Kommentaariumi link
Veelkordne info WMO uuendatava pilveatlase kohta Ilmateenistuse kodulehel, koos näidetega (minu koostatud): http://lepo.it.da.ut.ee/~cbarcus/wmo.
18.10.2015 toimus Tartus Vanemuise 46-335 pilvekoolitus, mis läks hästi. Suur tänu kohaletulijatele, Renele ja ta meeskonnale otseülekande eest ja Ülikooli Kohvikule cateringi teenuse eest!
Pilvekoolitus on järelvaadatav: http://arhiiv.eprd.ee/jarelvaatamine/juri-kameniku-pilvekoolitus-tartus/, slaidid: http://www.upload.ee/files/5269348/Pilvekool_18.10.2015Tartus.pptx.html.
18. oktoobril valitses Eesti ilma väljakujunemata, aga kõrgrõhkkonna tunnustega baariline väli. Venemaale sukeldunud tsüklon ja Skandinaaviasse saabunud niiskus ookeanilt muutsid õhu niiskemaks ja lõpuks uduseks.
Vaikse ja selge ööga tekkis mitmel pool tugev udu, mis jäi püsima kohati kogu päevaks ja tugevnes õhtul uuesti, aga mõnel pool, peamiselt saartel ja Põhja-Eestis, tuli õhtupoolikuks päikegi välja. Kohati oli udu nii tugev, et saabus selliseid kirjeldusi: Pean teatama, et ei saa osaleda pilvekoolitusel. Simunas on väga tihe udu, isegi sõiduteed polnud kohati näha. Max nähtavus 5m. Keerasime sõidu ajal ringi ja tulime tagasi. Vanaisa vaevu nägi sõita. Õudne udu. Selle kohta peaks isegi hoiatus olema. Uduvangistus võib veel hulk aega kesta, kuni ilm muutub (tugevneb tuul, järsk õhumassivahetus, sadu vms). Uduse ilma tõttu jäi õhutemperatuur valdavalt alla 10 °C, kuid päikeselisematel saartel ja kohati Lääne-Eestis tõusis kuni 12,6 °C-ni (Ristna, Lääne-Nigula).
Laagris algas udu enne keskööd ja oli hommikupoole ööd nii tihe, et fotol olev Hesburger kadus täiesti (kahjuks fotot unise peaga teha ei suutnud). Hommikuks udu kadus ja võis näha päikesetõusu.
17. oktoobril määras Eesti ilma antitsüklonitevaheline kõrgrõhuvöönd. See hoidis ilma vaikse ja enamasti selge, ainult Lõuna-Eestis oli lõunatsükloni mõjul pilves, kuid selgines õhtuks sealgi.
Selge ilma tõttu oli öösel õhutemperatuur valdavalt -1...-6 °C, kuid pilvises Lõunas-Eestis ja saarte rannikul jäi oluliselt kõrgemaks (vastavalt kuni 5 °C ja 9 °C). Päeval muutus ilm selgemaks, samas niiskust tuli juurde (kastepunkt kõikjal üle 0 °C), mistõttu nähtavus väga hea ei olnud. Sooja oli 9...14 °C.
Järgmistel päevadel tugevneb Läänemere kohal uus antitsüklon. Selle mõjul õhumass tasapisi jahtub, mistõttu väheneb õhutemperatuuri üle 10 °C tõusmise tõenäosus. Selgetel öödel on tõenäolised miinuskraadid, aga kui on pilves, siis jääb õhutemperatuur ööpäevaringselt plusspoolele.
Kuigi nädala jooksul on tõenäoliselt sademeid oodata, ei ole see ilmselt veel kestvate sügisvihmade algus, vaid järjekordne antitsüklon muudab ilma ruttu kuivaks ja põud jätkub.
Päikeseline ilm Laagris
16. oktoobril jäi Eesti kohale mitmekeskmeline kõrgrõhuvöönd. Lõunatsüklonist andis märku pilvisuse tihenemine, kuid päike paisis neist pilvedest läbi ja sadu sealt ei tulnud. Sooja õhumassi tõttu tõusis õhutemperatuur 7...11 °C-ni, aga õhtul langes kohati alla 0 °C (Kuusikul kell 23 -4 °C).
Polaarfront ühes jugavooluga on Eestist põhja pool, mistõttu ilm püsib veel rahulik, soe ja sademeteta. Jahedamaks läheb alles uue antitsükloni saabumisega.
