Kommentaariumi link
21. juunil määras ilma väheaktiivne madalrõhuväli, kuid Eesti kohale saabus taas aktiivne frontaaltsoon, mistõttu pilvisus tihenes ja õhtul läks lõuna poolt alates sajule. Äike jäi Lätti (http://www.puuppa.org/~pnuu/salama/arkisto.php?pvm=20150621).
Niiske õhumassi tõttu tekkis öösel paljudes kohtades udu, mis püsis Soome lahel ja kohati rannikualadel kogu päeva. Kaugemal sisemaal on sooja kohati üle 20°C, kuid udustel rannikualadel 12...15°C.
Läänemerele liigub tsüklon, mistõttu ilm on järgmistel päevadel sageli sajune. Sooja on enamasti alla 20°C, aga päikeselisematel tundidel võimalik siiski üle selle piiri.
Pilvepilte Simunast 21.06.2015. Kairo Kiitsaku foto
20. juunil kujundas ilma endiselt Läänemere kohal tasapisi täituv tsüklon. Öö jooksul saabus Eesti kohale frontaaltsoon, mistõttu läks sajule. Päeva esimene pool oli vihmane, kohati oli sadu tugev (rohkem Ida-Eestis), kuid hiljem ilm paranes – esialgu hoovihmad üksikute äikestega (http://www.puuppa.org/~pnuu/salama/arkisto.php?pvm=20150620), õhtul enamasti kuiv ja päikeseline. Päeva jooksul arenes Soome lahel advektsiooniudu, mis jõudis briisiga põhjarannikule.
Nädal algab uue tsükloni tugevnemise ja sadude saabumisega – kuivaperioodil on mõneks ajaks nähtavasti lõpp.
Rünkpilved Jõgeva ääres 19.06.2015. Kairo Kiitsaku foto
19. juunil määras ilma jätkuvalt Läänemere kohal tasapisi täituv tsüklon. Laussadu asendus hoovihmadega, kuid äikest siiski ei registreeritud (http://www.puuppa.org/~pnuu/salama/arkisto.php?pvm=20150619). Tuul jäi üle pika aja päris nõrgaks (kohati sisemaal puhangud alla 5 m/s) ja ilm muutus taas veidi soojemaks (enamasti üle 15°C).
Nädala lõpuks tsüklon täitub ja kaob ilmakaardilt. Kuna antitsüklonit või selle harja ei ole selle asemele veel oodata, on päeval hoovihmad sagedased, kohati on äikest. Rõhuväli muutub väga lamedaks (väikesegradiendiliseks) – üle pika aja on oodata päris nõrga tuulega või isegi tuulevaikseid päevi.
18. juunil kujundas ilma madalrõhulohk, mis arenes osatsükloniks. See tõi sajuse ilma, mistõttu sooja oli valdavalt alla 15°C, kuid õhumass soojenes veidi.
Nimetatud osatsüklon iseseisvub, kuid jääb Rootsi või Läänemere kohale. Seetõttu püsib õhumass üsna soe, aga hoovihmad on igapäevased ja kohati on äikestki. Lõunavoolu tõttu jõuavad hoogsajupilved põhjarannikulegi.
Tsüklon okludeerub nädala lõpuks ja kaob arvatavasti selleks ajaks ilmakaardilt. Kuna laskumisinversiooni põhjustavat tugevat antitsüklonit või selle harja pole veel ette näha, püsib päevasel ajal suur ka hoovihmavõimalus, eriti sisemaal.
Kalapilved :) Kuressaare 16.06.15 kell 16:40. Foto: Külli Kivirand
17. juunil vähenes tsüklonite tähtsus ja mõjule pääses kõrgrõhuhari. See tõi ööseks selge ja külma ilma (kohati öökülm), aga päeval sisemaale taas hoovihmu, üksikutes kohtades oli äikest. Ilm onlioluliselt soojem kui aasta eest (http://ilm.ee/?512526), kuid maksimum siiski kõikjal alla 20°C.
Nädala teisel poolel hakkab ilma kujundama järjekordne läänetsüklon. See tuleb ilmselt Eesti kohale ja põhjustab hoogsademeid kohatise äikesega mitmel järjestikusel päeval. Läheb pisut soojemaks.
