Vihmateemaline fotovõistlus
Tornaadopuhang Saksamaal
2015. a suvine ilma- ja äikesehuviliste kokkutulek
10. mail nõrgenes antitsükloni mõju ja suurenes Soome jõudnud okludeeruva tsükloni mõju. Seetõttu pilvisus alates Lääne-Eestis tihenes ja õhtul sadas ka vihma. Ilm jahenes samal ajal tuntavalt: õhutemperatuur langes 15-18 pealt 10 kraadini ning saartel arenes udu. Ida-Eestis püsis valdavalt päikeseline ilm õhtuni ja seal oli sooja 15-20 kraadi.
Lääne poolt saabub kõrgrõhuhari. Seetõttu ilm hakkab päeval selginema, kuid sisemaal on hoovihmade võimalus (suurim Ida-Eestis). See hari liigub itta, mistõttu avaneb tee soojemale õhumassile ja nii võib sooja olla ligi 20 kraadi. See soojus läheb juba ööpäevaga minema – nädala teine pool on jahe ja sajuhoogudega.
9. mail kujundas ilma antitsükloni põhjaserv. Seetõtt oli päikeseline ja nõrga või mõõduka lääne- ja edelatuulega ilm. Sooja oli 10-15 kraadi.
Sarnane ilm püsib veel öösel, kuid päeval on oodata pilvisuse tihenemist ja soojenevas õhumassis tõuseb õhutemperatuur enamasti üle 15 kraadi.
8. mail kujundas ilma tsükloni lõunaserv ja idapiiri taha jõudnud frontaaltsoon. Nii oli Lääne-Eestis päikeseline, Ida-Eestis esialgu enamasti pilves, päeval kohatiste hoovihmadega ilm, kuid hiljem selgines sealgi. Äike jäi Eesti kirdepiiri taha (Soome lahe kagurannik) ja Soome. Jahedas õhumassis oli sooja valdavalt 10-15 kraadi.
Läänetsüklonite idaservas on oodata nädalavahetusel ilma soojenemist. See lõppeb vihmasadudega. Nädala algus toob küll esialgu jahedama ilma, ent edelavoolus on oodata uue soojakoguse saabumist. Seega soojenemine lõppeb vihmasajuga. Äikese võimalus on üldiselt väike, ainult lohu tagalas saabuvas niiskes ja jahedas õhumassis on mõnevõrra suurem (nagu 8. mail kirdepiiri taga ja Soomes tekkinud äike näitas).
Udune õhtu Jõgeval, 7.05.2015 kell 21:52. Lea Pihlaku foto
7. mai püsis frontaaltsoon Ida-Eesti kohal, mistõttu seal oli sajune kuni õhtuni. Lääne-Eestis algas päev küll uduselt, kuid hiljem oli enamasti päikeseline. Seetõttu arenes seal kohati konvektsioonipilvi, millest sadas hoovihma. Ilm paranes õhtul ka ida pool. Mitmel pool tekkis udu.
Saju toonud frontaaltsoon küll eemaldub, aga õhumass on üsna niiske. Seetõttu on oodata vähemalt kaugemal sisemaal päevaseid hoovihmu.
Nädala lõpus ilm soojeneb, kuid päevaste hoovihmade võimalus sisemaal püsib.
6. mai öösel alates saartest pilvisus tihenes ja läks sajule. Päev oli soe ja tuuline, aeg-ajalt sadas vihma. Õhtul Lääne-Eestis ilm selgines ja arenes udu, kuid ida pool jätkus sadu.
Äikesed liikusid öösel mööda Läänemerd kirde poole ja jõudsid hommikuks Gotlandini Läti rannikuni, vt ka http://www.puuppa.org/~pnuu/salama/arkisto.php?pvm=20150505.
Frondid joonistuvad välja äikeste järgi – ees soe, selle järel külm front (http://www.puuppa.org/~pnuu/salama/).
5. mail tõi oklusioonifront vihma ja lõunavoolus saabus soojem õhumass (sooja oli sisemaal kuni 20 kraadi). Õhtupoolikul arenes Lõuna-Eestis rünksajupilvi.
Ekstreemne kuumalaine on jõudnud Lõuna-Euroopasse. Sardiinias oli juba üle 40°C, vt http://www.sardegnacedoc.it/idrografico/stazione/426500. Kuumalaine levib kirdesse ja itta.
Läänetsükloni idaservas jõuab troopiline õhumass ka Läänemere äärde, kuid transformeerub siin (seega ilmateade http://uudised.err.ee/v/ilm/10a81473-9592-4ee3-a5a7-4275796d1a70 ei ole päris täpne selles osas). See põhjustab rohkelt sademeid (ööpäevas võimalik 20-40 mm sademeid). Troopilise õhumassi sissetungi ja transformeerumisega seotud pilvemassid ja äike on hästi nähtav satelliidipildilt: http://sat24.com/en/scan?ir=false.
