Kommentaariumi link
Äikesehuviliste kokkutulek 8. novembril algusega kl 14 ilm.ee kontoris. Nüüdseks on paigas ka kava: http://aikesehuvilised.ee/aikesehuviliste-kokkutulek
2014. aasta pilvejahile saab fotosid saata veel täna, homme ja ülehomme, sest 1. november on viimane päev! http://www.ilm.ee/?512706
1. novembri öö jäi üsna pilviseks ja kohati sadas pisut vihma, kuid õhutemperatuur langes siiski kohati alla 0°C. Päev oli sarnane ja mõne kraadi võrra soojem.
Öö jooksul jõuab kohale soe front niiskema ja tunduvalt soojema õhumassiga. Arvatavasti kaasneb õhumassivahetusega vihm. Samuti tugevneb tuul. Sombune ja väga soe ilm (isegi üle 10°C) jääb mitmeks päevaks püsima.
31. oktoobri öösel oli paljudes kohtades udu, mis hommikul kadus, ja selgineva ilma tõttu langes kohati õhutemperatuur alla 0°C. Päev oli praeguse aja kohta väga soe (5...9°C).
Õhtu jooksul on oodata Skandinaaviast saabuva antitsükloni mõjul kihtrünkpilvede kadumist ja seetõttu on põhjust oodata taas öökülma ja tõenäoliselt ka udu, sest tuul nõrgeneb.
November algab soojeneva ja sajusemaks muutuva ilmaga: kui homme võib veel üsna päikeseline ja vaikne ilm olla, siis 2. novembril peaks pilvisus tihenema ja õhutemperatuur tõusma. Kuni 5. novembrini on ilmselt tuuline, sombune ja väga soe (sooja üle 10°C kraadi).
Talve saabumist pole veel niipea näha, arvestades praeguse tsirkulatsiooni iseloomu.
30. oktoobri öösel liikus üle Eesti külm front, mille järel saabus külmem, kuid niiskem õhumass. Seetõttu päev enam nii soe polnud, paljudes kohtades oli pilves ja udune.
Paar päeva on küll jahedamad ja öösel võib ka miinuskraade olla, kuid uus läänetsüklon toob varsti kohale jälle väga sooja õhumass, nii et õhutemperatuur võib novembri alguses tõusta taas üle 10°C. Vihma ilmselt tuleb, aga suuri sadusid pole veel ette näha.
Udukaar on võrdlemisi tavaline nähtus. Selleks peab olema läbipaistva taevaga udu, et päikese otsekiirgus paistaks vaatlejani (vikerkaarte tekkeks on vaja otsekiirgust). Sel juhul võib näha laia valget kaart, sageli lisakaartega. Kõige sagedamini õnnestub udukaari pildistada hommikuses rabas, kus hõredad ja madalad (selge taevaga) udud on tavaliselt. Udukaar ilmub üldjuhul enne udu hajumist, sest siis pääseb päikese otsekiirgus hõrenenud udust läbi. Öisel ajal saab udukaari tekitada autotuledega.
Udukaarest hoopis harvem saame näha pilvekaart. Seda tekitavad samuti väikesed piisad, ühtlasi on tegu laia valkja kaarega, millel tihti on võimalik näha lisakaari. Ent sellegipoolest on pilvekaared äärmiselt haruldased. Mulle teadaolevalt on Eestis õnnestunud seda pildistada kunstnik Hermes Sarapuul, kes on kirjutanud nõnda: „Pilvevikerkaar, samasugune valge nagu uduvikerkaargi. 27. jaanuar, 2011, Tallinn. On huvitav, miks nähtus on nii haruldane, kuigi piisapilvi on peaaegu alati taevas. Sama nimega, ent teisi nähtusi leiab internetist palju, õige pilvevikerkaare fotot olen seni leidnud vaid veel ühe!“ (Hermes Sarapuu, vt www.hot.ee/her/taevas.html).
29. oktoobri öösel selgines ilm kõikjal, sest saabunud õhumass on väga kuiv (kastepunkt merest kaugemal isegi kuni -10°C=. Päev jätkus esialgu päikeseliselt ja ebatavaliselt soojana (10...14°C, Pärnu-Saugas vähem, sest tuul Pärnu lahelt). Tsüklonis soojas sektoris tekkis enne külma fronti massiliselt joonpilvi (fotod hiljem).
Õhtul alates Lääne-Eestist pilvisus tiheneb, mis on märgiks külmast frondist. Tuleb pisut vihmagi.
Muljeid soojast: S.-E. Enno 27.10. ilmast: Londonis oli täna 19 kraadi ja pilvitu. Päris sürr oli kella 15-16 ajal väljas käia. Päike juba päris madalal, aga väga soojalt paistis. Eestis polegi nagu sellist kombinatsiooni, et 19 kraadi sooja, aga Päike loojub juba 16:30 ajal.
R. Rehe 29.10. ilmast: Tänane ilm oli lausa super mõnus. Sellised ilmad võiksid veel kesta.
U. Pai Oli väga mõnus ilm, mis tegi tuju heaks! Aga hämardus vara. Pidin kella 16.15 paiku akendele kardinad ette tõmbama ja töötamiseks elektrivalgust tarvitama hakkama.
28. oktoobril jõudis kohale ebatavaliselt soe õhumass, nii et õhutemperatuur tõusis pea kõikjal üle 10°C, Ruhnul isegi üle 14°C, samal ajal oli Rootsis kuni 17 kraadi sooja. Tuul oli tugev eelkõige saartel ja põhjarannikul. Õhtul ilm selgines.
Öö ja hommiku jooksul on oodata tuule tugevnemist, sest Skandinaaviast läheneb külm front. Tuuline ilm püsib ka päeval. Frondi saabumisel võib päeva jooksul vihmagi tulla, aga sajuhulk pole ilmselt kuigi suur. Sooja on ikka umbes 10°C, kuigi ilmselt enam nii soe pole kui eile.
