Uus, kiire ja mugav: http://ilmaskriptid.webuda.com/
Pisut uuendatud linkidega, sest eelmised olid lootusetult vananenud: http://lepo.it.da.ut.ee/~cbarcus/.
Senimaani on probleemiks olnud eestikeelse info vähesus pilvede kohta. See on praegu õnneks siiski muutumas: peatselt, juba märtsis või hiljemalt aprillis, on oodata põhjalikku pilvi käsitlevat raamatut ja pilvede mobiilirakendust.
Lisaks tehti veel pilvekool: http://pilved.aikesehuvilised.ee, kus on pisut põhjalikumalt püütud kõiki põhivorme ehk liike ja helkivaid ööpilvi kirjeldada. Sealhulgas on uuendusena välja toodud mõned põhipunktid, nagu iseloomulikud tunnused, kaasnevad nähtused, olulisus ilmaprognoosimisel, koostis ja sademed. Iga liigi juures on autorite fotodest galeriid.
32. jaanuaril ehk 1. veebruaril saabus lõunatsüklonisse lõunakaarest pisut külmem õhumass ja samal ajal kohalejõudnud troopiline õhumass jahtus. Nii asendus vihm pea kõikjal lörtsi ja lumega ning loodus omandas valgema ilme. Siiski püsis veel sula, kuigi õhutemperatuur aegamööda langeb. Päeva jooksul on oodata saju nõrgenemist, tugevam on sadu ilmselt Põhja-Eestis.
Järgmistel päevadel jätkub aeglane külmenemine sedamööda, kuidas õhumass jahtub. Tuleb ka lumelisa.
31. jaanuaril läks ilm sulale, kuid sademeid tuli minimaalselt. Siiski oli näha, et Baltimaade kohal asus kõrgkiht- või vähese sajuga kihtsajupilved, millel oli eriti hästi arenenud ülemine, st jääkristallidest koosnev osa. Seetõttu püsis laussaju võimalus endiselt väga suur (vihm, lörts ja märg lumi). Nii hakkas õhtul suuremal alal ja tugevamalt sadama.
Tegu on süveneva tsükloniga, mille keskmes oli õhurõhk päeval 972 hPa ja see liikus mööda Läänemerd põhja poole. Kuna Eesti kohale liigub selle lohk, siis õhurõhk langeb ja võib jõuda 970 hPa lähedale. Sula kohalejõudmise ja sademete vähesuse tõttu on jäite- ja kiilasjää oht pigem väike, kuid sulavad jääpinnad on siiski väga libedad.
Pilves ja sageli sajune ilm jätkub. Õhutemperatuur pisut langeb, aga jääb ikka nullilähedaseks.
Järgmisel nädalal on oodata ilma külmenemist (õhutemperatuur enamasti 0...-7°C).
KESKKONNAAGENTUUR
RIIGI ILMATEENISTUS
Viimati uuendatud: reede, 30. jaanuar 2015 kell 19:09
Eesti hoiatused
31.01 öösel Lõuna-Eestist algav lumesadu levib kiiresti põhja poole. Hommikupoole ööd läheb sadu tihedamaks, õhutemperatuur tõuseb ning sadu läheb lõuna poolt alates üle lörtsiks ja vihmaks. Tihe sadu piirab nähtavust ja mitmel pool tekib jäide (http://www.ilmateenistus.ee/ilm/prognoosid/hoiatused/).
Väike väin 30.01.2015. Kalmer Saare foto
30. jaanuaril oli ilm selgem, paljudes kohtades võis näha päikest; ilm oli lõunast saabunud soojas õhumassis väga pehme: mitmel pool tõusis õhutemperatuur pisut üle 0°C. Päeva jooksul ilmus üha enam kiudkihtpilvi, mis oli märgiks sooja frondi saabumisest.
