Kommentaariumi link
25. märtsil kell 18 on Tasku Rahva Raamatus pilveraamatu esitlus. Seal ei näidata slaide ega ole loengu vormis tutvustus, vaid selle asemel on intrigeeriv vestlus Ain Kallisega. Tule ja saa sellest osa: https://www.facebook.com/events/1560640977519960/ või:
Lähinädalatel on valmimas Google Play poest tasuta allalaaditav uus ja põnev teejuht pilvede juurde on pilvede mobiilirakendus – „Horisondi pilveaabits“.
Jooksvalt saab ülevaate rakenduse valmimisest, uuendustest jms vastavast grupist https://www.facebook.com/groups/933377520034366
Kuvatõmmis rakendusest ja logo (paremal)
22. märtsil valitses veel eriti külm kõrgrõhuhari, kuid pilvisus tihenes. Olulisi sademeid esialgu veel ei tulnud (ainult õhtul Loode-Eestis vähene lumi). Alles hilisõhtul või öösel on oodata lumesadu ja hiljem ehk tuiskugi. Õhutemperatuur püsis päevalgi enamasti alla 0°C, ainult saartel ja kohati rannikualadel oli soojem.
Ööpäeva jooksul on oodata soojema õhumassi saabumist. Seetõttu on oodata lumesaju üleminekut lörtsiks ja vihmaks. Esialgu meenutab see ilmselt talvist sulailma, aga nädala jooksul peaksid kevadised olud jälle taastuma. Rekordilisest soojusest jääb siiski veel kaugele.
21. märtsil ilm selgines, kui kuni keskpäevani sadas kohati Lõuna-Eestis lund (Priit Retsep Marul lauspilves,hootine lumesadu,öö jooksul 2 cm lund maha sadanud), kusjuures sadu oli hootine (vt liikuvaid pilte http://meteo.physic.ut.ee/). Saabunud arktilises õhumassis jätkus tugeva tuulega külma õhu juurde ja seetõttu õhutemperatuur üle 0°C mõnel pool ei tõusnud.
Väga külm ilm püsib veel kuni kaks päeva. Aga uus nädal algab ilmselt lumesaju ja tuisuga ning soojeneva ilmaga. Praegusest mitte väga palju soojem ilm püsib suurema osa nädalast. Nädala lõpuks võib järjekordse külma antitsükloni servas saabuda väga soe õhumass ja õhutemperatuur tõusta üle 10 kraadi.
20. märtsil saabus kohale külmem õhumass. Külma frondiga seoses pilvisus tihenes, kuid esialgu olulisi sademeid ei tulnud, hiljem sadas saartel, Lõuna- ja kohati Lääne-Eestis vähest vihma, lörtsi ja lund ja tekkis lumikate. Kõrgkihtpilvede tõttu oli paljudes kohtades päikesevarjutust võimalik küllaltki hästi jälgida, sest pilved olid justkui looduslikuks keevitusmaskiks või CD-plaadiks.
Kui nädalavahetus on külm ja sademeteta, siis suuremat sadu on oodata 23. märtsil, kui ilm läheb uuesti soojemaks ja asemele tuleb soojem õhumass. Esialgu on oodata lund ja lörtsi, kuid hiljem vihma.
19. märtsil antitsüklon lagunes, kuid ilm püsis veel päikeseline ja hommikused miinuskraadid asendusid päeva jooksul paljudes kohtades 10-14 kraadiga. Õhtul jõudis põhjatsükloni serv Eestini ja pilvisus tihenes.
Järgneva päeva jooksul on oodata ka sademeid ja päev tuleb oluliselt külmem. Päikesevarjutuse nägemise osas võib juhtuda, et kõrgkihtpilved on justkui CD-plaadiks, mis varjab sobival määral päikeseketta, et saaks eriliste kaitsevahenditeta varjutust näha, aga mingeid garantiisid ei ole. Õhtuks on oodata mitmel pool sademeid, nädalavahetusel ehk ka lumikatte tekkimist.
Uus nädal algab soojeneva ilmaga, kuid erilist kevadsooja see kaasa ei too.
18. märtsil jätkus antitsükloni mõjul vaikne ja päikeseline ilm, kuid ilmus palju ülemisi pilvi ja kohati oli näha halo. Päev on järjekordselt väga soe (kohati üle 15 kraadi), kuid uusi soojarekordeid tuli vähem, sest 1990. ja 1992. a oli samuti väga soe ilm (http://ilm.pri.ee/p%C3%A4evarekordid). Õhk muutus aluspinna lähedal veelgi kuivemaks, nii et soojemates kohtades langes suhteline niiskus 10-15%-ni.
Antitsüklon nõrgeneb kiiresti ja õhurõhulangus on vastavalt sellele üsna suur. Seetõttu saab siia tulla põhjatsükloni lohk, mis toob pilvisema, tuulisema ja palju külmema ilma. Vähemalt kohati on oodata ka sademeid (esialgu vihmana, hiljem ka lörtsi ja lumena). Nädalavahetusel valitseb kärekülm õhumass, nii et miinuskraadid võivad püsida ööpäevaringselt, kuid juba järgmine tsüklon toob 23. märtsiks tunduvalt soojema õhumassi.
16. märtsil jätkus antitsükloni mõjul väga kuiv ja soe ilm. Nii tõusis õhutemperatuur enamasti 10-15 kraadini (vt http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/vaatlusandmed/oopaevaandmed/), kuid õhtul langes sisemaal alla 0°C. Suhteline õhuniiskus langes päeva jooksul paiguti alla 20%.
Antitsüklon laguneb tasapisi ja seetõttu jätkub sooja kevadilma vaid kaheks päevaks. Juba 20. märtsil, kui on suurefaasiline päikesevarjutus, jõuab põhjatsükloni lohk Läänemerele ja toob arktilise õhumassi kohale. Seetõttu pilvisus tiheneb ja võib minna sajule. Esialgu on tegu vihmaga, aga õhtul võib ka lörtsi sadada. Lumesadu, kui sademeid muidugi üldse tuleb, on oodata 21.-22. märtsil, ehkki näib, et siis peaks kõrgrõhuhari muutma ilma jälle selgemaks.
