Uuendused võivad jaanuari jooksul olla ebareeglipärased, vt infot lähetuse kohta.
Foto on ülesvõetud 6. jaanuari, 2016. aastal Annelinnas, Tartus. Kerly Ilves
Foto on ülesvõetud 6. jaanuari, 2016. aastal Annelinnas, Tartus.
Eile õhtul tööle kõndides ei tahtnud uskuda, et need ei ole tavalised taevast katvad liikuvad kiired, mida ööklubid tihti oma klientide ligimeelitamiseks õhku suunavad, vaid tegemist on valgussammastega. Kuna siis kaamerat kaasas ei olnud ei pööranud kiirtele siis suurt tähelepanu. Õnneks andis tänane hilisõhtu võimaluse neid taas imetleda ja ka pildistada. Eriti põnev oli näha kiiri välja tulemas majade ja muude ehitise kohalt, nagu prožektoreid.
Valgussambad on tehislikku päritolu. Nende valgus on tekitatud erinevatest tugevama võimsusega valgusallikatest, näiteks tänavalaternad või ka eelpoolmainitud valgustusprožektorid. Selle lihtsa põhjuse tõttu on neid rohkem näha linnades, kus igasugust valgustust on rohkem. Kuid ilma imepisikeste jääkristallideta sellist toredat vaatemängu näha ei saaks, seega on ka loodusel ikka oma roll nähtuses mängida.
Kerly Ilves
2000 m kõrgusele jõudes asendus tugev vihm lumega, aga see oli väga märg. Kihtsajupilvi veel kätte ei saanud, sest nende alumine piir jäi 2200-2300 m kõrgusele. Chamrousse, 9.01.2016.
8. jaanuaril määras ilma Venemaa antitsüklon, kuid Taani kohale jõudnud tsükloni mõjul tuul tugevnes ja ilm selgines, sest tuul oli idast ja kagust, mis viis pilved ära.
Õhutemperatuur oli hommikul valdavalt -20...-30 °C, saartel ja kohati rannikualadel kuni -10 °C. Päeval püsis enamasti selge ilm, õhutemperatuur tõusis -20 °C lähedale (paar kraadi madalam või kõrgem olenevalt kohast), kuid eeskätt Saaremaa rannikul oli märksa soojem.
Külm ja kuiv, st suurema tihedusega õhumass jääb Läänemere äärde püsima, kuid see soojeneb tsüklonite ja tugevama tuule mõjul (seguneb soojema õhumassiga), nii et õhutemperatuur tasapisi tõuseb päev-päevalt: kui 9. jaanuari öösel võib veel olla ligi -30 °C, siis edaspidi jääb miinimumiks juba -20 °C ja kõrgemgi õhutemperatuur.
Sajule läheb ilmselt siiski alles 12. jaanuariks. Enne seda on tugevnema tuule mõjul pinnatuisku oodata.
Ain Vindi. Kui mujal paukus pakane,siis Tartus sadas täna lund ja taevasse kerkisid jälle valgussambad. 06.01.2016. 17:36
7. jaanuaril tugevnes antitsüklon, kuid see ei ole õhurõhu poolest eriti tugev, pigem on suure tihedusega külm ja kuiv õhumass see, mis soodustab püsimist / takistab tsüklonite tulekut. Nii oli ilm mitmel pool selge ja vaikne, nii et õhutemperatuur oli hommikul suurel alal -20...-27 °C, mereefekti mõjualas ja saarte rannikualadel kõrgem, hüdromeetriajaamades langes kohati ka -30 °C lähedale.
Päeval oli õhutemperatuur valdavalt -10...-20 °C, Narvas ja mõnedes hüdromeetriajaamades jäi maksimum madalamaks, kuid õhtul läks taas külmemaks, nii et mõnes kohas langes -27 °C-ni.
Lund sadas peamiselt põhjarannikul, aga aeg-ajalt sattus sisemaalegi kerget lund. Hommikuks tekkis kohati udu, mis hajus lõunaks (vt nt http://www2.folk.ee/~jaanus/cam2/). Mitmel pool nähti taas valgussambaid.
Ebatavaliselt külm õhumass püsib enam-vähem samasugusena ja samas kohas veel ligi ööpäeva, siis hakkab soojenema ja eemaldub tasapisi põhja. Tsüklonite lähenedes tugevneb tuul, mistõttu ilm vaatamata kõrgemale õhutemperatuurile (mõne päevaga peaks tõusma valdavalt üle -10 °C) ei pruugi soojem tunduda.
Grenobles oli 7. jaanuar paduvihmane, kuid õhtuks ilm siiski paranes. Õhutemperatuur tõusis 3 kraadilt 9 kraadini, aga lähipäevadeks prognoositakse kuni 15 kraadi sooja ja äikest (http://www.weatheronline.co.uk/France/Grenoble.htm).
6. jaanuaril jäi Eesti kohale väheaktiivne madalrõhuväli. Ida-Eestis oli enamasti pilves ja sadas lund, mujal oli enamasti selgem. Põhjarannikut mõjutas mereefekt.
Hommikuks langes õhutemperatuur Virumaa kohati -28 °C-ni, mujal oli -20° C-st soojem, pilvises Ida-Eestis püsis pidevalt -15 °C lähedal, veelgi soojem oli saarte rannikualadel; päeval jäi õhutemperatuur vaid Ida-Virumaal -20 °C-st madalamaks, mujal oli -10...-20 °C. Õhtul läks selgetes kohtades kiiresti külmemaks (mitmel pool -20 °C ja madalam), soojem oli pilvisemas Kagu-Eestis, saarte rannikualadel ja põhjarannikul mereefekti all (see liikus ka sisemaa poole).