Ööpäeva jooksul suureneb Aadria mere lõunatsükloni mõju ja üle Eesti liigub üks või mitu lõunalohku. Need on eriti hästi nähtavad infrapunasel satelliidipildil. Seega on öö jooksul oodata pilvisuse tihenemist ja lumesadu. Ilmselt jõuab kagust kohale troopiline õhumass, nii et päeva jooksul läheb kõikjal sulale. 32. jaanuaril ehk 1. veebruaril jõuab õhumass jahtuda ja õhutemperatuur langeb taas 0°C lähedane ning sulavesi hakkab jäätuma.
29. jaanuaril jätkus pilves ja kergelt sajune ilm. Õhutemperatuur püsis nullilähedane. Läänemerele andis ESTOFEX äikesevõimaluseks 15%. Nii oligi äikest Läänemere lõunaosast kuni Gotlandini välja, õhtul aga jõudis äike juba Saaremaa külje alla. See oli seotud läänest itta liikuva külma tüüpi oklusioonifrondi ja sellega seotud lohuga.
Nädala lõpp tuleb sajune ja praegusest pisut soojemgi (valdavalt sulailmaga). Lõunatsükloni asemel prognoositakse pigem lõunalohku või lõunaosatsüklonit, mis on läänetsüklonitega seotud. Sellele vaatamata on siiski päris suurt sadu oodata.
Olulist külmenemist pole veel ette näha, kuigi teatav võimalus on järgmisel nädalal.
28. jaanuaril on pilves ilm. Mitmel pool on udu ja uduvinet, kohati sajab vähest lund või uduvihma. Õhutemperatuur on nullilähedane, mis koos suure niiskuse põhjustab jäiteohu.
Järgmiste päevade osas pole prognoos oluliselt muutunud. Suurim erinevus on vahest see, et Euroopa mudel näitab selget lõunatsükloni üleminekut veebruari alguses, aga GFS mudel on selles osas segasem, pigem on tegu lõunalohu või läänetsükloniga seotud osatsükloniga. Sademeid on mõlemal juhul üsna rohkelt oodata ja ilm on enamasti sula.
Ilmateenistuse nädalaprognoosist: Laupäeval (31.01.) liigub Kesk-Euroopast põhja poole uus osatsüklon. Lisandub niiskust. Sajab tihedat lund ja lörtsi, pärastlõunal ja õhtul idapoolsetes maakondades ka vihma. Öösel puhub võrdlemisi tugev kagu- ja lõunatuul, päeval nõrgeneb. Õhutemperatuur on öö hakul -3...+2, pärast keskööd tõuseb ning on hommikul ja päeval 0...+4°C. Allajoonitud koht on ilmaprognoosis märkimisväärne, aga lõunatsüklonite puhul üsna ootuspärane, sest soe õhumass tuleb selle soojas sektoris kagust.
27. jaanuaril oli enamasti pilves ilm, kohati sadas kerget lund, kuid uus sajuala jõudis õhtuks Loode-Eestisse (vt http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/radaripildid/komposiitpilt/). Õhutemperatuur oli enamasti nullilähedane.
Sajusemat, tuulisemat ilma on oodata järgmistel päevadel. Nädala lõpu poole võib sula jõuda enamikesse kohtadesse, suureneb lõunatsüklonite mõju.
26. jaanuaril oli üsna vaikne ja mitmel pool udune ilm. Udu kadus õhtuks.
Ööpäeva jooksul on oodata madalrõhulohu saabumist. See toob arvatavasti vähemalt saartele ja Lääne-Eestisse õhtuks lumesaju ja tuule tugevnemise. Sajuala nõrgeneb ja selle liikumine on ilmselt aeglane – sadu ei pruugi jõuda kõikjale. Edaspidigi mõjutab ilma tsükloni idaserv, kus on oodata ilma soojenemist ja tugevat tuult, kuid suuremad sajud jäävad ilmselt nädala teise poolde.
