Kommentaariumi link
30.09.2015.Lepassaares.Septembrikuu viimane hommik. Foto: Leili Kommer
Idataevas ajal, kui Päike üritab pilvemassiivi alt välja võidelda. Sõmeru, 29.09.2015, kell 07.18. Foto: Kersti Aasmets
Jahe ja niiske õhumass, mille saabumine segas ülikuu jälgimist.
Sellist taevast ei väsi vaatamast 26.09.15 Pärnumaal. Foto: Katri Kotkas
Vihmajäädvustamisvõistluse tulemused: http://ilm.ee/?514302. Sademetest pikemalt ja mitmekülgselt (slaidid): http://www.upload.ee/files/5234414/Sademed_fotovoistlus.pptx.html ja veebiversioon eelnevast: http://ilm.ee/?514300.
29. septembril pidin viibima Kärdi mälestusõhtul – palun vabandust ebameeldivuste pärast, sest mõned inimesed uurisid, kus on uuendus või teatasid, et nad ei saa jätkata päevaplaaniga, kui pole siit uut infot saanud.
4. oktoobril määras ilma veel Venemaale jõudnud sooja antitsükloni lääneserv. Selles jõudis Eesti kohale suviselt soe õhumass. Nii tuli jaheda öö järel (kohati sisemaal langes õhutemperatuur 0 °C lähedale, oli öökülma) soe päev: maksimaalne õhutemperatuur kerkis 17 °C-ni. Samal ajal tihenes järjekordse põhjatsükloni mõjul pilvisus, kuid esialgu sadu ei tulnud, vaid alles öö hakul liikusid mõned sajuhood üle Eesti läänest itta.
Sellega saavadki soojad ilmad mõneks ajaks läbi, sest põhjatsükloni järel saabub põhjast arktiline õhumass. Selle sissetungi lõuna poole toetab uus läänepoolne antitsüklon, mis võib mitu päeva Skandinaavia või Teravmägede kohal püsida. Sel juhul jätkub arktiline õhumassi juurdevool väiksematele laiustele mitu päeva ja Eestigi saab sellest intensiivsest külmalainest osa, võimalik on mereefekt vihma ja lörtsiga.
Suviselt soe päev Piigandis Kanepi lähedal
3. oktoobril saabus Eesti kohale kõrgrõhuhari, mis hoidis ilma vaikse ja päikeselise. Õhutemperatuur tõusis 12...17 °C-ni, Sõrves kõrgemalegi.
Öö jooksul jõuab lõunast kohale soojem ja ehk ka veidi niiskem õhumass. Selgel ja vaiksel ööl on soodsad tingimused udu tekkimiseks (ei tekkinud laialdselt, rohkem ainult Jõgevamaal). Päev tuleb päikeseline ja ehk veidi soojemgi, kuid hommikune udu võib püsida kohati pea keskpäevani.
30.sept. hummogu pilve! Foto: Andres Kunnus
2. oktoobri ilma määras üle Skandinaavia ja Soome kagusse tormav aktiivne tsüklon. Selle lõunaservas saabus suviselt soe õhumass, kuid 20 °C-ni õhutemperatuur enam ei tõusnud (ülempiiriks jäi 17,7 °C Kundas).
Eesti jäi sajust puutumata – esialgu ilm isegi selgines ja muutus õhtuks päris päikeseliseks muutuda. Ilm oli väga tuuline (tugevaimad puhangud Soome lahel, näiteks Vaindlool kuni 25,6 m/s).
Soojad, kuid juba märksa vaiksemad ilmad püsivad veel paar päeva, seejärel võib oodata märkimisväärset jahenemist.
Kisub uduseks. 01.10.2015 kell 01.09. Foto: Inga Sõelsepp
1. oktoober algas Lääne-Eestis uduselt, sest öise jahtumisega liitus sooja ja niiske õhu advektsioon. Hommikuks udu siiski kadus, sest tuul tugevnes. Seda põhjustas põhjatsüklonite seeria, mille üks järjekordne soe sektor laotus Eesti kohale, tõstes kastepunkti veelgi kõrgemale, seekord ka Lõuna-Eestis üle 10 °C.
Tihenes ka pilvisus, aga olulisi sademeid ei tule, suurim võimalus püsib Virumaal. Sooja oli sarnaselt eilsega kuni 17 °C (Pärnumaal, Ruhnus).