Tornaadopuhang Saksamaal
2015. a suvine ilma- ja äikesehuviliste kokkutulek
10. mail nõrgenes antitsükloni mõju ja suurenes Soome jõudnud okludeeruva tsükloni mõju. Seetõttu pilvisus alates Lääne-Eestis tihenes ja õhtul sadas ka vihma. Ilm jahenes samal ajal tuntavalt: õhutemperatuur langes 15-18 pealt 10 kraadini ning saartel arenes udu. Ida-Eestis püsis valdavalt päikeseline ilm õhtuni ja seal oli sooja 15-20 kraadi.
Lääne poolt saabub kõrgrõhuhari. Seetõttu ilm hakkab päeval selginema, kuid sisemaal on hoovihmade võimalus (suurim Ida-Eestis). See hari liigub itta, mistõttu avaneb tee soojemale õhumassile ja nii võib sooja olla ligi 20 kraadi. See soojus läheb juba ööpäevaga minema – nädala teine pool on jahe ja sajuhoogudega.
22-kraadine halo oli nähtav ka Riias
Näsalised kihtrünkpilved (Stratocumulus mamma) 10.05.2015 Vilniuse kohal.
9. mail kujundas ilma antitsükloni põhjaserv. Seetõtt oli päikeseline ja nõrga või mõõduka lääne- ja edelatuulega ilm. Sooja oli 10-15 kraadi.
Sarnane ilm püsib veel öösel, kuid päeval on oodata pilvisuse tihenemist ja soojenevas õhumassis tõuseb õhutemperatuur enamasti üle 15 kraadi.
Kevadine ilm 9. mail Tartus
8. mail kujundas ilma tsükloni lõunaserv ja idapiiri taha jõudnud frontaaltsoon. Nii oli Lääne-Eestis päikeseline, Ida-Eestis esialgu enamasti pilves, päeval kohatiste hoovihmadega ilm, kuid hiljem selgines sealgi. Äike jäi Eesti kirdepiiri taha (Soome lahe kagurannik) ja Soome. Jahedas õhumassis oli sooja valdavalt 10-15 kraadi.
Läänetsüklonite idaservas on oodata nädalavahetusel ilma soojenemist. See lõppeb vihmasadudega. Nädala algus toob küll esialgu jahedama ilma, ent edelavoolus on oodata uue soojakoguse saabumist. Seega soojenemine lõppeb vihmasajuga. Äikese võimalus on üldiselt väike, ainult lohu tagalas saabuvas niiskes ja jahedas õhumassis on mõnevõrra suurem (nagu 8. mail kirdepiiri taga ja Soomes tekkinud äike näitas).
Õhtu Raplamaal 07.05.2015 kell 19.40. Jana Kuusemäe foto
Saju toonud frontaaltsoon küll eemaldub, aga õhumass on üsna niiske. Seetõttu on oodata vähemalt kaugemal sisemaal päevaseid hoovihmu.
Nädala lõpus ilm soojeneb, kuid päevaste hoovihmade võimalus sisemaal püsib.
Väheliikuv frontaaltsoon, mis tõi pikaldase saju sinna, kus see püsis (http://www.ilmailusaa.fi/#id=swc#map=scandinavia#level=SWC).
6. mai öösel alates saartest pilvisus tihenes ja läks sajule. Päev oli soe ja tuuline, aeg-ajalt sadas vihma. Õhtul Lääne-Eestis ilm selgines ja arenes udu, kuid ida pool jätkus sadu.
Äikesed liikusid öösel mööda Läänemerd kirde poole ja jõudsid hommikuks Gotlandini Läti rannikuni, vt ka http://www.puuppa.org/~pnuu/salama/arkisto.php?pvm=20150505.
Troopiline õhumass on Šotimaa kohal oleva tsükloni soojas sektoris. Fronte palistavad äikesed, vt allpool (DWD).
5. mail tõi oklusioonifront vihma ja lõunavoolus saabus soojem õhumass (sooja oli sisemaal kuni 20 kraadi). Õhtupoolikul arenes Lõuna-Eestis rünksajupilvi.
Ekstreemne kuumalaine on jõudnud Lõuna-Euroopasse. Sardiinias oli juba üle 40°C, vt http://www.sardegnacedoc.it/idrografico/stazione/426500. Kuumalaine levib kirdesse ja itta.