Järgmistel päevadel saabub loodest jahedam õhumass, nii et öisel ajal võib õhutemperatuur alla 0°C langeda, aga päeval on ikka plusskraadid.
27. oktoobril tõusis paljudes kohtades õhutemperatuur 10°C lähedale või kõrgemalegi. Suur soe püsib paar päeva, kuid ilm on enamasti tuuline ja pilves. Põhjuseks Norra merele jõudnud ulatuslik tsükloni, mille idaservas toob tugev edelavool jätkuvalt sooja ja niisket õhku (isegi suviselt soe õhumass, sest 850 hPa isobaarpinnal saabub 10°C-isoterm).
Suur soe püsib paar päeva, kuid ilm on enamasti tuuline ja pilves. Kuu peaks lõppema siiski jahedamalt, ent talvist ilma ei paista veel kusagilt.
Kaugemalt maailmast: Nicaragua ranniku lähedal tekkis troopiline tsüklon Hanna, kuid selle eluiga jääb ilmselt lühikeseks, sest jõuab peatselt maismaale.
25. ja 26. oktoobril tihenes pilvisus ja läks sulale, kuid sademeid ei kaasnenud või oli neid minimaalselt.
Norra merele jõudnud ulatusliku tsükloni idaservas toob tugev edelavool jätkuvalt sooja ja niisket õhku (isegi suviselt soe õhumass). Seetõttu tõuseb järgmise paari päevaga paljudes kohtades temperatuur 10°C lähedale või kõrgemalegi, kuid ilm püsib tuuline ja pilves.
Tasapisi liigub tsüklon itta Põhja-Venemaa või -Jäämere kohale ja seetõttu võib kohale jõuda veidi külmem õhumass. Siiski paistab, et kuu lõpus pole veel talvist ilma oodata (vajadusel täpsustatakse).
24. oktoobri öö osutus pigem soojemaks, sest õhumass soojenes ja tuul tugevnes, mis segas õhku, takistades jahtumist. Päeval tõusis juba enamasti üle 0°C. Seega jõudis antitsükloni kese Eestist ida poole Venemaale ja selle lääneservas avanes tee soojemale-niiskema õhumassile.
Päeva jooksul taevasse ilmunud ülemise kihi pilved (kiud-, kiudkiht- ja joonpilved) annavad märku soojast frondist. Põhiline tsüklonaalne tegevus ja sooja õhumassi saabumisega seotud sadu jääb küll põhja poole, kuid varem või hiljem (ilmselt 25. oktoobri öösel) läheb ilm Eestiski pilvi. Sademeid on pigem vähe oodata ja sel juhul on see uduvihm või nõrk lausvihm. Samal ajal jätkub tuule tugevnemine.
Soe ja niiske ilm püsib mitu päeva. Sel ajal on oodata paljudes kohtades sooja üle 10 kraadi. Kuu lõpus läheb arvatavasti veidi jahedamaks.
Ilmateenistus kirjutas Facebookis: 23. oktoobri hommikul registreeriti Kirde-Eestis selle sügise madalaim termomeetrinäit! Kell 8 oli õhutemperatuur Narva vaatlusjaamas -11,8°C. Arkiliselt külma õhuga antitsüklon jääb meie ilma kujundama ka täna ja homme. Eeloleval ööl ja homme hommikul langeb termomeetrinäit Ida- ja Kirde-Eestis paiguti taas -10°C-st madalamale.
Arktiline õhumass püsib veel vähemalt ühe ööpäeva. Nii on 24.10. hommikul võimalik kuni -15°C ja ilmselt päevalgi jääb paljudes kohtades 0°C-st madalamaks.
Kuna antitsüklon jõuab Venemaale ja Eesti jääb selle lääneserva, siis avaneb tee soojemale ja niiskemale õhumassile, nii et pakane (oktoobri kohta -10°C ja madalam ju on) asendub peaaegu suvise ilmaga (10°C ja rohkem). See muutus toimub ilmselt tugevneva tuule saatel ja 25.-26. oktoobri jooksul.
Samas hakkab tihenema uuesti pilvisus ning ühes soojaga saabub vihm ja udu. Suur soe püsib ilmselt üsna kuu lõpuni.
Õhtupoolikul tihenes pilvisus alates saartest ja Lõuna-Eestist, sest Läänemere lõunaosa kohale jõudis tsüklon. Kuna see möödub üsna kaugelt ja antitsüklon liigub lõunasse, siis sademeid seoses tsükloni või frontidega ei tule, vaid järgnevus piirdub üksnes kiud- ja kiudkihtpilvedega, võib-olla Saaremaal ja Liivi lahel jõuab kõrgkihtpilvedeni; Kirde-Eestis võib taevas kogu aja vältel selge püsida (mereefekti pilvi ei arvesta). Seetõttu võib arvata, et hommikuks langeb õhutemperatuur -7...-10°C-ni.
Kuna viimaks jääb Eesti antitsükloni lääneserva, siis pääseb Läänemere idakaldale uuesti soojem ja niiskem õhumass. Olenevalt antitsükloni liikumise kiirusest võib see juhtuda 2-4 päeva pärast. Seega, oodata on tuulisemaid ja soojemaid ilmu. Kas sademeid tuleb ja mis faasis, pole teada.
Kui 20. oktoobril oli veel väga soe (õhutemperatuur üle 10°C) ja niiske, nii et kohati oli labiilses õhumassis äikestki, rääkimata rünksajupilvedest, siis 21. oktoobril oli juba märksa jahedam, kuid ikka pilves.
Äikesehuviliste kokkutulek 8. novembril algusega kl 14 ilm.ee kontoris. Nüüdseks on paigas ka kava: http://aikesehuvilised.ee/aikesehuviliste-kokkutulek
2014. aasta pilvejahile saab fotosid saata veel täna, homme ja ülehomme, sest 1. november on viimane päev! http://www.ilm.ee/?512706
1. novembri öö jäi üsna pilviseks ja kohati sadas pisut vihma, kuid õhutemperatuur langes siiski kohati alla 0°C. Päev oli sarnane ja mõne kraadi võrra soojem.