2. oktoobriks saabub läänest suviselt soe õhumass, kuid samas on ilm tuuline, võib olla isegi tormine. Õhutemperatuur ilmselt 20 °C-ni ei tõuse, aga enamikes kohtades vähemalt 15...19 °C-ni siiski. Ööpäevaga tõrjutakse õhumass vastavalt tsükloni liikumisele itta, tuul nõrgeneb ja ilm muutub jälle jahedamaks. Enne uut nädalat võib soe ja niiske õhumass veelkord Eestisse pääseda.
30.09.2015...viimane septembri päikesetõus oli võimas . Tartu. Foto: Valve Karulaas
29. septembril pidin viibima Kärdi mälestusõhtul – palun vabandust ebameeldivuste pärast, sest mõned inimesed uurisid, kus on uuendus või teatasid, et nad ei saa jätkata päevaplaaniga, kui pole siit uut infot saanud.
4. oktoobril määras ilma veel Venemaale jõudnud sooja antitsükloni lääneserv. Selles jõudis Eesti kohale suviselt soe õhumass. Nii tuli jaheda öö järel (kohati sisemaal langes õhutemperatuur 0 °C lähedale, oli öökülma) soe päev: maksimaalne õhutemperatuur kerkis 17 °C-ni. Samal ajal tihenes järjekordse põhjatsükloni mõjul pilvisus, kuid esialgu sadu ei tulnud, vaid alles öö hakul liikusid mõned sajuhood üle Eesti läänest itta.
Sellega saavadki soojad ilmad mõneks ajaks läbi, sest põhjatsükloni järel saabub põhjast arktiline õhumass. Selle sissetungi lõuna poole toetab uus läänepoolne antitsüklon, mis võib mitu päeva Skandinaavia või Teravmägede kohal püsida. Sel juhul jätkub arktiline õhumassi juurdevool väiksematele laiustele mitu päeva ja Eestigi saab sellest intensiivsest külmalainest osa, võimalik on mereefekt vihma ja lörtsiga.
3. oktoobril saabus Eesti kohale kõrgrõhuhari, mis hoidis ilma vaikse ja päikeselise. Õhutemperatuur tõusis 12...17 °C-ni, Sõrves kõrgemalegi.
Öö jooksul jõuab lõunast kohale soojem ja ehk ka veidi niiskem õhumass. Selgel ja vaiksel ööl on soodsad tingimused udu tekkimiseks (ei tekkinud laialdselt, rohkem ainult Jõgevamaal). Päev tuleb päikeseline ja ehk veidi soojemgi, kuid hommikune udu võib püsida kohati pea keskpäevani.
2. oktoobri ilma määras üle Skandinaavia ja Soome kagusse tormav aktiivne tsüklon. Selle lõunaservas saabus suviselt soe õhumass, kuid 20 °C-ni õhutemperatuur enam ei tõusnud (ülempiiriks jäi 17,7 °C Kundas).
Eesti jäi sajust puutumata – esialgu ilm isegi selgines ja muutus õhtuks päris päikeseliseks muutuda. Ilm oli väga tuuline (tugevaimad puhangud Soome lahel, näiteks Vaindlool kuni 25,6 m/s).
Soojad, kuid juba märksa vaiksemad ilmad püsivad veel paar päeva, seejärel võib oodata märkimisväärset jahenemist.
1. oktoober algas Lääne-Eestis uduselt, sest öise jahtumisega liitus sooja ja niiske õhu advektsioon. Hommikuks udu siiski kadus, sest tuul tugevnes. Seda põhjustas põhjatsüklonite seeria, mille üks järjekordne soe sektor laotus Eesti kohale, tõstes kastepunkti veelgi kõrgemale, seekord ka Lõuna-Eestis üle 10 °C.
Tihenes ka pilvisus, aga olulisi sademeid ei tule, suurim võimalus püsib Virumaal. Sooja oli sarnaselt eilsega kuni 17 °C (Pärnumaal, Ruhnus).
2. oktoobriks saabub läänest suviselt soe õhumass, kuid samas on ilm tuuline, võib olla isegi tormine. Õhutemperatuur ilmselt 20 °C-ni ei tõuse, aga enamikes kohtades vähemalt 15...19 °C-ni siiski. Ööpäevaga tõrjutakse õhumass vastavalt tsükloni liikumisele itta, tuul nõrgeneb ja ilm muutub jälle jahedamaks. Enne uut nädalat võib soe ja niiske õhumass veelkord Eestisse pääseda.