Niisiis on varjutuse päeval pilvi kindlasti rohkem kui praegu ja tuleb arvestada ka lauspilves ilmaga. See selgub siiski alles vahetult enne varjutuse algust, kuidas lood pilvisusega.
16. märtsil jätkus tugeva antitsükloni mõjul päikeseline ja rahulik ilm. Õhurõhk tõusis Narvas 1053 hPa-ni, mille kohta on öeldud, et see on rekordilähedane, sest 1993. a pärineb Narvast kehtiv Eesti õhurõhurekord. Selle seadis keegi kommentaariumis kahtluse alla, kuid oleneb, milliseid andmeid vaadata. Kui lähtuda nt http://www.ilmateenistus.ee/kliima/rekordid/ohurohk, sünoptikute jutust (Ilm on päikeseline, sooja on 6-12 kraadi, kuulata vlc-mängijaga) või isegi andmepäringutest, mida Ilmateenistusest saadud, siis arvestatakse rekordina ikka 21.11.1993 Narva 1057,2 hPa. Samas üks vana rekord, mida vaidlustaja silmas pidas (23.01.1907 Tallinnas 1060,3 hPa) vajab uurimist, kuid ajaloolistel andmetel tehtud järelanalüüsi ilmakaart kinnitab seda: http://www.wetterzentrale.de/pics/archive/ra/1907/Rrea00119070123.gif.
Sooja tõi päev enamasti 10-15 kraadi, kuid õhk on muutunud väga kuivaks (suhteline niiskus kohati alla 20%), mis soodustab suurt ööpäevast kraadikõikumist ja seega öiseid miinuskraade. Üks soojemaid kohti oli Tallinn, kus ei tekkinud vaiksele kevadpäevale iseloomulikku briisi.
Selge või vähese pilvisusega (need on ülemised pilved) ilm püsib veel paar päeva. Sooja on päeviti enamasti 10-15 kraadi, aga hommikuks langeb paljudes kohtades alla 0°C.
Ilm muutub nädala lõpus, kui praegune antitsüklon laguneb. Seetõttu pääseb põhjatsükloni mõju üha kaugemale lõuna poole ja selle lääneservas tuleb külm õhumass 80. laiustelt. Külmenemine kestab 3-4 päeva, kusjuures sellega võib kaasneda lumesadu ja miinuskraadid püsida kohati ööpäevaringselt. Seejärel on oodata järgmise põhjatsükloniga soojema ja niiskema õhumassi saabumist.
20. märtsil on suurefaasiline päikesevarjutus. Pilvi on igal juhul rohkem kui praegu, aga lootust on, eriti Põhja-Eestis. Ettevaatust, ilm külmeneb väga kiiresti, nii et soojad talveriided välja otsida!
Pika pilvetriibu üks lõik ,kell.18.29./.2015.03.16 Simuna. Janek Pärna foto
Nädala ilma ülevaade. Kui nädala esimene pool on päikeseline ja soe (öösel mitmel pool miinuskraadid), siis nädala lõpus läheb ilm palju külmemaks ja õhutemperatuur jääda kogu ööpäeva vältel alla 0°C. Külmenemisega võib kaasneda ka lumesadu.
25. märtsil kell 18 on Tasku Rahva Raamatus pilveraamatu esitlus. Seal ei näidata slaide ega ole loengu vormis tutvustus, vaid selle asemel on intrigeeriv vestlus Ain Kallisega. Tule ja saa sellest osa: https://www.facebook.com/events/1560640977519960/ või:
Kutse Tartu esitlusele
Ellu koostas nimekirja - mõned lingid neile, kes ei juhtunud kuulma-nägema:
Vikerraadio peale 25. minutit:
Terevisioon:
Tänase terevisiooni algusminutitel oli ka veel raamatust juttu:
Lähinädalatel on valmimas Google Play poest tasuta allalaaditav uus ja põnev teejuht pilvede juurde on pilvede mobiilirakendus – „Horisondi pilveaabits“.
Jooksvalt saab ülevaate rakenduse valmimisest, uuendustest jms vastavast grupist https://www.facebook.com/groups/933377520034366
Kuvatõmmis rakendusest ja logo (paremal)
22. märtsil valitses veel eriti külm kõrgrõhuhari, kuid pilvisus tihenes. Olulisi sademeid esialgu veel ei tulnud (ainult õhtul Loode-Eestis vähene lumi). Alles hilisõhtul või öösel on oodata lumesadu ja hiljem ehk tuiskugi. Õhutemperatuur püsis päevalgi enamasti alla 0°C, ainult saartel ja kohati rannikualadel oli soojem.
Ööpäeva jooksul on oodata soojema õhumassi saabumist. Seetõttu on oodata lumesaju üleminekut lörtsiks ja vihmaks. Esialgu meenutab see ilmselt talvist sulailma, aga nädala jooksul peaksid kevadised olud jälle taastuma. Rekordilisest soojusest jääb siiski veel kaugele.
Pakaseline kevadpäev (õhumassi poolest) Vasalemmas. Andres Tuzbergi foto
Seniidikaar Tartu taevas. 22.03.2015. 15:56. Ain Vindi foto
21. märtsil ilm selgines, kui kuni keskpäevani sadas kohati Lõuna-Eestis lund (Priit Retsep Marul lauspilves,hootine lumesadu,öö jooksul 2 cm lund maha sadanud), kusjuures sadu oli hootine (vt liikuvaid pilte http://meteo.physic.ut.ee/). Saabunud arktilises õhumassis jätkus tugeva tuulega külma õhu juurde ja seetõttu õhutemperatuur üle 0°C mõnel pool ei tõusnud.
Väga külm ilm püsib veel kuni kaks päeva. Aga uus nädal algab ilmselt lumesaju ja tuisuga ning soojeneva ilmaga. Praegusest mitte väga palju soojem ilm püsib suurema osa nädalast. Nädala lõpuks võib järjekordse külma antitsükloni servas saabuda väga soe õhumass ja õhutemperatuur tõusta üle 10 kraadi.
21. märtsiks tekkis üle pika aja taas lumikate (http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/sademed/).