Nädala jooksul kujundavad ilma peamiselt tsüklonid. Euroopas võib areneda tsüklonaalne blokeering. Sellisel juhul eraldub tavaliselt sügav ja väga suureks muutunud tsüklon üldisest läänevoolust. Enamasti on okludeeruvatele tsüklonitele iseloomulik, et nad arenevad kõrgusesse ja ulatuvad läbi kogu troposfääri ning muutuvad väheliikuvaks. Siiski aeglane liikumine säilib, kui püsivad läänevoolus.
Aga võib juhtuda, et tsüklon liigub läänevoolust niipalju lõuna poole (põhjapoolkeral), et viimane seda enam eriti ei mõjuta ja sel juhul tekib selline tsüklonaalse blokeeringu tüüp, mida nimetatakse cut-off low. See võib püsida nädalapäevad ja kauemgi, kui saab energiat juurde. Sagedasemad on need Euroopa kesk- ja lõunaosas, kus selline olukord võib põhjustada nt suvel ebatavaliselt jahedat ilma ja üleujutusi.
Teine variant on selline, et tekib väga suur tsüklon või mitmekeskmeline madalrõhuala, mistõttu üldine läänevool asendub nt pea tervel kontinendil meridionaalse tsirkulatsiooniga. Selline olukord mõjutab eelmisest palju suuremat ala ja võib kaasa tuua anomaaliaid märksa suuremal territooriumil. Ka nädala jooksul on prognoositud just selle variandi tekkimist. Kui see madalrõhuala energiat juurde ei saa, siis laguneb 4-5 päevaga.
Kuna Eesti jääb rohkem selle blokeeringu idaserva, siis on oodata sooja ja sajust ilma, sest lõunakaarest transporditakse põhja poole soojust ja niiskust. Seega nädala jooksul temperatuur tõuseb tasapisi, samas sajab lund ja lörtsi juurde.
Senimaani on probleemiks olnud eestikeelse info vähesus pilvede kohta. See on praegu õnneks siiski muutumas: peatselt, juba märtsis või hiljemalt aprillis, on oodata põhjalikku pilvi käsitlevat raamatut ja pilvede mobiilirakendust.
Lisaks tehti veel pilvekool: http://pilved.aikesehuvilised.ee, kus on pisut põhjalikumalt püütud kõiki põhivorme ehk liike ja helkivaid ööpilvi kirjeldada. Sealhulgas on uuendusena välja toodud mõned põhipunktid, nagu iseloomulikud tunnused, kaasnevad nähtused, olulisus ilmaprognoosimisel, koostis ja sademed. Iga liigi juures on autorite fotodest galeriid.
32. jaanuaril ehk 1. veebruaril saabus lõunatsüklonisse lõunakaarest pisut külmem õhumass ja samal ajal kohalejõudnud troopiline õhumass jahtus. Nii asendus vihm pea kõikjal lörtsi ja lumega ning loodus omandas valgema ilme. Siiski püsis veel sula, kuigi õhutemperatuur aegamööda langeb. Päeva jooksul on oodata saju nõrgenemist, tugevam on sadu ilmselt Põhja-Eestis.
Järgmistel päevadel jätkub aeglane külmenemine sedamööda, kuidas õhumass jahtub. Tuleb ka lumelisa.
31. jaanuaril läks ilm sulale, kuid sademeid tuli minimaalselt. Siiski oli näha, et Baltimaade kohal asus kõrgkiht- või vähese sajuga kihtsajupilved, millel oli eriti hästi arenenud ülemine, st jääkristallidest koosnev osa. Seetõttu püsis laussaju võimalus endiselt väga suur (vihm, lörts ja märg lumi). Nii hakkas õhtul suuremal alal ja tugevamalt sadama.
Tegu on süveneva tsükloniga, mille keskmes oli õhurõhk päeval 972 hPa ja see liikus mööda Läänemerd põhja poole. Kuna Eesti kohale liigub selle lohk, siis õhurõhk langeb ja võib jõuda 970 hPa lähedale. Sula kohalejõudmise ja sademete vähesuse tõttu on jäite- ja kiilasjää oht pigem väike, kuid sulavad jääpinnad on siiski väga libedad.