Oktoober algas järjekordse sekundaarse sooja sektori, mida põhjatsüklonite seerial oli pakkuda, laotumisega Eesti kohale (DWD)
30. septembril hakkas veidi pärast keskööd Põhja-Eestisse massiliselt saabuma kõrgrünkpilvi. See oli ilmamuutuse märk: põhjatsükloni lõunaservas laotus soe sektor hommikuks Eesti kohale ja tõrjus külma õhumassi lõuna poole. Hommikuks jõudsid need kõrgrünkpilved Lõuna-Eestisse, kus pakkusid vapustavalt värviküllast päikesetõusu. Samal ajal tugevnes tuul ja öökülm nõrgenes.
Päev oli soojas sektoris pilvine, aga sademeteta. Õhutemperatuur ulatus 17 °C-ni (Ruhnus), kastepunkt tõusis kuni 12 °C-ni, madalaim oli kagunurgas, kus külma ja kuiva õhumassi mõju püsis veel tugevaim. Seega muutus õhk tunduvalt niiskemaks.
Tekkinud põhjatsüklonite seeria muudab lähipäevade ilma tuuliseks, on nii sooja kui külma õhumassi sissetunge, kuid 20-kraadist varasügisest leitsakut oodata siiski pole. Kõige soojem ja tuulisem on ilmselt 2. oktoober (maksimaalne õhutemperatuur võib ulatuda 18 °C-ni). Samuti ei ulatu Eestini sajud või jäävad need nõrkadeks.
Hommikuks laotus Eesti kohale põhjatsükloni sekundaarne soe sektor, mis tõi ilmamuutuse (DWD).
29. septembri ilma määras antitsüklon, mille idatiivas oli õhumass jahe. See oli ka põhjuseks, miks tundus 10...15 °C paljudele inimestele lausa külmana. Ilm oli üsna tuulevaikne ja päikeseline, kuigi rünkpilvi tekkis lõunaks päris palju. Õhtuks selgines taas ja õhutemperatuur langes kiiresti alla 10 °C, keskööks kohati sisemaal isegi 0 °C lähedale – oodata on esimest tugevat hallaööd.
28. septembril tugevnes antitsüklon, aga mitte veel piisavalt, et hoida ilm Läänemere idakaldal päikeseline ja kuiv – õhumassivahetuse tõttu tihenes pilvisus, mis segas ülikuu jälgimist. Päevalgi põhjustab sellega seotud lohk pilvisust ja hoovihmu. Õhutemperatuur on sügise algusele kohane, jäädes alla 15 °C.
Antitsüklon liigub ühes soojema õhumassiga tasapisi ida poole, samas aktiviseerub suurtel laiustel tsüklonaalne tegevus (tsüklonite seeria). Need põhjatsüklonid toovad pigem sooja kui külma õhumassi sissetunge (advektsioone) ja põhjustavad tuule tugevnemist. Suure kauguse tõttu sademeid ei pruugi tulla või on neid Soome lahe ääres.
Nädala lõpuks on oodata uue blokeeriva antitsükloni väljakujunemist Venemaal. Selle põhjaservas algab 2. oktoobril palava õhumassi sissetung. Nii võib õhutemperatuur 4. oktoobriks tõusta koguni 20 °C lähedale.
Tuleb sügise alguse kohta üsna tavaline nädal nii õhutemperatuuri kui aktiviseeruva tsüklonaalse tegevuse poolest (eriti 70ndatel laiustel). Esialgu on tendents jahenemisele, kuni nädala teiseks pooleks kujuneb välja uus, senisest madalam temperatuurifoon.
Nädal algab vaatamata läänest läheneva antitsüklonile pigem pilviselt ja sajuselt, sest rõhkkonna äärealadel tegutsev tsüklon pääseb mõjule. Lisaks, antitsükloni idaservas algab põhjast märkimisväärne külma õhu advektsioon (senine soe õhumass asendub palju külmemaga). See tähendab, et õhutemperatuur jääb valdavalt alla 15 °C ja tekib öökülmaoht (nullisotermi saabumine Eesti kohale).
Nädala teiseks pooleks võib välja kujuneda lääne-idasuunaline soe kõrgrõhuvöönd. Kui see jääb mõneks päevaks püsima, võib tulla midagi vananaistesuvelaadset: soojad ja päikeselised päevad, aga jahedad ööd ja udused hommikud. Kui põhjatsüklonid on piisavalt aktiivsed, siis tõrjutakse kõrgrõhuvöönd üsna ruttu minema ja asemele tuleb heitlik ilm tuulte tugevnemiste ja vaheldumisi sooja-külma õhu sissetungidega (advektsioonidega) – see näib tõenäolisem variant.