Lumine kevade algus Võrumaal. Meil siin algas kevad siis sellise ilmaga. Enamus päevast oli pilves ja ennelõunat sadas veel tihedat lund. Lumi jääbki maha ka järgnevaks ööks. Tänasest ilmast Võrumaal Holsta külas. Ain Vindi foto
Läätsjad kõrgrünkpilved. Simuna - 21.03.2015 :). Kairo Kiitsaku foto
Kui nädalavahetus on külm ja sademeteta, siis suuremat sadu on oodata 23. märtsil, kui ilm läheb uuesti soojemaks ja asemele tuleb soojem õhumass. Esialgu on oodata lund ja lörtsi, kuid hiljem vihma.
Raamat käes ja trükikojast tulnud pakk avati ühe kõige staažikama ilmahuvilise Ülo Kestlase juuresolekul.
19. märtsil antitsüklon lagunes, kuid ilm püsis veel päikeseline ja hommikused miinuskraadid asendusid päeva jooksul paljudes kohtades 10-14 kraadiga. Õhtul jõudis põhjatsükloni serv Eestini ja pilvisus tihenes.
Järgneva päeva jooksul on oodata ka sademeid ja päev tuleb oluliselt külmem. Päikesevarjutuse nägemise osas võib juhtuda, et kõrgkihtpilved on justkui CD-plaadiks, mis varjab sobival määral päikeseketta, et saaks eriliste kaitsevahenditeta varjutust näha, aga mingeid garantiisid ei ole. Õhtuks on oodata mitmel pool sademeid, nädalavahetusel ehk ka lumikatte tekkimist.
Uus nädal algab soojeneva ilmaga, kuid erilist kevadsooja see kaasa ei too.
19. märtsil antitsüklon lagunes, kuid ilm püsis veel päikeseline ja soe (http://ilmatieteenlaitos.fi/euroopan-saakartta).
18. märtsil jätkus antitsükloni mõjul vaikne ja päikeseline ilm, kuid ilmus palju ülemisi pilvi ja kohati oli näha halo. Päev on järjekordselt väga soe (kohati üle 15 kraadi), kuid uusi soojarekordeid tuli vähem, sest 1990. ja 1992. a oli samuti väga soe ilm (http://ilm.pri.ee/p%C3%A4evarekordid). Õhk muutus aluspinna lähedal veelgi kuivemaks, nii et soojemates kohtades langes suhteline niiskus 10-15%-ni.
Antitsüklon nõrgeneb kiiresti ja õhurõhulangus on vastavalt sellele üsna suur. Seetõttu saab siia tulla põhjatsükloni lohk, mis toob pilvisema, tuulisema ja palju külmema ilma. Vähemalt kohati on oodata ka sademeid (esialgu vihmana, hiljem ka lörtsi ja lumena). Nädalavahetusel valitseb kärekülm õhumass, nii et miinuskraadid võivad püsida ööpäevaringselt, kuid juba järgmine tsüklon toob 23. märtsiks tunduvalt soojema õhumassi.
Kastepunkt pärastlõunal (http://laguja.meteo.net.ee/obs/)
Päikesevarjutuse ajaks on oodata suurt pilvisust. Siin on keskmiste pilvede kohta prognoos (http://tinyurl.com/ohafh6t).
Veel üks seebikarbiga tehtud pilt virmalistest. Kuna kiirgusvoog oli väga tugev, siis olid värvid aeg-ajalt isegi silmaga tajutavad, st kiirgus suutis silmas kolvikesi mõjutada.
16. märtsil jätkus antitsükloni mõjul väga kuiv ja soe ilm. Nii tõusis õhutemperatuur enamasti 10-15 kraadini (vt http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/vaatlusandmed/oopaevaandmed/), kuid õhtul langes sisemaal alla 0°C. Suhteline õhuniiskus langes päeva jooksul paiguti alla 20%.
Antitsüklon laguneb tasapisi ja seetõttu jätkub sooja kevadilma vaid kaheks päevaks. Juba 20. märtsil, kui on suurefaasiline päikesevarjutus, jõuab põhjatsükloni lohk Läänemerele ja toob arktilise õhumassi kohale. Seetõttu pilvisus tiheneb ja võib minna sajule. Esialgu on tegu vihmaga, aga õhtul võib ka lörtsi sadada. Lumesadu, kui sademeid muidugi üldse tuleb, on oodata 21.-22. märtsil, ehkki näib, et siis peaks kõrgrõhuhari muutma ilma jälle selgemaks.
Niisiis on varjutuse päeval pilvi kindlasti rohkem kui praegu ja tuleb arvestada ka lauspilves ilmaga. See selgub siiski alles vahetult enne varjutuse algust, kuidas lood pilvisusega.
Ilusad kiudrünkpilved ning irisatsioon moodustas päikese ümber kenad difraktsioonirõngad (päikese kroon). 17.03.2015 Astangu kohal
Virmalise pilte on küll kohutavalt palju jagatud, aga oma seebikarbiga sain isegi mina midagi. Pildid 17.03.2015 pärast päikeseloojangut Tallinna bussijaama kohal (ülemine) ja kella 22 paiku Saku lähedal (alumine).
Sooja tõi päev enamasti 10-15 kraadi, kuid õhk on muutunud väga kuivaks (suhteline niiskus kohati alla 20%), mis soodustab suurt ööpäevast kraadikõikumist ja seega öiseid miinuskraade. Üks soojemaid kohti oli Tallinn, kus ei tekkinud vaiksele kevadpäevale iseloomulikku briisi.
Selge või vähese pilvisusega (need on ülemised pilved) ilm püsib veel paar päeva. Sooja on päeviti enamasti 10-15 kraadi, aga hommikuks langeb paljudes kohtades alla 0°C.
Ilm muutub nädala lõpus, kui praegune antitsüklon laguneb. Seetõttu pääseb põhjatsükloni mõju üha kaugemale lõuna poole ja selle lääneservas tuleb külm õhumass 80. laiustelt. Külmenemine kestab 3-4 päeva, kusjuures sellega võib kaasneda lumesadu ja miinuskraadid püsida kohati ööpäevaringselt. Seejärel on oodata järgmise põhjatsükloniga soojema ja niiskema õhumassi saabumist.