Sarnane ilm püsib veel paar päeva, aga siis läheb soojemaks, sest tugevat antitsüklonit pole ja nii jõuavad tsüklonid ka Läänemere äärde. See toob ka tuule tugevnemise ja lumesaju (nädala lõpuks).
Inge Baikov. 1.01.2016 kl.20.40 Raplamaa, Kumma. Külm on - sambad püsti.
5. jaanuaril jõudis idatsükloniga ebatavaliselt külm õhumass kohale. Selle mõjul tugevnes mereefekt, samas sisemaal läks selgemaks. Virumaal, kuhu see õhumass juba hommikuks jõudis täielikult kohale, langes õhutemperatuur -25 °C-ni.
Päeva jooksul õhumassi kohalolu tugevnes. Seetõttu jäi õhutemperatuur kohati -20 °C lähedale, põhjarannikul jätkus mereefekt.
Sarnane olukord püsib järgmistel päevadel. Alles nädala lõpus võib minna soojemaks ja sajusemaks.
4. jaanuaril jäi Eesti saabuva idatsükloni serva, mistõttu kohati jäi pilviseks ja sadas kerget lund, samas avaldas mõju ka antitsükloni edelaserv, kus ilm selgines ja õhutemperatuur langes Virumaal hommikuks -25 °C-ni.
Päeva jooksul sarnane rahulik ilm püsis, õhutemperatuur küll tõusis, aga jäi enamasti -10 °C-st madalamaks. Alles õhtul suurenes idatsükloni mõju niivõrd, et muutunud õhu liikumine tõi merelt Põhja-Eestisse lund; sisemaal sadas tsüklonaalse pilvemassi mõjul, mitmel pool nähti valgussambaid.
Järgmiste päevadel toob idatsüklon külma õhku lisaks, nii et temperatuur langeb ja võib päevalgi jääda -20 °C lähedale.
Jana Kuusemäe. Rohkelt värvilis öid kaamera seltsis ka uuel aastal! Päris selle aasta pilt pole. Tegelikult ongi hea, et virmalised otsustasid natukene ennem keskkööd pilvede taha varjuda. Uus väljakutse selleks aastaks. grin-emotikon
31.12.2015 kell 23.25 Raplamaal ISO 800; WB 3037; säri 15sek; F2,8
Tuleb külm ja kohatise lumesajuga nädal.
10. jaanuaril tugevnes antitsüklon, mistõttu ilm alates Põhja-Eestist selgines. Vastavalt sellele oli hommikul madalaim õhutemperatuur põhja pool enamasti -20...-24 °C, lõuna pool veidi kõrgem, oluliselt soojem aga saarte rannikualadel (õhtuks tõusis kuni -2 °C-ni).
Päeval suuri muutusi ei toimunud, kuid õhtuks tugevnes kagu- ja idatuul. Õhutemperatuur oli valdavalt -10...-20 °C, öö hakul tõusis enamasti üle -15 °C, vaid Kirde-Eestis langes taas -20 °C-st madalamale.
Ööpäeva jooksul peaks pilvisus siiski tihenema ja hakkama lund sadama, tugeva tuule korral võib olla tuisku. Märkimisväärsemat sadu on oodata 12. jaanuariks, kui tsüklon tuleb Eesti kohale (või väga lähedale).
Kuna ebatavaliselt külm õhumass, ehkki segunemiste tõttu veidi soojenenud, on vaid veidi põhja pool, haarab tsüklon selle kiiresti endasse ja see tuleb tsükloni möödumisel tagasi Eesti kohale. Seepärast on ilma selginedes taas oodata peatselt -20 °C ja madalamatki õhutemperatuuri.
Pilv tuli ja haaras kõik endale. Keegi ei osanud minna õigesse suunda, palvetati. 1600 m kõrgusel (Chamrousse) 9.01.2016.
9. jaanuaril määras ilma antitsüklon, kuid selle servas saabus ookeanilt niiskust, mistõttu pilvisus tihenes ja mitmel pool hakkas kerget lund sadama. Nii oli öö hakul õhutemperatuur enamasti -20...-25 °C, aga hommikuks tõusis veidi, pärastlõunal oli juba kõikjal -20 °C-st soojem.
Tsükloni mõju suureneb ja tuul tugevneb järgmiste päevade jooksul. Seetõttu on oodata lumelisa. Õhutemperatuur tõuseb tasapisi, kuid jääb ka soojematel päevadel -10 °C lähedale, rannikualadel ja eriti saartel on siiski soojem.
Eile õhtul tööle kõndides ei tahtnud uskuda, et need ei ole tavalised taevast katvad liikuvad kiired, mida ööklubid tihti oma klientide ligimeelitamiseks õhku suunavad, vaid tegemist on valgussammastega. Kuna siis kaamerat kaasas ei olnud ei pööranud kiirtele siis suurt tähelepanu. Õnneks andis tänane hilisõhtu võimaluse neid taas imetleda ja ka pildistada. Eriti põnev oli näha kiiri välja tulemas majade ja muude ehitise kohalt, nagu prožektoreid.
Valgussambad on tehislikku päritolu. Nende valgus on tekitatud erinevatest tugevama võimsusega valgusallikatest, näiteks tänavalaternad või ka eelpoolmainitud valgustusprožektorid. Selle lihtsa põhjuse tõttu on neid rohkem näha linnades, kus igasugust valgustust on rohkem. Kuid ilma imepisikeste jääkristallideta sellist toredat vaatemängu näha ei saaks, seega on ka loodusel ikka oma roll nähtuses mängida.
Kerly Ilves
Õhutemperatuur oli hommikul valdavalt -20...-30 °C, saartel ja kohati rannikualadel kuni -10 °C. Päeval püsis enamasti selge ilm, õhutemperatuur tõusis -20 °C lähedale (paar kraadi madalam või kõrgem olenevalt kohast), kuid eeskätt Saaremaa rannikul oli märksa soojem.