Võrdluseks: 2002. a olid samal ajal täiesti talvised olud: paljudel päevadel sadas lund, oli lumetorme, mõnel päeval oli ligi -20 °C. Sellised talvised olud algasid 5. oktoobriga ja ilmeka ülevaate sellest saab juba siit: http://estonian.wunderground.com/history/airport/EETN/2002/10/5/DailyHistory.html (ja järgmised päevad).
M. Merilain: Kuid saabuva nädala keskpaigast näitavad juba mitu järjestikust arvutust, et tavaliste sügistsüklonite ränne algab. Ja eks siis läheb ka leherüü lendu ja satub porisse. Eks ole ka aeg peagi hilissügiseks saamas. Õhutemperatuuri foon on tänu külmadele öödele juba mõnda aega sügavas sügises. Alles paar viimast ööpäeva, kui paljude aastate keskmine näitaja kisub allapoole, on tegelikult soojemad päevad õhutemperatuuri just normi lähedale tõstnud (pikemalt http://ilm.ee/?514362). Seega, kui vahepeal tundus, et on külm, ei anna seda 2002. a sama ajaga võrreldagi. Praegune ilm, mis vastab õhutemperatuuri poolest pikaajalisele keskmisele, on toodud minevikunäite kõrval väga leebe. Muret teeb ainult veepuudus, kuid kestvaid sügisvihmu ei paista ikka veel.
Kiudkihtpilved ja kiudpilved Simuna kohal 16.10.2015. Kairo Kiitsaku foto
15. oktoobril oli antitsüklon otse Eesti kohal. See tõi vaikse ja enamasti päikeselise ilma, hommikul oli kohati udu. Sooja oli ühtlaselt 11...13 °C.
Järgmistel päevadel jääb Eesti kohale kõrgrõhuvöönd. Selle tuleb mööda lõunatsüklonit soojust ja niiskust, kuid ilm jääb kuivaks, võib siiski olla pilves. Nädala alguseks toob uus antitsüklon külmema õhumass ja õhutemperatuur langeb.
Ebatavaliselt hea ilm otse antitsükloni keskmes (Aidu karjääri Sipelgamägi).
14. oktoobril jätkus vööndikujulise antitsükloni ülemvõim. See hoidis ilma vaikse, aga mitmel pool pilvise. Mõnel pool ilm siiski selgines. Sooja oli 7...13 °C (Ruhnus).
Järgmistel päevadel muutusi pole: antitsüklon kestab, kuid lõunatsükloni servas jõuab kohale soojem ja niiskem õhumass. Seepärast suureneb ka udu võimalus. Sooja on päeviti kohati üle 10 °C. Märkimisväärset jahenemist pole ette näha.
14.10.2015.a. kell 22:35. Saaremaa, Orissaare. Foto: Kalmer Saar
13. oktoobril valitses antitsüklon, kuid see oli muutunud vööndikujuliseks, mida piiravad nii põhjast kui lõunast tsüklonid. Selline sünoptiline olukord tõi vaikse ja üsna sooja (ühtlaselt 9...11 °C), kuid enamasti pilves ilma.
Järgmistel päevadel olulisi muutusi pole oodata: antitsükloni mõjul jätkuv vaikne ja soe, kuid enamasti pilves ilm. Tasapisi võib ülekaal minna lõunatsüklonile, mis toob soojust ja niiskust juurde, kuid olulist sadu veel mitte. Seejärel võib üürikeseks mõjule pääseda põhjatsüklon, aga seegi ilmselt sadu ei too (või jääb see mitteoluliseks). Küll aga võib see tuua külmema ja kuivema õhumassi, mistõttu ilm võib selgineda.
See vööndikujuline ja mitmekeskmeline kõrgrõhuvöönd ulatub Lõuna-Venemaalt üle Euroopa peaaegu Assoorideni (DWD, uus link!)
12. oktoobril jõudis antitsüklon Eesti kohale. See tõi pilves ja soojema ilma kaasa (õhutemperatuur tõusis 9...11 °C-ni).
Nädala jooksul on oodata õhumassi edasist soojenemist, millele aitab kaasa suur lõunatsüklon, mille põhjaserv ulatub lõpuks Läänemereni, aga ka põhjatsüklon, mis oma soojas sektori veab Atlandi niisket ja sooja õhku Läänemereni. Sooja siiski eriti üle 10 °C ei tule, pigem õhutemperatuur ühtlustub: päeviti 8...12 °C ja öösiti veidi üle 0 °C, v.a kui selgineb – siis on külmem.