Öö jooksul jõuab kohale soe front niiskema ja tunduvalt soojema õhumassiga. Arvatavasti kaasneb õhumassivahetusega vihm. Samuti tugevneb tuul. Sombune ja väga soe ilm (isegi üle 10°C) jääb mitmeks päevaks püsima.
31. oktoobri öösel oli paljudes kohtades udu, mis hommikul kadus, ja selgineva ilma tõttu langes kohati õhutemperatuur alla 0°C. Päev oli praeguse aja kohta väga soe (5...9°C).
Õhtu jooksul on oodata Skandinaaviast saabuva antitsükloni mõjul kihtrünkpilvede kadumist ja seetõttu on põhjust oodata taas öökülma ja tõenäoliselt ka udu, sest tuul nõrgeneb.
November algab soojeneva ja sajusemaks muutuva ilmaga: kui homme võib veel üsna päikeseline ja vaikne ilm olla, siis 2. novembril peaks pilvisus tihenema ja õhutemperatuur tõusma. Kuni 5. novembrini on ilmselt tuuline, sombune ja väga soe (sooja üle 10°C kraadi).
Talve saabumist pole veel niipea näha, arvestades praeguse tsirkulatsiooni iseloomu.
30. oktoobri öösel liikus üle Eesti külm front, mille järel saabus külmem, kuid niiskem õhumass. Seetõttu päev enam nii soe polnud, paljudes kohtades oli pilves ja udune.
Paar päeva on küll jahedamad ja öösel võib ka miinuskraade olla, kuid uus läänetsüklon toob varsti kohale jälle väga sooja õhumass, nii et õhutemperatuur võib novembri alguses tõusta taas üle 10°C. Vihma ilmselt tuleb, aga suuri sadusid pole veel ette näha.
30. oktoobril Laagris. Kirisika Pärna fotod (avaldatud autori loal)
Pisut selgituseks. Pärast hoovihmu päikese vastassuunda ilmuv värviline kaar on üldtuntud. Küllap on see üks ilusamaid optilisi nähtusi, mida seostatakse peamiselt suvega. Vähem teatakse seda, et peale hariliku vikerkaare on veel kaks vormi: udukaar ja pilvekaar. /---/
Peale hariliku vikerkaare on veel kaks vormi: udukaar ja pilvekaar. Nende tekkeks on vaja väga väikesi, alla 0,1-millimeetrise diameetriga veepiisku ehk udu või pilvi. Piiskade väiksuse tõttu on tähtis valguse lainelisus. Kiired hajuvad ja difrageeruvad (difraktsioon on lainete paindumine tõkete taha) kõigis suundades, kuid kõige enam kontsentriliste rõngastena.
Need nähtused tekivad samamoodi kui tavaline vikerkaar: valgus peegeldub veetilga seest ja tekitab suure rõnga valgusallikast vastassuunas. Peamine erinevus seisneb selles, et hariliku vikerkaare puhul võib vihmapiiskade korral jälgida selgeid „geomeetrilise optika” trajektoore ehk valguskiirte teekondi, kuid uduvikerkaar tekib palju väiksemate tilgakeste puhul, mis difrageerivad valgust, põhjustades laia ja kahvatu kaare. Värvi enamasti pole, sest eri lainepikkusega valguskiired kattuvad suuresti. Harva võib siiski näha ühes servas punakat või sinakat varjundit. Üsna tüüpilised on lisakaared, mille põhjustab interferents.Udukaar on võrdlemisi tavaline nähtus. Selleks peab olema läbipaistva taevaga udu, et päikese otsekiirgus paistaks vaatlejani (vikerkaarte tekkeks on vaja otsekiirgust). Sel juhul võib näha laia valget kaart, sageli lisakaartega. Kõige sagedamini õnnestub udukaari pildistada hommikuses rabas, kus hõredad ja madalad (selge taevaga) udud on tavaliselt. Udukaar ilmub üldjuhul enne udu hajumist, sest siis pääseb päikese otsekiirgus hõrenenud udust läbi. Öisel ajal saab udukaari tekitada autotuledega.
Udukaarest hoopis harvem saame näha pilvekaart. Seda tekitavad samuti väikesed piisad, ühtlasi on tegu laia valkja kaarega, millel tihti on võimalik näha lisakaari. Ent sellegipoolest on pilvekaared äärmiselt haruldased. Mulle teadaolevalt on Eestis õnnestunud seda pildistada kunstnik Hermes Sarapuul, kes on kirjutanud nõnda: „Pilvevikerkaar, samasugune valge nagu uduvikerkaargi. 27. jaanuar, 2011, Tallinn. On huvitav, miks nähtus on nii haruldane, kuigi piisapilvi on peaaegu alati taevas. Sama nimega, ent teisi nähtusi leiab internetist palju, õige pilvevikerkaare fotot olen seni leidnud vaid veel ühe!“ (Hermes Sarapuu, vt www.hot.ee/her/taevas.html).
Avaldatud 2014. a Eesti Looduse augustinumbris
29. oktoobri öösel selgines ilm kõikjal, sest saabunud õhumass on väga kuiv (kastepunkt merest kaugemal isegi kuni -10°C=. Päev jätkus esialgu päikeseliselt ja ebatavaliselt soojana (10...14°C, Pärnu-Saugas vähem, sest tuul Pärnu lahelt). Tsüklonis soojas sektoris tekkis enne külma fronti massiliselt joonpilvi (fotod hiljem).
Õhtul alates Lääne-Eestist pilvisus tiheneb, mis on märgiks külmast frondist. Tuleb pisut vihmagi.
Muljeid soojast: S.-E. Enno 27.10. ilmast: Londonis oli täna 19 kraadi ja pilvitu. Päris sürr oli kella 15-16 ajal väljas käia. Päike juba päris madalal, aga väga soojalt paistis. Eestis polegi nagu sellist kombinatsiooni, et 19 kraadi sooja, aga Päike loojub juba 16:30 ajal.