Külm ja kuiv, st suurema tihedusega õhumass jääb Läänemere äärde püsima, kuid see soojeneb tsüklonite ja tugevama tuule mõjul (seguneb soojema õhumassiga), nii et õhutemperatuur tasapisi tõuseb päev-päevalt: kui 9. jaanuari öösel võib veel olla ligi -30 °C, siis edaspidi jääb miinimumiks juba -20 °C ja kõrgemgi õhutemperatuur.
Sajule läheb ilmselt siiski alles 12. jaanuariks. Enne seda on tugevnema tuule mõjul pinnatuisku oodata.
7. jaanuaril tugevnes antitsüklon, kuid see ei ole õhurõhu poolest eriti tugev, pigem on suure tihedusega külm ja kuiv õhumass see, mis soodustab püsimist / takistab tsüklonite tulekut. Nii oli ilm mitmel pool selge ja vaikne, nii et õhutemperatuur oli hommikul suurel alal -20...-27 °C, mereefekti mõjualas ja saarte rannikualadel kõrgem, hüdromeetriajaamades langes kohati ka -30 °C lähedale.
Päeval oli õhutemperatuur valdavalt -10...-20 °C, Narvas ja mõnedes hüdromeetriajaamades jäi maksimum madalamaks, kuid õhtul läks taas külmemaks, nii et mõnes kohas langes -27 °C-ni.
Lund sadas peamiselt põhjarannikul, aga aeg-ajalt sattus sisemaalegi kerget lund. Hommikuks tekkis kohati udu, mis hajus lõunaks (vt nt http://www2.folk.ee/~jaanus/cam2/). Mitmel pool nähti taas valgussambaid.
Ebatavaliselt külm õhumass püsib enam-vähem samasugusena ja samas kohas veel ligi ööpäeva, siis hakkab soojenema ja eemaldub tasapisi põhja. Tsüklonite lähenedes tugevneb tuul, mistõttu ilm vaatamata kõrgemale õhutemperatuurile (mõne päevaga peaks tõusma valdavalt üle -10 °C) ei pruugi soojem tunduda.
6. jaanuaril jäi Eesti kohale väheaktiivne madalrõhuväli. Ida-Eestis oli enamasti pilves ja sadas lund, mujal oli enamasti selgem. Põhjarannikut mõjutas mereefekt.
Hommikuks langes õhutemperatuur Virumaa kohati -28 °C-ni, mujal oli -20° C-st soojem, pilvises Ida-Eestis püsis pidevalt -15 °C lähedal, veelgi soojem oli saarte rannikualadel; päeval jäi õhutemperatuur vaid Ida-Virumaal -20 °C-st madalamaks, mujal oli -10...-20 °C. Õhtul läks selgetes kohtades kiiresti külmemaks (mitmel pool -20 °C ja madalam), soojem oli pilvisemas Kagu-Eestis, saarte rannikualadel ja põhjarannikul mereefekti all (see liikus ka sisemaa poole).
Sarnane ilm püsib veel paar päeva, aga siis läheb soojemaks, sest tugevat antitsüklonit pole ja nii jõuavad tsüklonid ka Läänemere äärde. See toob ka tuule tugevnemise ja lumesaju (nädala lõpuks).
5. jaanuaril jõudis idatsükloniga ebatavaliselt külm õhumass kohale. Selle mõjul tugevnes mereefekt, samas sisemaal läks selgemaks. Virumaal, kuhu see õhumass juba hommikuks jõudis täielikult kohale, langes õhutemperatuur -25 °C-ni.
Päeva jooksul õhumassi kohalolu tugevnes. Seetõttu jäi õhutemperatuur kohati -20 °C lähedale, põhjarannikul jätkus mereefekt.
Sarnane olukord püsib järgmistel päevadel. Alles nädala lõpus võib minna soojemaks ja sajusemaks.
Idatsükloni kaasatoodud õhumassi levik 6. jaanuarini (http://www.wetterzentrale.de/topkarten/fsecmeur.html).
Jana Kuusemäe. Töölt koju jõudes ootas ilus tervitus Raplamaal 04.jaanuar 2016, kell 17.48
4. jaanuaril jäi Eesti saabuva idatsükloni serva, mistõttu kohati jäi pilviseks ja sadas kerget lund, samas avaldas mõju ka antitsükloni edelaserv, kus ilm selgines ja õhutemperatuur langes Virumaal hommikuks -25 °C-ni.
Päeva jooksul sarnane rahulik ilm püsis, õhutemperatuur küll tõusis, aga jäi enamasti -10 °C-st madalamaks. Alles õhtul suurenes idatsükloni mõju niivõrd, et muutunud õhu liikumine tõi merelt Põhja-Eestisse lund; sisemaal sadas tsüklonaalse pilvemassi mõjul, mitmel pool nähti valgussambaid.
Järgmiste päevadel toob idatsüklon külma õhku lisaks, nii et temperatuur langeb ja võib päevalgi jääda -20 °C lähedale.
31.12.2015 kell 23.25 Raplamaal ISO 800; WB 3037; säri 15sek; F2,8
Tuleb külm ja kohatise lumesajuga nädal.
Nädala algul jätkub idatsüklonite seeria, mille käivitas antitsükloni servas pooluseni jõudnud soe õhumass, mis levis edasi Põhja-Venemaale. Esimene neist tõi lume, teine aga toob suurema külma. See on nii ilmakaardil kui satelliidipildil näha, kandudes idavooluga edasi läände.