20. märtsil on suurefaasiline päikesevarjutus. Pilvi on igal juhul rohkem kui praegu, aga lootust on, eriti Põhja-Eestis. Ettevaatust, ilm külmeneb väga kiiresti, nii et soojad talveriided välja otsida!
Üks mõõk on taevas 16.03.2015 18:44 ja mõned kribalad 18:47 Jõgeval. Lea Pihlaku foto
Nädala ilma ülevaade. Kui nädala esimene pool on päikeseline ja soe (öösel mitmel pool miinuskraadid), siis nädala lõpus läheb ilm palju külmemaks ja õhutemperatuur jääda kogu ööpäeva vältel alla 0°C. Külmenemisega võib kaasneda ka lumesadu.
***
Lõpuks on aeg sealmaal, et raamat pilvedest on valmis! Raamatu "Eesti pilveatlas" esmaesitlus on 23. märtsil kell 16 Tallinnas Mustamäe tee 33 (vt kutset).
Facebooki sündmus: https://www.facebook.com/events/370904273081202/
NB! Kuna kohale on tulemas sadu inimesi, siis pandi veebis avalik registreerumine kinni, kuid Ilmateenistusest öeldi, et esitlusele tuleks siiski registreeruda selle e-posti kaudu: Tiina.Dislis@envir.ee. Paluks märkida ka tuleku aeg, sest korraga ei pruugi kõik ruumidesse mahtuda!
Registreerumine on vajalik selleks, et kohale toodaks õige arv raamatuid (ülejäägi saab hiljem alati ära viia, aga puudujääki tunniga kohale ei organiseeri) ja saaks arvestada vajadusi toidu osas. Seega, kui ka päris kindel ei ole, siis ikka registreeruda.
Varraku koostatud kutse pilveraamatu esmaesitlusele
82 kommentaari:
tundub et kuumus on hirlami mudelile kahju tekitanud.
---------------------------------------------------------------------
esialgu paraku näib, et see külm tuleb sajuta. st hukutav tärganud loodusele.
Pole see loodus veel tärganud midagi ! Krookused, lumi/märtsikellukesed ja mõned sinililled on sellega harjunud,
et varakevadel ei jää soojaks. Pealegi on praegused öised suured miinused maapinnal märgiks, et vara veel -
üldist päevasooja peab olema ka koos öösoojaga.
Samas puudel on pungad küll paisunud, mitte "hiirekõrvul" !!
Ilmateenistus ennustabki 14 kraadi sooja kuni kolmapäevani.
Oskab keegi öelda, miks ALATI on Tallinnas kõige soojem lõuna ajal või ennelõunal, mitte aga pärastlõunal, kui mujal Eestis on sel ajal kõige soojem. Täpselt samamoodi suvel kuumaga. Olen seda juba mitmendat aastat tähele pannud, et soojarekordid sünnivad seal pigem hommikupoole kui õhtupoole vastupidiselt ülejäänud Eestiga.
Mindki paneb imestama, et tegelikult on ju kõik need päevad olnud siin Kagu-Eestis tugevad öökülmad(kuni -7 kraadi), kuid loodus endiselt areneb, sest päevad on väga soojad. Seega nädala lõpus saabuv paaripäevane külm ei tohiks küll loodusele kahju teha, vähemalt metsas mitte.
Õhk on väga kuiv (suhteline niiskus ajuti mõnel pool alla 20%), mis lisaks suurele ööpäevasale kraadikõikumisele võib aidata kaasa ka looduse arengule, st pisut vähendab öiste miinuskraadide mõju.
Tallinn on mere ääres ja siin on oluline roll briisil, mis tekib maa ja mere erineva soojenemise tõttu - kui hommikupoolikul on maabriis, siis keskpäeva paiku, vahel ka hiljem on merebriis. Merelt tuleb jahedam õhk ja temperatuur võib mõne minutiga 10 kraadi ja enamgi langeda, teine kord on muutus väiksem, aga selgelt olemas.
See, kui tugev on briis ja kui kaugele ulatub, oleneb üldisest rõhuväljast tingitud tuulest. Kui Eesti jääb nt antitsükloni lääneserva, kus puhub tugev lõunatuul (üle 8 m/s), siis briis ei pääse mõjule, aga nõrgema tuule korral, eriti kui kontrast maa ja mere vahel on väga suur, võib tekkida. Mõnikord seguneb briis sünoptilisest olukorrast tingitud tuulega ja siis võib tulemuseks olla läänetuul, mis samuti mõjub päeval jahedana.
Briis algab tavaliselt loode poolt ja jõuab esmalt Harku jaamani, hiljem Laagrisse (vahel võib erinevus olla 2-3 tundi).
Jüri,palju õnne lapsukese(raamatu) sünni puhul!
Aitäh! Kuna kohale on tulemas sadu inimesi, siis pandi veebis avalik registreerumine kinni, kuid Ilmateenistusest öeldi, et esitlusele tuleks siiski registreeruda selle e-posti kaudu: Tiina.Dislis@envir.ee
Lisaks, täna olen Ringvaates: http://etv.err.ee/l/meelelahutus/ringvaade. Peamiseks teemaks on praegu valitsev kuumalaine (soojarekordeid tuleb ju iga päev) ja peaaegu rekordiline õhurõhk (1053 vs 1057 hPa). Ilmselt mainitakse ka pilveraamatut, kuid pikem saatelõik tuleb aprillis.
õhurõhu rekord on vale, sest ma olen kuulnud ja lugenud, et eesti rekordõhurõhk oli üle 1060 hpa (1063 kui õigesti mäletan) ning see mõõdeti eelmise sajandi esimese poole jaanuaris.
või oli see 1063-ne näit hoopis kvaliteediviga?
Just vaatasin Ringvaadet. Mul ei tulegi meelde sellist kevadet, mil oleks märtsi keskel ilm soojaks läinud ja soojaks jäänudki. Alati on märtsi lõpus või aprillis külmalaine olnud ja tihti ka korralik lumigi veel maha sadanud. Küllap saab sellelgi aastal samamoodi olema.
Aga seda pilveatlast tahaks omale küll. Millal see raamatupoodidesse võiks jõuda?