Läänetsükloni idaservas jõuab troopiline õhumass ka Läänemere äärde, kuid transformeerub siin (seega ilmateade http://uudised.err.ee/v/ilm/10a81473-9592-4ee3-a5a7-4275796d1a70 ei ole päris täpne selles osas). See põhjustab rohkelt sademeid (ööpäevas võimalik 20-40 mm sademeid). Troopilise õhumassi sissetungi ja transformeerumisega seotud pilvemassid ja äike on hästi nähtav satelliidipildilt: http://sat24.com/en/scan?ir=false.
Troopilise õhumassi sissetungi tähistab ulatuslik äikesevöönd (http://sat24.com/en/scan?ir=false)
Udutab. 5.05.2015.a. kell 20:55. Saaremaa, Orissaare. Kalmer Saare foto
Nädal algas mitmel pool öökülmaga ja päikeseliselt, kuid päeva jooksul pilvisus tihenes – saabumas on madalrõhulohk soojema õhumassiga.
Aafrikast on oodata Lõuna-Euroopasse ebatavaliselt kuuma õhumassi (kuni 25°C isoterm). Seetõttu võib kohati Prantsusmaal, Itaalias ja Kreekas õhutemperatuur tõusta 40°C-ni (isegi Saksamaal 36 kraadini), Vahemere lõunarannikul kõrgemalegi. Eestissegi jõuab selle kuumalaine kauge kaja: päev-päevalt õhutemperatuur tõuseb ja võiks õhumassi järgi 6.-7. mail ulatuda 20°C-ni, kuid sellega kaasneb ookeanilt ka niiskuse saabumine, seega sademed.
Intensiivsest kuumalainest jagub midagi Läänemere äärdegi (http://www.wetterzentrale.de/topkarten/fsecmeur.html).
73 kommentaari:
Kas nüüd on siis öökülmad mõneks ajaks läbi või on veel tugevate öökülmadeoht?
noh, ütleme nii, et juunis võib lundki sadada.
Aprill tuli ilmateenistuse järgi õnneks normist isegi natuke soojem.
siis tuleb mai ka.
Tundub et ei. Vaata NOAA väljundit:
http://origin.cpc.ncep.noaa.gov/products/people/wwang/cfsv2fcst/imagesInd3/euT2mMonInd1.gif
Aprill oli soojem jah, külm ja lootusetu tundus see ainult palava märtsi tõttu.
@ 4. mai 2015 13.25
masendav. see tähendab seda, et loodeestis tuleb äikest juunini oodata kuna külmus tähendab ju õhuvoole läänest kirdeni, mis kõik välistavad mere tõttu siin äikese.
-----------------------------------------
ps: elame-näeme, kas mai maksimum jääb aprilli maksimumist madalamaks või ei.
@ 4. mai 2015 15:27
Jah, arvestades trööstituid prognoose, siis tõotab see "maksimumiralli" aprilliga võrreldes põnev tulla..samuti ka miinimumi puhul. Möödunud ööl jäi ju aprilli miinimumist kõigest ÜKS kraad puudu.
Teil seal loodes saabub esimene äike alles siis, kui meil siin kagus on äikesepäevade norm ületatud :D :D.
Sakukale eelmise posti kommentaari jätkuks: Ei tea, kuivõrd selle üle kadedust peaks tundma, aga nüüd ma ajan sind vist eriti kadedaks. Loodetavasti säilitad siiski kainet mõistust ning ei pane oma maja/korterit suurest entusiasmist müüki, et juba eelolevaks suveks siia kolida.
Kas sul on kunagi rahe su maja katuse niimoodi läbi musterdanud, et oled saanud ränki veekahjustusi? Mul on.
Kas sul on kunagi rahe su "eedeni aia" niimoodi raagu peksnud, et sa ei tunne seda keset kaunist suvepäev ära? Mul on.
Kas pikselöök on kunagi sinu maja tabanud? Mul on.
Kas tugevad pagid on su tagaaias(või naabritel) hulgaliselt viljapuid langetanud? Mul on.
Kas sa oled näinud, kuidas hiidpagi su silme ees mitte üht, mitte kaht, vaid kümneid puid korraga langetab? Ma olen.
Kas su elukohas on tugev tormi tõttu inimesi surma saanud? Mul on (samal ajal kartes enda elu pärast ja lähedaste, kes pääsesid ime läbi eluga).
Kas sa olen näinud oma elus praktiliselt maani ulutavat pöörlevat lehterpilve, mis on ~ kilomeetri kaugusel sinu majast? Ma olen.
Kas keeristorm on kunagi sinu lähedaste majakatuse minema viinud? Minu sugulastel on.
Kui palju sa oled oma elu jooksul keldris pidanud käima, kartes, et järjekordne pagi su majale mõne hiigelkase selga kukutab? Lost count.
Kas mõni pagi on su linna/asula niimoodi pea peale keeranud, et su pole võimalust isegi päästeametisse helistada? Mul on!