Kuigi uuel idatsüklonil on kaasas ka lumesajud, avaldub Eestis pigem mereefekt, seega võivad mõned kohad uue lumeta jääda. Õhutemperatuur oleneb tsükloni piires pilvisusest, sest tuul on ilmselt nõrk. Pilves ilmaga on õhutemperatuur enamasti -15...-20 °C, aga kui selgineb, siis langeb vaikse ilmaga kohati -30 °C-ni ja madalamalegi (muuhulgas vt http://www.yr.no/place/Estonia/Harjumaa/Tallinn/long.html) – Eesti kohale jääb mõneks ajaks püsima -20 °C isoterm.
Nädala lõpuks soojeneb saabunud ebatavaliselt külm õhumass ja ilm muutub siis samuti soojemaks.
Idatsükloni soe sektor laotus öösel Põhja-Eesti kohale (sooja frondi üleminek selgelt näha http://www.upload.ee/image/5450714/temp3.1.2016.jpg), hiljem sattus Eesti nn külma sektorisse, mis on tsüklonites üldse harv olukord (https://www.aro.lfv.se/Links/Link/ViewLink?TorLinkId=229&type=MET) ja järjekordne idatsüklon on satelliidipildil juba näha (paremal, http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/satelliidipildid/infrapunane-pilt/).
Päivi Palts. 2.01.2015 Leppneeme sadamas
75 kommentaari:
Selle uue idatsükloniga seoses suunatakse homme õhtul õhuvoolud edelasse, niiet jälle laheefektiga seotud sajud liiguvad põhjarannikule ja sealt edasi sisemaale (Ilmateenistuse asukohapõhise prognoosi järgi sajab terve teisipäev tallinnas lund).
Sissekandes jäi millegipärast selge ilma õhutemperatuuri märkimata, nüüd on olemas.
-30 kraadi oleks täitsa normaalne Eesti talve miinimum, jääme ootama!
Mis jäi 2015. aasta minimaalseks temperatuuriks?
-20,7 °C mõõdeti 7. jaanuaril Väike-Maarjas, sellest madalam oli ehk ainult mõnes hüdromeetriajaamas vms.
Ei tea, kas alanud aasta miinimum jääb ka täpselt samale kuupäevale? Praegu näib, et selle tõenäosus on 33% lähedal. Teised %-id siis vastavalt 6. ja 8. kuupäeval.
------------
yr.no näitab nüüd 8. jaanuariks juba -31 kraadi Tallinasse. Sel juhul oleks tegu esimese kuupäeva külmarekordiga pärast 13-aastast pausi!
Jah, see oleks midagi erilist. Praegu on tõenäosused soodsad.
Väike analüüs.
KUI pidevalt tundub, et suvi käib talve jälgedes (mitte vastupidi),
SIIS oleks oodata jahedat sügise moodi juunit aga palavalt algavat sooja juulit.
Viis viimast aastat järjest sarnasusi leidnud perioodiga 1986...1990 olen jõudnud
aastasse 1991. Ka siis eelnes soe sügis, eriti detsember, järsult külmenes jaanuaris
kaks nädalat talve - ja kõik. Edasi -külm kevad- aprill/ mai pidevate öökülmadega ja
SEE JUUNI---märkmed:
" Juunikuu oli nii vesine ja jahe, et rohi hakkas tagasi maa sisse minema
(muutus kohati kollaseks- osad heinamaad vee all) Tundub, et heina teha sel aastal
üldse ei saa.... Juuli oli aga nii soe ja need niiskuse varud.
Rohukasv sai sellise hoo...tehti tohutult heina. Seda oli nii palju, et jäeti maha-
polnud enam kuhugi panna !..."
Juuli ise oli suht heitlik ka, kuu alguse leitsakule järgnes 10 päevane sadude aeg.
SEEGA -Kui ka nüüd toimib ilmamuster, kus külmaperiood kestab vaid kaks nädalat ja edasi järgneb heitlikkus sula ja üksikute külmalainete vahel, saab edasigi rääkida 1991 a.-ga sarnanemisest.
@ margus
ära hirmuta!! tahaks normaalset põhjamaist talve ja suve.
GFSi lõunane uuendus on sula oma väljunditest täielikult kaotanud; ehk et talv on arvutatud lõpmatusse.
@ 4. jaanuar 2016 14:58
Pärast põhjamaist talve ei tule ühtki põhjamaist suve. On veel meeles 2009/10 ja 2010/11 aasta talved ja sellele järgnevad suved? Kui sa suvist leitsakut ei ihka, siis võid hakata parem palvetama, et see külm kiiresti läbi saab, sest praegune "pakane" kirjutab sisse eesolevaid kuumalaineid. Külmale talvele järgneb kuum suvi; soojale talvele külm suvi.
Keevalliku haipijale. Tule nüüd ja vastuta oma sõnade eest ning jaga meiega oma professoritarkust ja räägi välja mis ime läbi see -30 kraadi kohe kohe meile jõuab ja kuidas enamus Eesti talviseid külmarekordeid(veelenam Eesti absoluutne minimaalne õhutemperatuur) on mõõdetud peale pööripäeva? Kui sa vastamata jätad, siis me teame, et suur ja võimatu pakane näpsitab sind juba nii, et sa ei saa meile kirjutada.
@ 4. jaanuar 2016 16:03
Ehk 14.58 kommentaator ei tahagi põhjamaist suve, vaid suve, kuna vastav täiend puudub ju sooja aastaaja mõiste eest.
---------------
See "kuidas talv, nõnda suvi" fenomen pole alati kindel, sest nt 2014. aasta talv oli ju tervikuna soe, aga mai ning juuli-august kuumad.
See fenomen on ilmselt levinud seetõttu, et külm talv ja kuum suvi on mõlemad antitsüklonaalse mõjuga, aga soe talv ja külm suvi tsüklonaalsega.
Mulle kui ilmahuvilisele meeldivad kõik variandid, olgu kasvõi käre talv ja külm suvi.