Pilves ja sageli sajune ilm jätkub. Õhutemperatuur pisut langeb, aga jääb ikka nullilähedaseks.
Järgmisel nädalal on oodata ilma külmenemist (õhutemperatuur enamasti 0...-7°C).
KESKKONNAAGENTUUR
RIIGI ILMATEENISTUS
Viimati uuendatud: reede, 30. jaanuar 2015 kell 19:09
Eesti hoiatused
31.01 öösel Lõuna-Eestist algav lumesadu levib kiiresti põhja poole. Hommikupoole ööd läheb sadu tihedamaks, õhutemperatuur tõuseb ning sadu läheb lõuna poolt alates üle lörtsiks ja vihmaks. Tihe sadu piirab nähtavust ja mitmel pool tekib jäide (http://www.ilmateenistus.ee/ilm/prognoosid/hoiatused/).
30. jaanuaril oli ilm selgem, paljudes kohtades võis näha päikest; ilm oli lõunast saabunud soojas õhumassis väga pehme: mitmel pool tõusis õhutemperatuur pisut üle 0°C. Päeva jooksul ilmus üha enam kiudkihtpilvi, mis oli märgiks sooja frondi saabumisest.
Ööpäeva jooksul suureneb Aadria mere lõunatsükloni mõju ja üle Eesti liigub üks või mitu lõunalohku. Need on eriti hästi nähtavad infrapunasel satelliidipildil. Seega on öö jooksul oodata pilvisuse tihenemist ja lumesadu. Ilmselt jõuab kagust kohale troopiline õhumass, nii et päeva jooksul läheb kõikjal sulale. 32. jaanuaril ehk 1. veebruaril jõuab õhumass jahtuda ja õhutemperatuur langeb taas 0°C lähedane ning sulavesi hakkab jäätuma.
Ilmakaardil on näha tugevat lõunavoolu ja Aadria mere lõunatsükloni mõjutusi, kuid see jääb pigem ebaselgeks (DWD).
Seevastu Ilmateenistuse infrapunapildil on lõunalohud paksude pilvemasside järgi hästi näha
29. jaanuaril jätkus pilves ja kergelt sajune ilm. Õhutemperatuur püsis nullilähedane. Läänemerele andis ESTOFEX äikesevõimaluseks 15%. Nii oligi äikest Läänemere lõunaosast kuni Gotlandini välja, õhtul aga jõudis äike juba Saaremaa külje alla. See oli seotud läänest itta liikuva külma tüüpi oklusioonifrondi ja sellega seotud lohuga.
Nädala lõpp tuleb sajune ja praegusest pisut soojemgi (valdavalt sulailmaga). Lõunatsükloni asemel prognoositakse pigem lõunalohku või lõunaosatsüklonit, mis on läänetsüklonitega seotud. Sellele vaatamata on siiski päris suurt sadu oodata.
Olulist külmenemist pole veel ette näha, kuigi teatav võimalus on järgmisel nädalal.
ESTOFEXi väljavaade (http://estofex.org/)
Rünksajupilved on mere kohal radaripildis hästi näha (http://www.meteo.lv/radars/?nid=482).
Saaremaal lähedal registreeriti välke (sat24.com/en/scan?ir=true)
28. jaanuaril on pilves ilm. Mitmel pool on udu ja uduvinet, kohati sajab vähest lund või uduvihma. Õhutemperatuur on nullilähedane, mis koos suure niiskuse põhjustab jäiteohu.
Järgmiste päevade osas pole prognoos oluliselt muutunud. Suurim erinevus on vahest see, et Euroopa mudel näitab selget lõunatsükloni üleminekut veebruari alguses, aga GFS mudel on selles osas segasem, pigem on tegu lõunalohu või läänetsükloniga seotud osatsükloniga. Sademeid on mõlemal juhul üsna rohkelt oodata ja ilm on enamasti sula.