Kui arvad(te), et ma ajan jama, siis minge poodi, krabage omale popcornid ja pepsi, ning tulge tagasi nende lausete autentust pärima ja ma vastutan iga oma öeldud sõna eest!
Ma võiks nendest lugudest raamatu kirjutada või filmi vändata ja mul jääks materiali ülegi...
Kui sa sakukas aga endiselt soovid oma süütust kaotada, siis paki oma asja kokku, reisi siia tormidemaale ja otsi kaunis kohake siin esmapilgul ohutuna tunduvas Kagu-Eestis. ;)
@ 4. mai 2015 18.19
ilmahuvilisena olen kõigeks seal kagus valmis. siin loodes tunnen et igavus tapab.
-----------------------------
pole lähedastega sel teemal rääkinud, kuna loodeeestlane ei tule selle pealegi, et pagikahjudest rääkida, kuna tugevad viimased on siin üliharuldased. 2002 juhtumi kohta pole veel neilt uurinud, arvan et selle juhtumi puhul saaksid paljud küsimused jaatava vastuse.
lamekatusega ehk nn karpmaja pärast ei lenda mu katus kuhugi - õnneks ehitajad on kainelt mõelnud sügistorme arvestades.
pluss veel asjaolu, et eemale edelast põhjani on mets ees, seega sügistormid pole 10 aasta jooksul ühtki aiapuud langetanud, küll aga sealses metsas üsna palju. (13.12.2013 tormis enamus)
--------------------------------------------------------------------
elvakale: kui oled nõus vahetust tegema, siis oleksin sinuga nõus pmst meie elukohti vahetama, mida oleks võimalik alles küll pärast loto suurvõitu, kuna praegused rahaseisud ei võimalda kolida.
see kaasiku prognoos pole usutav. 4 kuud jutti idas kõrgrõhkond ja lõunavool. seega 4 kuud palavat põuda. no ei usu ikka küll seda heitliku eesti ilmastiku tingimustes...
Ta rõhutab üsna tihti seda, et august on aasta vihmaseim kuu. Ei erine seegi väljavaade selles osas.
Aga üldiselt optimistlik tundub küll. Eks siis paistab, kas neid blokeerivaid antitsükloneid jagub nädalate ja kuude kaupa või mitte.
Paistab, et kolmapäev ja neljapäev tulevad väga sajused. Riias prognoosib, et 24 tunniga tuleb üle 70mm vihma maha.
Jah, päris suur sadu on vist tulemas küll: see on troopilise õhumassi transformeerumise tagajärg.
Ilmateenistus prognoosib keskmisest veidi soojemat maid, loodetavasti peab paika.
NOAA aga päris palju külmemat. Eks näis.
-----------------
Loodetavalt kaasneb selle tugeva sajuga äike ka. See ju siin kagunurgas tavaline, ehk vast tuleb ka.
@ 4. mai 2015 21.22
siin saku kandis on viimase nädalaga kõvasti sadanud - asulat läbivas vääna jões (väikejõgi) on veetase tänaseks kerkinud umbes 20 cm võrreldes põua lõpu tasemega.
Veel umbes 10..15 cm ning olnuks talvise suurvee tase käes.
Endiselt pole esitatud viimaste aastate aprilli äikesepäevade nimekirja Kagu-Eesti kohta - väidetavalt pidavat eranditult iga aasta aprillis olema seal mõni äike.
Kas selle kohta on tehtud mingeid vaatlusi, kus need aprilli äikesed kirja pandud või on võimalik esitada viide kuhugi andmestikule?
kagu-estit ülistatakse siin viimasel ajal äikesepilvedeni.juu siis peab ikka seal midagi toimuma kui juba tänavu on aprillis neli korda seal äikest registreeritud ,samuti pole siiamaani keegi toonud ka nimekirja , mis eitaks seda.
Pole andmeid ega täpset infot, seetõttu tahakski rohkem teada. Tore, kui kellelgi on mingeid andmeid jagada selle kohta. See võib nii olla küll, aga jah, tahaks täpsemalt teada.
Mis aga Tartu ja Tallinna erinevustesse või eripäradesse puutub, siis kindel eelistus on Tallinn, kuna Tartu näib ilma poolest kehv kohta olevat Ida-Eestis.
Hoolimata sellet, et see piirkond on äikeseline, algab hooaeg tavaliselt ikka mais, aprillis on äikest harva ja kindlasti mitte igal aastal, tänavu on selge erand selles osas.
Eelmine aasta oli siin äikesepäevi täpselt 20. Huvitav, kas see aasta tuleb rohkem? Algus on igatahes paljulubav.
sakus oli peaaegu poole vähem - vaid 13 äikesepäeva, millest omakorda vaid pooled tuhisesid sakust üle. ülejäänud möödusid, kuid olid nähtavad ja kuuldavad.
