Kommentaariumi link
2016. a suvel on juba seitsmendat aastat järjest plaanis korraldada ilmahuviliste ja äikesevaatlejate kokkutulek, kuid seekord konverentsi nime all, täpsemalt: http://lepo.it.da.ut.ee/~cbarcus/kokkutulek_2016.htm.
ERR teadusportaalis jäävihma kohta: http://novaator.err.ee/v/keskkond/047ae422-8d66-4926-ab0a-12cf719eb237/kuidas-tekib-jaatuv-vihm. Saadetud tekst oli selline:
18. veebruaril hakkas mitmel pool sadama vihma, kohati tugevalt, kusjuures õhutemperatuur oli alla 0 °C. Vihm jäätus, tekitades ohtlikku libedust ja muid selliseid probleeme.
Allajahtunud sademed (jäävihm, jäätuv vihm ja jäälörts) on Eestis seotud eeskätt lõunatsükloniga, mis toob väiksematelt laiustelt kohale väga sooja õhu, kuid selle all, maapinna lähedal, on külm (miinuskraadidega) õhukiht. Sellist olukorda, kus temperatuur kõrgusega tõuseb, nimetatakse inversiooniks. Inversioon kaasneb allajahtunud sademetega alati ja on väga tugev.
Kõige tuntum allajahtunud sademete liik on jäävihm. See kujutab endast osaliselt või täiesti jäätunud vihmapiisku: lumi sulab soojas õhukihis vihmapiiskadeks, kui need satuvad uuesti külma (miinuskraadidega) õhukihti, kus need hakkavad jäätuma. Jäävihmaga sarnane on jäätuv vihm, mille ainsaks erinevuseks on see, et sademed (vihm) on täiel määral vedelad. Sageli sajabki jäätuvat (udu)vihma, sest külma õhu kiht pole piisavalt paks või piisavalt külm, et uuesti jäätumine toimuks. Ja lõpuks on olemas jäälörts, kus osaliselt sulanud lumehelbed on külmas õhukihis uuesti jäätunud – tugeva tuulega kõndija jaoks võib see olla päris valus.
21. veebruaril asendus lõunavool läänevooluga, sest Venemaa antitsüklon triivis üha kaugemale itta ja võimaldas läänetsüklonite pääsu Läänemerele. Sellega seoses läks tuulisemaks, kohati tuiskas veidi. Sadas enamasti lund, Lääne-Eesti kohati ka lörtsi ja saartel vihma.
Sajune ilm jätkus päeval, kusjuures mere jõudis õhtuks saartele ebapüsivusjoon tugevamate sadudega. Õhutemperatuur oli enamasti 0...1 °C, kohati rannikualadel kõrgemgi, ainult Pandivere (ja ilmselt ka Haanja) kõrgustikul püsis napilt alla 0 °C.
Norra merelt nihkub tsüklon lähemale. Seetõttu olulist ilmamuutust tulla ei tohiks, st on pilves ja sajune. Tsüklon jääb edaspidi Põhjamaade kohale täituma ja hoiab ilma pigem talvise. Seetõttu hakkab ilm mingil hetkel külmenema, kuid esialgu on ikka 0 °C lähedal.
Lumi Laagris.
Lumerohke päev Simunas 21.02.2016. Kairo Kiitsaku foto (https://www.facebook.com/Ohtlikud-ilman%C3%A4htused-Eestis-930386433682884).
20. veebruaril määras ilma veel Venemaa antitsükloni lääneserv, kus frontaaltsoon hoidis ilma pilves ja sajuse (enamasti lumi). Rohkem sadas Ida-Eestis, kus on püsinud front. Selle läände nihkumisel jõudis märkimisväärsem lumesadu ka Lääne-Eestisse, kuigi ikkagi sadas seal vähem kui ida pool.
Õhutemperatuur oli mitmendat päeva järjest öösel pisut alla 0 °C ja päeval veidi üle 0 °C.
Edaspidi suureneb läänetsüklonite mõju ehk pilves ja sajune ilm jätkub. Samas muutub ilm pigem talvisemaks, sest saabuva läänetsükloni piires õhumass jahtub, mistõttu sademed tulevad enamasti lumena. Õhutemperatuur püsib jätkuvalt 0 °C lähedal.
Jäävihm Tartus 18.02. Ain Vindi foto
19. veebruaril kujundas Baltikumi, sh Eesti, ilma jätkuvalt Aadria mere kohalt põhja liikuv lõunatsüklon: sellest lähtuv frontaaltsoon püsis meridionaalses asendis, hoidis ilma pilves ja ajuti sajuse.
Öösel muutus sadu enamikes kohtades lumeks, märkimisväärsem oli lumelisa Ida-Eestis. Kohati tekkis udu. Õhutemperatuur püsis 0 °C lähedal.