R. Rehe 29.10. ilmast: Tänane ilm oli lausa super mõnus. Sellised ilmad võiksid veel kesta.
U. Pai Oli väga mõnus ilm, mis tegi tuju heaks! Aga hämardus vara. Pidin kella 16.15 paiku akendele kardinad ette tõmbama ja töötamiseks elektrivalgust tarvitama hakkama.
Väga madal kastepunkt palavas õhumassis tähendab selget ilma (http://laguja.meteo.net.ee/obs/).
29.10.2014 oli halb päev vandenõuteoreetikutele. Võib olla nii ei kirjutaks ega tookski seda asjaolu eraldi välja, aga teen seda juhtumi pärast, mis minuga aset leidis. Istusin pärastlõunal Tartus Kaubamaja kolmandal korrusel ja nautisin lõunat, kui lähedusse istus üks perekond, kes asus lõunatama. Peatselt ütles pereisa, et täna on jälle see kurb päev, kui lennukid pritsivad ja mürgitavad inimesi herbitsiididega. Ja mina mõtlesin, miks siis mitte juba fungitsiididega. Pärast seda läksin õue, et nautida looduse meistriteoseid (maha tuleks lasta loodus, kes neid maalib, mitte lennukid, nagu keegi kirjutas FB-s pildi alla).
Siin oleks asjakohane puudutada otseselt veel probleemi tuuma: miks vahel on joonpilved kiirestikaduvad, teinekord kaua püsivad? Kuidas ja miks tekib mingi teatud kujuga joonpilv? Segadus tekib enamasti seetõttu, et ei aduta, kuivõrd muutlik on atmosfääri seisund – atmosfääriolud võivad märkimisväärselt muutuda iga meetri ja sekundiga. Seda on väga hästi osanud iseloomustada Tartu Ülikooli geograaf Mait Sepp: „Ehk siis, väga raske on rääkida nähtamatutest asjadest, nagu õhukihid, kondensatsioonituumakesed, virtuaalne temperatuur, kastepunkt, küllastunud või küllastumata veeaur jne. Ühesõnaga – isegi kui maa pealt paistab taevas päikesepaisteline ja sini-sinine, siis eri kõrgustel võivad möllata nagu Mehhiko seebiooperid meie tajudele märkamatud füüsikalised protsessid. Mingil kõrgusel puhub vingemast vingem tuul, kuigi meil siin all valitseb tuulevaikus. Kusagilt kiilub sisse niiskem õhumass või muutub temperatuur.
Need muutused ei pruugi nähtavaks saada enne, kui sellest mõni lennuk läbi põristab. Ja lennukeid on tänapäeval palju, nad lendavad teineteisega paralleelselt ja vahel risti, kuid alati eri kõrgustel. Nii võibki üks lennata läbi kihi, milles õhuniiskus vaid ootabki mootoritööst vabanevaid tahmaosakesi, et võimsat pilve moodustada. Pisut eemal, aga ühtlasi teistsuguste omadustega õhukihis lendava lennuki jaoks ei pruugi õhuniiskust jätkuda ja isegi mootorist vabanevast veeaurust tekkinud pilv hajub kiiresti.”
28. oktoobril jõudis kohale ebatavaliselt soe õhumass, nii et õhutemperatuur tõusis pea kõikjal üle 10°C, Ruhnul isegi üle 14°C, samal ajal oli Rootsis kuni 17 kraadi sooja. Tuul oli tugev eelkõige saartel ja põhjarannikul. Õhtul ilm selgines.
Öö ja hommiku jooksul on oodata tuule tugevnemist, sest Skandinaaviast läheneb külm front. Tuuline ilm püsib ka päeval. Frondi saabumisel võib päeva jooksul vihmagi tulla, aga sajuhulk pole ilmselt kuigi suur. Sooja on ikka umbes 10°C, kuigi ilmselt enam nii soe pole kui eile.
Järgmistel päevadel saabub loodest jahedam õhumass, nii et öisel ajal võib õhutemperatuur alla 0°C langeda, aga päeval on ikka plusskraadid.
27. oktoobril tõusis paljudes kohtades õhutemperatuur 10°C lähedale või kõrgemalegi. Suur soe püsib paar päeva, kuid ilm on enamasti tuuline ja pilves. Põhjuseks Norra merele jõudnud ulatuslik tsükloni, mille idaservas toob tugev edelavool jätkuvalt sooja ja niisket õhku (isegi suviselt soe õhumass, sest 850 hPa isobaarpinnal saabub 10°C-isoterm).
Suur soe püsib paar päeva, kuid ilm on enamasti tuuline ja pilves. Kuu peaks lõppema siiski jahedamalt, ent talvist ilma ei paista veel kusagilt.
Kaugemalt maailmast: Nicaragua ranniku lähedal tekkis troopiline tsüklon Hanna, kuid selle eluiga jääb ilmselt lühikeseks, sest jõuab peatselt maismaale.
25. ja 26. oktoobril tihenes pilvisus ja läks sulale, kuid sademeid ei kaasnenud või oli neid minimaalselt.
Norra merele jõudnud ulatusliku tsükloni idaservas toob tugev edelavool jätkuvalt sooja ja niisket õhku (isegi suviselt soe õhumass). Seetõttu tõuseb järgmise paari päevaga paljudes kohtades temperatuur 10°C lähedale või kõrgemalegi, kuid ilm püsib tuuline ja pilves.
Tasapisi liigub tsüklon itta Põhja-Venemaa või -Jäämere kohale ja seetõttu võib kohale jõuda veidi külmem õhumass. Siiski paistab, et kuu lõpus pole veel talvist ilma oodata (vajadusel täpsustatakse).
Kaugemalt maailmast: Atlandi ookeanil ei ole troopilisi tsükloneid, on vaid pisike võimalus, et Kariibi merel võib nädala jooksul mõni selline tekkida. Vaikse ookeani idaosas on troopilise tsükloni tekkimise tõenäosus oluliselt kõrgem.