Autoga ei saa kuidagi rahulikult enam sõita smile-emotikon, niikaua kui otsisin paremat võtte kohta oli vaade kadunud, hea et seegi tehtud sai ... Täna 16.06.15. kell 10:05 Tammsaare teel, Margus Vilisoo foto.
16. juuni ilma määras endiselt põhjapoolne (Koola poolsaarel asuv) tsüklon, mistõttu sadas päeva sisemaal hoovihma, ennelõunal ja keskpäeval oli kohati äikest ja sadas rahet. Sooja oli kõikjal alla 20°C, mis on võrreldav aastataguse ilmaga. Päeva jooksul tugevnes taas tuul.
Ilm 15.-21. juunil. Ilma kujundab esialgu põhjapoolne tsüklon, mis hoiab jahedust, aga hiljem asendub selle mõju järjekordse läänetsükloniga. Seetõttu on ööd valdavalt kuivad ja öökülmaohuga, päevad suure tõenäosusega hoogsajused, ainult mere kohal ja rannikualadel võib täiesti päikeseline ilm jääda püsima. Hoovihmade võimalus on suurem nädala teisel poolel. Vaata ka ilmapäevikut.
21. juunil määras ilma väheaktiivne madalrõhuväli, kuid Eesti kohale saabus taas aktiivne frontaaltsoon, mistõttu pilvisus tihenes ja õhtul läks lõuna poolt alates sajule. Äike jäi Lätti (http://www.puuppa.org/~pnuu/salama/arkisto.php?pvm=20150621).
Niiske õhumassi tõttu tekkis öösel paljudes kohtades udu, mis püsis Soome lahel ja kohati rannikualadel kogu päeva. Kaugemal sisemaal on sooja kohati üle 20°C, kuid udustel rannikualadel 12...15°C.
Läänemerele liigub tsüklon, mistõttu ilm on järgmistel päevadel sageli sajune. Sooja on enamasti alla 20°C, aga päikeselisematel tundidel võimalik siiski üle selle piiri.
20. juunil kujundas ilma endiselt Läänemere kohal tasapisi täituv tsüklon. Öö jooksul saabus Eesti kohale frontaaltsoon, mistõttu läks sajule. Päeva esimene pool oli vihmane, kohati oli sadu tugev (rohkem Ida-Eestis), kuid hiljem ilm paranes – esialgu hoovihmad üksikute äikestega (http://www.puuppa.org/~pnuu/salama/arkisto.php?pvm=20150620), õhtul enamasti kuiv ja päikeseline. Päeva jooksul arenes Soome lahel advektsiooniudu, mis jõudis briisiga põhjarannikule.
Nädal algab uue tsükloni tugevnemise ja sadude saabumisega – kuivaperioodil on mõneks ajaks nähtavasti lõpp.
19. juunil määras ilma jätkuvalt Läänemere kohal tasapisi täituv tsüklon. Laussadu asendus hoovihmadega, kuid äikest siiski ei registreeritud (http://www.puuppa.org/~pnuu/salama/arkisto.php?pvm=20150619). Tuul jäi üle pika aja päris nõrgaks (kohati sisemaal puhangud alla 5 m/s) ja ilm muutus taas veidi soojemaks (enamasti üle 15°C).
Nädala lõpuks tsüklon täitub ja kaob ilmakaardilt. Kuna antitsüklonit või selle harja ei ole selle asemele veel oodata, on päeval hoovihmad sagedased, kohati on äikest. Rõhuväli muutub väga lamedaks (väikesegradiendiliseks) – üle pika aja on oodata päris nõrga tuulega või isegi tuulevaikseid päevi.
18. juuni õhtul jäi suurem sadu järele (Tallinnas). Eero Hermanni foto
18. juunil kujundas ilma madalrõhulohk, mis arenes osatsükloniks. See tõi sajuse ilma, mistõttu sooja oli valdavalt alla 15°C, kuid õhumass soojenes veidi.
Nimetatud osatsüklon iseseisvub, kuid jääb Rootsi või Läänemere kohale. Seetõttu püsib õhumass üsna soe, aga hoovihmad on igapäevased ja kohati on äikestki. Lõunavoolu tõttu jõuavad hoogsajupilved põhjarannikulegi.