M. Merilaini kommentaar: Neljapäevane vihm ja jäätuv vihm pärines kaugetelt lõunalaiustelt. Juba mitu päeva on Vahemere idaosas, rääkimata Punase mere ümbrusest, valitsenud väga soe õhk. Aeg-ajalt on nii Kreetal kui kui Türgi Vahemere kuurortides õhutemperatuur tõusnud 25...28 kraadini. Eilatis ja Hurghadas on neil päevil maksimum olnud kõrgemal kui 30 kraadi. Osa sellest kuumuses rebis tänu Venemaal püsinud kõrgrõhualale teele põhja poole ja rikkus meie karge ja päikselise ilma. Rohkem: http://ilm.ee/?514985.
Esialgu püsib Venemaa kuum antitsüklon üsna stabiilne, mistõttu lõunavool ja lõunatsüklonite mõju püsib. See peaks andma kohati üsna tõhusa lume- ja lörtsilisa.
Aja jooksul Venemaa antitsüklon nõrgeneb ja viimaks kaob või eemaldub Uuralite taha. See annab võimaluse läänetsüklonite ja seega Atlandi mõjulepääsuks Läänemere ääres. See toob uued sajud ja olulise tuule tugevnemise (tõenäoliselt 21. veebruariks).
Edaspidi jääb saabunud läänetsüklon Põhjamaade kohale täituma ja võib hoida ilma suhteliselt talvise.
18. veebruaril hakkas ilma määrama Aadria mere lõunatsüklonist lähtuv frontaaltsoon. See aktiviseerus ööpäeva jooksul, sest antitsükloni lääneservas pääses kuum õhumass, mis Balkanil tugevat kuumalainet põhjustas, põhja poole liikvele. Selle aktiviseerumist on väga ilmekalt näha satelliidipildil: http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/satelliidipildid/infrapunane-pilt/.
2016. a suvel on juba seitsmendat aastat järjest plaanis korraldada ilmahuviliste ja äikesevaatlejate kokkutulek, kuid seekord konverentsi nime all, täpsemalt: http://lepo.it.da.ut.ee/~cbarcus/kokkutulek_2016.htm.
ERR teadusportaalis jäävihma kohta: http://novaator.err.ee/v/keskkond/047ae422-8d66-4926-ab0a-12cf719eb237/kuidas-tekib-jaatuv-vihm. Saadetud tekst oli selline:
18. veebruaril hakkas mitmel pool sadama vihma, kohati tugevalt, kusjuures õhutemperatuur oli alla 0 °C. Vihm jäätus, tekitades ohtlikku libedust ja muid selliseid probleeme.
Allajahtunud sademed (jäävihm, jäätuv vihm ja jäälörts) on Eestis seotud eeskätt lõunatsükloniga, mis toob väiksematelt laiustelt kohale väga sooja õhu, kuid selle all, maapinna lähedal, on külm (miinuskraadidega) õhukiht. Sellist olukorda, kus temperatuur kõrgusega tõuseb, nimetatakse inversiooniks. Inversioon kaasneb allajahtunud sademetega alati ja on väga tugev.
Kõige tuntum allajahtunud sademete liik on jäävihm. See kujutab endast osaliselt või täiesti jäätunud vihmapiisku: lumi sulab soojas õhukihis vihmapiiskadeks, kui need satuvad uuesti külma (miinuskraadidega) õhukihti, kus need hakkavad jäätuma. Jäävihmaga sarnane on jäätuv vihm, mille ainsaks erinevuseks on see, et sademed (vihm) on täiel määral vedelad. Sageli sajabki jäätuvat (udu)vihma, sest külma õhu kiht pole piisavalt paks või piisavalt külm, et uuesti jäätumine toimuks. Ja lõpuks on olemas jäälörts, kus osaliselt sulanud lumehelbed on külmas õhukihis uuesti jäätunud – tugeva tuulega kõndija jaoks võib see olla päris valus.
21. veebruaril asendus lõunavool läänevooluga, sest Venemaa antitsüklon triivis üha kaugemale itta ja võimaldas läänetsüklonite pääsu Läänemerele. Sellega seoses läks tuulisemaks, kohati tuiskas veidi. Sadas enamasti lund, Lääne-Eesti kohati ka lörtsi ja saartel vihma.
Sajune ilm jätkus päeval, kusjuures mere jõudis õhtuks saartele ebapüsivusjoon tugevamate sadudega. Õhutemperatuur oli enamasti 0...1 °C, kohati rannikualadel kõrgemgi, ainult Pandivere (ja ilmselt ka Haanja) kõrgustikul püsis napilt alla 0 °C.
Norra merelt nihkub tsüklon lähemale. Seetõttu olulist ilmamuutust tulla ei tohiks, st on pilves ja sajune. Tsüklon jääb edaspidi Põhjamaade kohale täituma ja hoiab ilma pigem talvise. Seetõttu hakkab ilm mingil hetkel külmenema, kuid esialgu on ikka 0 °C lähedal.