Ilmateenistuse nädalaprognoosist: Laupäeval (31.01.) liigub Kesk-Euroopast põhja poole uus osatsüklon. Lisandub niiskust. Sajab tihedat lund ja lörtsi, pärastlõunal ja õhtul idapoolsetes maakondades ka vihma. Öösel puhub võrdlemisi tugev kagu- ja lõunatuul, päeval nõrgeneb. Õhutemperatuur on öö hakul -3...+2, pärast keskööd tõuseb ning on hommikul ja päeval 0...+4°C. Allajoonitud koht on ilmaprognoosis märkimisväärne, aga lõunatsüklonite puhul üsna ootuspärane, sest soe õhumass tuleb selle soojas sektoris kagust.
Lõunatsüklon Euroopa mudelis (http://www.wetterzentrale.de/topkarten/fsecmeur.html).
27. jaanuaril oli enamasti pilves ilm, kohati sadas kerget lund, kuid uus sajuala jõudis õhtuks Loode-Eestisse (vt http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/radaripildid/komposiitpilt/). Õhutemperatuur oli enamasti nullilähedane.
Sajusemat, tuulisemat ilma on oodata järgmistel päevadel. Nädala lõpu poole võib sula jõuda enamikesse kohtadesse, suureneb lõunatsüklonite mõju.
26. jaanuaril oli üsna vaikne ja mitmel pool udune ilm. Udu kadus õhtuks.
Ööpäeva jooksul on oodata madalrõhulohu saabumist. See toob arvatavasti vähemalt saartele ja Lääne-Eestisse õhtuks lumesaju ja tuule tugevnemise. Sajuala nõrgeneb ja selle liikumine on ilmselt aeglane – sadu ei pruugi jõuda kõikjale. Edaspidigi mõjutab ilma tsükloni idaserv, kus on oodata ilma soojenemist ja tugevat tuult, kuid suuremad sajud jäävad ilmselt nädala teise poolde.
Udune Viljandi. Kristjan Kalda foto
Nädala jooksul kujundavad ilma peamiselt tsüklonid. Euroopas võib areneda tsüklonaalne blokeering. Sellisel juhul eraldub tavaliselt sügav ja väga suureks muutunud tsüklon üldisest läänevoolust. Enamasti on okludeeruvatele tsüklonitele iseloomulik, et nad arenevad kõrgusesse ja ulatuvad läbi kogu troposfääri ning muutuvad väheliikuvaks. Siiski aeglane liikumine säilib, kui püsivad läänevoolus.
Aga võib juhtuda, et tsüklon liigub läänevoolust niipalju lõuna poole (põhjapoolkeral), et viimane seda enam eriti ei mõjuta ja sel juhul tekib selline tsüklonaalse blokeeringu tüüp, mida nimetatakse cut-off low. See võib püsida nädalapäevad ja kauemgi, kui saab energiat juurde. Sagedasemad on need Euroopa kesk- ja lõunaosas, kus selline olukord võib põhjustada nt suvel ebatavaliselt jahedat ilma ja üleujutusi.
Teine variant on selline, et tekib väga suur tsüklon või mitmekeskmeline madalrõhuala, mistõttu üldine läänevool asendub nt pea tervel kontinendil meridionaalse tsirkulatsiooniga. Selline olukord mõjutab eelmisest palju suuremat ala ja võib kaasa tuua anomaaliaid märksa suuremal territooriumil. Ka nädala jooksul on prognoositud just selle variandi tekkimist. Kui see madalrõhuala energiat juurde ei saa, siis laguneb 4-5 päevaga.
Kuna Eesti jääb rohkem selle blokeeringu idaserva, siis on oodata sooja ja sajust ilma, sest lõunakaarest transporditakse põhja poole soojust ja niiskust. Seega nädala jooksul temperatuur tõuseb tasapisi, samas sajab lund ja lörtsi juurde.