Troopiline tsüklon Ana tugevnes Hawaiid ületades orkaaniks, kuid on nüüd uuesti nõrgenenud troopiliseks tormiks ja see suundub kiiresti loodesse (Alaska poole).
Troopiline tsüklon Ana tugevnes Hawaiid ületades orkaaniks, kuid on nüüd uuesti nõrgenenud troopiliseks tormiks ja see suundub kiiresti loodesse (Alaska poole).
Paar külmapäeva pani jugadel jääpurikad kasvama (26.10.2014 Keila-Joa).
24. oktoobri öö osutus pigem soojemaks, sest õhumass soojenes ja tuul tugevnes, mis segas õhku, takistades jahtumist. Päeval tõusis juba enamasti üle 0°C. Seega jõudis antitsükloni kese Eestist ida poole Venemaale ja selle lääneservas avanes tee soojemale-niiskema õhumassile.
Päeva jooksul taevasse ilmunud ülemise kihi pilved (kiud-, kiudkiht- ja joonpilved) annavad märku soojast frondist. Põhiline tsüklonaalne tegevus ja sooja õhumassi saabumisega seotud sadu jääb küll põhja poole, kuid varem või hiljem (ilmselt 25. oktoobri öösel) läheb ilm Eestiski pilvi. Sademeid on pigem vähe oodata ja sel juhul on see uduvihm või nõrk lausvihm. Samal ajal jätkub tuule tugevnemine.
Soe ja niiske ilm püsib mitu päeva. Sel ajal on oodata paljudes kohtades sooja üle 10 kraadi. Kuu lõpus läheb arvatavasti veidi jahedamaks.
Ilmateenistus kirjutas Facebookis: 23. oktoobri hommikul registreeriti Kirde-Eestis selle sügise madalaim termomeetrinäit! Kell 8 oli õhutemperatuur Narva vaatlusjaamas -11,8°C. Arkiliselt külma õhuga antitsüklon jääb meie ilma kujundama ka täna ja homme. Eeloleval ööl ja homme hommikul langeb termomeetrinäit Ida- ja Kirde-Eestis paiguti taas -10°C-st madalamale.
Arktiline õhumass püsib veel vähemalt ühe ööpäeva. Nii on 24.10. hommikul võimalik kuni -15°C ja ilmselt päevalgi jääb paljudes kohtades 0°C-st madalamaks.
Kuna antitsüklon jõuab Venemaale ja Eesti jääb selle lääneserva, siis avaneb tee soojemale ja niiskemale õhumassile, nii et pakane (oktoobri kohta -10°C ja madalam ju on) asendub peaaegu suvise ilmaga (10°C ja rohkem). See muutus toimub ilmselt tugevneva tuule saatel ja 25.-26. oktoobri jooksul.
Samas hakkab tihenema uuesti pilvisus ning ühes soojaga saabub vihm ja udu. Suur soe püsib ilmselt üsna kuu lõpuni.
Kaugemalt maailmast: Atlandi ookeani piires troopikatsükloneid hetkel ei ole ja Assooridel olnud tsüklon ei muutunud lähistroopiliseks tsükloniks. Korraks küll tekkis nõrk troopiline tsüklon Yucatani poolsaare lähedale, aga maismaale jõudes see hajus.
Troopikatsüklon Ana ületab troopilise tormina Hawaii ja liigub edasi kirdesse.
22. oktoobril hommikul ilm selgines ja Soome lahel tekkis mereefekt, sest kohale jõudis kärekülm ja väga kuiv arktiline õhumass. Kuna öö oli enamasti pilvine, polnud ka hommikul üle 5 kraadi külma. Sellest hoolimata ei tõusnud mõnel pool päeval õhutemperatuur nullist kõrgemale.Õhtupoolikul tihenes pilvisus alates saartest ja Lõuna-Eestist, sest Läänemere lõunaosa kohale jõudis tsüklon. Kuna see möödub üsna kaugelt ja antitsüklon liigub lõunasse, siis sademeid seoses tsükloni või frontidega ei tule, vaid järgnevus piirdub üksnes kiud- ja kiudkihtpilvedega, võib-olla Saaremaal ja Liivi lahel jõuab kõrgkihtpilvedeni; Kirde-Eestis võib taevas kogu aja vältel selge püsida (mereefekti pilvi ei arvesta). Seetõttu võib arvata, et hommikuks langeb õhutemperatuur -7...-10°C-ni.
Kuna viimaks jääb Eesti antitsükloni lääneserva, siis pääseb Läänemere idakaldale uuesti soojem ja niiskem õhumass. Olenevalt antitsükloni liikumise kiirusest võib see juhtuda 2-4 päeva pärast. Seega, oodata on tuulisemaid ja soojemaid ilmu. Kas sademeid tuleb ja mis faasis, pole teada.
Kui 20. oktoobril oli veel väga soe (õhutemperatuur üle 10°C) ja niiske, nii et kohati oli labiilses õhumassis äikestki, rääkimata rünksajupilvedest, siis 21. oktoobril oli juba märksa jahedam, kuid ikka pilves.
Jahenemise põhjustas Venemaale jõudnud osatsükloni tagalas saabunud külmem õhumass. Põhja-Jäämerelt mööda Soomet ja Venemaad lõunasse liikuv eriti külm antitsüklon süvendab jahenemist, sest selle lõunaservas jõuab kohale arktiline õhumass. Kuna paistab, et laskumisinversiooni tõttu on tekkinud paljusid riike kattev kihtrünkpilvestik, siis selgeks ei pruugi ilm niipea minna (hilisõhtul selgines ilm Tartu kohal, ehk hommikuks ka mujal, eks paistab) ja seetõttu ei lange ka õhutemperatuur väga madalale, aga alla 0°C ilmselt ikka. Kui siiski selgineb ja tuul on nõrk, võib langeda hommikuks -10°C-st madalamale.