11. oktoobri päikeseloojang oli värviküllane. Selle põhjuseks oli ilmselt teistsuguste omadustega õhumassi saabumine seoses antitsükloni keskme tulekuga.
Tuleb valdavalt vaikne ja jahe nädal antitsüklonite ülekaaluga ja vähesed sademed on võimalikud alles nädala teises pooles.
Veelkordne info WMO uuendatava pilveatlase kohta Ilmateenistuse kodulehel, koos näidetega (minu koostatud): http://lepo.it.da.ut.ee/~cbarcus/wmo.
18.10.2015 toimus Tartus Vanemuise 46-335 pilvekoolitus, mis läks hästi. Suur tänu kohaletulijatele, Renele ja ta meeskonnale otseülekande eest ja Ülikooli Kohvikule cateringi teenuse eest!
Pilvekoolitus on järelvaadatav: http://arhiiv.eprd.ee/jarelvaatamine/juri-kameniku-pilvekoolitus-tartus/, slaidid: http://www.upload.ee/files/5269348/Pilvekool_18.10.2015Tartus.pptx.html.
Foto: Arvi Rungi
18. oktoobril valitses Eesti ilma väljakujunemata, aga kõrgrõhkkonna tunnustega baariline väli. Venemaale sukeldunud tsüklon ja Skandinaaviasse saabunud niiskus ookeanilt muutsid õhu niiskemaks ja lõpuks uduseks.
Vaikse ja selge ööga tekkis mitmel pool tugev udu, mis jäi püsima kohati kogu päevaks ja tugevnes õhtul uuesti, aga mõnel pool, peamiselt saartel ja Põhja-Eestis, tuli õhtupoolikuks päikegi välja. Kohati oli udu nii tugev, et saabus selliseid kirjeldusi: Pean teatama, et ei saa osaleda pilvekoolitusel. Simunas on väga tihe udu, isegi sõiduteed polnud kohati näha. Max nähtavus 5m. Keerasime sõidu ajal ringi ja tulime tagasi. Vanaisa vaevu nägi sõita. Õudne udu. Selle kohta peaks isegi hoiatus olema. Uduvangistus võib veel hulk aega kesta, kuni ilm muutub (tugevneb tuul, järsk õhumassivahetus, sadu vms). Uduse ilma tõttu jäi õhutemperatuur valdavalt alla 10 °C, kuid päikeselisematel saartel ja kohati Lääne-Eestis tõusis kuni 12,6 °C-ni (Ristna, Lääne-Nigula).
18 oktoober 2015 Viljandimaa,Halliste vald,Maru küla,Maru-Endriku pildistatud 9:55-10:00. Foto: Priit Retsep
Tihe udu Lääne-Virumaal Simunas 18.10.2015. Foto: Kairo Kiitsak
17. oktoobril määras Eesti ilma antitsüklonitevaheline kõrgrõhuvöönd. See hoidis ilma vaikse ja enamasti selge, ainult Lõuna-Eestis oli lõunatsükloni mõjul pilves, kuid selgines õhtuks sealgi.
Selge ilma tõttu oli öösel õhutemperatuur valdavalt -1...-6 °C, kuid pilvises Lõunas-Eestis ja saarte rannikul jäi oluliselt kõrgemaks (vastavalt kuni 5 °C ja 9 °C). Päeval muutus ilm selgemaks, samas niiskust tuli juurde (kastepunkt kõikjal üle 0 °C), mistõttu nähtavus väga hea ei olnud. Sooja oli 9...14 °C.
Järgmistel päevadel tugevneb Läänemere kohal uus antitsüklon. Selle mõjul õhumass tasapisi jahtub, mistõttu väheneb õhutemperatuuri üle 10 °C tõusmise tõenäosus. Selgetel öödel on tõenäolised miinuskraadid, aga kui on pilves, siis jääb õhutemperatuur ööpäevaringselt plusspoolele.
Kuigi nädala jooksul on tõenäoliselt sademeid oodata, ei ole see ilmselt veel kestvate sügisvihmade algus, vaid järjekordne antitsüklon muudab ilma ruttu kuivaks ja põud jätkub.
16. oktoobril jäi Eesti kohale mitmekeskmeline kõrgrõhuvöönd. Lõunatsüklonist andis märku pilvisuse tihenemine, kuid päike paisis neist pilvedest läbi ja sadu sealt ei tulnud. Sooja õhumassi tõttu tõusis õhutemperatuur 7...11 °C-ni, aga õhtul langes kohati alla 0 °C (Kuusikul kell 23 -4 °C).