GFS mudeli prognoositud tsüklonaalne blokeering 30. jaanuariks. Näha on tohutult suur mitmekeskmeline madalrõhuala, mille otsesest mõjualast jäävad välja ainult Euroopa edelaserv ja idaserv. Ühest küljest on selle madalrõhuala lõunaosas (Aadria merel) tegu lõunatsükloniga, mis jääks üldisest läänevoolust nii kaugele lõunasse, et see seda oluliselt ei mõjuta, teisalt on madalrõhuala tohutult suur, nii et läänevool on asendunud meridionaalse tsirkulatsiooniga (GFS).
46 kommentaari:
Kas see nädala lõpu stsenaarium tähendab, et meile saabuks sula lääne ja edela asemel hoopis kagust? Selline situatsioon on täiesti eriskummaline, et keset talve saabub soe jahtunud mandri kohalt, ehkki jah, meridionaalne tsirkulatsioon seletab selle õhumassi päritolu ära (subtroopiline), kuid siiski üsna ebatavaline olukord.
Suvel tähendaks see vist 35..37 kraadist kuumust.
----------------
@ 3:07
Selline olustik oli viimati veebruaris 2013.
Päikese soojendav mõju on juba nii tugev, et räästad tilguvad siin Lõuna-Eestis(lamekatus), kuigi külma on 3 kraadi.
Oskab keegi öelda, mitme päevaga on Lõuna-Eesti päikese kõrguse suhtes Põhja-Eestist ees(Otepää, Tallinn)?
32.01.2015?
@ 26. jaanuar 2015 14:02
http://www.timeanddate.com/
Siin on hea ülevaade, ainult et võrdlema peab Tartuga.
See nüüd küll ülikauge aeg, aga päris korraliku lumetormi näitavad mudelid (mõnes kohas ligi üle 20cm) 01.02-02.02.Seda on ka ilmateenistuse prognoosis mainitud: Esmaspäeval (2.02.) liigub Eesti idapiiri tagant mööda lõunatsüklon, mis kujuneb nädalavahetusel Balkanimaade kohal. Tugeva lume- ja lörtsisaju ulatus vajab veel täpsustamist. Tänast tsükloni trajektoori arvestades riivab kõige tihedam sadu vaid Ida-Eestit, lääne poole lisandub üksnes nõrka lund. Tuul puhub öösel põhjast ja loodest, päeval läänekaarest. Õhutemperatuur on öösel 0..-5, päeval -2..+2°C.
@ 26. jaanuar 2015 16:09
ei, hoopis 396.01.2014.
@ 26. jaanuar 2015 14:02
oleneb.
märtsis ja septembris vaid 3..4 päeva ees, aga detsembri ja juuniga võrrelduna ligemale 2 nädalat.
päeva pikkuse muutus on kiireim esimese variandi puhul, aeglaseim teise puhul - sellest see eesolek sõltub.
@ 26. jaanuar 2015 12:24
eksid - 2013 jõuludel oli viimati. ning siis TUNDUVALT erakordsem, kuna päike oli madalaimas seisus, kuid +kraaade isegi 5..7.
see 31.01/01.02 ennustatav "soojus" on jupats, +1..3 kraadi ehk tuleb, aga mitte üle +5 kraadi.
32.01.2015? - jah, laiskus ja kompaktsus võtsid lõivu - ei hakanud uut kuud sisse tooma, muidu ju pealkiri pikem ja kohmakam.
Hea, et siin arutelu olemas. Täna Jaagus mainis ka, et päikese soojendav mõju on juba olemas ja see tugevneb iga päevaga, eks aeg ole juba niikaugel ka.
Kas see nädala lõpu stsenaarium tähendab, et meile saabuks sula lääne ja edela asemel hoopis kagust? - Jah, selleks peab olema õhuvool piisavalt tugev, et õhk ei jõuaks jahtuda. GFSi järgi jõuab kagust ja lõunast sula kuni Põhja-Jäämereni.
