Kommentaariumi link
2015. a kokkuvõte tuleb ilmselt siia: http://lepo.it.da.ut.ee/~cbarcus/2015.htm.
27. detsembril muutis ilma selgemaks ja vaiksemaks antitsüklon. Samal ajal lähenes läänest tsüklon, mis muutis õhtul ilma pilvisemaks, kuid sademeid ei tulnud. Selge ja vaikse ilma mõjul langes õhtul õhutemperatuur kohati -10 °C-ni, ainult pilvisemas ja meremõjuga saarte- ja läänerannikul jäi 0 °C lähedaseks või isegi plusspoolele, hiljem tõusis õhutemperatuur seoses pilvisuse tihenemisega ka sisemaal.
Antitsüklon tugevneb ja liigub otse Eesti kohale. Külma ja kuiva õhumassi mõjul tsüklon hääbub, mistõttu sademeid see ei too, v.a kerge lume või lörtsi võimalus Liivi lahel.
Kalmer Saar. 26.12.2015.a. kell 23:00 Orissaare
26. detsembri ilma määras veel põhjatsüklon, kuid selle servas saabunud külmas ja kuivas õhumassis ilm selgines ja õhutemperatuur langes. Õhutemperatuur oli päeval veel kindlalt üle 0 °C (kuni +5 °C), kuid õhtul langes mitmel pool miinuspoolele. Õhtul arenesid hoogsajupilved, mis tõid paljudesse kohtadesse hooglund ja lumekruupe, tekitades valge kirme, kuid igale poole sadu ei jätkunud.
Mis saab edasi? Eestist lõuna poolt möödub tsüklon, kuid selle mõju siia eriti ei pruugi ulatuda (HIRLAM näitab küll laialdast lumesadu, Ilmateenistuse prognoosis lubatakse lund vaid Edela-Eestisse). Seetõttu on ka lund tõenäoliselt väga napilt, isegi minimaalselt (v.a mereefekti korral rannikualadel või Saare- ja Pärnumaal, kui see tsüklon on piisavalt aktiivne), nii et tõenäoliselt tuleb talvekülm praktiliselt palja maa peale.
Ilmamuutus põhjustas ka äikest: (25.12.2015 23:09 Ussike Pai) Muide, meil Lasnamäe tagaservas sadaski täna õhtul hooti päris tugevat vihma ja kõmises ka. Kuna ma su sellekohast ennustust polnud siis lugenud, ei võtnud ma asja tõsiselt ja arvasin, et no mis kõu see ikka on, ju mingi muu müra. Seega ma kella ei vaadanud, võib-olla oli see kõuekõmin umbes 8 paiku õhtul, aga võib-olla ka varem.
Väike tsüklon, mis tekkis polaarfrondil, möödub Eestist lõuna poolt ja hääbub siis ruttu. Eesti kohale liigub tugevnev antitsüklon, mille piires on õhumassid väga kontrastsed. Suurema tõenäosusega kõige külmem õhumass Eestini ei jõua, sest see liigub antitsüklon äärealadel ja eeskätt Musta mere äärde (Sotšisse on lund oodata). Kuid hiljem võib ülekaalu saavutada nii soe õhumass leebe talveilmaga kui ka pakaseline õhumass, mis sarnaneb 2006. a erilise külmalainega.
Tormine ilm 25. detsembril Jumindal Kuusalu vallas. Martin Niglase foto
25. detsembril jõudis Eesti kohale põhjatsüklonite soe sektor. See tõi kaasa sajuse ja tormise ilma, kuid alates saartest ilm selgines (külma frondi taga). Õhutemperatuur tõusis 8 °C-ni, ainult idaservas püsis esialgu madalam, hiljem tõusis sealgi.
Päeva ja õhtu jooksul püsis ilm jätkuvalt tuuline, kohati tormine. Läänest itta liikusid hoovihmad paigutiste pagidega, seejärel selgines ilm uuesti.