Tsüklon okludeerub nädala lõpuks ja kaob arvatavasti selleks ajaks ilmakaardilt. Kuna laskumisinversiooni põhjustavat tugevat antitsüklonit või selle harja pole veel ette näha, püsib päevasel ajal suur ka hoovihmavõimalus, eriti sisemaal.
17. juunil vähenes tsüklonite tähtsus ja mõjule pääses kõrgrõhuhari. See tõi ööseks selge ja külma ilma (kohati öökülm), aga päeval sisemaale taas hoovihmu, üksikutes kohtades oli äikest. Ilm onlioluliselt soojem kui aasta eest (http://ilm.ee/?512526), kuid maksimum siiski kõikjal alla 20°C.
Nädala teisel poolel hakkab ilma kujundama järjekordne läänetsüklon. See tuleb ilmselt Eesti kohale ja põhjustab hoogsademeid kohatise äikesega mitmel järjestikusel päeval. Läheb pisut soojemaks.
17.06.2015.a. kell 00:49. Saaremaa, Orissaare. Kalmer Saare foto
Lumesadu 17.06.2014. Ülemine foto: Leili Roosalk, alumine: Gaida Jakson (Viljandis).
16. juuni ilma määras endiselt põhjapoolne (Koola poolsaarel asuv) tsüklon, mistõttu sadas päeva sisemaal hoovihma, ennelõunal ja keskpäeval oli kohati äikest ja sadas rahet. Sooja oli kõikjal alla 20°C, mis on võrreldav aastataguse ilmaga. Päeva jooksul tugevnes taas tuul.
15.06.2015.a. kell 22:10. Saaremaa, Kanissaare. Kalmer Saare foto. Kommentaar: paistab, et tegu on õietolmutaraga, vt lähemalt http://www.atoptics.co.uk/droplets/pollen1.htm.
Ilm 15.-21. juunil. Ilma kujundab esialgu põhjapoolne tsüklon, mis hoiab jahedust, aga hiljem asendub selle mõju järjekordse läänetsükloniga. Seetõttu on ööd valdavalt kuivad ja öökülmaohuga, päevad suure tõenäosusega hoogsajused, ainult mere kohal ja rannikualadel võib täiesti päikeseline ilm jääda püsima. Hoovihmade võimalus on suurem nädala teisel poolel. Vaata ka ilmapäevikut.
15. juunil asendus suvine leitsak tavapärase soojusega, st õhutemperatuur jäi kõikjal alla 20°C. Päeva jooksul liikus üle maa hoogsajupilvi, mõned detektorid näitasid hommikul Tallinna läheduses ka välke. Õhtuks jäi sajuhooge vähemaks ja need nõrgenesid. Tuul tugevnes päeva teiseks pooleks, aga tormiseid puhanguid ei registreeritud (tugevaimad kuni 16 m/s).
Pilved Kesk-Eestis
37 kommentaari:
Hoogsademetega ilm tähendab jälle seda, et saared ja Loode-Eesti jäävad vist jälle kuni järgmise laussajuni kõrbema.
Vähemalt tuli laussademeid üsna märkimisväärselt. 18.-20. juunil tulevad pilved pigem lõunakaartest.
See oleks küll tore, siis Tallinnassegi vast jõuab korralikult sademeid.
täna 2 aastat tagasi oli öökülm ning päeval joonpagi (ka põhjaeestis!) ning homme aasta tagasi juunikuine talveilm! (loodetavasti tuleb mu eluajal veel)
Termiliste äikeste (aluspinna soojenemisel tekkivad) võimalikkus on astronoomiliselt peagi poolepeale jõudmas, kuid siiani pole siin loodes essugi olnud. Isegi 2012. a suvel sai esimest äikest juba 21. mail nähtud. See oli see päev, mis tõi 26 kraadi ja seda hoopis läänepoole.
------------
Tänane päev taas loodekatele pettumus.
Homseks lubatakse laussadu ning see tähendab, et saartel ja siin loodes on lootust samuti vihmakosutusele.
huvitav miks ukrainas ja selle lõunaosas (krimmis) pilved juba teist nädalat seisavad või üliaeglaselt liiguvad. samas eestis peaaegu alati kihutavad. ilmselt see ongi põhjus, miks tallinnas harva sajab suvel. ukraina rannikul tänu aeglususele jõuavad äikesed juba rannikul tekkida.