Polaarfront ühes jugavooluga on Eestist põhja pool, mistõttu ilm püsib veel rahulik, soe ja sademeteta. Jahedamaks läheb alles uue antitsükloni saabumisega.
Võrdluseks: 2002. a olid samal ajal täiesti talvised olud: paljudel päevadel sadas lund, oli lumetorme, mõnel päeval oli ligi -20 °C. Sellised talvised olud algasid 5. oktoobriga ja ilmeka ülevaate sellest saab juba siit: http://estonian.wunderground.com/history/airport/EETN/2002/10/5/DailyHistory.html (ja järgmised päevad).
M. Merilain: Kuid saabuva nädala keskpaigast näitavad juba mitu järjestikust arvutust, et tavaliste sügistsüklonite ränne algab. Ja eks siis läheb ka leherüü lendu ja satub porisse. Eks ole ka aeg peagi hilissügiseks saamas. Õhutemperatuuri foon on tänu külmadele öödele juba mõnda aega sügavas sügises. Alles paar viimast ööpäeva, kui paljude aastate keskmine näitaja kisub allapoole, on tegelikult soojemad päevad õhutemperatuuri just normi lähedale tõstnud (pikemalt http://ilm.ee/?514362). Seega, kui vahepeal tundus, et on külm, ei anna seda 2002. a sama ajaga võrreldagi. Praegune ilm, mis vastab õhutemperatuuri poolest pikaajalisele keskmisele, on toodud minevikunäite kõrval väga leebe. Muret teeb ainult veepuudus, kuid kestvaid sügisvihmu ei paista ikka veel.
15. oktoobril oli antitsüklon otse Eesti kohal. See tõi vaikse ja enamasti päikeselise ilma, hommikul oli kohati udu. Sooja oli ühtlaselt 11...13 °C.
Järgmistel päevadel jääb Eesti kohale kõrgrõhuvöönd. Selle tuleb mööda lõunatsüklonit soojust ja niiskust, kuid ilm jääb kuivaks, võib siiski olla pilves. Nädala alguseks toob uus antitsüklon külmema õhumass ja õhutemperatuur langeb.
14. oktoobril jätkus vööndikujulise antitsükloni ülemvõim. See hoidis ilma vaikse, aga mitmel pool pilvise. Mõnel pool ilm siiski selgines. Sooja oli 7...13 °C (Ruhnus).
Järgmistel päevadel muutusi pole: antitsüklon kestab, kuid lõunatsükloni servas jõuab kohale soojem ja niiskem õhumass. Seepärast suureneb ka udu võimalus. Sooja on päeviti kohati üle 10 °C. Märkimisväärset jahenemist pole ette näha.
13. oktoobril valitses antitsüklon, kuid see oli muutunud vööndikujuliseks, mida piiravad nii põhjast kui lõunast tsüklonid. Selline sünoptiline olukord tõi vaikse ja üsna sooja (ühtlaselt 9...11 °C), kuid enamasti pilves ilma.
Järgmistel päevadel olulisi muutusi pole oodata: antitsükloni mõjul jätkuv vaikne ja soe, kuid enamasti pilves ilm. Tasapisi võib ülekaal minna lõunatsüklonile, mis toob soojust ja niiskust juurde, kuid olulist sadu veel mitte. Seejärel võib üürikeseks mõjule pääseda põhjatsüklon, aga seegi ilmselt sadu ei too (või jääb see mitteoluliseks). Küll aga võib see tuua külmema ja kuivema õhumassi, mistõttu ilm võib selgineda.
12. oktoobril jõudis antitsüklon Eesti kohale. See tõi pilves ja soojema ilma kaasa (õhutemperatuur tõusis 9...11 °C-ni).
Nädala jooksul on oodata õhumassi edasist soojenemist, millele aitab kaasa suur lõunatsüklon, mille põhjaserv ulatub lõpuks Läänemereni, aga ka põhjatsüklon, mis oma soojas sektori veab Atlandi niisket ja sooja õhku Läänemereni. Sooja siiski eriti üle 10 °C ei tule, pigem õhutemperatuur ühtlustub: päeviti 8...12 °C ja öösiti veidi üle 0 °C, v.a kui selgineb – siis on külmem.