Jah, märkused Elva ja Saku kohta on usutavad ja ilmselt õiged.
Laagris oli vähemalt müristamist kuulda 24 päeval, mis siis äikesevaatluste metoodika järgi on äikesepäevad, aga päris otse üle läinud äikeseid oli muidugi vähem (võib 13 kandis küll olla).
@4. mai 2015 18.19 - Siiani raske uskuda, et endal õnnestus see 2012. a lehterpilv maha magada oma koduõuel. Kes teab, kas sellist võimalust veel tulebki.
Elvas võis jah eelmine aasta 20 äikesepäeva olla, kuid siis need olidki mööduvate äikestega kokku, millest kuuldus müristamist. Neid, mis üle tuli, võis olla poole vähem. Lisaks oli eelmine aasta siin veel suht äikeseline ka.
Paneb imestama, et Laagrist nii kõrge number.
Huvitav, et juba tänu kagus ligi 20 kraadi sooja, kuigi lubati 16 max.
Mis kuupäeval klimaatiline kevad algas?
Äikesepäevade arv oleneb ilmselt ka tähelepanelikkusest, kas tabatakse kõik müristamised ära või mitte.
Kodus saab otsida kuupäevad üles ja loetleda, mis päevad kirja läksid.
Laagris lisandusid muidugi augustis merel tekkinud äikesed, mida sisemaal polnud.
Troopiline õhumass jõudis järelikult varem ja hoogsamalt kohale - ja ilm on soojem.
seda on näha jah, et ikka ja alati nihkub kõik varasemaks. öösel pidi pilvisus alates läänest tihenema, aga tiheneb juba nüüd õhtust.
siiski loodan et see suur sadu toob äikest ka, kuigi cape indeksid ÜLLATAVALT MADALAD homseks.
@ 5. mai 2015 17:25
hiiumaal oli aasta tagasi 5 cm lund maas.
Laagris küll hõrenes pilvisus vastu õhtut ja pole näha, et tiheneks uuesti. Eks hommikuks jõuab sadu ikkagi kohale.
Klimaatiline kevad algas veebruaris (kõrgustikel hiljem). Kui ilma varakevadeta, siis muidugi hiljem, aga seda peab eraldi siis vaatama.
Ma mõtlesin jah päriskevade algust,kus keskmine temp.püsivalt üle +5c.
See nagu märkamatult toimunud.
Selle järgi http://193.40.240.131/info/temphist.htm
Tallinnas võiks päriskevade alguseks pidada 20.aprilli.
Kas mõeldud on seda graafikut http://www.upload.ee/image/4709619/tgr3.jpg, siit ei loe ju mitte midagi välja, millal ületati mingi keskmine.
Ma pean silmas ülaltoodud lingi all olevat tabelit,kus viimases veerus on iga kuupäeva 24h average.Selle andmetel on alates 20.04 Tallinnas olnud üle +5c 24h keskmine.
Kas need on arvutatud pidevmõõtmiste rea alusel ja vastavalt standardile (Guide to Meteorological Instruments and Methods of Observation
WMO Nr.8. Geneva)?
Päring andis tulemuseks: Tartumaal 8. aprillil.
nüüd on siin loodes lõpuks ometi kah hakanud kased kiiresti rohenema..aga jah, kagus ilmselt juba õitsevad või kohe varsti
Ma ei tea ju mis alustel TTÜ-s seda temperatuuri mõõdetakse.?
Lähem uurimine http://www.elin.ttu.ee/~meas/tshp.htm näitab, et jah, mõõdetakse iga mõne sekundi tagant ehk praktiliselt pidevmõõtmised. See 24 h keskmine on siis nendest tuhandetest andmepunktidest arvutatud. Kahjuks asukohastandardile ei vasta, kuid mingis lähenduses on kindlasti piisavalt täpne.
@6. mai 2015 19.45
Jah, paljud puud õitsevad - toominga lõhna terve mets täis. Kirsid on lumivalged, kohe ka õunapuud.
Kaskedest enam läbi ei näe ning isegi pärnal ja haaval on suured lehed.
Kas on juba infot, kui tugev oli (skaalal) eilne keeritorm Saksamaal?
@ 6. mai 2015 22:59
Eelmise aasta 19. mail sai siin põhjaloodes kogeda midagi tavapäratut - 31-kraadine kuumus ja õitsevad toomingad ;).