Kuigi kaugeltki igal talvel seda ei juhtu, on siiski sobivatel tingimustel see võimalik, põhiliseks ikkagi tugev õhuvool, mis jõuab õhumassi enne jahtumist põhja kanda. 2013. a veebruaris olid selleks järjestikused lõunatsüklonid (lõunatsüklonite seeria) ja nende vastasseis kaugemal idas paikneva tugeva antitsükloniga.
Seda on ka ilmateenistuse prognoosis mainitud: Esmaspäeval (2.02.) liigub Eesti idapiiri tagant mööda lõunatsüklon - Jah, meridionaalse tsirkulatsiooniga jõuab lõunatsükloneid ka põhja poole. Aga vaatame, kuidas prognoos muutub.
Loodetavasti tuleb kuhjaga sademeid, sest siis on lootust ka kevadiseks suurveeks - seni on juba 1 kord suurevett olnud - jaanuari keskel.
Huvitav võrrelda, kas kevadine suurvesi trumpab südatalvise taseme või ei. Eelmisel aastal polnudki, kuna lund oli vähe ja ei sadanud sula ajal.
Jüri teil on postituses viga peaks 01.veebruar mitte 32.jaanuar
mis siin ikka teha kui autor 1. veebruari sünnipäevalistest lugu ei pea :/
Eespool on selgitatud, milles asi - tuleb kommentaarid läbi lugeda. See pole lugupidamatus, nagu siin on vääralt arvatud.
31.01 tuleb vist üks haruldasemaid ilmasündmusi, mille saabudes võiks juba 2015. aasta ilmakokkuvõttese üles märkida.
kella 12-ne ilmakas öeldi, et sajab lörtsi, idaeestis pärastlõunal ka vihma, kohati on sadu tugev. õhu"soe" jäävat 0 ja 4 kraadi vahele. võib vist järeldada, et see +4 tulebki siis idas?
oleks päris lahe tõesti, kui idas maa paljas ning läänes paks märg lumi.
tundub, et see saabuv sün.olukord on 16.07.01 talvine variant.
Jah, ka postitus sai eraldi märgitud. See ilmateade tuleks salvestada ja arhiveerida, kunagi väärtuslik materjal.
loodetavasti eestiloodus teeb sellest kagusulast ka pilte ja videoid.
Tuleb loota parimat, teda pole siin nagu pikka aega näha olnud.
samas youtubes on ta küll aktiivne olnud - viimatised videod isegi eilsest laadinud.
Vat ei tea siis, mis toimub, ju pole muuks kui filmimiseks ja üleslaadimiseks aega (palju tegevusi ja vähene vaba aeg kulub siis filmimisele ja üleslaadimisele).
gfs 18z uuendus näitab 01.02 ööks tormi!
Kagusula - väga kõlav termin!
Jüri,kas nädala pärast on antitsüklon tekkimas?Kui tõenäoline see on?
Kunagi räägiti ka kagutormist, lisaks on olemas kagutsüklonid.
Antitsükloni teke on võimalik, aga mingit selget tendentsi või suurt tõenäosust pole kuskilt võimalik välja lugeda. Euroopa mudel on võib olla pisut optimistlikum selles osas, aga tõenäosus vaid veidi üle 50%.
Rootsi põhjaosas peaks MÕNE PÄEVAGA tulema umbes 50 cm lund. Väärib märkimist, et see on rohkem, kui Eestis kogu selle talve lumepaksused kumulatiivselt (st vahepeal polnuks 21.11-st kordagi sula olnud) kokku!
See siis ikka üsna hullumeelne.
Ma pole kunagi kuulnud kagutsüklonist. Kas on mõnda linki sellele? Polnud ka varem kuulnud idatsüklonist, aga eelmisel aastal saime selle võimalikkusele kinnitust. Nüüd on siis jäänud vaid KIRDEtsüklonil sündida ja meid üllatada. Siis saaks vist 360 kraadi täis.