Üksikutes kohtades on märgatud kihtrünkpilvedest sadanud vähest lörtsi ja lund. Seda võib oodata järgmistelgi päevadel. Kas kuidagi avaldub ka mereefekt, pole teada. Seega sügis süveneb, kuid talveks veel ei lähe, sest antitsükloni liikumisega lõunasse avaneb mõne päeva pärast tee soojemale ja niiskemale õhumassile. Seega läheb taas tuulisemaks ja tunduvalt soojemaks.
Kaugemalt maailmast: Atlandi ookeani piires otseselt troopikatsükloneid hetkel ei ole. Assooridel on tsüklon, milles on küllalt palju konvektsiooni ja NHC on andnud 10% tõenäosuse, et see võib mõne päeva jooksul muutuda lähistroopiliseks tsükloniks.
Troopikatsüklon Ana jõudis orkaanina Hawaiile, kuid on nüüdseks nõrgenenud tormiks, ent selle kadumist või tranformeerumist parasvöötmetsükloniks veel niipea ei oodata.
Tohutult suurem alal laiub kihtrünkpilvest (http://sat24.com/en/bc?ir=false).
42 kommentaari:
tundub, et klassikaline hall sügis on alanud. ega ime polegi, sest stressikuu november ju varsti algamas.
gfs näitab hetkeseisuga 30.10-ks eestisse väikest äikesevõimalust. aga see on alles 8 päeva pärast ning võib ka inversiooniga asenduda.
Täna sõitisn Peterburi teel ja Kohtla-Järvelt Rakvereni merepoolt oli suur tume pilvemassiiv kerkimas.Tundus väga mere-efekti moodi.
Jah, tekkis mereefekt.
see talvine ilm võib vabalt 30 päeva viimaseks jääda. nt 2012 aastal tuli järgmine lumevõimalus alles 27-st novembrist.
seega kel võimalik, siis minge lähipäevil loodusesse!
Tundub, et pilvisuse asetuse säilimisel võib edela-Eestis tulla homme erk päikesetõus.
tänane kell 09.00 ilmateade on senini lühim,mida kuulnud olen, vaid 14 sekundi pikkune.
Tegelikult on ikka pikem, kuid on mingi rikkega tegu, kuula: http://www.ilmateenistus.ee/wp-content/themes/emhi2013/data/raadio/ilm_2014-10-24_09_puhas.mp3
Tere Jüri!
Üks meteoloogiaalane küsimus ökofüsioloogia vallast.
Oletame, et suhteline õhuniiskus oli 20 kraadi Celsiuse juures 90%. Milline on sama õhumassi suhteline niiskus aga 10 kraadi Celsiuse juures ja mis põhjusel?
Palun vastust.Aitähh!
10 kraadi juures on sellise niiskusesisaldusega õhumass, nagu ülesandes 20 kraadi juures ja eeldatavasti normaalrõhul (101325 Pa) antud, ammugi niiskusest küllastunud, st suhteline niiskus oleks 100%.
Kui temp. on 20 kraadi ja suht.niiskus 90%, siis kiirelt peast hinnates on sellise õhumassi kastepunkt 18-19 kraadi vahel. Seega saabub küllastus juba paarikraadisel jahtumisel.
Üleküllastust otseselt ilmselt ei tekiks, sest õhk sisaldab ju alati suuremal või vähemal määral kondensatsioonituumakesi, seega kui saabub küllastus, aga õhk jahtub edasi, tekib kondensatsioon - pisikesed veetilgad: selliste omadustega õhu jahtumisel 10 kraadini võiks eeldada tugeva udu/pilvede teket.
Kuna absoluutne niiskus ja kastepunkt on õhumassi püsiomadused, st need nii kergesti, nt temp. muutumisel, ei muutu, siis tuleb lahendusel see kindlasti ka selgituseks anda. Need niiskuse näitajad muutuvad siis, kui kuskilt tuleb veeauru märkimisväärselt juurde (nt kui külm ja kuiv õhumass liigub üle sooja ookeanipinna või transpiratsiooni tõttu mitme ööpäeva vältel) või läheb ära (peamiselt kondenseerumise ja sademete kaudu).
Seega ülesannet lahendades ja eeldades kond.tuumakeste olemasolu, ei muutu kastepunkt enne, kui saabub küllastus. Edasisel jahtumisel püsib suht. niiskus 100% ja välja kondenseerub niipalju veeauru, et kastepunkt oleks jahtumisel temperatuuriga võrdne. Kui temp. hakkab tõusma, siis tõuseb nt udu korral ka kastepunkt kuni udu hajub ja rohkem mitte, sest veetilgad, mille arvelt kastepunkt tõusis (vesi läks ju gaasifaasi), on aurustunud.
Aga sellised protsessid toimuvad mingis konkreetses õhukihis/kohas, nii et õhumassile kui tervikule on omane ikka see kastepunkt, mis on enne/pärast udu teket.
arvan, et tänane (hilis)öö ja varahommik olid soojemad ka seetõttu, et ilm oli üsna pilves - eile oli ju selget taevast rohkem.
Kindlasti on üheks põhjuseks.
Suur aitähh Jüri vastuse eest, loengus kergem.
Ise arvasin suht sama , et küsimus oli trikiga esitatud kuna otsest seost ei näinud.
Ohh, siis on hästi, kui sellest abi.
tundub, et 27.10 jääb lähiaja kõige tuulisemaks, mitte teisipäev ega kolmapäev - hirlam näitab 27.10-st kiiret tuule nõrgenemist.
See 23 m/s tänaseks on äärmiselt ebatõenaoline - hea kui 20 m/s-ki täis tuleb. Kella 8 andmetel saartel tuul nõrgem (isegi 16 ms pole täis) kui põhjarannikul (17,2 m/s).