@ 4. jaanuar 2016 17:00
See polegi kindel, aga mingi seaduspära siiski on. Tervikuna oli tõesti 2014 talv soe, aga jaanuaris teisest dekaadist kuni veebruari esimene dekaadini oli korralik külm - ööpäeva keskmine langes vahepeal mõnes jaamas koguni -20 kraadini, aga sellest piisas, et suvi ilus tuli.
Teise näitena võiks tuua 2011/12 talve, kui jaanuari teisest dekaadist veebruari kolmanda dekaadini oli korralik külm, aga juuli tuli ikkagi vahemereline hoolimata kehvast juunist ja augustist, mida kõvasti maha kiruti.
Möödunud talvel olid KÕIK kuud erakordselt soojad ja mingit olulist külmalainet polnud ning vastavalt sellele tuli ka terve suvi kehv.
Järeldus: Piisab sellest, kui talvel on kasvõi kuu aegagi intensiivne külmalaine, et suvi palav tuleks. Jah, ainus seletus, mis ma osaks oskaks ka lisada, on see, et kui kõrgrõhkond suudab talvel selgelt mõjule pääseda, juhtub nii ka suvel.
Siiski usun, et analoogaastatega võrlemine, umbes et detsembri lõpp vastab juuni lõpule, pole küll tõsiselvõetav. Selleks on ilm liiga kaootiline.
Pole midagi. Gismeteo pakub endiselt sula esmaspäevast Tartusse
aga pühapäevast juba kuressaarde. Suur pakane jääb Soome kuna
Peipsitagune saab soojemat õhku Araabia poolt algavast lõuna-põhjasuunalisest
jugavoolust.
Eelmisele- kas ikka oli kogu suvi kehv. Augustis oli päris korralik soojus-ujumas käidi.
Gismeteo paneb alati mööda...
@ 4. jaanuar 2016 18:44
Oli küll kehv, pikemat ja intensiivset kuumalainet ei tulnud, ainult mõneks päevaks sai kõrkrõhkkond võimalule. Ujumas käisid ka võib-olla "julgemad" mõnel päeval. Minu tutvusrinkkonnast soojalebelised ja ma ise küll ei söandanud minna.
Peipsi rannad olid juuli ja augusti jooksul paksult rahvast täis, täiesti ujutav oli. Võib- olla oli neid rannailmu rannikualadel vähem.
@ 4. jaanuar 2016 19:10
Võib-olla ainult päevitasid ja vette ei läinudki? Fakt on igatahes see, et pikemalt kestavat sooja ja kuumalainet polnud ning madalrõhkkonnad domineerisid terve suve.
Jah, augustis oli küll sooja pikemalt, oli ka päris kuumust. Väga soojad, isegi palavad ilmad oli veel septembriski, kuigi suurem kuumus jäi siis Venemaale, ulatudes seal kuni 60. laiuseni.
Siit saab kontrollida, et 5. augustist algas südasuvine soojus: http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/vaatlusandmed/oopaevaandmed/. Aga nädalaid kestvat tugevat kuumust (30-35 kraadi suuremas osas Eestis), mida võib olla silmas peetakse, ei olnud.
Kokkuvõtlikult oli august südasuviselt soe (kuumust oli kahes osas, keskmega 10. ja 25. augusti paiku), kuid kuu keskmine kuumale augustile ei vastanud, pigem soojale (http://www.ilmateenistus.ee/kliima/kuukokkuvotted/).Enne augustit oli kuum nädal olnud vaid juuli algul.
@ 4. jaanuar 2016 20:44
Jah, pidasin silmas ikka pikemalt kestvat kuumalainet, mis kuu keskmise temperatuuri üle normi viib vähemalt kraadi võrra, mitte üksikuid südasuviseid/leitsakuga päevi.
Jah, mõnes kohas oli kindlasti kuu keskmine ka 1-1,5 kraadi üle keskmise – seal siis oli järelikult kestvaid kuumalaineid, aga mõnes kohas oli ilmselt täpselt pikaajalisele keskmisele vastav õhutemperatuur, nii et üle Eesti oli august 0,8 kraadi keskmisest soojem.
Tallinnas lund pmst kogu õhtu sadanud. Lund u 15 cm juba ning looduse ilme Eesti talvele täitsa kohane. Sadu jätkub.
Täpselt sarnane suvi oli 1990. Juuni -juuli sajune ja vilu. August algas soojalt, suviselt. Soe kestis siis vähem, pooles augustis hakkas jälle sadama.Nii, et on ka kehvemaid suvesid olnud, kui see lohutama peaks...
19. 00-le. "...ainult mõneks päevaks sai kõrgrõhkkond võimule..."
Naljakas lugeda- Augustis/septembris/..oktoobriski
peamiselt kõrgrõhkonnad ilma tegidki. Kustkohast muidu ulatuslik põud algas. Ei maksaks niisama lahmida. Või arvab keegi, et tegutsevad KUIVAD tsüklonid ???
Kuiv tsüklon on teatud tingimustel täitsa olemas - kevadel ja varasuvel on merel ja rannikul ilm pilvitu, samas kui sisemaa ägab hoogsadude ja äikese all.
Antitsüklonite puhang kestis augustist novembri-detsembrini, mistõttu põud omandas üsna korralikud mõõtmed ja intensiivsuse. Sügise jooksul muutus see põud niiskeks, sest udusid oli sageli.