Öö jooksul jõuab Skandinaaviast kohale uus lohk, aga seekord väga järsu õhumassivahetusega (külma frondi asukoht õhtul). Sellega seoses on oodata tuule tugevnemist ja tõenäoliselt ka hoogsadusid (esialgu hoovihmad, hiljem ka lume- ja jääkruubid). Õhumassivahetusega suureneb ka labiilsus ja võib äikest tulla. Hiljem areneb mereefekti võimalus, vt prognoosi.
Lõpuks areneb arktilises õhumassis antitsüklon, mis liigub Skandinaavia kohalt Läänemerele ja siis otse Eesti kohale. See toob pikemaks ajaks kuiva ilma. Õhumassid on selle antitsükloni piires väga kontrastsed, nii et kohale võib jõuda nii soe kui ka ebatavaliselt külm õhumass, kuid sadu ei ole ja aluspinna lähedal on õhutemperatuur miinuspoolel.
24. detsembril muutis kõrgrõhuhari ilma kuivemaks ja päikeselisemaks. Õhumass püsis jätkuvalt väga soe, mistõttu sooja oli enamasti 5...7 °C, kuid Virumaal pisut vähem.
Uued põhjatsüklonid liiguvad itta. Nende lõunaserv ulatub Eestini, mistõttu ilm muutub tormiseks ja sajuseks. Eriti tugev võib olla tuul siis, kui kohale hakkab jõudma (üli)külm õhumass. See suurendab ka labiilsust, seega võib tulla sajuhooge äikesega. Seejärel jääb ilmakujundaks kuiv antitsüklon, milles püsib õhutemperatuur miinuspoolel.
Äikesevõimalus kajastub näiteks http://estonian.wunderground.com/global/stations/26038.html?, väljavõte prognoosist Tallinna kohta:
24. detsembri soe ja päikeseline ilm Alatskivil.
23. detsembri ööseks tõi madalrõhulohk tormise ja sajuse ilma, samuti soojema õhumassi. Seetõttu tõusis hommikuks õhutemperatuur alates saartest mitmel pool 8...10 °C-ni.
Päeva jooksul tuul nõrgenes, oli selgimisi ja õhutemperatuur hakkas langema, kuid saartele ja Lääne-Eestisse jõudsid uued vihmasajud, mis liikusid kiiresti itta, seejärel ilm selgines. Õhtul tugevnes tuul uuesti.
25. detsembril on oodata sügava lohu üleminekut, mis toob talvise pöörde, st rekordiliselt kõrge õhutemperatuur asendub 0 °C lähedasega, esineb lörtsi- ja lumesadusid, võimalikud on lumekruubid (alates 26. detsembrist).
Aasta lõpus jääb talvisema hõnguga ilm tõenäoliselt püsima, kuid see ei ole siiski kaugeltki kindel.
22. detsembril oli lauge kõrgrõhuharja mõjul pisut kuivem ja vaiksem ilm, kohati sadas veidi vihma. Õhutemperatuur püsis rekordiline (7...9 °C).
Uus põhjatsüklon toob täiendavat soojust, seetõttu võib õhutemperatuur tõusta 10 °C-ni, ajuti sajab ka vihma.
26. detsembril läheb üle Eesti sügav lohk, mis toob tormise ilma ja seejärel väga külma õhumassi, mistõttu ilm külmeneb oluliselt ja võib omandada talvise ilme.
Hilisõhtune pilvestik Laagris
Tuleb väga sooja alguse, aga talvise pöördega nädal.
2015. a kokkuvõte tuleb ilmselt siia: http://lepo.it.da.ut.ee/~cbarcus/2015.htm.