20. veebruaril määras ilma veel Venemaa antitsükloni lääneserv, kus frontaaltsoon hoidis ilma pilves ja sajuse (enamasti lumi). Rohkem sadas Ida-Eestis, kus on püsinud front. Selle läände nihkumisel jõudis märkimisväärsem lumesadu ka Lääne-Eestisse, kuigi ikkagi sadas seal vähem kui ida pool.
Õhutemperatuur oli mitmendat päeva järjest öösel pisut alla 0 °C ja päeval veidi üle 0 °C.
Edaspidi suureneb läänetsüklonite mõju ehk pilves ja sajune ilm jätkub. Samas muutub ilm pigem talvisemaks, sest saabuva läänetsükloni piires õhumass jahtub, mistõttu sademed tulevad enamasti lumena. Õhutemperatuur püsib jätkuvalt 0 °C lähedal.
19. veebruaril kujundas Baltikumi, sh Eesti, ilma jätkuvalt Aadria mere kohalt põhja liikuv lõunatsüklon: sellest lähtuv frontaaltsoon püsis meridionaalses asendis, hoidis ilma pilves ja ajuti sajuse.
Öösel muutus sadu enamikes kohtades lumeks, märkimisväärsem oli lumelisa Ida-Eestis. Kohati tekkis udu. Õhutemperatuur püsis 0 °C lähedal.
M. Merilaini kommentaar: Neljapäevane vihm ja jäätuv vihm pärines kaugetelt lõunalaiustelt. Juba mitu päeva on Vahemere idaosas, rääkimata Punase mere ümbrusest, valitsenud väga soe õhk. Aeg-ajalt on nii Kreetal kui kui Türgi Vahemere kuurortides õhutemperatuur tõusnud 25...28 kraadini. Eilatis ja Hurghadas on neil päevil maksimum olnud kõrgemal kui 30 kraadi. Osa sellest kuumuses rebis tänu Venemaal püsinud kõrgrõhualale teele põhja poole ja rikkus meie karge ja päikselise ilma. Rohkem: http://ilm.ee/?514985.
Esialgu püsib Venemaa kuum antitsüklon üsna stabiilne, mistõttu lõunavool ja lõunatsüklonite mõju püsib. See peaks andma kohati üsna tõhusa lume- ja lörtsilisa.
Aja jooksul Venemaa antitsüklon nõrgeneb ja viimaks kaob või eemaldub Uuralite taha. See annab võimaluse läänetsüklonite ja seega Atlandi mõjulepääsuks Läänemere ääres. See toob uued sajud ja olulise tuule tugevnemise (tõenäoliselt 21. veebruariks).
Edaspidi jääb saabunud läänetsüklon Põhjamaade kohale täituma ja võib hoida ilma suhteliselt talvise.
Lõunatsüklonist lähtuv frontaaltsoon Baltikumi ja Karjala kohal: see põhjustab keerulisi ilmaolusid (https://www.aro.lfv.se/Links/Link/ViewLink?TorLinkId=229&type=MET).
18. veebruaril hakkas ilma määrama Aadria mere lõunatsüklonist lähtuv frontaaltsoon. See aktiviseerus ööpäeva jooksul, sest antitsükloni lääneservas pääses kuum õhumass, mis Balkanil tugevat kuumalainet põhjustas, põhja poole liikvele. Selle aktiviseerumist on väga ilmekalt näha satelliidipildil: http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/satelliidipildid/infrapunane-pilt/.
Hommikul oli ilm veel sademeteta ja mitmel pool võis näha päikesetõusu, Kirde-Eestis arenes öö jooksul udu. Õhutemperatuur oli -12 °C-st Mustvees -2 °C läänerannikul, saartel oli veelgi soojem.
Päeva jooksul läks ilm kõikjal pilve ja peamiselt Lääne-Eestis hakkas sadama jäätuvat ja jäävihma, kohati oli sadu tugev, tekkis jäide ja kiilasjää. Hiljem kandus sadu Põhja- ja Ida-Eestisse, sajuhooge jäi harvemaks, kuid lõuna poolt on õhtul oodata uusi sajuhooge. Õhutemperatuur jäi Põhja-Eestis enamasti mõni kümnendik kraadi alla 0 °C (Pandiverel kuni -1 °C), mistõttu jäätumine ei olnud väga tugev, mujal pisut üle 0 °C, kohati kuni 1,5 °C (Liivi lahe rannikualadel, Tõraveres).
Allajahtunud sademed (jäätuv vihm, jäätuv uduvihm, jäävihm, jäälörts) on külmal aastaajal lõunatsüklonite sagedased kaaslased – erandiks polnud seegi kord. Terminite selgitused vt allpool (radari- ja satelliidipiltide järel).
Saabunud soe õhumass jahtub tasapisi. Esialgu on jätkuvalt oodata allajahtunud sademeid, kohati võib olla ka lörts või tavaline vihm, hiljem, võib olla 19. ja 20. veebruari jooksul, ka lund ja lörtsi, sest frontaaltsoon püsib Baltkumi kohal.