------------------------------------------------------------------------
Nägin kuupäevaliselt eile kummalist, ent huvitavat unenägu - 2. mai öösel läksin virmalisi vaatama, mis lagendikule ning sealt künka tippu jõudes hakkasid aina heledamaks muutuma, kuni eristasin värve - need olid KOLLASED. Lõpuks läksid need nii heledaks, et 17/18.03.2015 juhtumistki tunduvalt heledamad, nii et jäid ka tavavideost nähtavaks. Sain need lisaks videole ka pildile. Mõned virmalised olid tavalised ehk rohelised-punased.
Hiljem, pärast virmalisi, hakkasid taevast langema mõned üksikud "valguskuulid", milledest 1 langes künka esise metsatuka (mõned ehk on mu päriselu videodest näinud) keskmisele (kõrgeimale) kuusele. Kuul purunes kuusel sellisteks tükkideks, nagu ragiseva ilutulestiku sädemed (need, mis sädelevad/värelevad õhus).
Minesatea, võibolla kunagi nii juhtubki päriselt, kud unenägu paraku aastat ei "öelnud" :D. Igatahes minu jaoks hästi põnev unenägu oli.
Unenäos oli vaatluskoht siis ikka Kiili vald :).
tundub et mudelid ennustavad seekord päris mööda. suur sadu pidi ulatuma pärnu-paldiski jooneni - radarilt näha, et kas sootuks viljandi-kuusalu joonestki edasi ulatub.
paistab et vihmavarju homme siin sakus vaja polegi. isegi kui nõrgalt sajab, pole vaja võtta.
Aga meil olid õitsevad toomingad 32-kraadises kuumuses.
Põnev unenägu jah, need tasub üles kirjutada - mine tea, äkki läheb vaja. Loodetavasti õnnestub veel näha sarnaseid unenägusid.
Siin https://teadvus.wordpress.com/2009/07/27/unenagudest/ on öeldud: Oleks ju tore, kui ka lahendus teadvuse probleemile just unenäos esile kerkiks? - tõepoolest, näiteks keravälgu saladus võiks ju ka unenäos ilmsiks tulla.
Seekord oli jah sademete prognoos üpris vale, kuid see oleneb päris palju frondi asukohast (kui täpselt seda prognoosida õnnestub). Öösel on Ida-Eestis isegi kuni tugev laussadu.
sakus päike paista üsna tihti ning +14 kraadi juba.
see ju tühine erinevus, vaid 1/32-ndik, niiet vahet pole ju kas 31 või 32 kraadi. päikese käes oli siin sakus toomingad õites ja mujalgi 40-50 kraadiga arvatavasti.
tänane päev tuleb läänes tunduvalt soojem, ja päikeselisem, mis tähendab, et meil siin on täna taas edumaa looduse arengul kagule järelejõudmise ees.
Erinevus on mõnes mõttes suur, sest arv 32 meeldib rohkem kui 31 ja lisaks on üks neist paaris-, kuid teine paaritu arv, seega erinevus maitses.
Kui see kõrvale jätta, siis tuleks arvestada, et Celsiuse skaala on suhteline, aga Kelvini skaala absoluutne - seega tuleks osatähtsusi ja suhteid vaadata ikka absoluutskaalas, muidu võib kergesti eksida ja tekkida valemulje.
aga mullegi jälle meeldib 31, sest äikeseliseimates suvekuudes on 31 päeva ning see arv on ühes mu sugulase sünnikuupäevas.
ja ma olen üsna kindel, et martin ütles tegeliku näiduna selle 31 kraadi, mitte mingi meeldimise järgi ei teinud ilma soojemaks...või hoopis külmemaks, kuna ta sünnipäev on 30 juuli kui õigesti meeles on (pole kindel) ning seega oletatavalt peaks talle 30 meeldima. (mis on tuntud kui nn "maagiline arv" ilmavaatlustes ja meedias: sooja on kuni 30 kraadi, sooja on üle 30 kraadi, saarte jaamades oli tuule kiirus üle 30 m/s, uus aasta tõotab 30 kraadist pakast, jne, jne. vähemalt mul on selline mulje jäänud, et selle arvu piirist jahutakse enim)
ilmselt seepärast, et see on peaaegu alati viimane kümme, mida ületatakse. üliharva on juhtunud, et miinuspoolel on see jäänud eelviimaseks kümneks, kuna 40 miinuskraadi on ammu aega tagasi ka ületatud, aga plusspoolel mitte.
Olgu siis 30, kui 32 ei sobi, aga 31 ei sobi kuidagi - nii on lihtsalt (küsisin kabinetikaaslaste käest, kas neile meeldib rohkem 30, 31 või 32 ja vastati ka 32 :).