27. detsembril muutis ilma selgemaks ja vaiksemaks antitsüklon. Samal ajal lähenes läänest tsüklon, mis muutis õhtul ilma pilvisemaks, kuid sademeid ei tulnud. Selge ja vaikse ilma mõjul langes õhtul õhutemperatuur kohati -10 °C-ni, ainult pilvisemas ja meremõjuga saarte- ja läänerannikul jäi 0 °C lähedaseks või isegi plusspoolele, hiljem tõusis õhutemperatuur seoses pilvisuse tihenemisega ka sisemaal.
Antitsüklon tugevneb ja liigub otse Eesti kohale. Külma ja kuiva õhumassi mõjul tsüklon hääbub, mistõttu sademeid see ei too, v.a kerge lume või lörtsi võimalus Liivi lahel.
Lumekruubid 26. detsembri õhtul Põlva külje all Lahedal. Carl Patrasoni foto
26. detsembri ilma määras veel põhjatsüklon, kuid selle servas saabunud külmas ja kuivas õhumassis ilm selgines ja õhutemperatuur langes. Õhutemperatuur oli päeval veel kindlalt üle 0 °C (kuni +5 °C), kuid õhtul langes mitmel pool miinuspoolele. Õhtul arenesid hoogsajupilved, mis tõid paljudesse kohtadesse hooglund ja lumekruupe, tekitades valge kirme, kuid igale poole sadu ei jätkunud.
Mis saab edasi? Eestist lõuna poolt möödub tsüklon, kuid selle mõju siia eriti ei pruugi ulatuda (HIRLAM näitab küll laialdast lumesadu, Ilmateenistuse prognoosis lubatakse lund vaid Edela-Eestisse). Seetõttu on ka lund tõenäoliselt väga napilt, isegi minimaalselt (v.a mereefekti korral rannikualadel või Saare- ja Pärnumaal, kui see tsüklon on piisavalt aktiivne), nii et tõenäoliselt tuleb talvekülm praktiliselt palja maa peale.
Ilmamuutus põhjustas ka äikest: (25.12.2015 23:09 Ussike Pai) Muide, meil Lasnamäe tagaservas sadaski täna õhtul hooti päris tugevat vihma ja kõmises ka. Kuna ma su sellekohast ennustust polnud siis lugenud, ei võtnud ma asja tõsiselt ja arvasin, et no mis kõu see ikka on, ju mingi muu müra. Seega ma kella ei vaadanud, võib-olla oli see kõuekõmin umbes 8 paiku õhtul, aga võib-olla ka varem.
Väike tsüklon, mis tekkis polaarfrondil, möödub Eestist lõuna poolt ja hääbub siis ruttu. Eesti kohale liigub tugevnev antitsüklon, mille piires on õhumassid väga kontrastsed. Suurema tõenäosusega kõige külmem õhumass Eestini ei jõua, sest see liigub antitsüklon äärealadel ja eeskätt Musta mere äärde (Sotšisse on lund oodata). Kuid hiljem võib ülekaalu saavutada nii soe õhumass leebe talveilmaga kui ka pakaseline õhumass, mis sarnaneb 2006. a erilise külmalainega.
25. detsembril jõudis Eesti kohale põhjatsüklonite soe sektor. See tõi kaasa sajuse ja tormise ilma, kuid alates saartest ilm selgines (külma frondi taga). Õhutemperatuur tõusis 8 °C-ni, ainult idaservas püsis esialgu madalam, hiljem tõusis sealgi.
Päeva ja õhtu jooksul püsis ilm jätkuvalt tuuline, kohati tormine. Läänest itta liikusid hoovihmad paigutiste pagidega, seejärel selgines ilm uuesti.
Öö jooksul jõuab Skandinaaviast kohale uus lohk, aga seekord väga järsu õhumassivahetusega (külma frondi asukoht õhtul). Sellega seoses on oodata tuule tugevnemist ja tõenäoliselt ka hoogsadusid (esialgu hoovihmad, hiljem ka lume- ja jääkruubid). Õhumassivahetusega suureneb ka labiilsus ja võib äikest tulla. Hiljem areneb mereefekti võimalus, vt prognoosi.