@ 5. jaanuar 2016 2:28
Jutt käib ju suvekuudest ja kuumalainetest, ma pole kusagil septembrist või oktoobrist rääkinud. Hoiatuste kriteeriumite järgi nimetatakse kuumalaineks ööpäeva maksimumtemperatuuri 30 °C ja üle selle vähemalt 2 ööpäeva vältel (haaratud 30% territooriumist), mida tänavu polnud. Eesti kohta on selline määratlus ehk natuke vale, mida arvavad paljud teisedki, kuna elame ikkagi Põhja-Euroopas ning naaberriikidel algab kriitiline piir 27 kraadist. Ka mitte viimase puhul ei kestnud kuumalaine üle kolme päeva augustis. Kas see on siis pikalt kestev leitsak võrreldes 2010, 2011 või 2014 aastaga? Hea küll, jätame kuumalaine välja, kuid kas tõesti suutis augustis kõrgrõhkkond kaks nädalat järjest domineerida? Lõppkokkuvõttes algas jutt sellest, et kui talvel pole pikemalt kestvat intensiivset külmalainet, siis pole seda ka suvel. 2015 on ideaalne näide sellest. Isiklikult arvan, et on üks võimalik variant, mil see seaduspära ei tööta - juhul kui toimub väga pikalt kestva tsüklonaalse aktiivsuse lagunemine või blokeering nagu sündis sügise algul, aga reegilina juhtub see ju ikkagi pärast sügistorme.
Parandus: Lõppkokkuvõttes algas jutt sellest, et kui talvel pole pikemalt kestvat intensiivset külmalainet, siis pole suvel pikemalt kestvat intensiivset kuumalainet.
Põhjarannikul peaks laheefektiga lumesajud veel 2-3 päeva kestma, seega ma ei imesta, kui mõnes kohas küündib lumepaksus lõpuks üle 30cm.
Radar näitab ju põhilist sajuaala merel ja äärmistes rannikuotstes.
Definitsioonidega on jah keeruline. See on hoiatuse kriteerium, st lävend, mille saavutamisel tuleb avalikkust teavitada ja hoiatada, sest tegu on ohtliku olukorraga. See ilmselt erineb kuumalaine definitsioonist: näiteks Eesti kliimas on kuumalaine piiriks suvekuudel umbes 27 kraadi, aga selle üle võib vaielda. Iseküsimus on ka see, kas peaks rääkima kuumapäevadest ja kuumalainetest eraldi või ei ole see eristamine vajalik. Kui eristada, siis on kuumalaine kestvus ilmselt pikem kui üks ööpäev.
Kuumalaineid saab defineerida kahel põhimõtteliselt erineval viisil: kas absoluutselt (kogu aasta kohta on mingi kindel lävend, mille ületamisel on tegu kuumalainega, nt 27 kraadi, sel juhul oktoobrist märtsini meil kuumalaineid olla ei saa) või suhteliselt (lävendiks on teatav kõrvalekalle antud aja pikaajalisest keskmisest, nt kuumalainega on tegu siis, kui ööpäeva keskmine on vähemalt 5 kraadi pikaajalisest kõrgem, selle järgi võib kuumalaineid mistahes ajal aastast olla).
Igal juhul on oht segi ajada hoiatuste kriteeriume kuumalaine kriteeriumidega, samuti tasub mõelda siis, kas kuumapäevi ja kuumalaineid tuleks eristada.
Vahel on esitatud kriitikat, et kuigi korrektne, pole õige nimetada kuumalaineks näiteks detsembris 5-10 kraadist soojust, sest see mõjub leigena. Kahjuks Eesti keeles ei ole vastavat terminit, sest mõiste soojalaine ei kirjelda piisavalt adekvaatselt äärmuslikku soojust nt talvekuudel, milleks siis on nt +7 või 10 kraadi detsembris, jaanuaris jne.
Teaduskirjandust vaadates selgub, et puudub ühtne arusaam sellest, mis on kuumalaine ja kuidas seda defineerida. Ilmselt on igale geograafilisele piirkonnale need definitsioonid erinevad, lisaks on tähtis see, milline aspekt pakub huvi, nii on nt tervise puhul tähtsam kuumalaine absoluutne definitsioon või hoopiski soojaindeks (nn humidex), aga klimatoloogiliselt pakuvad enam huvi just kuumalained, mis on defineeritud suhtelistena.
Siit http://www1.wetter3.de/Archiv/ võib võtta DWD-Bodenanalyse ja klõpsida august läbi, siis näeb, kui palju oli antitsükloniga päevi. Frondid ja lohud olid seotud peamiselt antitsüklonite vahetumisega.
@ 5. jaanuar 2016 11:56
Jah, see on vaieldav ja lai, kuid lihtsuse huvides pidasin silmas ikka hoiatuse kriteeriumit, mis on ka "tavainimesele" arusaadav. Minu meelest ilmateenistus ei väljastanud möödunud suvi kordagi kuumahoiatust, kuid 2014. aastal nädal aega järjest ja mitu korda suvel kui ma ei eksi, samuti 2011 ja 2010.
Aga, et mitte teemast kõrvale kalduda, siis "kuidas talv, nõnda suvi" ütlus peab üldjuhul paika ja pidas ka möödunud aastal.
Praegu aegrida järgi uurides on imestus päris suur - eelmise sajandi erakordselt külmadele talvede on järgnenud vähemalt 80% osas ka ülijahedad suved. Sel sajandil on lood täpselt vastupidi, kuigi jah, 15 aastal pole ju miski pikk aeg. Aga eks näeme siis, mida eesootav suvi toob. Selle teooria järgi peaks siis vähemalt 2 nädalat kuumalainet tulema.
Mis seal Leedu rannikust veidi edasi Läänemerel keerleb?
Sat24 vaadates miski seal on.
Ruhnu saab korralikult sademeid.
Paistab, et soe tuleb vaid mõneks päevaks, ning seejärel saabub Skandinaaviast juba uus külm. Loodetavasti peab Ilmateenistuse kuuprognoos paika ja nii ei lähe.