@16. märts 2015 19:44 - Jah, tagasilöökidega peab leppima, ka see aasta. Juba selle nädala lõpuks lubatakse korralikku külma ja lund, aga õnneks pole see kauakestev, sest mudeliuuendused näitavad juba järgmise nädala alguseks uut soojenemist, mis ületab isegi praeguse kuuma :).
Oleneb, mis andmeid vaadata. Kui vaadata nt seda http://www.ilmateenistus.ee/kliima/rekordid/ohurohk, kuulata sünoptikuid (http://vikerraadio.err.ee/ all uudislõik Ilm on päikeseline, sooja on 6-12 kraadi) ja isegi andmepäringud, mida Ilmateenistusest saadud, siis arvestatakse rekordina 21.11.1993 Narva 1057,2 hPa.
Kõnealune vana rekord ( 23. jaanuaril 1907 Tallinn, 1060,3 hPa) vajab uurimist, kuid ajaloolistel andmetel tehtud järelanalüüsi ilmakaart kinnitab seda: http://www.wetterzentrale.de/pics/archive/ra/1907/Rrea00119070123.gif
Jah, täiesti sujuvat kevade arengut ei ole ilmselt kunagi - ikka tuleb mõni külmem, isegi talvisem päev vahele. Varem oli sellest pikem arutelu, aga siis oli vist möödarääkimine - jutt polnud sellest, et mõni järgnev kuu võib eelnevast külmem tulla, vaid sellest, et talviseid ilmu tuleb ikka ka sooja ja stabiilse kevade korral, kas või paar päeva märtsi kuni mai jooksul.
miks üldse on antitsüklonis nii kõrge õhurõhk? õhk peaks ju voolama madalama rõhuga alale, et rõhku ühtlustada ühtlustada. ma oskaks seda seletada vaid sellega, et võimsas antitsüklonis on väga kiire tugev õhu laskumine, mis maaga põrkudes põhjustabki kõrget rõhku.
seetõttu arvan, et analoogina nt äikesepilvedes on maapinnal märja allapuhke keskmes õhurõhk veidi kõrgem kui ümbruses, mille talvise analoogina lumiseid puid raputades tekkivas laskuvas tuisuvoolus on kõrgeim rõhk puutüve ümber, kuid see on tühine, kuna nähtus on max ehk 10 meetrine.
on mul eespool kõiges õige?
nt eestiloodusel on youtubes neid puude raputamise videoid omajagu. nendest on hästi näha, kuidas puult laskuv tuisk puhub miniatuurse pagituulena kaamerasse. (tegelikult siiski peaks ringikujuliselt puust eemale puhuma)
(spekulatsioon: minesatea vb ta raputabki neid selleks, et seostada seda rünksajupilvede laskuvate õhuvooludega ja pagituulega)
Antitsüklonis on õhk kuivem ja külmal aastaajal ka külmem - suurema tihedusega õhk rõhub rohkem, st õhurõhk on kõrgem. Seetõttu ei ole suvel iial õhurõhk nii kõrge nagu praegu, sest siis on õhk palju soojem ja niiskem, st väiksema tihedusega.
Ikka liigub õhk madalama ala suunas, aga õhu liikumist ju ei põhjusta vaid erinev õhurõhk, vaid põhjusi mitmeid. Antitsüklonid tekivad kohas, kus õhk hakkab voolude koondumise ehk konvergentsi tõttu laskuma, vt http://ilm.ee/?48026
Kui laskuv õhk jõuab piirkihini (või 2-3 km kõrgusele), siis hakkab see laiali valguma ja ikka madalama õhurõhuga suunas, st antitsükloni äärealade poole. Liikumine pole muidugi otsesuunas serva poole, sest Coriolisi jõud kallutab õhu esialgsest liikumissuunast kõrvale.
Rünksajupilvede ja märja allapuhke seos õhurõhuga on üldjoontes õige, vt selle osas mudelit http://web.zone.ee/eav/globe_aike_index.htm
Briisi osas jäi mainimata, et teadmata põhjusel ei teki rannikualadel sugugi alati merebriis, kuigi tingimused näivad väga soodsad, hea näide eilne päev Tallinnas.
Kunagi (2007. a mai lõpu kuumalaine ajal) oli selline olukord, et päev algas üsna tugeva idatuulega, aga tuule suund muutus sujuvalt kogu ööpäeva jooksul üle kagu, lõuna ja edela kuni läänetuuleks.
täna siis vastupidiselt eilsele soojeim kirdeestis. lähtepositsioon seal 2..4 kraadi kõrgem eilsest, mujal eilsega enamasti sama või +/- 1 kraad
Kolm päeva järjest soojarekordid.
homme tuleb veel.
ps! elame haruldasel ajal, sest atmosfääri kaootilisust arvestades ei pruugi järgmised inimpõlved uusi keskmärtsi rekordeid kogeda!
kuid jah, kaootilisus tähendab ju ka seda, et miks ka mitte aasta pärast juba uued rekordid, kasvõi 0,1 kraadi võrra.
igatahes eile/täna sai sakus särgiväel olla, kuid 2 aastat tagasi oli paksu kombekat vaja :D.
@ 17. märts 2015 11:06
kas ka mujal naaberriikides?
keegi kes teab, võiks öelda.
------------------------------
muide eelmisel aastal oli augustis lätis ja leedus paar päeva rekoritejoru. nüüd märtsis saime/saame meie. huvitav kas suvel on ka miskit rekordit oodata. olgu see kasvõi külma- või sooja-.
@ jüri 17. märts 2015 0:58
09.05.2013 oli ka eriline. vähemalt siin sakus oli +25 kraadi, aga puhus tormilähedane LÄÄNEtuul.
see erakordne olukord kestis umbes tunni, siis tuul nõrgenes ja temperatuur langes +20-ni, kuhu jäi stabiilselt 2 tunniks pidama.
seletada põhjuseid eriti ei oska, aga arvan, et briis puhus tormiliselt kerkiva kuuma labiilse õhumassi asemele.
enne seda puhus mõõdukas lõunatuul.
eelmise täienduseks:
lisan veel juurde, et äikest ega vihma selle 'tormibriisiga' ei tulnudki.
kui õigesti mäletan, siis eestiloodusel on vist sellest kuupäevast ka selliseid videoid, mis ongi just tuulest.