Lõpuks areneb arktilises õhumassis antitsüklon, mis liigub Skandinaavia kohalt Läänemerele ja siis otse Eesti kohale. See toob pikemaks ajaks kuiva ilma. Õhumassid on selle antitsükloni piires väga kontrastsed, nii et kohale võib jõuda nii soe kui ka ebatavaliselt külm õhumass, kuid sadu ei ole ja aluspinna lähedal on õhutemperatuur miinuspoolel.
Õhumassivahetuse ajal on äikesevõimalus üsna suur (http://www1.wetter3.de/Archiv/GFS/2015122518_48.gif).
Pärastlõunal jõudsid pagid ka Laagrisse.
24. detsembril muutis kõrgrõhuhari ilma kuivemaks ja päikeselisemaks. Õhumass püsis jätkuvalt väga soe, mistõttu sooja oli enamasti 5...7 °C, kuid Virumaal pisut vähem.
Uued põhjatsüklonid liiguvad itta. Nende lõunaserv ulatub Eestini, mistõttu ilm muutub tormiseks ja sajuseks. Eriti tugev võib olla tuul siis, kui kohale hakkab jõudma (üli)külm õhumass. See suurendab ka labiilsust, seega võib tulla sajuhooge äikesega. Seejärel jääb ilmakujundaks kuiv antitsüklon, milles püsib õhutemperatuur miinuspoolel.
Äikesevõimalus kajastub näiteks http://estonian.wunderground.com/global/stations/26038.html?, väljavõte prognoosist Tallinna kohta:
Tomorrow 12/25 70% / 2 mm
Cloudy with light rain in the morning...then a chance of an isolated thunderstorm in the afternoon. High 7C. Winds SW at 25 to 40 km/h. Chance of rain 70%.
23. detsembri ööseks tõi madalrõhulohk tormise ja sajuse ilma, samuti soojema õhumassi. Seetõttu tõusis hommikuks õhutemperatuur alates saartest mitmel pool 8...10 °C-ni.
Päeva jooksul tuul nõrgenes, oli selgimisi ja õhutemperatuur hakkas langema, kuid saartele ja Lääne-Eestisse jõudsid uued vihmasajud, mis liikusid kiiresti itta, seejärel ilm selgines. Õhtul tugevnes tuul uuesti.
25. detsembril on oodata sügava lohu üleminekut, mis toob talvise pöörde, st rekordiliselt kõrge õhutemperatuur asendub 0 °C lähedasega, esineb lörtsi- ja lumesadusid, võimalikud on lumekruubid (alates 26. detsembrist).
Aasta lõpus jääb talvisema hõnguga ilm tõenäoliselt püsima, kuid see ei ole siiski kaugeltki kindel.
Ülikõrge õhutemperatuur 23. detsembril (http://laguja.meteo.net.ee/obs.html).
22. detsembril oli lauge kõrgrõhuharja mõjul pisut kuivem ja vaiksem ilm, kohati sadas veidi vihma. Õhutemperatuur püsis rekordiline (7...9 °C).
Uus põhjatsüklon toob täiendavat soojust, seetõttu võib õhutemperatuur tõusta 10 °C-ni, ajuti sajab ka vihma.
26. detsembril läheb üle Eesti sügav lohk, mis toob tormise ilma ja seejärel väga külma õhumassi, mistõttu ilm külmeneb oluliselt ja võib omandada talvise ilme.
Tuleb väga sooja alguse, aga talvise pöördega nädal.
Nädala alguses jätkus rekordiliselt soe ilm troopilise õhumassiga. Õhutemperatuur püsis pidevalt üle rekordtaseme (http://ilm.pri.ee/p%C3%A4evarekordid). 20. detsembri rekordite kokkuvõte: http://www.ilmateenistus.ee/2015/12/eriliselt-soe-nadalavahetus/.