Aga kui rääkida maagilisusest, siis 25 on kindlasti palju maagilisem kui 30, sest soojapäeva piiriks on 25 kraadi, see on paljudel suvepäeva kriteeriumiks, tundlikematel inimestel algavad vaevused sageli 25-kraadise õhutemperatuuri juures ja lisaks peetakse 25 suuremaks juubeliks kui 30, sest 25 on veerandsada (samuti uurisin hetkel saadaolevatelt inimestelt).
Minu jaoks on suvepäev >=20 kraadiga, südasuvine päev >=25 kraadiga ning troopiline suvepäev >=30 kraadiga.
minu jaoks 18-st kraadist algab suvesoe.
------------------------------
kui 32-st ja üldse numbritest rääkida, siis eelistaksin isegi suuremat numbrit, milleks on 33. teine number mis mulle miskipärast meeldinud on, on 24.
25 on jah veerandsada, aga 30 on poolminut ja pooltund.
Pikad prognoosid on muidugi toredad küll, kuid kasu on neist statistika mõttes ehk alles aastakümnete pärast. Mitme kuu peale ilma ette ennustada on üks väga tänamatu töö. Aga muideks, see aasta peaks vist El Niño aasta olema?
või meeldib 32 jüri sulle seepärast, et eelmise aasta soojeima kuupäeva numbrid annavad kokku 4x8=32? (ameeriklased vist lähtuksid obama sünnipäeva järgi)
@ 7. mai 2015 16.39
mismõttes just neist kasu ja seda alles aastakümnete pärast? pigem just vaatlusandmed on ju meteoroloogia statistikutele vääriskiviks.
pikad prognoosid on alates 5 ööpäevast tühi koht, st ebamäärasust on palju. hea näide see 28. aprilli kuumuse ja äikeste ennustus, mis muutus palju veel ka 3 päeva enne saabumist.
------------------------------
ehk lühidalt: kuidas saab pikk ehk ebamäärane prognoos olla kasulik?
Eks see numbrimaagia on huvitav. Õnnestus leida üks inimene veel, kellele sobis ka 33 kõige rohkem.
Viimase ööpäeva sajuvööndi osas oli ka palju rahulolematust - nt Vaskjalas oli üks õpilaste välitööde päev just 6. maile planeeritud, kuid kuna oodati meeletut vihma, siis planeeriti isegi ärajätmist, ent läks ikkagi nii, et ainult paar piiska sadas - ei mingit suurt sadu. Segadus põhjustas nii viha kui lihtsalt päeva mokka minekut (tegevusi ei saanud ju ebakindluse tõttu õigesti planeerida).
Frontidega on ilmselt kõige keerukam, eriti kui need on väheliikuvad (püsivad kuskil mingi aja paigal) - väike erinevus tegelikkusega toob kaasa suuri praktilisi tagajärgi.
jah, aga selle ebamäärasusega on asi frontide puhul ses mõttes lihtne, et peaaegu alati on möödaminekud idapoolse eesti poole.
Tundub, et tänavune mai toob taas rekordvarajased ööpilved, kuna suurt sooja pole mitte kuskilt ette näha.
Imestan, et ikka pole siin blogis üleeilsest keeristormist Saksamaal midagi mainitud, kuigi viitasin sellele juba eile. Selle põhjustas ju sama ilmasüsteem, millest siin küllaga juttu.
Selle kohta on siin: http://ilm.ee/?513774, kuid see viide ka postitusse lisatud.
sisemaiste hoovihmadega ilm tähendab et loodes särab päike ja loodus saab siin taas mitu päeva hoogsalt areneda. täna on siin sakus kohe eriti kiiresti kõik rohelisemaks läinud.. ja kuulsin ka siinse kandi esimest ööbikut - tõeline kevadetunne tekkis :).
Minagi hakkan järjest enam uskuma, et tänavune suvi tuleb saranane 2012. aastaga. See tsüklonaalne tegevus ei saa juba kord otsa ka. 20 kraadi ja üle selle tuleb nii hädavaevaliselt käesoleval kevadel ning mudelidki ei näita, et kuskilt saabuks antitsüklon, mis natukenegi püsiks. Siiani on viimane paari päevaga minema tõugatud.
8. mai 2015 12.30
See lohutav uudis. Saab vaheldusrikkust, nii et vähe pole. Tallinnlasena oli 2012 suvi 1 parimaid, kuna oli päris palju rünksajupilvi ja äikest. Aasta võimsaim äike tuule poolest oli siin 27. septembri hilisõhtul.
@ 8. mai 2015 12.30
Võimalik, et puhkajate silmis viletsamgi. 2012 mai oli tegelikult suvepäevade osas kõvasti soojem (26..27c vs 22..23c) nagu 2014 maigi juuniga võrrelduna (33c vs 29c).