Paistab, et mu 4 aasta ja 2,5 kuu vanune ilmateade on täkkesse minemas. (Mõelgem eelolevale reedele) ;)
Jah, rekordeid tuleb iga päev nagu kuulipildujast, lisaks pidi eriti võimas virmalisteöö tulema jne - ühesõnaga kõik näivad ilma osas olevat tagajalgadel.
jah, aga gfs 12z uuendus on MASENDAV, sest nüüd ennustatakse juba järgmist ja püsivamat külmalainet(-10..-15 isokas)
-------------------------------------------------
õhurõhust veel:
kas praegune K on soe või külm?
kui soe, (üle 0 kraadi ööp.keskmine) siis on õhurõhk omamoodi uus rekord, sest pole ju käredat pakast.
Virmalised on praegu ikka tõsiselt võimsad.
Jah, ilmusid päikeseloojangu ajal.
Praegu on sooja antitsükloniga tegu.
pilvisuse ennustus ei ole soosiv päikesevarjutuse nägemiseks - tunduvad olevat madalpilved. seega taevastkattev tavaline madal pilvekiht.
Virmaliste rekodööpäev tuleb siis rekordsoe ka. Selle aasta märtsis enam sellist soojust ei koge!
Otepääl juba suvi vist.
Erinevad ennustused näitavad, et nüüd saabuv talv kestab vist maikuuni välja. Õnneks sai vähemalt loodus osaliselt roheliseks, mida see prognoositud külm enam hukata ei suuda. Olgu õues kasvõi südatalv temperatuuri järgi, kui aga loodus roheline on, siis pole aboluutselt mitte mingit talvemeeleolu(nagu eelmise aasta juuni lumega). Minu jaoks jätis viimane mulje, nagu oleks kirsi- ja õunapuuõied tuulega õhkupuhutud. Isiklikult defineerin endale suve puhtalt rohelise looduse, mitte temperatuuride järgi. Olgu kasvõi 30 kraadi sooja, kui see on aga halli looduse taustal, siis erinevalt esimesest, ei tekita see jällegi mingit suvemeeleolu.
Üks päev on loodusel veel arenguaega antud.
Ilmselt seetõttu algas paljudel suvi eelmisel aastal mai keskpaigas, kui ühes suure kuumusega läks loodus päris roheliseks.
18. märts 2015 16:51 - Põhja-Eestis võib-olla küll jah.
Väidetavalt oli ka Pangodis jm veel mai keskpaigas kõik raagus olnud. Kas need inimesed valetasid või erinevus kagunurga ja Tartumaa vahel oligi nii suur?
18. märts 2015 17:39 - Mõtlete ikka eelmist kevadet? Rohelise looduse all ei peagi ma silmas igat viimast täismõõdus vahtralehte, mille areng loomulikult võtab kauem aega võrreldes teistega. Jutt käib ikka üldise lehtimise algusest, kui loodus hakkab rohelist ilmet võtma(poolroheline). Möödunud aasta oli selleks siin Kagu-Eestis aprilli keskpaik, aprilli algus seevastu oli samasugune nagu praegu siin(toomingatel jms põõsastel lehed). Kagunurga ja Tartumaa vahel võib olla väga suur erinevus, see aasta peaks isegi Tartumaal areng ees olema Võrumaa omast, arvestades öökülmi viimase puhul.
Kujutan ette, et järgmisest nädalast hakkab massiliselt inimesi lõunasse reisile minema.
jah, sest vingujate inin hakkab ju närvidele käima.
Jah, ilmselt siis oli ikkagi asi piirkondlikes erinevustes ja selles, mida mõista roheliseks mineku all, aga päris nii ei saa ka öelda, et ainult Põhja-Eestis läks mai keskpaigaks loodus roheliseks, kuid kõikjal mujal oli see juba toimunud. Jutt jah eelmisest aastast.
18. märts 2015 20:30 - Kahjuks eelmine aasta ei antud mujalt kui Põhja-Eestist teada, kuidas looduse areng oli, seetõttu pidin selle infoga piirduma. Praegu ei imestaks ma üldse, kui teil Tallinna ümbrusus oleks loodus sama roheline kui siin või hoopis rohelisemgi, sest päevamaksimumid sünnivad koguaeg seal ja miinimumid pole nii madalad kui siin. Olen üsna veendunud, et kusagil Edela- või Lääne-Eestis on areng veel enam ees, just tänu soojadele öödele. Muide, ilm.ee's oli ka üks pilt veebruari lõpus pildistatud punasest leedrist, mis oli juba siis täiesti lehes.
Jah, veel üks aspekt, mis arvamusi kujundab - informeeritus ja saadaolevate andmete hulk. Tallinna kandis on 2 m kõrgusel jäänud ka öösiti plusskraadid püsima, samas kui Kagu-Eestis on päris palju miinuskraade olnud, vt http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/vaatlusandmed/oopaevaandmed/
Nii, katsun veidi pikemalt lahti rääkida selle rohelisuse ja õhumasside sooja-erinevuse.
Alustuseks mainin, et pole siin Saaremaal rohelist veel midagi, vaid pungad on paisunud. Metsas pole sinilillel õiepungi isegi näha mitte- SEST- ööd on külmad ja seda "tänu" õhumassi kuivusele. Kuigi päeval on ikka üle +10 olnud !
Tänavune märtsi soojus kujunes üsna kohapeal. Teame ju, et Kõrgrõhkkond, tekkides, polnud eriti soe ega ka arktiline (nagu see, mis tulemas on nädalavahetuseks), vaid päevasooja ilmus juurde vastavalt tugevnevale päikesele ja õhu kuivamisele, samuti oli oluline tuule suuna muutus, sest idast jahedama juurdevool peatus. Õhumassi üldine kuivus aga ei lubanud öistel kraadidel plussi jääda (hetkel Kuressaares juba -1`) ja see oli OLULINE ERINEVUS aasta 1990 võrreldes !!