-----------
sakus täna taaskord ilm sajuta. homme on lootust sajule, nagu eelmine mainis, kuid laussajuga on äike ülivähetõenäoline.
@ 17. juuni 2015 13:46
Ma varakevadel siin blogis küsisin muide, et kas Krimmis on rohkem äikest kui Eestis. Nüüd, igapäevase Sat24 jälgijana sain kinnitust, et ikka tublisti-tublisti on seal äikest rohkem kui Eestis.
kas 08.08.2010 äikesetorm oli ikka hiidpagi? või hoopis ülirünksajupilv? mis vahe neil süsteemidel on?
Vaadates sat24.com-st pilvisust ning et välke pole üldse registreeritud meile lähenevas madalrõhkkonnas, tundub et homme on äikesevõimalus Eestiski oodatust tunduvalt väiksem.
Eile jäi vastamata, sest oli ametliku lõpetamisega tegemist ja öösel ununes. Õhtul on ehk aega tegeleda siinsega.
Õnnitlen lõpetamise puhul, Jüri!
----------------------------
Vaatasin just, et olin Jüriga taaskord samal ajal postitanud :).
Kas 30-45mm vihma 24 tunni jooksul on palju?
@ 18. juuni 2015 17:45
Muidugi on. Kuid erakordsus oleneb sellest, kas see sadu tuli hajusalt 24 tunni jooksul või sellest nt ainult 5 tunni jooksul. Ja sellest, kas oli tegu hoogsajuga või laussajuga või hoopis mõlemaga.
Mõtle nüüd nt (juuni)kuunormile, kui iga ööpäev sajaks 30-45mm. Korrutad selle 30ga ja saaksid kuu sademete summa.
Aastanormist rääkimata..
Siit järelda, kas on palju või mitte.
100 mm/24 t on Eestis samuti olnud, kuid see on erakordne. Nt 2012 07.07.2012 ja 18.05.2013 olid sellised sajuhulgad.
Ööpäevasest sajuhulgast veel - olen kuulnud, et tavalise ööpäevase sajuhulga konkreetse kuu kohta saad, kui jagad kuunormi kuu päevade arvuga. 5 mm ööpäevas peetakse juba korralikuks mõõdukaks sajuks.
Aga jah, Jüri on kindlasti paremini kursis :).
huvitav miks ukrainas ja selle lõunaosas (krimmis) pilved juba teist nädalat seisavad või üliaeglaselt liiguvad. – Ilmselt põhjuseks rõhkkonna kese või väga väikese baarilise gradiendiga väli. Ilmakaarte uurides paistab see nii olevat: http://www2.wetter3.de/Archiv/GFS/2015061106_42.gif (http://www2.wetter3.de/Archiv/). Eesti on rohkem läänevoolu mõjutada ja juhtvool on tugevam, sellest ka pilvede kiirem liikumine, kuid on erandeid, nt 6.-7.07.2014.
Ma varakevadel siin blogis küsisin muide, et kas Krimmis on rohkem äikest kui Eestis – Sai vist vastatud, et on küll. See aasta on see aasta, aga klimaatiliselt on ka nii – ikkagi lõunapoolsem koht, niiskuseallikas lähedal jne.
kas 08.08.2010 äikesetorm oli ikka hiidpagi? või hoopis ülirünksajupilv? – Jah, oli küll, see on päris kindlalt teada, vt http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/30575/VELLE_TOLL.pdf?sequence=6.