2012 aasta mais oli mitu sellist päeva, mil sooja oli suures osas nagu tavalises Eesti juulis - 20 ja 25 kraadi vahel. 21. mai 2012 tõi kuuldatavasti meeletu raheraju Raplamaale. Lääne-Eestis oli sel ajal sooja ligemale 27 kraadi, mis jäi tolle mai maksimumiks.
Too juuni oli jahe, aga ikkagi huvitav. 17. juuni tõi suve kohta erakordse TSÜKLONAALSE tormi - Haapsalus puhangud 29 m/s, mujalgi paljudes jaamades 20+ m/s.
7. juuli tõi Lääne-Eestisse tugeva äikese öösel Saaremaale ning päeval Lääne-Nigulasse, kus sadas ööpäevaga äikesevihma nats üle 100 mm
29./30. juuli tõi Lääne- ja Loode-Eestisse tugeva pagi, mis nt siin Tallinnas möödus täiesti sademeteta ja 2 kraadi tõusva temperatuuriga (22-st sai 24 kraadi) See oli 30.07 öösel kella 1 ajal. Sellest 4 tundi varem saabus see maru esmalt Sõrve poolsaarele, ja Vilsandisse - viimases 32 m/s puhanguid.
Need juuli kuupäevad olid ühtlasi suve ainsad kuumalained.
6./7. august tõi Tallinna piiresse suve tugevaima siinse kandi öise äikese, mis kestis paar tundi kindlasti ning oli 2 lainena. Mõlema lainega kaasnes märgatav tuule tõus, kuid muidugi mitte nii hull nagu juuli lõpus.
27. septembri õhtul oligi siis see suve lõppakordina olnud meeletu joonpagi siin Tallinnas, mille tugev vihm ja pagituul tegi ka pahandust.
Kindlasti oli veel palju põnevat, kuid hetkel ei meenu.
Meeldejääv on igatahes see, et see suvi oli rekordiliselt rohkete konvektsioonipäevadega, mistõttu loojangud olid nagu Mehhiko lahel, kus samuti väga tihti päike loojub rünksajukate taustal.
Kuna ma eneseküpsetaja pole, siis mul kama2 kas suvi tuleb jahe ja sajune või põuane ja kuum. (Eelistan siiski esimest varianti)
ak ilmateates mainis ele 13.05ks suurt äikesevõimalust..kuid mitte kuskilt pole näha cape indeksit üle saja ning ka 20 kraadini ja üle selle soojust.
Seda pole jah kuskil näha. Ju keegi sünoptikutest leidis mingit sellist infot, mis pole veebis kättesaadav. Euroopa mudel näitab küll väga sooja õhumassi jõudmist korraks Eestissegi, aga äikesevõimalust sealt ei näe.
Homne päev tuleb siis suure tõenäosusega kuu kõige soojem. Seda muidugi juhul, kui edelest lähenev pilvisus traditsiooniliselt varem prognoositust ei saabu.
Kõik mudelid on võrreldes eelnevate päevadega tänaseks tublisti lahjenenud. Kella 12 seisuga näitavad nii GFS, ECMWF, GEM ja NAVGEM külma lõpmatusse - keskeltläbi 0 kraadi isokas pidevalt (paar kraadi üle ja alla selle). Ühtegi blokeeringut ei tule, vaid tsüklonite seeria nagu sügisel. Seega pmst 2 nädalat vähemalt parimal juhul 15 kraadi oodata.
------
Paistab, et keskmisest sooja aastaringi täitumise võimaluse nurjab just VIIMANE KUU selles ringis :/.
@9. mai 2015 11.48
Kuu kõige soojem alla 20 kraadi??? Ega see aprill enam pole. 25 kraadi tuleb kindlasti ära kuu lõpu poole, lihtsalt üürikeseks ajaks, kui praegune ilmamuster püsima jääb. Ma annan sulle 20 euri puhtalt kätte, kui tõesti käesoleva kuu maksimum jääb alla 20 kraadi.
@9. mai 2015 11.58
Alles me nägime, kui suures osas võib muutuda 3 ööpäeva pikkune prognoos.
Ka selle nädala keskel ennustati järgmise nädala kolmapäevaks üle 20 kraadi sooja, seejärel nihutati see teisipäevale ja nüüd on see soe peaaegu et olematuks muudetud. Homsega oli täpselt sama lugu.
Miks siis ei võiks vastupidi minna, et praegu prognoostitud külm muudetakse sama kiiresti kuumalaineks?
@9. mai 2015 11.58
Mõtlesid nurjumise all ikka eelviimast kuud? Möödunud aasta juuni oli ka keskmisest külmem.
@ 9. mai 2015 14.05
kogemused näitavad, et prognooside muutumine sooja/kuuma kasuks on ligemale umbes 10 korda VÄIKSEM kui külma kasuks.
Postita kommentaar