22. detsembriks õhumass jahtub, mistõttu ülemäärane kuumus annab veidi järele ja õhutemperatuur enam 10 °C-ni ei tõuse, kuid on siiski kindlalt üle 0 °C.
Uued põhjatsüklonid toovad oma lõunaservades taas troopilise õhumassi sissetunge, nii et üks 10-kraadine päev võib veel ees oodata. Pärast 24. detsembrit õhumass jahtub ja sooja on taas mõnevõrra vähem.
25. detsember võib saada murdepunktiks, kui ühe järjekordse lohu tagalas algab eriti külma õhu sissetung. See võib 26. detsembriks tuua peaaegu talvise ilma lumehoogudega ja 0 °C lähedase õhutemperatuuriga.
Troopiline soojus saabus Eestisse tsüklon Zwi lõunaservas (DWD, Analyse_20151221).
50 kommentaari:
Kas Eestis oli eile Põhjamaade kõige soojem ilm?
Jah, niipalju, kui andmeid oli kätte saada, nii see tundus, vt ka ilmakaardil: http://cdn.fmi.fi/weather-analysis/products/europe/2015122012_eu_analyysi_fi.png?t=1450704345
sakus ladistab juba 3 tundi. radari kohaselt on saju levik väga ebakorrapärane, kuid üldlevik siiski haruldaselt idast läände. ilmateenistuse ennustus saju osas läheb nihu - sajab ju pooles eestis üsna rohkelt.
paluks jürilt selgitust praeguse saju tagamaade kohta.
0:43 Priit
Marul sajuhood,alumise kihi pilved pea kohal idakirdesse liikumas,samas kaugemal ,põhja pool sisuliselt vastassuunaline liikumine...nagu hiiglasuur keeris oleks ...
Need pilved arenevad sajuküpseks vastutuult, aga pilved ise ei liigu edelasse või läände. Kui sondeerimisandmed muutuvad kättesaadavaks, saab täpsemalt teada.
Kas juba 26.dets hommikul-päeval on oodata lume-lõrtsisadu, ka Haapsalus?
Siit selgub, et pilvede sajuküpsus arenes lääne poole, kuid õhk liikus ikka itta või kagusse: http://weather.uwyo.edu/cgi-bin/sounding?region=europe&TYPE=TEXT%3ALIST&YEAR=2015&MONTH=12&FROM=2200&TO=2200&STNM=26038
26. detsembril algavad tahked sajufaasid - esmalt saarte, Lääne-Eestis, hiljem ka ida pool, kuid lörts on võimalik ka 25. detsembril (suurem tõenäosus Ida-Eestis).
Et siis 26nda hommikul-päeval on oodata ka Haapsalus tahkeid valgeid sademeid ?
Jah, need võivad olla lumekruupide, hooglörtsi, hooglumena jne, võib olla esialgu laussajuna, sest õhumass peaks olema piisavalt külm küll selleks.
aitäh jään ootama :)
Paistab, et talv on meie poole teel. Pärast 26ndat läheb üpris külmaks.
@23. detsember 2015 13:03
Kui ma su kommentaari lugesin, läksin kiiruga GFS'i kaarte vaatama, kartes -20 kraadi tulevat, aga paistab siiski, et viimased vahemerelised talved on meie arusaama kunagistest karmidest Eesti pakastest ära väärastanud ja nüüd tundub ka -5 kraadi üpris väga jõhker. NAO indeks on uueks aastaks kindlalt positiivseks arvutatud ning ka NOAA prognoosib erakordselt palavat talve. Kui see külm peakski tulema, siis ehk nädalaks ja pärast jätkuvad soojarekordid. Muide, viimane väljund juba lubabki järgmiseks kolmapäevaks Suurbritanniasse orkaani ning ka meie aladel on temperatuure tublisti tõstetud. Aga jääme siis parimat ootama ja korraliku lume ja pakasega talv lootma, mis on üle pika aja teretulnud.