mis vahe neil süsteemidel on? – Kõige lihtsamalt öeldes: ülirünksajupilv (supercell) sisaldab tingimata mesotsüklonit, aga hiidpagi mitte tingimata, vaid sellel on teistsugune definitsiooni alus:
vastavalt Johns’ile ja Hirt’ile on järgnevalt toodud kuus tingimust laskuvate tuulepuhangutega konvektiivse süsteemi klassifitseerimiseks hiidpagina:
(a) konvektsiooniga kaasnevate tuuleiilide ala pikem telg peab olema vähemalt 400 km pikkune ja iilide kiirus üle 26 m/s;
(b) tugevate tuuleiilide põhjustatud kahjustuste tekkimine peab näitama tormi ajalist kulgu (kas siis ühe süsteemi liikumist või mitme üksteisele ajaliselt järgneva süsteemi liikumist);
(c) kahjustuste alal peab olema vähemalt kolm punkti (vahemaaga 64 km või rohkem) tuuleiilidega vähemalt 33 m/s või kahjustused, mis vastavad Fujita poolt 1971. aastal defineeritud F1 skaalale (sellele vastavad tuuled on suurusjärgus 33-50 m/s);
(d) järjestikuste tuulekahjustuste vahe ei tohi olla suurem kui 3 h;
(e) konvektiivne süsteem peab olema ajas ja ruumis pidev;
(f) tuulekahjustused peavad olema seotud sama MCS-ga. (võetud Velle Tolli magistritööst, link eelnevalt antud).
Õnnitlen lõpetamise puhul, Jüri! – Suur tänu! Ega see päris lõpp ei ole – jätkub doktorantuur.
Kas 30-45mm vihma 24 tunni jooksul on palju? – Jah, juba 20 mm ööpäevane sajuhulk on väga suur, sest sellele vastav korduvusperiood on 1 aasta või rohkem. 40 ööpäevasele sajuhulgale vastav korduvusperiood on olenevalt jaamast juba 2,6–9,2 aastat (vt lk 29: http://ilm.ee/kola/pildid/jyri/MAGT%d6%d6_Kamenik_J%fcri.pdf).
õhtune gfs väljund on labiilsuse osas tublisti lahjenenud - homme ongi lähiaja parim konvektsioonipäev viimatise uuenduse järgi, kuid sedagi nähtavalt kärbitud.
kui kesk- ja kõrgpilved domineerivad, siis ilmselt äikest ei tule ka homme.
sat24 järgi ongi homme ilmselt see teine variant.
kas tallinnas tuleb täna äikest
Võimalik, kuid suurima tõenäosusega lihtsalt hoovihmad/välkudeta äike: http://www.wetterzentrale.de/pics/Rtavn1811.gif
Nüüd ongi siis kätte jõudnud aeg, kus saab tsiteerida kuutagust öeldut (mailõpu/juunialguse kohta) juuliga seostatult : "Enne juulit erilist sooja ega äikeseperioodi ei paista."
See oligi ühtlasi osa sellest pikast kommentaarist, et "...siis juba enne augustit, jne-jne. Nii ootamegi ja ootamegi tulemusteta, kuni ongi sügis käes."
Pmst 2 äikesekuud nigelate äikesega sel aastal jäädavalt raisus. Astronoomiliselt ongi termiliste äikeste võimalikkus juba poolepeale jõudnud.
------------
Aga jah, ilm juba on kord erinev. Jääme siis ootama tormiderohket sügist.
sakus igatahes lauspilves ning hommikul sadas u 1 tund mõõdukastugevat vihmagi. nüüd nõrgapoolsed sajud.
Rumal on öelda, milline tuleb järgnev osa suvest.
lääne-nigulas mõõdeti kell 15 jõhker (pagi)tuulepuhang, 37,5 m/s.
@20. juuni 2015 12:34
Vähemalt oli mul julgust oma arvamust avaldada.
Igatahes on selle aasta suvi on olnud seni (ja on väga tõenäoliselt ka lõpuni) sitem kui 2012. suvi.
2012. aasta suvel oli nii äikest kui soojust tänaseks kuupäevaks rohkem olnud kui tänavu.
Okei, äikest siis ärgu tulgu, kuid ka soojust pole ju olnud! (20-kraadiseid päevi on vist hädavaevu 10 olnud) Sugulaste öeldu kohaselt on ka seal Kagu-Eestis tänavu pidevalt sant suusailm olnud - nii äikest kui sooja stiilis "siin-seal".
--------------------
Kunagi ütleski mu geograafiaõpetaja tunnis, et EESTI KLIIMASOOJENEMINE tähendabki aastaaegade sügistumist ehk ühtlustumist. Talve ja suve keskmise vahe hakkab vist olemagi tulevikus 20 kraadi või vähem. Eelmise sajandi esimeses pooles olevat talved olnud lumised, mitte porised.