1990 algas intensiivne edelavool lausa 40- ndatelt laiustelt. Tsüklonid kandsid oma kagutiivas järjepidevalt sooja Läänemere kanti ja nii tolmles sarapuu juba jaanuari lõpus, veebruaris see olukord jätkus ja märkisin paar korda +13`. 7. märts oli toomingas selliselt hiirekõrvus, et olen märkinud- roheline, eriti enam võra läbi ei paista, samuti õitsesid kraavis varsakabjad, mis on muidu mai alguses (eelmine A oli 10. aprillil)
Soojad niisked õhumassid Atlandilt tagasid ka tuulised ja soojad ööd. Selline oli erinevus tänasega.
Aasta 2007 märtsi soojalaine jäi jällegi meelde teistmoodi omapärasusega.
Nimelt- enne tuli nn. Mustamere-tsüklon siia ja tõi kohale sooja õhumassi. Seejärel jäi liikumine nagu toppama.
Täitunud tsükloni toodud niiskes ja soojas õhus kujunes välja kõrgrõhuala, mis kasutas ära selle sooja ja aegamisi selgineva taevaga KÜTTIS PÄIKE õhu üles isegi +18 kraadini.
Nii on need kolme aasta märtsisoojad täiesti erinevate kujunemistega ja siis ka omadustega (ööd just), sellest lähtuvalt käitub ka loodus !
Kiili vallas sinililled õitsevad.
Arvatavasti on sinililli soojemates tuulevarjulistes kohtades, kus mingil põhjusel on varemalt puulehed pinda katmata või ära riisutud.
Siin Tartumaal on tänavu areng tõesti kaugel. Paljud puud/põõsad metsas lehes.
Sai just praegu üks pilt tehtud, kuid ei tea, mis puuga on tegu. Oskab öelda keegi?
Pilt: http://www.upload.ee/image/4581637/puu.jpg
ei tahaks eriti uskuda, kuid kas sel on siiski tõepõhi all, et magnettormid intensiivistab tsüklonaalset aktiivsust?
http://et.wikipedia.org/wiki/Geomagnetiline_torm
viimase lause lõpupool.
Kuna ilm on homme pilves, siis vaadakem sat24 pealt Kuu täisvarju liikumist!!
@ 19. märts 2015 15:34
hmm, päris hea idee :).
Tegin siis enne külmasid veelkord pildid praegusest arengust Kagu-Eestis Lõuna-Tartumaal, sest tegemist on kõige varajasema rohelusega, mida olen siin näinud, ning tulevikus on seda hea meenutada, kui peaks korduma 2013. aastale sarnane märts.
Samuti huvitaks väga, kas Põhja-Eestis ja mujal on areng samasugune või hoopis ees? Olge palun ausad, kui vastate.
Muide, täna hakkas mul ka hekk lehtima.
NB! Kõik pildid on tehtud suure metsa sees, mitte koduõues ega soojade seinte läheduses.
Punane leeder: http://www.upload.ee/image/4582159/leeder.jpg
Magesõstar: http://www.upload.ee/image/4582164/magesostar.jpg
Sinilill: http://www.upload.ee/image/4582163/sinilill.jpg
Tundmatu: http://www.upload.ee/image/4582166/tundmatu.jpg
Toomingas: http://www.upload.ee/image/4582168/toomingas.jpg
@ 19. märts 2015 15:34
jah, keegi võiks video vms teha, et teistelegi näidata.
Võib olla on leitud statistilisi seoseid Geomagnetilise tormiga kaasnevad virmalised ja raadioside häired ning elavneb atmosfääri tsüklonaalne tegevus[1]. osas, aga liiga otseselt ei maksaks võtta.
Tundmatute taimede osas määramise saamiseks kirjutada jogevakliima@hot.ee
kas põhjaeestis võib mereefekti lund ka sadada? õhumass peaks ju olema piisavalt külm, kuna meri on paar kraadi soojenenud juba.
Jah, see on täitsa usutav, et kui õhuvool on ühtlane, siis tuleb mereefekti sademeid.
Sat24 pealt Kuu vari kenasti näha :).
paistab et saabumas on selle talve külmim õhumass 850 hpa isoka poolest. samas saame selle aasta märtsi uued külmarekordid, kuid kuu keskmine tuleb siiski kindlasti plussis - +3..+4 kraadi piires arvan. aga huvitav siiski, kas külma tuleb miinustes sama kui oli sooja plussides.. kuid tuul on tuntav ja seetõttu nt hirlam alla -6..-7 kraadi ei ennustagi.
@ 20. märts 2015 18:17
Seega olgem valmis selle talve kolmandaks suursündmuseks. 4 ööpäeva sees 3 suurt sündmust: rekordvirmalised, päikesevarjutus ja nüüd saabuv 2015. aasta talve külmim õhumass.
Minesatea, võibolla KOGU SELLE AASTA KÜLMIM õhumass, kui ka sel korral hilissügis/eeltalv kevadeni jääb.
Kuid jah, aluspinna lähedal kindlasti nii külm pole kui 7. jaanuaril.
Aga võib-olla saame veel see kuu ka rekordsooja kogeda? Järgmiseks nädalaks lubab GFS viimases väljavaates päris palavat nädalalõppu.
Siin Kagu-Eestis lumi maas.
Huvitav, kas nii vara on kunagi tuleohukaarti Ilmateenistuses näidatud ja veel nii kõrget taset?
Ega vist ei ole, nii et jälle teatud suurusega sündmus.
Pangodist tuli ka lumeteade, samas siin põhja pool pole lumest jälgegi.
Ootame siis ärevusega, kas tuleb kõige külmem õhumass.
jüri, sa ajad ilmahuvilised siit küll minema, kui sedasi mõnitavas stiilis suhtled - vähemalt mulle nii tundub
Varjutusehuvilistele:
http://astro.ukho.gov.uk/eclipse/Tallinn_Estonia.html
Tartu kohta muutke vastavalt aadressi.
--------------------
Nt 12.08.2026 näeme madalat kaart mere kohal, kuna suurefaasilise varjutuse tipphetk toimub vahetult enne loojangut.
