Kommentaariumi link
28. veebruaril jäi Eesti sadulasse, samal ajal tugevnes antitsüklonite mõju. Türreeni merele jõudis tohutu lõunatsüklon, mille põhjaserv ulatus Kesk-Euroopani.
Sadul (rõhkkondade vaheline väikesegradiendiline baariline väli) muutis ilma vaikseks, samas enamasti püsis pilves, selgines vaid mõnedes kohtades, nt Tartumaal ja sealt kagu pool.
Õhutemperatuur oli 1...4 °C (oodatud +5 kraadi poleks ka selge ilmaga tulnud, sest õhumass oli liiga külm), kuid olulist lume sulamist paljudes kohtades siiski ei toimunud; õhtul langes selgetes kohtades alla 0 °C. Seoses külma frondi üleminekuga esines õhtul kohati lumehooge.
Pilves ilm Olustveres. Seal tuli anda selline loeng mesinikele: http://www.upload.ee/files/5605445/Kliima_ja_mesilased.pptx.html.
27. veebruaril püsis Eesti jätkuvalt tsükloni lõunaservas. Hommikuks ilm selgines ja päeva esimesel poolel oli ilm mitmel pool päikeseline. Päeva jooksul pilvisus tihenes ja läänest itta liikus tugev hooglumevöönd, kohati segamini lumekruupidega. Sajud möödusid suhteliselt kiiresti, kuid ilm jäi valdavalt pärast seda pilve või selgines vaid lühiajaliselt.
28. veebruaril jäi Eesti sadulasse, samal ajal tugevnes antitsüklonite mõju. Türreeni merele jõudis tohutu lõunatsüklon, mille põhjaserv ulatus Kesk-Euroopani.
Sadul (rõhkkondade vaheline väikesegradiendiline baariline väli) muutis ilma vaikseks, samas enamasti püsis pilves, selgines vaid mõnedes kohtades, nt Tartumaal ja sealt kagu pool.
Õhutemperatuur oli 1...4 °C (oodatud +5 kraadi poleks ka selge ilmaga tulnud, sest õhumass oli liiga külm), kuid olulist lume sulamist paljudes kohtades siiski ei toimunud; õhtul langes selgetes kohtades alla 0 °C. Seoses külma frondi üleminekuga esines õhtul kohati lumehooge.
27. veebruaril püsis Eesti jätkuvalt tsükloni lõunaservas. Hommikuks ilm selgines ja päeva esimesel poolel oli ilm mitmel pool päikeseline. Päeva jooksul pilvisus tihenes ja läänest itta liikus tugev hooglumevöönd, kohati segamini lumekruupidega. Sajud möödusid suhteliselt kiiresti, kuid ilm jäi valdavalt pärast seda pilve või selgines vaid lühiajaliselt.
Õhutemperatuur jäi päeval mitmel pool veidi alla 0 °C, õhtul püsis 0 °C lähedal, lääne pool ka kõrgem, aga olulist sula polnud.
Tsükloni mõju väheneb, selle asemele tuleb kõrgrõhuvöönd, mis võib areneda antitsükloniks. See peaks vaiksed ja olulise sajuta päevad tooma. Hoogsadude võimalus on siiski olemas. Kas ilm ka selgeks läheb, on raske öelda. Päikeselise ilmaga on päevad kevadhõngulised ja õhutemperatuur võib tõusta üle 0 °C (õhumass pole väga külm), aga hommikuks langeda kohati -10 °C-st madalamale.
Hiljem suureneb lõunatsüklonite mõju, nii et puhuma hakkab idatuul, mis võib tugevneda. Sadude kohalejõudmine on küsitav. Lõunatsüklon peaks kergelt talvist ilma Eesti kohal hoidma märtsi alguseski.
26. veebruaril nihkus põhjapoolne tsüklon lähemale (lõuna poole). Selle mõjul alates Loode-Eestist pilvisus tihenes ja hakkas lund sadama, sadu oli kohati tugev. Enne laussadu oli selgimisi ja esines kohati hooglund, Soome lõunarannikul registreeriti ka välk.
Õhutemperatuur tõusis enne sadu valdavalt üle 0 °C, kuid saju ajal ja eriti pärast seda langes miinuspoolele.