Veel on võimalik, et heitliku ilma periood jääb lühikeseks, sest tekib uus antitsüklon, mis liigub itta ja kindlustab lõpuks rahuliku ilma. Euroopa mudel on arvutanud oktoobrikuusse koguni kuumalaine: http://www.wetterzentrale.de/pics/Recm1682.gif. Sarnane oli olukord 2000. a oktoobri algul: http://www1.wetter3.de/Archiv/GFS/2000100206_1.gif.
Veel on võimalik, et heitliku ilma periood jääb lühikeseks, sest tekib uus antitsüklon, mis liigub itta ja kindlustab lõpuks rahuliku ilma. Euroopa mudel on arvutanud oktoobrikuusse koguni kuumalaine: http://www.wetterzentrale.de/pics/Recm1682.gif. Sarnane oli olukord 2000. a oktoobri algul: http://www1.wetter3.de/Archiv/GFS/2000100206_1.gif.
32 kommentaari:
Tere!
Kass te oskate öelda , millal võiks tulla lumi maha?
Hooajaprognoosid ja -väljavaated näitavad pika ja sooja sügise võimalust. Esimene lumi võib sellele vaatamata tulla juba oktoobris (mõni külma õhu advektsioon), aga võib nihkuda ka alles novembri- või detsembrikuusse, nagu juhtus nt 2011. a-l.
eelmine aasta tuli ka lumi alles 21. novembril.
aga 2013 juba 25. septembril väike-maarjas.
sel aastal vastukaaluks oli päev varasem kuupäev aga palav ning täna 3 aastat tagasi oli äikesetorm - pmst sõna otseses tähenduses.
Ilmateenistusel peaks tänaöist ilma olema küll lihtne ennustada, sest kuuvarjutus ju tulemas ;D.
Selle kohta on räägitud siin: http://www.ilmateenistus.ee/wp-content/themes/emhi2013/data/raadio/ilm_2015-09-27_10_puhas.mp3. Ega väga lihtne ole, sest oleneb pilvisusest, seda on raske prognoosida.
Seda eelmist aastat ei maininud, aga näiteid leiab, kui esimene lumi sügisel on tulnud ebatavaliselt hilja.
päris räme ülitsüklon on arvutatud 29 ja 30 septiks grööni ja norra merele. ilm on tormine isegi umbes 1000 km ulatuses korraga.
Jah, see on ilmselt seotud tsüklonite seeriaga suurtel laiustel. See tekib siis, kui suureneb õhumasside kontrast polaaralade ja keskmiste laiuste vahel, sest sellega kaasneb barokliinsuse suurenemine ja ühtlasi parasvöötmetsüklonite teke ja areng.
Järgmine garanteeritult pilves ilm on 27.07.2018 hilisõhtust.
Põltsamaa külje all sadas täna hommikul lumekruupe (või sellele sarnast /nagu raheterad, aga purunesid kergelt katsudes/), hiljem sadas midagi lörtsilaadset.
Jah, see on ilmselge viide sellele, et õhumass on (väga) jahe: ka andmed näitasid, et tahked sademed võivad maapinnani jõuda, sest ei jõua ära sulada: http://weather.uwyo.edu/cgi-bin/sounding?region=europe&TYPE=TEXT%3ALIST&YEAR=2015&MONTH=09&FROM=2900&TO=2900&STNM=26038
Täiega vastik öökülm...Tuleb üheks ööks põhimõttel, "lehtede rikkumiseks piisab ühest korraks küll, aga tugevalt".
Aga siis kui talv on, oota miinuskraade nagu pilvitu ilmaga kuuvarjutust. (Viimase 3 sõna kombot võibki ootama jäädagi ju :D)
Hilissügis saabub fenoloogiliselt tänavu jälle varem vist.
Sügis 2013 on unustamatu, sest esimene tugev öökülm vähemalt siin loodes tuli alles 18. oktoobril kui õigesti meeles. Tõsi, pooled lehtedest langesid seetõttu kõigest ööpäevaga.
Vaatlusandmete järgi on igatahes poolel mandril "sooja" juba kraad-paar jäänud, Tudus juba miinustes.
------------------------------------
Õhumassi järgi hindaks öökülma õhus kuni -3 kraadi, maapinnale -6..-7 kraadi, kuid tuul peaks varahommikuks juba märgatavalt tugevnema.
@ 29. september 2015 20.23
Kas pildistada/filmida said? See oleks väärt materjal.