NOAA prognoos talveks ajab küll suu "naerule". Vahepeal räägiti siin, et viimastel aastatel on talved karmimaks muutunud ja toimub hoopis jahenemine, kuid nagu arvata võis, et saa mingeid järeldusi mõne aasta põhjal teha. Nüüd oodatakse maailma kõige soojemat aastat üldse ajaloos, ja enamus teadlasi väidab, et jahenemist või pausi pole olnudki, vaid kliima soojeneb endiselt edasi, mida tõestavad väidetavalt ka kõik hiljutised soojarekordid. Kas tõesti peame lund seegi aasta ootama alles jaanuris või veebruaris(kui üldse)? Praegu õues olles tundub ehtne aprilli ilm, ning eile oleks ääre pealt ka kuupäeva soojarekord Tartus murdunud. GFS näitab sooja püsimist lõpmatusse ja euroopa mudel veel 10-kraadise isotermi saabumist 8.novembriks. Täiesti masendav.
Jüri, mida Sina arvad?
Jah, põhjarannikul ongi tuul tugevaim, nt kl 20 oli Jõhvis isegi üle 20 m/s.
Aeg-ajalt satub järjestikku mitte ainult sooje, vaid ka külmi või pikki talvi, nagu mõne aasta eest oli. Eks siis tekib mulje, et kliima külmeneb jne.
Kui Arktika soojeneb, siis nõrgeneb temp.gradiendi vähenemise tõttu tsonaalne tsirkulatsioon ja suureneb meridionaalse tsirkulatsioon sagedus/kestvus, mis tähendab, et intensiivne külmalaineid võib rohkem tulla (viimastel hilistalvedel üsna sageli ette tulnud).
Seega nt Läänemere regioonis võib äärmusi sagedamini tulla. Aga isegi kui soojade talvede sagedus kasvab, ei kao külmad või lumised talved lõplikult kuhugi.
Jah, võib tulla nii eelmise kui 2012. a talvega sarnane olukord, aga ükski selline prognoos pole lõplik.
Pilveraamat on jõudnud kirjastamisetappi. Kui kõik läheb hästi, siis ilmub meteoroloogiapäevaks.
Täna kirjutatud viimane osa, mis läheb raamatusse: http://www.upload.ee/files/4332381/Ilma_ennustamine_kohalike_tunnuste.doc.html
@ 29. oktoober 2014 12:46
Jah, olen sinuga nõus. Eelmine talv oli valguolude tõttu masendav, aga tormide mõttes mitmekesine. 13.12 öö oli müstiline - tormi kohin ja täiskuupaiste - omamoodi elamus.
Tehtagu need tormid nii palju kahju kui tahes, kuid see ei ületa minujaoks nende poolt pakutavat jõuelamust. Sooja talve üks kõige vahvamaid ilmu üldse.
Muideks - selle aasta jaanuaris võtsin töölt jaanuari teises pooles nädalase puhkuse, et saaks TALVEL võimalikult palju õues olla - ja õigesti tegingi.
@ 29. oktoober 2014 12:49
Jah, Väike-Maarja ja Jõhvi ongi mandri siselade tuulepealinnad.
29. oktoober 2014 21:07 - Sealses kommentaarides räägiti ikka lumeoludest. Kas nõustusite selles osas, et lumeolude poolest oli talv masendav, st tekitas teis masendust, sest lund ei olnud (valgusoludest ei räägi)?
Kuna lund polnud, siis olidki valgusolud masendavad. Lumi on mulle igati oodatud, sest esiteks lisab päeva mõlemasse otsa umbes 30 minutit pikkust juurde + veel asjaolu, et ööd ja päevad on tänu lumele ka valgemad. Eriti märgatav vahe on lumeta ja lumega päikeseliste päevade vahel. Vaata et valgem isegi kui suvine keskpäev, seda pigem siis jaanuari teisest poolest alates.
Aga jah, lumeolude poolest oli küll masendav, seda isegi selle nn. päristalve puhul, kuna enamus lumest oli ju mereefekti lumi ning tsüklonaalne lumesadu tuli alles 31. jaanuarist, mis hakkas juba 7. veebruaril lõplikult sulama. (Järgmine talveepisood tuli ju alles märtsivaheajal)
See selgitab, aitäh!
sakus polnud eile ainsatki joonpilve.
Ilmselt tekkis neid rohkem sisemaa kohal (Tartumaal oli neid massiliselt), aga täheldati ka nt Muhu kohal.
Ei taha neid halle nutuseid päevi üldse :/.
kui madalaid pilvi poleks, siis näeksime täna ainult rünksajupilvi.
Ilmakaartide põhjal võib järeldada, et sel aastal enam torme ei tule.
Ja GEM mudel näitab tänastel andmetel Eestisse 10..14 kraadist isotermi 12.11-ks:
http://www.wetterzentrale.de/pics/Rgem2402.gif
Sarnasel 2011. a sügisel jõudsid tormid kohale novembri lõpuks, sest tsüklonaalne aktiivsus nihkus tasapisi lõuna poole.
Isegi kui nihkuks Eestini, siis ikka ei tule, sest isegi ookeaniavarustes pole mitte ühtegi (tormi)tsüklonit, mis veaks tormi Eestini välja.
Ilmakaartidelt vaatab vastu rahulik olukord.
Loogika on väär. Tsüklonid on kõige intensiivsemad siis, kui on tegu tugeva õhumasside vastasseisuga (barokliinse labiilsusega). Seega tarvitseb vaid teravam õhumasside vastasseis tekkida ja päeva-kahega moodustub ka monstrum. Kas see juhtub homme, nädala või kuu pärast, ei tea keegi öelda.
No okei.
Ütleme siis nii, et ilmakaartidelt pole teravat õhumasside vastuseisu näha.
Ei ütleks, et praegu on ilmakaardil olukord rahulik - praegu üsna tugevat tuult põhjustavad aktiivsed tsüklonid, st tormitsoon ulatub Eestini: http://www.dwd.de/bvbw/generator/DWDWWW/Content/Oeffentlichkeit/KU/KUPK/Hobbymet/Wetterkarten/Analysekarten/Analysekarten__Default__Boden__Europa__Luftdruck__Bild,property=default.png
See on pigem tavaline sügistuul. Eks jah, igaühele tundub isemoodi.