Kagutsüklonitest pisut: http://ilm.ee/index.php?46947 (kirjutatud K. Mändla magistritöö ja M. Jürissaare 1998. a välja antud meteoroloogiaõpiku põhjal, viimases on lk 90).
Teadmine kagutsüklonitest on olemas olnud juba ligi 15 aastat (uurijatel aastakümneid), aga idatsüklonitest polnud keegi kuulnud, kuni see teema sai tõstatatud.
Kui suur on homme jäiteoht?
Lõunatsüklonite puhul on see väga suur. Arvestama peab, et troopiline õhumass võib saabuda esmalt 1-3 km kõrgusel kohale, nii et aluspinna lähedale jääb esmalt külmem õhumass (tugev inversioon) ja sademed võivad siis tulla mingil hetkel jäälörtsina, jäävihmana ja allajahtunud vihmana. Külmal maapinnal, sh teepindadel võib seetõttu kiilasjääd tekkida päris palju.
Ja kuhu järjekordselt suur sadu jäi?
Huvitav, kas meie valelik ilmateenistus ikka teab, et 1. aprill on 2 kuu pärast??
FB-st: Eero Hermann mingit sadu ei tulnud nagu lubas, ainult suur sula on kohal.
Eero Hermann ai ära sõnusin, nüüd sajab vihma päris kõvasti.
Sadu alles tuleb, kus seda veel eriti pole olnud, nii et selle pärast ei maksa muretseda.
Millal läheb Tartumaal sadu üle lörtsiks ja lumeks, siin sajab siiani padukat.Kas järgmine nädal on ka lund oodata?
saada siia sakku see padukas, siin on parimad sajuhood mõõdukad olnud ja needki pigem lörtsina.
----------------------
nüüd midagi ülimalt lahedat ilmahuvilistele, soovitan enne kella 00:30-t ära salvestada:
http://www.wetterzentrale.de/pics/Rtavn2168.gif
Kagust tuleb ju sooja, miks peaks seal ruttu lumeks sajufaas muutuma? Siiski saabunud troopiline õhumass jahtub ja juba homme on oodata lörtsi või isegi lund.
Laagris on veelgi nõrgemad sajuhood ja peamiselt lörtsina.
Jah, tegu oleks loodetormiga.
õnneks öine uuendus on tormi alles jätnud..kuid ööpäev varasemaks!
loodetavasti torm tuleb, sest veebruaritormi 30+ m/s puhangutega ma ausaltöeldes ei mäletagi.
millal viimati oli veebruaris säärane?
Veebruaris on 1981-2010 vahemikus isegi olnud: http://www.ilmateenistus.ee/kliima/kliimanormid/tuul/
Jüri, 1 asi on valesti läinud, 32. jaanuari pole ju olemas :).
jah, ka blogi kommentaarium näitab et kommentaarid on 1. veebruaril lisatud.
Palun lugege eelmisi kommentaare, Jüri selgitab seal miks ta kasutas 1.veebruari asemel 32.jaanuari...
Aitäh! Postituses on seda ärevat ja segadusttekitavat olukorda nüüd pisut mahendatud...
Nüüd võib vist juba küll üsna kindlalt väita, et nn õiget püsivat talve sel korral ei tulegi ning eeltalv läheb otse kevadtalveks ja siis varakevadeks üle.
Rohkem kui nädalased külmalained on välistatud ning selle talve tippudeks jäävadki dets. ja jaan. algus.
Jah, pikemat ja tugevamat külmaperioodi ei ole näha. Praegu algab mõnepäevane talvisema ilma periood, siis läheb soojemaks ja nädala pärast tuleb uuesti paariks päevaks talvisem ilm, aga ilmselt seegi ei jää püsima.
Postita kommentaar