--------------------
Üle 13 kraadi pole ööpäeva keskmine veel Eestis nädal jutti sel aastal veel olnudki? Teab keegi?
-----------------------------------------------------------------------------------
@ 20. juuni 2015 15:37
See oli viga. Sel ajal polnud seal isegi rünksajupilvegi mitte, rääkimata äikesest. Teiseks Lääne-Eesti sisealadel pole nii tugev pagituul ealeski võimalik, sest isegi Ida-Eestis esineb üle 30 m/s pagi keskmiselt kord-paar kümnendis.
Tartus on siiamaani vaid üks lühiajaline äike olnud (16. aprillil), rohkem ei midagi.
tartu ometi ju sakust kaugel sisemaal. aga ses mõttes asi see 1 äikegi, sest sakus pole üldse sel aastal äikest olnud. nüüd hakkan mõistma mida 1991. a. suvel äikesehuvilised tundsid...
hommikuks ilm vist pilves jälle - lätist-leedust mingi pilvemass läheneb.
@20. juuni 2015 16.46
Olen põhimõtteliselt kõige öelduga nõus. Arvan, et järelejäänud suvest on siiski natuke vara järeldusi teha, kuid see tundub üsna realistlik, mida pakkusid, sest praegune ilmamuster ei näi kuskilt poolt lagunevat. Hirmutav on seegi, et kui 2012. aasta suvele eelnes üsna soe kevad, siis tänavu võrdlemisi jahe, mis jätkub siiani.
Jah, pole siin Kagu-Eestis sel kevadel millegagi eputada.
Juuni alguses oli mõnel pool nädal aega järjest napilt üle 13 kraadi sooja.
Polaarmesokad näha kirdes, kuid on üsna madalal horisondi kohal!
Varsti juba juuli käes, aga merevesi ikka hädavaevu 10 kraadi soe. Paistab et sel aastal augustis merel äikest peale mõne pisikolde ei tulegi :(.
Õhtuses AK-s oli juttu senimaani jahedana püsinud ilmast. Ain Kallis meenutas muuhulgas 1999. aastat: alates 12. minutist http://etv.err.ee/v/paevakajasaated/aktuaalne_kaamera/saated2100/553ccb8e-24fb-44b8-bdd4-20a1df20277f
Aga atmosfääri kaootilisus on teadupärast ju ettearvamatu. Kui 1999, 2010, (2012), 2014 juunid olid külmad ja teised suvekuud soojad, siis miks mitte 2015. aasta ei võiks jaheduse kasuks teistmoodi olla? Seega sel aastal saame vb harulduse osaliseks - kõik pot.suvekuud tulevad keskmisest jahedamad. Saame juulis öökülma, jne.
tundub, et piirkiht on korralikeks rünksajukateks liiga stabiilne.
Jah, muidugi võib suvi tulla ühtlaselt jahe ja äikeseta. Leedu ilmajaamade andmeid vaadates leidus neid aastaid, kui polnud suvekuudel äikest, miks siis Eestis kui põhjapoolsemas riigis ei või tulla.
Piirkihi kommentaari vastuseks selline arutelu FB-st:
Kairo Kiitsak
Rünkpilvi ikka on
Nüüd tulin arvutisse tagasi
Prognoosid näitavad jah alles peale 18 midagi head
Mind pigem huvitab, mis täna ja homme tuleb.
Jüri Kamenik
15:25
pole, aga 27. on
Kairo Kiitsak
15:26
Millest järeldad, et ei tule?
Jüri Kamenik
15:29
mulle tundub, et konvektsioonitasapind pole piisavalt kõrge
http://laguja.meteo.net.ee/diagrammid.html
seal kõrval on andmed -- 5,5 km pole äikeseks piisav, peaks vähemalt 7 km olema
kui sa vajutad edasi, näed, et konv.tasapind tõuseb küll
Kairo Kiitsak
15:31
Jep
Jüri Kamenik
15:31
15 UTC on isegi 6185 m antud, aga seegi jääb äikeseks vist napiks
Kairo Kiitsak
15:31
18 UTC, 7,3
Jüri Kamenik
15:32
Jüri Kamenik
jah, sellest piisaks, aga tuleb teine limiteeriv faktor -- päikese vähenevast soojendavast mõjust nõrgenevad konv.voolud
see tähendab, et jääkristallide produktsioon ei pruugi välkude tekkeks piisav olla
kui on mõni front lähedal, siis pole päikesel nii suurt tähtsust
Kairo Kiitsak
15:33
Iga päev näitavad mudelid häid võimalus, aga äikest ei tule. Ei julge enam neid väljavaateid tehagi juunis, täiesti mõttetu viimasel ajal.