21. veebruaril võib ülekaalu saavutada läänetsüklon, tuul tugevneda ja kaasa tuua uued sajud (esialgu ilmselt lumi ja lörts, hiljem vihm).
Allajahtunud sademed ja jäävihm koos sulamispiiriga on väga selgesti jälgitavad radaril kollaste ja oranžide sajualade järgi (http://testbed.fmi.fi ja http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/radaripildid/komposiitpilt/)
Lõunatsükloni ja selle frontaaltsooni aktiviseerumine on hästi jälgitav satelliidipildil (http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/satelliidipildid/infrapunane-pilt/).
*Jäävihm on sademed, mis kujutavad endast osaliselt või täiesti jäätunud vihmapiisku: lumi sulab soojas õhukihis vihmapiiskadeks, kui need satuvad uuesti külma (miinuskraadidega) õhukihti, kus need hakkavad jäätuma. Nii tekivad peenikesed ja tugevad läbipaistvad jääterad diameetriga 1–3 mm. Seega on jäävihma ajal tegu tugeva inversiooniga. Kui vihmapiiskade külmumine on osaline, siis võib tekkinud jääterade keskele jääda külmumata vett. Kõvale pinnale kukkudes võib terake katki minna ja järele jääda kaks poolikut koorikut. Mõnikord jäätuvad vihmapiisad täielikult – siis sajab jääkuulikesi, mis on samuti jäävihma üks vormidest. Jäävihma sajab iseloomuliku sahinaga. Tegu on laussademetega (kihtsajupilvedest, harvem kõrgkihtpilvedest).
Jäävihm on ohtlik, sest tavaliselt moodustub maapinnale ja esemetele, mille temperatuur on alla 0 °C, ülilibe jääkiht. Kui see tekib maapinnal, siis nimetatakse seda kiilasjääks, kui esemetele, siis jäiteks. Jäävihma sajab tavaliselt enne sula, seega seoses saabuva sooja frondiga.
*Jäätuv vihm ja jäätuv uduvihm. Jäävihmale sarnane on allajahtunud ehk jäätuv vihm. Sel juhul ei ole vihmatilkadel jääkesta ümber, vaid tegu on igati tavalise vihmaga, ainult et seda sajab miinuskraadide juures. Allajahtunud vihm moodustab samuti jäidet ja kiilasjääd.
* Jäälörts. See tekib sarnaselt jäävihmaga, kuid soojas õhukihis jõuavad lumehelbed vaid osaliselt sulada, st tekib lörts. See hakkab külma (miinuskraadidega) õhukihti sattudes jäätuma. Nii tekivad üsna karedad ja krõbedad lumetombud. Sellega võib kaasneda jäite ja kiilasjää oht. Jäälörts näitab tugeva inversiooni olemasolu, mis tekib tavaliselt enne sulale minekut.
Ellu Vibur. 18.02.2016 kell 12.13 Tallinnas. Kommentaar: sellised lainelised kihtrünkpilved (Stratocumulus undulatus) tekivad tugeva inversioonikihi alla. Sellises stabiilses kihistuse tekib õhuosakese liikumine, mida nimetatakse Väisälä-Brunti sageduseks.
H. Ohvrili selgitus: Stabiilse stratifikatsiooni korral suruti oma kohalt liikunud õhumass tagasi algnivoole. Inertsi tõttu ei peatu väike õhukogus aga algnivool, vaid liigub läbi algnivoo, seega sarnaneb tema liikumine vedrupendli võnkumisele. Tegemist on suhteliselt aeglaste võnkumistega, mida ei ole võimalik märgata mõnesekundilise vaatluse jooksul. Kui aga vertikaalsele võnkumisele kaasneb horisontaalne tuul, siis on suitsu või tolmu olemasolul on võimalik selliseid võnkumisi visualiseerida. Korstnast väljuva suitsu laineline horisontaalne trajektoor viitab stabiilsele stratifikatsioonile.
17. veebruaril määras ilma Poolast Ukraina kohale liikuv antitsüklon, mille hari ulatus üle Baltikumi. Harja telg jõudis õhtuks Venemaale, mistõttu avaneb tee soojale õhumassile.
Ilm oli öösel ja hommikul enamasti selge või vähese pilvisusega, pilvisem vaid Lõuna-Eestis. Õhutemperatuur langes kohati -9 °C-ni, kuid enamasti jäi siiski 0...-6 °C vahele, saarte rannikualadel oli soojem. Päikeselise ilmaga ja soojenevas õhumassis tõusis õhutemperatuur valdavalt üle 0 °C.