Kas jahenemisega on võimalik ka mereefekti lumi?
Mis tingimustel see üldse tekib?
GFS'i lõunane uuendus on talvise ilma lõpmatusse arvutanud. Loodame, et see kauaoodatud külm päikeseline ilm tuleb, lumelootus on õnneks väike - külm paljal maal paneb pori õnneks kinni.
Lund tahaks ikka ka. Ilmateenistuse nädalaprognoosis öeldakse, et esmaspäeval võib sadada tihedat lund (oleneb tsükloni liikumistrajektoorist).
Mereefekt tähendab pilvede ja sademete moodustumist veekogude kohal, kust need võivad liikuda rannikualadele, tuues kaasa peamiselt lume või isegi lumepagidena väga rikkalikult sademeid.
Eestis on mereefekt tihti seotud Soome lahega, mistõttu võiksime siin seda nimetada ka ainult laheefektiks.
Mereefekt tekib vaid teatud tingimustel:
• kui õhutemperatuur 1,5 km kõrgusel on 8–13 või enam kraadi madalam kui veekogu temperatuur, mistõttu tekivad tõusvad õhuvoolud ja nende tõttu pilved. Võimalikud on isegi rünksajupilved, kuid siis peaks temperatuuri erinevus olema üle 13 kraadi.
• Et õhumass saaks piisavalt niiskust, peab veekogu olema vähemalt 80–100 km lai. Seega ei saa mereefekt tekkida enamike järvede, sh Võrtsjärve või Peipsi kohal või nende rannikualadel, sest need on liiga väikesed.
• Arenevad pilved püsivad koos ja kasvavad vaid siis, kui õhuvoolusuund veekogu kohal kuigivõrd ei muutu.
Kui tõenäoline on saabuval külmaperioodil laheefekt ?
Siin vast peaks võimalus olema: http://tinyurl.com/oek24qb
Et pühapäeval on võimalus ?
Mingisugune kindlasti, kuid praegu koguneb taas soojust.
Kuidas hindad tulevat tormi, Jüri ? Kuidas Haapsalus see võib tunda anda nii homme kui ka ülehomme?
tavaline tugev tuul ju tuleb eestis kui mudeleid vaadata.
Pigem ikka ebatavaliselt tavaliselt tugev tuul, mistõttu kommentaar kaotab mõtte, sest muidu see poleks ju nii.
Eriti tugevaid puhanguid võib olla frondi ajal, kui see ülikülm õhumass hakkab kohale jõudma. Sarnane olukord oli ka novembris, kui tuli talvine periood: külmas ja labiilses õhumassis oli tugevaid pagisid. Aga seekord ei piirdu see nii väikese osaga Eestist, vaid peaks ikka laiemalt olema, ehk siis ka Haapsalus. Tipphetk saabub ilmselt 26. detsembri öösel.
Kas endiselt on prognoos, et Haapsalus saab homme hommikul-päeval tahkeid sademeid ?
Jah, praegu liiguvad hoogsajud mandrile ja öösel võivad haarata suurema territooriumi. Tahkete sademete valik on üpris lai (lörtsist kuni jääkruupideni, midagi sellest valikust võib tulla).
Suured tänud jõuluvanale imelise jõulukingi eest - talvise ilma tulek on nüüd juba kindel üsnagi.
Jah, loodetavasti jääb see talv siis ikka kevedeni püsima, et ka suvi võiks vahemereline tulla.
Vahemereline talv ja suvi. Aga intensiivne külmalaine võiks siiski mitte lumeta maale tulla.
Mis sajud on kõige tõenäolisemad hommikul - päeval haapsalus ?
Õhumass on siis juba väga külm (http://tinyurl.com/qcj955p) ja kui sajab, siis ilmselt (hoog)lund ja lumekruupe.
Kas Harjumaale on ka lund oodata?