Mitte midagi ei tule.
Jüri Kamenik
15:34
Tegelikult vastab kõik täpselt nt GFS-le -- kui on LI -1 ja CAPE max 300-500 J/kg, siis midagi sellist võikski oodata - rünksajupilvi palju, välke mõnes üksikus kohas Eestis, sest konv- tasapind enamasti alla 7 km kõrgusel.
Egert Hobolainen
15:38
No lätis on kollakas rünksajukas sürgaverelt näha
Kairo Kiitsak
15:39
Täiesti pointless, taevas põhiliselt kihtrünkpilved
Rüngad tekivad ja mingi hetk lagunevad tuimalt ära.
Jüri Kamenik
15:41
pole aktiivset fronti, õhumassi vertikaalne temp. gradient on liiga väike jne
äikeseks pole tingimused kuigi head, aga mõni üksik välk kuskil on võimalik
neid asju, mis äikest mõjutavad, on nii palju -- praegu sai nim. konv.tasapinna kõrgust ja temp, vertikaalset profiili
CAPE-LI kaardid on ainult pisike pusletükk kõikidest nendest asjadest, mis äikese teket võiks mõjutada ja mida peaks vaatama
need kaardid on hästi mugavad, mistõttu enamasti sellega piirdutakse
ega ma ise ka viitsi kõiki asju vaadata, mida võib olla peaks
Kairo Kiitsak
15:43
Õpetaks keegi mulle seda, kuidas ja mida kogu aeg vaadata enne väljavaate koostamist. Pole veel ülikooligi jõudnud ja seega selliseid teadmised puuduvad
Praegu täielik kosmoseteadus.
Jüri Kamenik
15:44
ja enamik vajalikest asjadest pole niisama kättesaadavad, nt konv.tasapinna kõrgust ja temp. profiili peaks sondeerimisandmetest vaatama
http://weather.uwyo.edu/upperair/sounding.html
http://weather.uwyo.edu/cgi-bin/sounding?region=europe&TYPE=TEXT%3ALIST&YEAR=2015&MONTH=06&FROM=2200&TO=2200&STNM=26038
Eestis lastakse sond korra ööpäeva jooksul ehk 00 UTC -- seega päeva kohta polegi andmeid
See tähendab, et tegelikult me ju ei tea üldse, mis eri õhukihtides toimub ja mis seal tegelikult on, ainult pisike andmete aken on olemas selle 0 UTC järgi
Samas pilved on kaudseks aeroloogiaks ehk näitavad, mis tingimused on ja mis toimub -- seega midagi saame ikka teada ja vaadata, aga need on kaudsed andmed ja oskuslikuks tõlgendamiseks on vaja kogemust.
Kui sa näed, et pilved teevad nii nagu sa kirjeldad, aga neid on palju, siis järeldus on selline: niiskust on palju, aga konv.tasapind on madal -- labiilne on ainult alumine 3-5 km paksune õhukiht, millest ei piisa äikese tekkeks, aga piisab rünkpilvede ja madalate rünksajukate tekkeks.
Veel ütleb selline laialivalgumine konv.tasapinna kõrguse ehk ütleb midagi temp. vertikaalse profiili kohta -- kuskil 4-5 km kõrgusel on isotermia- või isegi inversioonikiht.
Täpselt sama olukord oli ilmekalt näha eelmise aasta 2. juulil - rünksajukad, mille alasid koosnesid justkui kiht- ja kõrgrünkpilvedest.
Täna mõjutas konvektsiooni kindlasti ka ülemiste pilvede kiht, mistõttu päikese soojendav mõju oli nõrgem.
Postita kommentaar