Kuula ilma kokkuvõtet ja -prognoosi ka E. Pedassaare esituses:
http://www.ilmateenistus.ee/wp-content/themes/emhi2013/data/raadio/ilm_2016-02-17_09_puhas.mp3b
Soojem õhumass toob kaasa pilvisuse tihenemise (esialgu tihenesid kiudpilved, hiljem on udu võimalus), seejärel suureneb ka sajuvõimalus. Saabuv soe õhumass tekitab ilmselt tugeva inversiooni, mis tähendab jäite ja kiilasjää ohtu, samuti allajahtunud sademete võimalust (juhul, kui sajab midagi).
Edaspidi hakkavad ilma määrama läänetsüklonid, mis toovad tuulise ja sajuse ilma. Antitsüklon liigub kaugemale itta, ilmselt Uuralite või Lõuna-Venemaa kohale.
16. veebruaril tugevnes antitsükloni mõju. Saabunud külmas ja kuivas õhumassis selgines hommikul taevas peaaegu kõikjal. Õhtul tihenes kohati pilvisus, eriti Harjumaal. Ilm püsis üsna vaikne ja päikeselise ilmaga tõusis õhutemperatuur hommikuselt kohati -7 °C-st valdavalt 0 °C lähedale.
Musta mere äärde, sh Bulgaariasse ja Rumeeniasse, on jõudnud võimas kuumalaine (päeval kuni 24 °C, Türgis koguni 32 °C; ilmateenistused on kuumuse eest ka hoiatanud). Venemaale liikunud lõunatsüklon suunab kuumalaine itta, st peamiselt Venemaale, kuid antitsükloni jõudmisel Venemaale läheb kuum õhk ka põhja poole liikvele.
18. veebruariks peaks see õhumass juba märgatavalt jahtununa jõudma Baltikumi, põhjustades esialgu lumesadu, hiljem ka sula. Näib siiski, et 10. veebruari +6 °C ikkagi ei kordu, sest siis oli õhumassi transport põhja tugevam ja kestvam.
Kuna antitsüklon liigub eest ära Venemaale, pääsevad mõjule läänetsüklonid. Need muudavad ilma tuulisemaks ja hoiavad sooja. Venemaa kuum antitsüklon ei pruugi siiski lõplikult laguneda või Uuralite taha minna, vaid võib aeg-ajalt tugevneda ja aidata kaasa troopilise õhumassi sissetungidele.
15. veebruaril jäi Eesti rõhkkondade vahelisse alasse (sadulasse), kus ilm oli vaikne, aga pilves.
Lõunatsüklonid tõid Ida-Eestisse suure lumesaju, mis kasvatas lumikatte kuni 20 cm paksuseks, kuid see lumi on märg – õhutemperatuur püsis jätkuvalt 0 °C lähedal või veidi kõrgemal (kuni +2 °C saarte rannikualadel).
Ilmakaardil on näha lõunatsüklonite ja põhjatsüklonite (sukelduja) vastasseis. Eestile saab esialgu tähtsamaks ilmselt sukelduja, sest Poolas tekkinud lõuna-osatsüklon liigub kirdesse ja viib suurema saju Valgevenesse, hiljem Venemaale.
Sukelduja tagalas saabub Läänemerele külmem õhumass ja ühtlasi tugevneb antitsüklon. Viimane liigub paari päevaga üle Baltikumi itta, avades tee soojemale õhumassile. See tähendab uusi sadusid ja ilma soojenemist nädala lõpus.
Tuleb kargem, aga siiski mitte päris talvine nädal. Esialgu mõjutavad ilma lõunatsüklonid, seejärel saab määravaks antitsüklon.
Nädala alguses jätkub pilvine ja kohati sajune ilm lõunatsüklonite mõjul; õhutemperatuur püsib 0 °C lähedal.
Edaspidi paistab, et Assoori maksimumist areneb Kesk-Euroopa kohal antitsüklon, mis jõuab Baltikumi kohale, muutes ilma kuivaks ja selgimiste korral ka kargeks. Siiski olulist külmenemist ei ole oodata: pilves ilmaga on õhutemperatuur 0 °C lähedal, ainult selge ilmaga võib kohati langeda -10 °C lähedale.
Nädala lõpus suureneb arvatavasti tsüklonite mõju ja läheb tuulisemaks, samuti on oodata lumesadusid (kohati võib olla lörts).
\Lumine sõbrapäev Võrumaal. Ain Vindi foto
55 kommentaari:
Imelik mõelda, et Tartu maratoni otsus nii vara tehti. Suurt sula ilmselt enne 21. ei tulegi, paks lumi seal maas ning maraton JÄÄB ÄRA!
Ilmselt eeldati, et algas kevad ja pole enam lootust või siis on radade uuesti tegemine lume tulekul liiga ressursimahukas, ei jõuta uuesti korralikult valmis jne.
kas mereefekti ka loota on sel nädalal?
Maa on ju sula ja selline rahvamass sõtkub õhukese lume kohe poriks.
Õhumass on mereeefektiks ilmselt liiga soe.
kahju, sakus see niigi vähene lumi sulab mühinal, sooja 2 kraadi.