@ 20. märts 2015 22:12
Miks te tulete täiesti tühja koha pealt ründama? Lihtsalt niisama. Ilma igasuguse põhjenduseta.
Samuti ei saa aru, kas lühikesed vastused on keelatud või ebaviisakad ja mis neis mõnitavat? Ei maksa intriige keerutada seal, kus neid pole.
Naljakas, mina küll ei märganud Jüri poolt irooniat.
Kõik öeldu oli kinnitus ja kaasaelamine lugejate ootustega.
Lihtsalt -üks siin võtab kõike enda malli järgi...
Las ta olla (tähelepanu toidab trolli) - eks ta luges välja vastavalt oma meeleseisundile.
Praeguseks on arktiline õhumass kohale jõudnud - mõnel pool sajab veel hooti lund, õhutemperatuur püsib aga nullilähedane või madalamgi. Suurem lumesadu võib tulla 23. märtsil, kuid eks paistab.
Möödunudaastane talvisem periood ilmas saabus 15. märtsil lörtsitormiga.
õhumass on liiga kuiv et sademed igal pool maapinnani jõuaksid. sakus oli terve lõuna ja õhtu rünksajukatega aga ükski lund ei toonud. seega põhjaeestis peaks soe saabuma paljale maale :)
21. märts 2015 19:57 - Ega siin Kagu-Eestis ka enam lund pole. Nii kui päike välja tuli, oli poole tunniga maa paljas. Jääme siis sooja ootama! ;)
Jah, Laagris oli ka näha, et õhtu poole tekkis üha uusi rünkpilvi, mis eriti külmas õhumassis jäätusid ja hakkasid andma sademeid, mis aurustusid enne maapinnani jõudmist. Enamuses oli tegu sajuliste rünk- või kihtrünkpilvedega, aga mõnd paksemat võis ka rünksajupilveks pidada.
Uudishimulikele ja huvilistele maiuspala: http://www.upload.ee/files/4576060/Eesti_pilveatlas.pptx.html
ja kuhu see ennustatud lumesadu ja tuisk jäid???
tahaks et see nõme tolm juba kinni sajaks :(
23. märts 2015 12:49 - Siin Kagu-Eestis on praegu jõhker tuisk, millesugust pole tänavu varem olnudki.
@ 23. märts 2015 14:48
Paisutad lumiselt üle. Olen ise samuti siitkandist ning ütleks, et 10. jaanuari hilisõhtul vastu 11.ndat oli tänasest tublisti tugevam tuisk!
jüri, miks harku ja v.maarja tuulenäidud anomaalselt vastupidised on?
v.maarjas iga tuulisema ilmaga tuul rannikuga võrdväärne ja harku jaama puhul kagueestiga võrdväärne.
oled ehk kursis?
Tuiskas küll, kuid tugevam oli see Lõuna-Eestis, siin põhja pool oli pigem tuisuhakatis.
Päeval võis olla seal mingi artefakt (kvaliteedihälve), kuid praegu enam ei leidnud (või kui alles, täpsustada).
Nüüd lähiajal peaks tõeline kevad algama, sest linnud tulevad jõhkrate parvedena lõunast tagasi.
no aeg oleks ka ju, varsti juba aprill. eelmisel aastal sai aprilli lõpukolmandiku künnisel (täpselt 20. aprillil, siin saku vallas) juba KÄGU kuulda. POOLTEIST KUUD veel ja oleme ilusaimas linnukooris - ÖÖBIKUTE LAUL SOOJAL MAIõhtul või -varahommikul koos TOOMINGAÕITE LÕHNAGA - mida enamat hing veel tahta võib.. :)
Lähimal paaril ööpäeval võib tulla isegi Kelvini lainepilvi ning ka muid lainelisi ja põnevaid vorme, kuna tuulenihe on alul vastupidine, hiljem 150 kraadi piires, kusjuures tuuled on tugevad nii aluspinna kohal kui kõrgel. Hirlamist kui ka GFSist kenasti näha.
ÖÖBIKUTE LAUL SOOJAL MAIõhtul või -varahommikul koos TOOMINGAÕITE LÕHNAGA - mida enamat hing veel tahta võib.. :)
-------------------------------
Minu hing tahaks selle kõige kõrvale veel üht korralikku kevadist äikesevihma, mis õhu nii värskeks lööb, et tekib tahtmine see osoonikokteil purki panna ja keldrisse muude hoidiste juurde viia. Jõuluõhtul oleks hea võtta :)
Tere!
Jüri, mul on selline küsimus, et kas Krimmis on Eestis rohkem või vähem äikesepäevi aastas? Merel ja selle ääres on teatavasti äikest vähem + veel asjaolu, et äikeselised õhumassid tulevad Eestisse enamasti lõunast/kagust, kuid Krimmi puhul on see suund täiesti mereline.
Pole küll aastaajale kohane küsimus, aga küsin äikeseootusest :).
Eeldan, et küsiti nii Kas /---/Krimmis on Eestist/---/rohkem äikesepäevi (kas Krimmis on Eestiga võrreldes rohkem) ehk võrdleme kahte kohta.
Jah, on küll - esiteks lõunapoolsem asend (soojemad õhumassid - rohkem energiat), teiseks Must meri, mis on soojem kui Läänemeri (ilmselt suve teises pooles ja sügisel just soodustab äikese arengut) ja niiskuse allikas, kolmandaks reljeef, mis pole nii tasane nagu meil siin - osatähtsus äikesepäevade vms arvus ei ole nii suur, aga midagi ikka.
Allikaid, viiteid? Välgusageduskaardid, nt http://en.wikipedia.org/wiki/Distribution_of_lightning või Euroopa kohta keskendunud artikkel: http://www.nat-hazards-earth-syst-sci.net/14/815/2014/nhess-14-815-2014.pdf
Tänan!
------------
PS, aprilli algus tuleb vist üsna talvine - ööpäeva keskmine jääb 0 ümber või mõnel pool isegi alla selle :(.
Vat jah, kui praegune prognoos on õige, siis soojusega just ei hiilga. Ilmateenistus on pisut optimistlikum: http://www.ilmateenistus.ee/ilm/prognoosid/nadala-ja-kuuprognoos/nadalaprognoos/
Postita kommentaar