamvähem nii iga 6 aasta tagant korra läheb puusse aga siin ongi probleem mis muretsema paneb. Alates 2011 (k.a) pole seda vaadates kordagi mööda läinud. (Enne seda 2010 mööda veel 2008 ja 2004)
Jah, ka Accuweather prognoosib siia varajast talve. Isiklikult NOAA'd ei usalda, pigem siis juba Maalehe ilmatarku.
Kuigi tavaliselt eelistan sooja, siis seekord sooviks ka üle pika aja korralikku põhjamaist talve suure lume ja külmaga. Mitte ainult kuuma suve pärast, vaid ka vahelduseks, sest nagunii kliima soojenemisega jäävad need karged ja lumerohked talved üha haruldasemaks nagu viimased aastad on näidanud. Siiski oleks meeldib üllatus see, kui sooja talve järel tuleks leitsakuline suvi. Igatahes 2018. a talv ja suvi saavad olema otsustava tähtusega ning annavad aimu, milliseks kujuneb Eesti kliima.
Enne 20. oktoobrit ei taha mingit külma ega lund. Aasta värviliseim aeg ju alanud ja kestab oktoobri keskpaigani vabalt, kui külma ei tule. Sügis ju niigi masendav aastaaeg, saaks sellest siis vähemalt värvideosa nautida.
Värve küll eriti näha pole, ikka roheline, natuke kollast ja pruuni sekka. Samas jah, loodus ei küsi eelistusi, nii et mine tea, mida eelolevad aastaajad ja ilmastik toovad.
Kesk- Eestis juba vägagi värviline, ühel kasepuul pole aias enam ühtegi rohelist lehte.
Vat siis, meil tuleb neid värve vist veel oodata.
Linnades jah hilineb umbes kuu võrra. Nt Kadrioru pargis veel novembri alguseski värve olnud.
----------------------------------------
Öökülmaoht paistab peagi suur olevat. Umbkaudse miinimumi saate kui lahutate päevamaksimumist 10-15 (12-13) kraadi maha.
Nähh! Ja hakkabki kummitama ...
Postita kommentaar