@ 15. veebruar 2016 8:15
pole see nii õhuke midagi ju - üle 3 korra paksem kui siin tallinna ümbruses.
Huvitav kas ilm tuleb Lääne-Eestis ennustatud +3 soojem? Temp.tõuseb 1..2 kraadi tunnis ning sooja tipp saabub umbes 3..4 tunni pärast.
Kahju, et see õhumass kõigest paar kraadi külmem ei ole. Kruusateed päeval sopased, öösel ja hommikul libedad.
Jah, õhumass üha soojeneb ja päikeselise ilmaga võib küll kohati kuni nt +5 kraadi ära tulla.
Aga mis siis saab, kui tänavune suvi juhtub tulema 2010. aastast veel karmim. Venemaal kujuneb taaskord blokeeriv antitsüklon, kuid kordades ulatuslikum ja võimsam, mis erinevalt möödunud korrast vahepeal ei kao, vaid püsib järjest. Jällegi tekivad metsatulekahjud, kuid seekord ollakse valmistunud ja suudetakse need teatud piirides kontrolli alla saada, mistõttu suits Eestit enam niivõrd ei mõjuta ning päikesel on võimalik maksimaalselt aluspinda soojendada. Juuli keskpaiku kulgeb Odessa-Minski-Valga-Rakvere-Soome-Vene piiri kuni Arkhangelskini 22-kraadine isoterm, meist sadu kilomeetreid idas samal laiuskraadil mõõdetakse üle 40-kraadiseid temperatuure. Tekib sünoptiline olukord, mis on ideaalne ülirünksajupilvede, tornaadode, derechode ja hiidrahe tekeks. 16. juulil 2016 juhtub tulema päev, mida Euroopa ei unusta, ning milletaolist pole varem nähtud. Estofex tõmbab terve Ida-Euroopa 3.taseme ohualasse, millesse jääb ka idapoolne Eesti. Ennustatakse kõige hullemat ja kõike võimalikku, mis USA keskosariikidele kohane. Ilmateenistus prognoosib meile kuni 39 kraadi sooja ning on väljastanud 3.kategooria hoiatuse erakordsete ilmastikutingimuste tõttu.
Fantaseerisin üle? Aga kui nii peaks minema, kas kokkutulek jääb ära?
Derecho on eesti keeles hiidpagi, praeguseks on nõustutud sellise terminiga ka akadeemilisel tasandil.
Jah, siis tehakse kokkutuleku asemel nt ühine äikesejaht või ei toimu.
Eelneva kommentaari kohta nii palju, et siis on KOHUSTUSLIK mitte kokkutulekule minna ja hoopis peab äikesejahile minema või tuleb see korraldada äikesejahina näiteks või teha kahes osas, et esimene päev äikesejaht ja teine päev kokkutulek ja suurem teema oleks siis eelneva päeva hiigeltormi muljete vahetamine.
@ 17. veebruar 2016 13:29
Seda ei juhtu. Ise samuti paar aastat tagasi pidasin Eesti laiuskraadil, sh ka Eestis ise, +40 kraadi võimalikuks, kuid Jüri pigem arvas et see on siin võimatu.
Mina pean seda ikkagi võimalikuks, aga selle võimalus on sama mis lotos dšäkpot võita, kuna selline kuumus eeldab mitme-mitme asjaolu täpset ajastust korraga. Nt 08.08.2010 isoterm suvise päikeseseisaku keskpäeval, jne.
----------------------------------------------------------------
See kaos võiks juhtuda kell 16:16 ;).
@ 17. veebruar 2016 19:53
Jah, 40 kraadi tundub Eesti jaoks ülimalt vähetõenäoline kui mitte võimatu, sest isegi Poola ja Saksamaa soojarekordid on hädavaevu selle piiri ületanud(vastavalt siis 40.2 ja 40.3 kraadi). 38-39 kraadi tuleks ideaalsete tingimuste juures siiski ära, aga ehk see ongi piir, millest üle enam ei lähe, kuna asume niivõrd põhjas. 2014. aasta Läti kuumarekordi(37.9 kraadi) põhjustanud õhumass ei olnud ju midagi erakordset võrreldes 2010. aastaga.
Ei saa siinkohal jätta jälle mainimata, et tollane Läti kuumarekordi hari oli teravikuna üle Kuramaa Saaremaa keskosa kohal.
Jälgisin nii eelnevalt õhumasside liikumist kui ka saare siseosa temperatuure. Inimesed rääkisid küll +38 ja ka +39-st.
Need on aga hälbed nn. hiina termomeetritel, küll oli aga +37 reaalselt ära (veidi pealegi), arvestades sama õhumassi omadusi Kuramaal.
Kuna Saaremaal on andmekäitluses "usutavad" seadmed vaid rannikul (Roomassaare, Sõrve, Vilsandi ) jäi seekord kogu Eesti kuumarekord ametlikult löömata.
See on reaalsus kuna kuuma õhumassi hari asus keset Saaremaad just kõige- kõige päevasemal ajal... !!