Järgmiste päevade prognoosis olulisi muutusi ei ole. Talvisevõitu ilm jääb püsima, aga suurt külmenemist või soojenemist pole ette näha.
Hetk, kui kõrgkihtpilved muutusid kihtsajupilvedeks.
25. veebruaril jätkus tsükloni lõunaservas vahelduva ja muutliku pilvisusega ilm, Lõuna-Eestis sadas päeval tugevat hooglund. Õhutemperatuur tõusis valdavalt 1...4 °C-ni, lumehoogude ajal ja paiguti kõrgustikel oli 0 °C.
Tsüklon tuleb koos külmema õhumassiga lähemale ehk liigub kagusse. See tähendab, et oodata on pilvisuse tihenemist ja lumesadu alates Loode-Eestist.Järgmiste päevade prognoosis olulisi muutusi ei ole. Talvisevõitu ilm jääb püsima, aga suurt külmenemist või soojenemist pole ette näha.
Enne laussadu arenesid rünksajupilved, Soome lõunaranniku lähedal registreeriti välk (http://en.sat24.com/en/scan/visual).
25. veebruaril jätkus tsükloni lõunaservas vahelduva ja muutliku pilvisusega ilm, Lõuna-Eestis sadas päeval tugevat hooglund. Õhutemperatuur tõusis valdavalt 1...4 °C-ni, lumehoogude ajal ja paiguti kõrgustikel oli 0 °C.
Edaspidi selle tsükloni mõju väheneb – suundub Põhja-Venemaale. Mõneks ajaks võib Eesti jääda väikesegradiendilisse baarilisse välja (nt sadulasse) või kõrgrõhuharja, välistatud pole ka antitsükloni teke, kuid seejärel suureneb tsüklonite mõju (võrdsed võimalused nii lõuna- kui läänetsüklonitel).
Olulist ilma külmenemist pole ette näha, kuigi tendents on siiski õhutemperatuuri langusele!
24. veebruaril jäi Eesti tsükloni lõunaserva, kus selgimisi tuli juurde ja sadusid jäi vähemaks (peamiselt Lõuna-Eestis oli veel lumehooge). Õhutemperatuur oli 0...3 °C, kohati kõrgustikel (Pandiverel) ka veidi alla 0 °C.
Põhjapoolne tsüklon jääb veel mitmeks päevaks paigale. Selle lõunaservas püsib pehme talveilm, selge ilmaga võib õhutemperatuur kohati ka -5 °C-st madalamale. Kuna ülekaalus on tsüklonaalne ilm, siis varem või hiljem on oodata uusi pilvi ja sademeid.
Kaugemas tulevikus võib ilmateo üle võtta lõunatsüklon, teise variandina – madalrõhkkondade vahele kiiluv antitsüklon.
Õhutemperatuur on 0 °C lähedal, Raplamaal keskpäevani kuni -1 °C ja kohati saarte rannikualadel kuni +3 °C.
Mõneks päevaks jääb ilma mõjutama sama tsüklon. Sadusid jääb vähemaks ja selgimisi tuleb juurde, kuid olulist ilma külmenemist pole ette näha. Kui kuskil peaks selgeks minema, võib öösel õhutemperatuur langeda -5 °C-st madalamale, pilves ilmaga endiselt 0 °C lähedal.
22. veebruaril kandus tsükloni raskuskese otse Eesti kohale. Uues keskmes tekkisid väga paksud pilved, mis tõid mitmele poole tugeva lumesaju (kohati oli sadu vesisem).
Sadu jätkub päeva jooksul, kuid saartel peaks ilm juba paranema. Õhutemperatuur on ikka 0 °C lähedal, sajuta ajal pisut kõrgem, kohati rannikualadel kuni +3 °C.
Järgmiste päevade osas ei ole prognoosi osas muutusi ehk ilma jääb kujundama täituva tsükloni lõunaserv. See hoiab ilma pehme, kohati sula, ja aeg-ajalt lumesajuse.
Tsüklon tuli otse Eesti kohale ja tõi kaasa tugeva saju (http://laguja.meteo.net.ee/obs.html).