Professori haipija, tule ja tröösti nüüd.
http://testbed.fmi.fi/history_browser.php?imgtype=radar&t=5&n=10
Soome lahel on mingi minitsüklon :D
Loodame, et kumi märtsini on sulad nõrgad ja juhuslikud ning talv jätkuks täie hooga. Seda pori oleme juba 2,5 talve lirtsuda saanud, nüüd sumpame lumes ka vahelduseks.
Tallinnas Nõmmel on loodus imeilus lumine ning õnneks see jätkub veel mõned päevad.
--------------
Narvas kella 19 andmete järgi kraade juba -24,2.
@ 5. jaanuar 2016 19:20
Lumine talv jätkugu pealgi, aga ilma pakaseta. Te kes elate kusagil Tallinna ümbruses ja ranniku lähedal, kus külmematel öödel max temp vaevalt -15 juures ära käib, tehke kõigepealt tiir siia Ida-Eestisse ja vaadake kuidas igapäevane -25 kraadi tundub enne, kui hakate seda pakast soovima. Elu on näidanud, et algul igatsetakse küll suuri ekstreemsusi, aga hiljem on hala lahti.
@ 5. jaanuar 2016 19:47
Parandus: ...min temp vaevalt -15 juures ära käib
Soome lahel kohtus vastassuunas liikuv õhk, justkui maabriisid. 2009. a detsembris vist oli ka midagi sarnast.
Ilmateenistuse hoiatuste kriteeriumid ei ole arusaadavad. Kui on lihtsalt sõnastus, et kuum on siis, kui on 27 kraadi ja enam, siis võib olla veel, aga juba see, miks on selline, aga mitte teistsugune kestvus, miks just nii suur hulk territooriumist, mitte vähem ega rohkem (kui ainult Võrus on nt 5 päeval järjest 30 kraadi, aga mujal ei ole, kas siis Võrus ei olegi kuumalainet ja hoiatust ei peaks antama - nii vist tehaksegi, kuigi hoiatus peaks antama) jne.
Nagu ikka, võtsin ette 20 ettejuhtuvat suvalist inimest, kellelt küsisin, kas nad saavad sellest aru ja kas on küsimusi. Kahjuks 14 oli arusaamatusi ja tekkis küsimusi, 6 arvasid, et saavad aru, aga väike arutelu näitas, et ilmselt on need kriteeriumid ikkagi meelevaldsed ja päris lõpuni ei õnnestunud lahti harutada, miks just nii ja mitte teisiti.
Kui inimene on tugeva tervisega, siis võib kuumalaine olla just väga oodatud jne, aga kui on lähedasi, kes kuumalainet ei talu või inimene ise ei talu, on suhtumine teistsugune ja neile ei sobi praegused kriteeriumid üldse (soojahoiatus tuleks anda siis, kui kaks ja enam päeva üle 25 kraadi oodata).
Hoiatuste andmine oleneb kindlasti ka konkreetsetest inimestest, kes on tööl, sest personaalsed mudelid ja lävendid on ju erinevad. Selliseid olukordi, kus kõik vastuvaidlematult tunnistavad, et hoiatust tuleb anda, on väga vähe. Mingil ajal katsetati ka 25 kraadi eest hoiatamisega, aga nüüd on see jälle ära kadunud.
Väljendasin valesti. Hoiatuse kriteeriumi/definitsioon asemel pidasin silmas ikka hoiatust ennast, mis tavakasutajale lehel silma hakkab(kriteeriumi/definitsioon vast ei vaevuta otsima). Aga paistab, et Eesti elanikkond on siis parema ja tugevama tervise juures kui naaberriikidel. Mina olen nõus, et kuumalaineks võiks Eestis nimetata ka 25 kraadist temperatuuri, kuna üldiselt hakkab siitmaalt nurisemine pihta.
See, kuidas Ilmateenistus neid väljastab, tundub kahtlane jah. Võiks siis vähemalt naabritegagi sama olla..
Hoiatuste väljaandmises on neil koguaeg segadus olnud, ei tea mis see põhjus on. Kas töötajaid vähe või ei viitsita oma tööd korralikult teha. Hoiatuste kriteeriumid on tõeline segapudru ja milleks neid üldse vaja, kui neist kinni ei peata.
@ 5. jaanuar 2016 11:49
Väga ebatõenäoline. Pigem jätkub see variant, mida sulle järgnev kirjutaja (11:57) ütles.
pärnumaa ja viljandimaa peaksid ka radarilt nähtuna paksu lume saama.
Ruhnu ja Narva temepratuuri erinevus kella 02 seisuga juba 21 kraadi, nagu kahe Eesti öö.
@5. jaanuar 2016 23:55 - See Liivi lahelt alguses saanud sadu jõudis lõpuks Tartumaale välja ja tõi märkimisväärse koguse lund. Ka praegu sajab tihedalt.
Isegi, et Jõgevamaal on vist Eestist kõige õhem lumekiht (ligikaudu 5cm), siis Põltsamaal on ikkagi väga kena talveilm, tuult pole olnud, kõik puud on kenasti lumekihi all.
Nonii Ilmateenistuse nädalaprognoos väljas, -30 Ida- Eestis kuni reedeni. Pärast seda lubatakse tuisku ja tundub, et järgmise nädala keskel külm saabub meitele uuesti.
@6. jaanuar 2016 13:08 Suvi tõotab päris kuum tulla siis.
Läti ilmateenistus andis külmahoiatuse, suure tõenäosusega meie ilmateenistus ei anna midagi.
Kas homme Haapsalus mereefekti lund oodata hommikul-päeval-õhtul?
Tuul peaks kagust või idast olema ja tugevnema: see toob sisemaalt selgema ilma.
Tundub, et tuleb pikk suladeta periood ning pakun, et sulale läheb üle Eesti väga tõenäoliselt just 23. jaanuari paiku. Varasem sula on mandril vähetõenäolisem.