Jah, nii need asjad on. Kunagi ilmus üks artikkel, kus on sellest teemast juttu: http://www.ohtuleht.ee/108862/soojarekord-35-6-kraadi-pusib-tanaseni
HIRLAM näitab homseks peaaegu kogu mandrile vihma kergete miinuskraadidega.
Tallinnas Nõmmel vihm.
Jah, siin sajab hooti tugevat jäätuvat vihma, mis aeg-ajalt vaheldub jäävihmaga. Kui vihm sajab miinuskraadide juures, siis nimetatakse seda jäätuvat vihmaks.
Nojah- see 35,6 oli aastal 1992.
Saaremaa leitsakas oli 2014, mida ei fikseerita...
kuna pole jaamu mujal kui rannikul.
Naissaarel 35,4m/s, keskmine 20,5m/s.
Tõene
Vabandust, sõna tõese taga peaks olema küsimärk.
Mingi kvaliteedihälve ilmselt, sest täna pole tuul eriti tugev. Andmeid veel: http://on-line.msi.ttu.ee/uus_/
@ 18. veebruar 2016 15:22
Huvitav juhus, et Eesti kõige kõrgemad temperatuurid on mõõdetud just seal, kus puuduvad ametlikud jaamad - Saaremaa sisealadel ning Põlva maakonnas.
Enamikes kohtades ei ole ametlikku jaamu, seega on väga suur tõenäosus, et juhuslikult satub mõni äärmusnäitaja kuhugi mitteametlikku punkti (ja ametlikku punkti sattumise võimalus on vähetõenäoline, sest kõige äärmuslikuma näitaja areaal ei ole tavaliselt kuigi suur).
Radari järgi Tallinn järjekordselt suht piirilinn..
Niisamuti päeval, kui tugevad sajud olid just Tallinnas, aga mitte eriti ümbritseval alal.
@
19. veebruar 2016 0:22
See sadu oli ju ainult vihmana..
Millal kord ometi läänepoolne Eesti saab TÕHUSAT LUMELISA? :/
@ 19. veebruar 2016 12:37
Eks see ilmselt nii ongi, et idas on suvel äikestki rohkem ning talvel ka lund rohkem, aga mitte seepärast et seal külmem, vaid just eelkõige seepärast et seal sajab rohkem lihtsalt.
---------------------------------------------------
Tundub, et idas on sademeid ja lund niivõrd palju, et see on (vähemalt kella 12:50 seisuga) Ilmateenistuse lume- ja sademetekaardi uuenemise võimatuks teinud.
Tuleb ilmselt 2-Eesti talv, sest eelolevat sadugi on oodata peamiselt idamaakondadesse, sellal kui läänes taas nullirida oodata.
Seetõttu on idas lõpuks pool meetrit lund, aga saartel midagi. (praegune kirme ju sulab/sublimeerub)
Mind ikka huvitab, kuidas NOAA suutis 2010. aasta anomaalia prognoosimisel nii täppi panna. Mäletan, et juba märtsis ennustasid nad juuliks ja augustiks 3-4 kraadi keskmisest soojamat ilma, mida pole ühelgi teisel aastal näha olnud. Tavaliselt prognoositakse nii suurt kõrvalekallet ikka talveks, ja nagu praegugi näha võib, näitab see suveks parimal juhul 1 kraad keskmisest soojemat ilma, aga tol korral paistsid nad kuidagi väga enesekindlad olema, et suvi tuleb palav. Kas erakordne talv võis olla selle ajendiks, mil pidevalt valitses blokeeriv antitsüklon?
@ 19. veebruar 2016 14:08
Ma olen juba pikka aega endamisi mõelnud, et miks alati talvekuud keskmisest märgatavalt soojemad tulevad, kuid suvekuud vähe kuni mõõdukalt ning vaid harva märgatavalt.
Nüüdseks olen selle omale üsna selgeks saanud - asi on tsirkulatsioonis. Et suvekuud 4 kraadi soojemad tuleks, peaks olema peaaegu pidevalt lõuna- ja kaguvool, nagu 2010 aasta suvi oli. Talvel vastab sellisele suurele anomaaliale edela- ja läänevool, suvel lõuna- ja kaguvool.
@ 19. veebruar 2016 14:08
Lisan veel juurde, et umbes 3..4 aastat tagasi nägin kusagilt ennustust, et 2019. aasta juuli keskmine tuleb Mandri-Eestis 26..28 kraadi. Allikat enam paraku ei mäleta; vist isegi siin blogis mainiti seda ennustust.
Aastaarv on kindlasti õigesti meeles, sest pean siis ajateenistusse minema.
@ 19. veebruar 2016 15:25
Pool aastat on ju pikk aeg ja selle aja jooksul võib ju kõik muutuda.