Jah, mereefekt võib tekkida küll, vt http://tinyurl.com/ns2j5db, http://www.ilmateenistus.ee/ilm/prognoosid/mudelprognoosid/eesti/#layers/sadufaas,sadutext
See sobib õhumassi omaduste ja õhu liikumise suunaga.
HIRLAM lubab homseks tervele Eestile lumesadu, samas GFS jätab sajud Lätti.
Kumba nüüd uskuda.
*Olen märganud, et sajude osas on HIRLAM mõnikord etem, kui GFS.
Mereefekti võimalus on, mida näitab ka HIRLAM, aga polaarfrondil tekkinud tsüklon vast siia siiski eriti ei ulatu, mida on arvesse võetud 4 päeva prognoosis (et lund sajab vaid Edela-Eestis): http://www.ilmateenistus.ee/ilm/prognoosid/4-oopaeva-prognoos/. Ilmateenistuse prognoos on ilmselt kompromiss, sest määramatust on üsna palju. See tsüklon on Euroopa mudelis selgelt näha, mis HIRLAMi järgi peaks laialdase lumesaju tooma: http://www.wetterzentrale.de/pics/Recm482.gif
Kui suur on võimalus, et mereefektiga seotud sajud Kesk- Eestisse jõuavad (Põltsamaa)? Esimesed sajupilved jõuavad kohe Loode- Eestisse.
See on ca 20-25%.
@ 25. detsember 2015 16:17
Soojade talvede tunnus on lumeta külmad - kogemused.
Kristjan Palmiste
mingit lume moodi tuisku tuleb haapsalus
selline terav lumi mitte rahe
hirlami prognoosi mõttes pikendades tuleb teisipäeva öö krõbekülm.
Lumeta külm on ka hea kui maapind on läbikastetud, sest hävitab pahalasi mutukaid, kes muidu soojal talvel kenasti talvituvad ja hiljem meie saake hävitavad.
Linnukesed jäävad nälga ju siis
Kas homme on ka mere/laheefekti oodata? Täna oli oodatust isegi tugevam ja laialdasem.
Ei jää linnud nälga. Peale sooja talve ei jõua nad niigi neid hävitada. On ju ka sihukseid pahalasi mida linnud ei söögi nagu puugid ja näiteks ploome nõeluvad pika jalaga sääsed jm.
Mereefekti võib takistada saabuv tsüklon, sest selle mõjul õhuvool deformeerub, st pole nii ühtlane, nagu oleks soodne, kuid eks paistab.
27. detsember 2015 0:02
Olen nõus. Puukide ja igasuguste muude putukate/kahjurite pärast võiks tõesti üle pika aja -40 kraadi ja alla selle ära lajatada ning just praegusel lumeta maal. Siis võib kindel olla, et mõneks ajaks saab neist rahu. Viimastel suvedel on õues olemine juba rohkem kui häiriv. Linnas heletate riietega käies näed välja tähniline, samal ajal on suu, kõrvad, silmad ja nina neid olevusi täis. Linnud on ka neist juba ära nuumatud ning pole neil häda midagi.
Kus teil need putukad on? Põltsamaal ja kui Eestis ringi sai käidud ei olnud ühtegi mutukat see suvi ning eelmine suvi, ainult üksikud parmud Peipsi ääres. Ju nad suurematesse linnadesse kolinud.
Talv on vist kohale jõudnud? GFS on külmalaine arvutanud lõpmatuseni (külmematel öödel ei välistaks -20, hiljem jaanuaris).
@ 27. detsember 2015 13:57
Jah, justnimelt linnades, sest seal on, keda kiusata.
Must maa väga talve ei meenuta, aga kuidas kellelegi. Loodetavasti jääb see ollus tulemata ja kevadine sigadus olemata.
loodame-loodame. loodame ka seda et [ollus] suvel tuleb. seda ollust kutsutakse lumeks.
Juba 3. jaanuaril suurema lumesaju võimalus.
Postita kommentaar