Miks see kuupäev? Sest sula lõppes mandril 26. detsembril ning kuna mul on kogemusi, et sulaks läheb mõni päev enne külmaperioodi kuu aja täitumist, siis sellest tulenebki see kuupäev.
Analoogselt ennustasin ka 2014. aasta 20. jaanuari paiku päristalve lõppu 7..10. veebruarile. Kuna talv algas 10..11. jaanuari paiku, siis sulale läkski 8. veebruariks, mis klappis ennustatud vahemikuga.
Seega pikad külmalained kestavad justkui täpselt 4 nädalat +/- 1 päev, mitte täpselt kuu. Huvitav looduse seaduspärasus.
Minuteada ka 2010. aasta talvega oli sedasi, et mõni päev jäi 2 kuu möödumisest puudu eelmisest sulast.
------------------------
Jaanuar tuleb ilmselt keskmisest külmem.
GFS näitab teisipäevaks päris korralikku lumetormi. See on tuule suuna poolest haruldane torm, sest tormine tuul on kagust, idast ja kirdest, mitte loodest ega põhjast. Sellega meenub 2012. aasta päristalv, mis algas ja lõppes lumetormidega - algataja oli idatorm, lõpetaja kagutorm.
Jah, see kuupikkune periood näitab ilmselt mingi tsirkulatsioonitüübi või -vormi (või üksteisega seotud tüüpide ühis-) kestust / eluiga. Pärast selle aja täitumist tuleb mingi muu tsirkulatsioon ja ilm muutub oluliselt. Muidugi võib kestus ka lühem olla.
Vanasõnagi ütleb, et uus kuu toob uued ilmad. Pole küll ise selle paikapidavust jälginud, aga viimati oli täiskuu tõepoolest 25. detsembril ja päev hiljem võttis ilm talvise pöörde. Uuesti on täiskuu 24. jaanuaril. Samas gismeteo.ru pakub kuuprognoosis Tartu jaoks sula alles alates 3-4 veebruarist. Muidugi, pikaajaliste prognooside usaldusväärsusega on lood nii nagu nad on...
Teisipäev ja kolmapäev tulevad siis järgmine nädal üpris lumised.
Niikuinii muudetakse jälle ära ja tuleb hoopis pakane või siis sajab minimaalselt.
Eestis on -30 kraadi ja alla selle viimase 30 aasta põhjal ebatõenäoline, ka praegu tuli see väga vaevaliselt kätte. Tõenäosus jääb umbes 30% kanti, samas kui suvel on +30 kraadi ja üle selle väga tõenäoline - üle 70%. Trööstida võibki end vast selle teadmisega, et tänavu on pakase osas üsnagi erakordne aasta, ja mida aeg edasi, seda haruldasemaks see saab. Kes teab, äkki on pikas perspektiivis Keevallikul õigus?
7. jaanuar 2016 18:28 - Loodetavasti läheb täppi, sest Gismeteo prognoosib just 23. jaanuriks -30 kraadist pakast.
Jüri, miks see ebatavaline õhumass soojeneb? Jaanuaris peaks ju jahtumine madala insolatsiooni tõttu märgatavalt ülekaalus olema.
-----------------
@ 8. jaanuar 2016 17:56
30 on meteoroloogias üks pagana maagline arv jah. Temperatuur +/-30 kraadi, tuul 30 m/s kütavad ju kirgi.
neid suuri punaseid väärtusi emhi kaardilt vaadates jääb mulje, et eestis on leitsakuline suveilm :D, sest suvel ju ka samad numbrid (20..30), aint et miinuseid pole.
Eks see ole antileitsak, kuid miks enam eristust pole plussi, miinuse vahel värvi alusel, ei tea.
See soojenemine on ilmselt mingi segunemisprotsess - eks ookeanilt saabub soojem õhumass, mis ei suuda seda külma õhumassi asendada, aga õhumassi satub ikkagi selle äärealadelt soojust ja selle arvelt ilmselt soojenebki, teine võimalik protsess on tuule tugevnemine, aga seegi viib intensiivsema segunemiseni, võib olla loeb ka avatud Läänemeri, millest tuleb samuti soojust, mis seguneb konvektsiooni teel (mereefekt) selle õhumassiga.
8. jaanuar 2016 11:22
Näh ära sõnusid, kohe pärast sinu vastust nihutas GFS selle tsükloni Poola ja Leedu piirile, mis tähendab, et Eesti jääb suuremast lumesajust ja tuisust ilma.
Loode-Hispaaniasse ja Prantsusmaale on maabumas päris äge äike jaanuari kohta.
@ 9. jaanuar 2016 0:10
Lõunases uuenduses on nihutatud juba Valgevene lõuna- ja kaguossa.
Kui eelmine suvi oli häda, et antitsüklonid kihutatakse siit minema, siis nüüd juhtub sama tsüklonitega. See on aga hea märk eesolevaks suveks.
@ 9. jaanuar 2016 12:46
Arvad sa..Kui suvi kätte jõuab, kihutatakse taaskord antitsüklonid ära :D.
2002. aasta põuast on tükk aega möödas, oleks aeg juba uueks.
Jah, endiselt prognoositakse, et see äikeselaine jõuab siia: http://www.weatheronline.co.uk/France/Grenoble.htm
Huvitav, palju lund Põhjaeesti saab 12. ja 13. jaanuaril?
Kella 1ste andmete järgi suht haruldane olukord - Tallinnas kõige külmem.
GFS on seda tsüklonit nihutanud jälle põhja poole ja sellega seotud sajuala on päris suurel alal (ulatub kuni Rootsini), seega mõned kohad saavad esmaspäevast kuni kolmapäeva õhtuni paksu kihi maha.
Postita kommentaar