Keskpäeva paiku oli Laagris tõeline padulumi: mitte midagi polnud 5. korruselt tänavale vaadates näha.
Tuleb suhteliselt talvine, aga sajune nädal.
Nädala alguses nihkub Norra merel olev sügav tsüklon otse Eesti või Soome kohale, hoides ilma sajuse ja pilves. Seejärel peaks tsükloni raskuskese suunduma kaugemale põhja. Õhumass tsükloni täitumisel muutub aegamisi külmemaks.
Esialgu on õhutemperatuur jätkuvalt 0 °C lähedal, nii et sulalaadne ilm jätkub, v.a kõrgustikel, kus sula ei ole. Nädala teisel poolel võib selgimisi enam olla ja õhutemperatuur veidi langeda.
34 kommentaari:
Ühelt poolt olen küll kade, et Tallinnas lund vähe ja idas ca 3x rohkem, teisalt pole, sest siin läänes on ilm rohkem sulal kui idas ning seetõttu ladestuks see rohke lumi puudele, mis pole sugugi naljaasi.
Keegi märkis, et kevad võib varem saabuda, kui lund pole nii palju. Tasub siis sellele panustada.
sakus hetkel päris tihe lumesadu - viimase nädala tugevaim, kuid mitte nii kui 11.02 hilisõhtul.
Tallinnas Nõmmel tugev lumesadu, mõned helbed on 3..4 cm suurused.
Jah, lumesadu on üha tihenenud, mõned saatsid selliseid sõnumeid: (T. L.) Ma kirun Tallinnas kurgu kähedaks
sakus oli ka päeval väga tugev lumesadu - mõnus :). kurvaks tegi see, et pidin koolis selle saju maha õppima :(. ('magada' ei sobi selles kontekstis öelda)
@ 22. veebruar 2016 12:05
see kiruja oleks ida-virumaal oma häälest juba ammu ilma ;)!!
----------------------
sadu tiheneb/laieneb idamaakondadesse jõudes ilmselt veelgi. hommikul oli ju sajuala saartel õige ahtake. idavirus peaks 37..40 cm kenasti täis homseks saama, kui lumi ei vaju ega sula.
sakus tuli 5 cm juurde umbes.
Palusin tal saata ka helifaili oma kirumisest ja kuuldu ehmatas. Jah, tal oleks hääl pikaks ajaks Pandiverel olles ära, kahju.
Aga vahetundide ajal oleks ju saanud õue minna või oli tugevaim sadu just tunni ajal?
paraku tunni ajal. (algupoolel)
aga radari järgi on uus lootus kohe-kohe jälle.
Enamus ei taha sellise ilmaga õues eriti viibida. Arvan, et õpilane ... oleks ka poosetamise pärast paar minutit vastu pidanud. Märg lörtsine olevus kiirustab peagi siseruumidesse.
mind ei kiirusta, sest padulund sajab harva.
sakus päike vilksatab ning veed teedel kohe järel. muidu üldiselt kraade +1,4.
hommikune lumiste puude ilu kõik läinud, lootsin just et peale kooli saab minna lumisesse parki :(.
võiks juba KÕIGEST PAAR KRAADI külmemaks minna.
Laagris on veel päris palju lund puudel, aga see langeb järk-järgult maha. Loodest on saabumas uued tugevad lumesajud ja ilmselt kõik hakkab otsast peale.
Homseks ilmselt Vanaküla napsab taas lumerekordi omale.
Ja radari järgi oleks Soome lahel justkui pisike tsüklon.
GFSi kohaselt märtsi esipäevad tõotavad huvitavat ilma, eriti talispordisõpradele..
Jah, läheb karmiks. Soome lahel oligi ilmselt osatsüklon (suletud isobaar, vastavalt sellele ka siis õhu liikumine).
Pigem las jah olgu praegu pilved ja sademed. Päike võiks olla siis kui õhk karge või soe, mitte piiripealne nagu viimasel paaril nädalal.
Homme peaks tulema õnneks või kahjuks hetkeandmetel üsna rohkelt päikest ning umbes +3 kraadi. Suurim päikesevõimalus on põhja ja kirde pool.
Suhteliselt ambivalentne olukord. Loodame parimat!