Tuleb valdavalt vaikne ja jahe nädal antitsüklonite ülekaaluga ja vähesed sademed on võimalikud alles nädala teises pooles.
Nädal algab tugevneva antitsükloni liikumisega itta, sest Venemaa idatsüklon okludeerub lõplikult. See toob vaiksed ja sademeteta päevad, kuid ilm ei pruugi olla selge. Soojeneva õhumassi tõttu võib kohati õhutemperatuur pärastlõunaks tõusta üle 10 °C, aga öösel langeb enamasti alla 0 °C, kuid pilves ilmaga on päeval jahedam ja öösel jääb õhutemperatuur üle 0 °C.
Nädala teisel poolel peaks antitsüklonite mõju nõrgenema, sest Eesti jääb prognoositavalt kõrgrõhuvööndisse, mida piiravad nii lõunast kui põhjast tsüklonid. Päris nädala lõpuks võibki mõni tsüklon oma lohuga läbi murda ja tuua ilmamuutuse. Tegu võib olla nii lõunatsükloni lohuga (nn lõunalohk) kui ka lääne- või põhjatsükloni lohuga, võib tekkida põhja-lõunasuunaline madalrõhuvöönd. Märkimisväärne sadu näib siiski veel ebatõenäoline.
7.10.2015.a. kell 21:15. Saaremaa, Pöide. Foto: Kalmer Saar
18 kommentaari:
(hilis)sügis:
rohkelt tsükloneid - pilves
rohkelt antitsükloneid - pilves
pole siis ime, miks (hilis)sügis enamjaolt stressirohke ning masendav aastaaeg on...
Selle kohta on pakkuda ühe psühholoogi teemaarendus: 1. Et kuidas ilmaennustajaid tajutakse ja kas nad on seepeale eraelus populaarsed või ei ole, või võivad tänaval molli saada halva ilma korral. Teine mõte on see, et kirjutaks uuringutest, kas ilma mõjutab meeleolu. Ja see kuu-teema on mõte nr 3. Et kas täiskuu ajab hulluks ja kui jah, siis mis ilmaga.
Ka tartus juhuslikult tehti üks uuring, kus sai vaadata, kuidas meeleolu ilm oli mõjutanud, lingiti meeleolu kellaaeg ja ilmateade. Minu mäletamist mööda pisikene efekt oli, kuigi varasemates uuringutes efekti ei ole leitud.
Kuu on ka huvitav, kuna võib-olla selge ilmaga on ööd valged ja seetõttu inimesed ei saa magada ja tormavad tänavale tegutsema. Suurtes uuringutes ei ole n.ö kuu efekti leitud.
põnev on see, et ilm faktorina ei ole eriti arvesse võetudki.
Ja hea on ka see, et saab kirjutada, kuidas ilm otseselt mõjutab depressiooni. nimelt kui valguse tase on mingi pika aja jooksul alla mingi lukside arvu, siis aju ei funktsioneeri enam korralikult
Rootsi nt lasi bussipaviljonidesse paigaldada valguspaneelid päikesevalguse spektriga, et rahva depressiooni vähendada või noh, mitte päikesevalguse, vaid mingi teatud spektriga, valge valgus, eriti hää pidada olema sinakas. uuringute järgi
mind ärritab tugevalt, et psühholoogia kallal on soolapuhujad, aga see on ju täitsa hea ja teaduspõhine värk. Kuigi, soolapuhujad selle kah on umbluuks pöörand, müües kõrvaklappe, mis valgustavad kõrva.
http://ilmajaam.postimees.ee/3364317/meteoroloogiaprofessor-koige-kulmem-kuu-on-jaanuar . Vot nii! See on väga täpne jutt! Vale jutt et veebruar on jahedam keskmiselt kui Jaanuar, mina usun Keevallikut. Mõni hull ütles, et septembris oli kuumalaine, aga hui, mingi 25 kraadi ju ka polnud. Kuumalaine on 30 kraadi 3 päeva järjest.
Sirje Keevallik on akadeemilistes ringkondades tunnustatud inimene ja teda võib usaldada! Ärgu keegi tulgu hüppama et ta ei tea midagi - teab ikka küll!!!
Jah, mul on ka selline tunne, et külmimaks kuuks võiks pigem nimetada jaanuari kui veebruari (ilmselt on aegridade analüüsis peale jäänud veebruar, aga on see muutunud või muutumas).