Öösel toimus ilmamuutus ja öökülm jäi oodatust nõrgemaks. Tallinnas vist ei kahjustanudki see eriti midagi, aga kõige tugevam oli see Kagu-Eestis, piirkondlike erinevusi arvestamata.
sakus vist ka õnneks vähemalt puid ei rikkunud - lehti puudelt laialikandunud polnud, kuigi tuul juba kell 9 üsna tugev.
sahus suht räme udu praegu.
Jah, paar tuttavat sattus isegi segadusse; üks neist arvas, et tulekahju, hea et päästeteenistusse ega politseisse ei helistanud.
Saabuva tormi maksimum jääb taaskord traditsioonililiselt meiemail öisele ajale. Peab vist omale väga valgustundliku kaamera soetama, päris tõsiselt kohe, et ka öösel kogenut kuidagi ka normaalselt talletada saaks.
Huvitav märkida, et september oli keskmisena soojem kui nt 2012. ja eelmise aasta juuni. Tõsi, seda vaid 0,1 kraadi võrra. Poleks olnud 18.09 öö troopiline, siis vist olnuks kuu juunidest külmem ikkagi..
Jah, paar kuuma päeva ja ööd tegid muidu kõrge temperatuurifooni taustal oma töö.
Päris haige küpsistemaania on lahti läinud viimastel kuudel. Nüüd juba ilmajaam.ee ehk postimees.ee hakkas/hakkab pinda käima nende teadetega. Järgmine on vist delfi ja ilm.ee,
wetterzentrale igatahes juba paar kuud tüütab sellega.
Levib nagu seakatk see küpsisemaania. Paari aasta pärast pmst kõik saidid nõuavad "OK" või "Nõustun" vajutamist, kui tahad suurt osa oma ekraani ruumist tagasi saada.
-----------------------
Sellegipoolest ei kavatse ma veebisirviku vahemälu/andmete kustutamist lõpetada, kuna mitusada MB mälu läheb raisku.
Jah, selline arengusuund tundub tüütu ja näivalt arusaamatu. Mõnes kohas, nt siin, tuleb oodata 15 sekundit, enne kui saab ligi: http://www1.wetter3.de/hinw_er.html.
eilsete ja tänahommikuse gfs uuenduse järgi tundub, et klim.sügis jääb sel aastal nädalaseks, sest järgmise nädala keskpaigast võib mitmel järjestikusel ööpäeval keskmine mõnes kohas isegi juba alla 0 langeda! see tähendab seda, et saabuks nagu hilissügis ning vahelduva lumikatte ning 0-lähedase keskmisega vist juba eeltalv? (oletame, et sooja ega kuumalaineid enam ei tule)
Jah, kui see arktiline õhumass jääb püsima, siis tuleks midagi 2002. a sarnast, kui eeltalv hakkaski juba oktoobri esimese nädalaga.
Mnjaa ilmateenistus mainib oma prognoosis ka lörtsisadu:
Reedel (9.10.) Venemaa madalrõhuala mõju järjest suureneb. Kui öösel sajab peamiselt Ida-Eestis, siis päeval juba mitmel pool vihma ja lörtsi. Puhub mõõdukas põhjakaare tuul. Õhutemperatuur on öösel -2..+2, rannikul kohati 6, päeval 5..9°C.
Vat ei tea jah, meri veel tublist üle +10 kraadi, seega mereefekt võib põhjarannikule ja saartele rohkelt lund tuua. (Tugeva saju korral ju on nullisoterm kerge aluspinnani laskuma)
Just, see võimalus on täiesti veel olemas: http://www.wetterzentrale.de/pics/Recm1442.gif
Yle Sää sõnul võib juba pühapäeval-esmaspäeval Kesk- Soomes lund sadada. Millal eelmine aasta esimene lumi tuli?
Uhh, seda peab uurima, esimese hooga ei meenu. Siin võib mingit infot olla selle kohta: http://lepo.it.da.ut.ee/~cbarcus/2014.htm
Eestisse saabus esimene lumi 21.11.14, kui õigesti meeles. Soome kohta paraku ei tea.
GFS ja Euroopa mudelid mõlemad näitavad põhjarannikul mereefekti (?), nõrgad sajukogused Põhja- Eestis mitu päeva.
http://www.wetterzentrale.de/topkarten/fsavneur.html
Siis on võimalus, et tuleb mereefekt vihma ja lörtsina, kohati ehk ka lume- ja jääkruupe sekka.
Ja esimene libe saabub nagu ikka ootamatult :)
Postita kommentaar