@ 19. veebruar 2016 15:30
2019. aasta prognoosi näeb siit
Pole ammu Maalehe ilmatarku nii ühel meelel näinud, kui eesoleva kevade osas - tuleb vinduv, sajune ja jahe kevad(lumi-lörts-vihm läbisegi), ning kuumalainetest ja 20 soojakraadist võime ainult und näha.
@ 19. veebruar 2016 18:14
Seega ju eestlasete unelmilm. Talvel vingutakse a'la küttearve on mu elu ning suvel ohitakse, et liiga soe.
Ja analoogaastatest lähtuvalt, siis tuleb suvi ilmselt taas jahe ja vihmane.
Kui kaitseväkke minek, siis ilmahuvi korral võiks kasutada Tapal suurtükiväepataljonis ilmajaos teenimist, kus muuhulgas lennutatakse sonde ja koostatakse sõjaväeilmateateid.
tundub et ennustatud sadu jääb 3x..4x nõrgemaks.
Põltsamaal läheneb lume paksus jõudsalt 20cm (selle talve rekord 25. jaanuaril 23cm). Kena talveilm. Tänavune talv on vähemalt siin eelmisest 2 talvest kordades etem olnud.
Tallinnas napilt 5 cm ületatud. Ilmselt see jaanuari paks mereefekti lumi oligi ilmselt veebruari arvelt..
Positiivné on see, et võtsin jaanuaris töölt vabu päevi tõelise talve nimel, sest aimasin, et sellist idülli ei pruugi enam saabuda.
(Praegu siiski märg lumi ja +kraadid, see pole päris see mis jaanuaris oli; siis oli ka päikest TUNNNDDDUVALT rohkem)
17. vvebruaril oli Eestis imeline hõõguv loojang. Tallinnas oli nii selge ilm viimati 22. jaanuaril. Seega 3,5 nädalat ehk peaaegu kuu andis oodata..
Praegu tundub, et talvine ilm püsib vähemalt sisemaal veel mõnda aega.
Jah, see on tänu tsüklonaalsele blokeeringule.
hirlami sademetenäidud võivad lääneeestlased julgelt 4-ga jagada.
Huvitav miks Tartu lennuväljale hoiatusi ei anta??
Tallinnas hoiatatakse mingi pudi-padi saju eest, aga Tartus tõelise lumesaju korral - nagu juba 3 päeva sadanud ning ja tänagi - kordagi..
----------------------------------------------------
Saatuse irooniana peaks Tallinnas homme õhtuks hoopis MANDRI õhim lumikate olema!
Põhajarannik sai oma lume jaanuaris kätte, nüüd on mandri eesti kord. Põltsamaal juba sinna 25cm kanti.
Homseks ilmselt 35 cm seal.
@ 21. veebruar 2016 12:50
Aga millal siis lääne- ja edela-Eesti kord on?
Hirlami järgi juba homme.
Tallinn radari järgi ikka ja jälle piirilinn nagu ka Pärnu.
Tallinn-Pärnu piirjoon on suvelgi aimatav - sellest ida pool on äikest rohkelt, läänes kesiselt.
aga õnneks praegu pole suvi; nii mõnigi oleks vist äikesekadedusest lõhki minemas, ilmselt ka mina, sest suve puhul olnuks ju 2001. juuli olukord..
sakus tänane päev peaaegu (hommikul pudistas veidi) sajuta olnud, on praegugi.
Olgem siin loodes rõõmsad, et lund mandril meil peaaegu vähim - varakevad saabub ju varem, kuna see õhuke lumekirme kaob ju ruttu :)
Mina isiklikult küll olen õnnelik, et Tallinnas pmst kõige vähem lund mandril. See eelolev sadu peaks ka seekord Tallinnat säästma ning lõunasse-kakku 10 cm lumelisa tooma.
Jah, võib olla sel aastal saabub kevad esmalt Harjumaale.
Miks Jaak jt klimatoloogid pole seda piiriolukorda tuvastanud ega kinnitanud, ei tea, vajadusel saatke märkused ka sinnapoole. Ilmselt on osaliselt tegu kinnituste otsimisega, osaliselt aga tsirkulatsioonitüübiga, kus poolmeridionaalse tsirkulatsiooni korral on kirjeldatud olukorda sagedamini.
Kohati tugevad sajud on jõudnud saartele ja läänerannikule.
Huvitav, kas Lõuna-Soomes tuleb jälle padusadu? Ainult et seekord lumena.
Lennujaama kohta, et see oleneb ilmselt lennujaama suurusest ja tähtsusest, kui palju infot antakse veebi, avalikkusele. Koha peal loomulikult teavitatakse ka Tartus piloote jms pidevalt ilmaoludest jne, aga Internetti vastava info ülesriputamine on ilmselt madalama prioriteediga ja pannakse siis, kui nt aega jääb selleks üle.
Lähitundide kohta on kõige keerulisemaid ilmaolusid prognoositud, Helskinki kohta http://ilmatieteenlaitos.fi/saa/helsinki
Postita kommentaar