Muus osas - pöörduge psühhiaatri vastuvõtule, teil on tõsiseid vaimseid probleeme!
esialgu näib, et tsüklonid hakkavad võimust võtma, kuid loodame et talv tuleb sama kuiv kui nüüd oktoober. see oleks alles elamus, et jaanuaris teed tolmavad :D
Jah, kuivust on praegu küllaga, keegi imestas, et isegi teepinnad on kuivad, mida praegusel ajal tavaliselt enam polw. Lähiminevikust oli nt 2011. a november selline, kui antitsüklonid püsisid kaua ja seetõttu oli vaikne, kuid pilves ilm. Muutus tuli siiski kuu lõpus (tormid tõid sademeid).
Professor on targem kui Kamenik. See läheb Teile akadeemilistes ringkondades kalliks maksma! Keevallikul on doktorikraad.
Õhtuleht on tark: http://www.ohtuleht.ee/699260/ttu-professor-sirje-keevallik-jaanuar-on-koige-krobedam-pakasekuu et paneb professori juttu.
viimase paari aasta saab kokkuvõtteks midagi huvitavat öelda - kui talv soe, siis sügis põuane.
Jah. Üha enam on tulnud kommentaare kuiva sügise kohta, viimaseid näiteid:
* Hullumaja! Vaatasin just sademetetabeleid ja viimane korralikum vihm oli 22 päeva tagasi
earkordne kuivus, seda siis Tartus.
* Tallinnas mai mäleta millal viimati oli, võib olla kui korra oli äike,agasee ka kõik, udu annab niiskust.
* ega ma ka ei mäletanud enam aga kuna saab sademed üles märgitud,siis sai sealt vaadata
* uskumatult kuiv sügis ikka
* Ma just täna rääkisin sugulasega, et see sügis on ikka erakordselt kuiv alates augustis, üksikuid sadusid ma ei arvesta.
Õnneks on 22.10 vastu 23. lootust üsna tugevale laussajule, mõnel pool - eriti läänepool - võib tulla 10 mm sademeid.
Jah, selline on prognoos. Veevarusid see veel ei taastaks, ent põua arengut pidurdaks küll.
MAX nähtavus 5 m? ehk et sellest kaugem objekt oli eristamatu, st "uduga sama värvi"?
sel juhul oleks vist tegu küll eesti rekordiga.
kahjuks mul pole õnnestunud sellist udu veel kogeda, et maantee servas seistes teist serva üldse ei näe... (see vist on umbes 5m, või isegi pealegi?)
Jah, uurimisel selgus, et konkreetne kogemus oli varahommikul poole 6 paiku (pimeda ajal), ilmselt tajutakse nähtavust pimeduses teisiti kui valges.
Senine Eesti rekord võib olla mainitud kogumikus Inimene ja ilm (https://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/raamat?19255), kus on kirjeldatud udujuhtumit, kui Emajõe orus langes nähtavuskaugus 6 m-ni. Küllap on võimalik, et põlluservades jm tekkivates radiatsiooniuduvaaludes on veelgi väiksemaid nähtavuskaugusi olnud, ent ametlikult registreeritud mõõtmisandmed puuduvad.
igatahes lahe kogemus oleks selline lühinähtavus.
kuid loodetavasti see pätte luusima ei meelita maakohtades, minu tuttaval on selline vargus udusel hommikul juba juhtunud, et kuurist viidi "udu varjus" mootorsaag ja muruniiduk.. :(
Oioi, see on siis jah mingil määral meteoroloogiline kuritegu. Praeguseks on hoopis teine õhumass asemel ja udu enam pole.
AK ilmakas just öeldi, et viimase poole sajandi kuivim porikuu. (Sel aastal tolmukuu)
2010 juuli poole sajandi kuumim.
2008. aasta talv soojeim,
2013. aasta märts külmim... ja nii edasi ja edasi.
Elame pagana huvitaval ajal peaks mainima!
@ 19. oktoober 2015 19.01
täna 3 aastat tagasi valgas +18 kraadi, 2 aastat tagasi varahommikul kell 06.37 ehmatas äike mind sakus ärkvele!
-----------------
ps!
reedeks näitabki gfs üsna head äikesevõimalust lääne-eestile!
soojeim - i-ülivõrre oleks siis soojim. Üks huvitav ilmateade on veel ilmunud: http://www.uudised.ee/ilm/uudis/2015/10/16/paikeseline-sugisilm-jaab-kestma-ka-lahiajal/
Postita kommentaar