Gismeteo prognoosib märtsi teiseks pooleks koguni 15 kraadi sooja.
Eelmisel aastal oli ka mõnel pool nii soe, 18.märtsil.
Tere, Jüri!
Mind vaevab pikka arga küsimus, et kumb on õige, kas hoovihm, hoolumi, jne või hooGvihm, hooGlumi, jne?
Ilmateenistus kasutab hoovihm, teie aga hoogvihm, hooglumi..
Lisan juurde, et mulle meeldib ka hooGvihm, jne, kuna see ühendab endas 2 tähendust - esineb hootisena ja esinebki tihti hoogsalt, ehk et sajabki intensiivselt ehk hoogsalt.
Tere. ÕS: Hoo+vihm (üldkeeles) = hoog+vihm meteo, et siis hoovihm on üldkeelne, aga kui meteoroloogid omavahel paksu teadust teevad, siis hoogvihm.
Tegelikult võiks vast eelistada jah hoogvihm, kuid inimesele tänavalt võib see tunduda võõristav. Üldiselt viimasel ajal püüan ettekannetes jm materjalides rohkem kasutada hoogvihm (ja siis sobib paremini ka hooglumi jne).
Aitäh!
--------------------------
Tallinnas Nõmmel hetkel ikka veel kergelt temp. plussis ning lauspilves.
Huvitav, kui kuni hommikuni on pilves ja nullilähedane ning siis lööb taeva selgeks, on kõvasti üle +5 kraadi oodata, kuna lähtepositsioon on juba hommikul nullilähedane?
See on TTÜ-s: http://193.40.240.131/ (avaneb ka 24 h graafik, vahel peab linki taasvalima korduvalt, et avaneks). Lumi Laagris hetkel kokku ei hakanud, aga linna pool võib soojem olla ja seal võib olla ka sulab.
Õhumass on +5-ks vist liiga külm. Selge ilmaga tõuseb võib olla paar kraadi, aga kui on külma õhu advektsioon, võib ka langeda. Pilves ilmaga ei pruugi suurt vahet olla öisel ja päevasel õhutemperatuuril.
Ilm siin endiselt peaaegu lauspilves ning kraade juba +2,4. Kui peaks lähitundidel selginema (mis satti vaadates on tõenäoline), siis on +5 ja üle selle vist ikkagi nagu naksti käes.
Just päev enne suurt külma käib suur sula üle, et metsloomade ja ka inimeste elu võimalikult ebamugavaks teha, kuna paks kohev lumi asendub 20 cm-se firniga. Õudsalt tore on see looduse tühja koha sallimatuse fenomen eksole.. (kui on soe, siis peab kohe ka külm olema ja vastupidi)
Hirlam näitab kevadkuu hommikuks külma -17 kraadi. Elagu tänane sula ja tulgu niipalju vett kui võimalik
@ 28. veebruar 2016 11:28
2013. aastal oli ju samamoodi, et täpselt sama veebruarikuupäev tõi suure sula enne märtsipakast. Lumi oli hommikuti nii kõva, et oli raskusi sellest läbi vajumisega. Samas paljud loomad olid läbi vajunud (nende jala toetuspindala ju väike) ning jäljed olid kohati üsna verised :(.
Paraku ilmselt selgi aastal..
teisipäeva öö tuleb jah päris krõbeda külmaga, virumaal isegi ligemale -18 kraadi oodata.
Laagris ja Olustveres ei tulnudki olulist sula: lumi muutus vaid veidi niiskeks.
Õnneks jäi see vastik läga üldiselt ära jah (va teedel, tänavatel). Nüüd saame lähipäevil veidi nostalgitseda 2013. aasta märtsi meeleolus, mil oli samuti paarkümmend cm lund,ning ere päikesepaiste ühes valdavate miinuskraadidega.
Heltermaal oli täna sooja ligemale 5 kraadi, kuid muu Eesti kahjuks või õnneks pääses. (Mulle seega õnneks)
Loeng oli väga hariv ja nauditav kuulamine!
Suur tänu!
Aitäh, tore kuulda, et meeldis, sest mõtlemist, kuidas läheneda, oli päris palju.
Postita kommentaar