Eelmise aasta laadsed tormid on vähemalt kuu keskpaigani (kui mitte kauemakski) välistatud. Eestis täiesti välistatud.
Eelmise ja praeguse aasta ilmakaardid praegusel ajal on päris palju erinevad - tean, sest mul on vastavad ilmakaardid arvutisse salvestatud.
Torm on ulatuslik atmosfäärihäiritus, tuul on vaid üks selle võimalikke väljendusi ega pruugi üldse olla tajutav. Selle kohta on definitsioon: http://glossary.ametsoc.org/wiki/Storm
NB! 15 m/s ei ole kindlasti tavaline tuul; selle kohta antakse juba hoiatusi, vt http://www.ilmateenistus.ee/ilmatarkus/kasulik-teada/hoiatuste-kriteeriumid/
Eelmise aasta laadsed tormid on vähemalt kuu keskpaigani (kui mitte kauemakski) välistatud. Eestis täiesti välistatud - kas see on jumalik ilmutus või on esitada vettpidavaid argumente, mis sellise võimaluse absoluutselt välistavad? Osatsüklonid kui võimalik torm?
Eelmise ja praeguse aasta ilmakaardid praegusel ajal on päris palju erinevad - tean, sest mul on vastavad ilmakaardid arvutisse salvestatud. - Sellegipoolest on esitatud väide ikka vale, kontrollige siis ise üle, kui muidu ei usu!
Võtame näiteks 2.11.2013 ja 2.11.2014 ilmakaardi: http://www.met.fu-berlin.de/de/wetter/maps/Analyse_20131102.gif ja http://www.met.fu-berlin.de/de/wetter/maps/Analyse_20141102.gif - näeme, et peaaegu kattuvad või on väga sarnased: Atlandi ookeani põhjaosas on ridamisi aktiivseid tsükloneid või osatsükloneid, mille lõuna- ja idaservas transporditakse ookeanilt sooja õhumassi Skandinaaviasse, samal ajal on Euroopa lõuna- ja idaosas antitsüklon (või vähemalt kõrgema õhurõhuga piirkond).
Kui seda üldistada pisut, siis see vastab päris hästi Wangenheimi-Girsi klassifikatsioonis W- ehk läänetüübile.
Wangenheimi-Girsi klassifikatsioonis on Euroopale iseloomulikud kolm tsirkulatsioonivormi: vorm W – tsonaalne tsirkulatsioon, õhuvool läänest; vorm E – poolmeridionaalne tsirkulatsioon, õhuvool idast, kagust ja lõunast; vorm C – meridionaalne tsirkulatsioon, õhuvool põhjast. C-tüübile on iseloomulik olukord, kus Venemaal on tsüklon, Skandinaavias antitsüklon; E-tüübi korral on Venemaa kesk- või loodeosas antitsüklon ja/või Kesk-Euroopa kohal ulatuslik tsüklon ja W-tüübi korral on antitsüklon Vahemere regioonis (või meist lihtsalt lõuna pool), nii et Atlandi ookeanilt on tsüklonitele tee avatud.
See, milline tsirkulatsioonivorm parasjagu ülekaalus on, sõltub Rossby lainetest ja polaarpöörise tugevusest. Kui viimane on nõrk, siis saavad areneda suure amplituudiga Rossby lained, mistõttu tavapärane läänevool (tsirkulatsiooni W-vorm) asendub näiteks põhja- või kaguvooluga (vorm C või E) ja see tähendab suuri anomaaliaid.
Kui väidate ikka, et olukord on erinev, siis esitage ka mõned argumendid selle toetuseks, st põhjendage (see ei ole põhjendus, et mul on arvutis ilmakaardid salvestatud ja ma tean) ja siis vaatame edasi.
Sarnast väärinfot edastatakse ka meedias: http://ilmajaam.postimees.ee/2977349/eesti-suunas-liiguvad-soojad-briti-tormituuled. Praegune tormine periood Läänemerel pigem kaob või vähemasti nõrgeneb ja see on tõenäoline tendents, mitte midagi absoluutset(!) Efektselt vaatamiseks: http://www.meteoearth.com/
Miks on Ilmateenistus võtnud nii radikaalse seisukoha, et kuu lõpus tekib sisemaal lumikate? Ükski välismaine mudel ei luba külmenemist, vaid hoopis soojenemist. Teatavasti pani Ilmateenistus ka oktoobriprognoosiga puusse, lubades külmemat oktoobrit. Nad ei vaevu isegi kuuprognoosi korrigeerima, ehkkki lubavad seda prognoosi lõpus suure suuga. Olen nende pikkades prognoosides väga pettunud. Pigem loen seda blogi, kust tuleb ülevaatlikumat ning kaalutletud suhtumist.
Gismeteo lubab järjepidevalt juba mitu päeva, et alates 16.11 läheb temperatuur püsivalt miinustesse, vähemasti lõunapiiril.
Kahjuks jah on kriitika Ilmateenistuse kohta õige, sest prognooside täpsuse üle saab nuriseda ja korrektuure kuu keskel pole tehtud. Vastav märkus tuleb saata Ilmateenistusele - kui vastatakse, saab siin ära tuua.
Kui Gismeteot vaadata, siis mitte rohkem kui kaht nädalat: http://www.gismeteo.ru/city/weekly/4072/. Kaugem aeg on sama, mis kristallkuuli vaadata.
Vastus selline: Prognoos on prognoos ja seda saab hinnata kuu lõpul.
Teiseks soojem ei tähenda, et õhutemperatuur peaks olema plusskraadides.
Novembri lõpu ööpäeva pikaajalised keskmised on -1..-2,5 kraadi.mis tähendab ööpäeva ringset miinust või siis tugevamat külma öötundidel.
Õhutemperatuur 0..-1,5 on ka soojem kui -1..-2,5. Soe on ka suhteline mõiste selles kontekstis.
Postita kommentaar