Kommentaariumi link
Ilmapäevik, 20 a tagune sünoptiline olukord ja ilm
3. oktoobri hommik oli hallane, kuid sooja ja niiske õhumassi saabumise tõttu mitmel pool ka udune. Päevane temperatuur küündib mõnel pool koguni üle 15°C, kuid madalaid pilvi on siin-seal palju.
Järgmistel päevadel läheb külmemaks, sest Eesti jääb antitsükloni lõunaserva ja nii jõuab idast kohale külmem ja kuivem õhumass. Olulisi sademeid pole pikka aega ette näha.
Oktoober algas antitsükloni mõjul vaikselt, selgete (päikeseliste) päevadega, kuid öökülmade ja hallaste hommikutega.
Antitsüklon on Eesti kohal veel oma servaga. Seetõttu pääseb siia soojem ja niiskem õhumass - läheb pilvisemaks, kuid sooja üle 10°C. Kui kohale jõuab uue antitsükloni idaserv, siis saabub külmem ja kuivem õhumass, mistõttu läheb selgemaks ja päevanegi temperatuur ei tõuse igal pool üle 10°C.
30. september oli põhjast saabunud kuivema ja külmema õhumassi tõttu enamasti päikeseline, kuid Ida-Eesti üsna pilvine, õhtul ja öö hakul sadas seal pisut vihmagi.
Oktoober algab tugevneva antitsükloniga. See toob valdavald selged ilmad, seega sisemaal tulemas öökülma (eriti tugevalt maapinnal). Nädala edenedes võib pilvisemaks minna, sest õhumass soojeneb ja lisandub niiskust (antitsükloni lääneserv): sügis jätkub üsna soojana.
29. septembri öösel mõnel pool taevas selgines, aga hommikul tihenes pilvisus taas, nii et päev möödus enamasti pilvisena; õhtupoolikul arenesid Kesk-Eestis rünksajupilved. Soojas õhumassis tõusis temperatuur kohati üle 15 kraadi, Sõrves koguni 20,1°C-ni (hiljem selgus, et näit pole usaldusväärne, sest sensor tuli pesast välja).
Loodest saabunud külma frondi järel läks õhtul ja öösel selgeks. Skandinaavia kohal areneb antitsüklon – tsüklonite seeriasse tuleb paus.
Oktoober algab küll pisut jahedamalt, sest seeria viimase tsükloni järel saabub jahedam õhumass, aga kui antitsüklon jõuab Eesti kohale või ida poole, on Vahemerelt saabuvale soojale tee avatud. Kaasa aitab Islandi läheduses tekkis suur tsüklon, mille mõjub võib ulatuda Läänemereni, kui antitsüklon eemaldub piisavalt. Seega jätkub sügis soojana, võrdluseks: 5.10.2002 sadas mõnel pool esimene ja ühtlasi suurem lumi, millega algas talvine aeg (varaseim registreeritud eeltalve algus Eestis).
27. septembri öösel tõi Norra merele jõudnud tsükloni lohk tormise ilma (puhangud merel ja rannikualadel üle 23 m/s) ja laussaju. Hommikul ilm selgines.
Praegu on aktuaalsed tsüklonite seeriad. Miks? Eestit mõjutab paari päeva vältel tsüklonite seeria –järjestikku tekkivad tsüklonid, mis liiguvad mööda suuri laiusi itta. Seega jääme nende kaugesse lõunaserva, kus on soe, aga tuuline ilm. Sademeid tuleb lohkude ja frontide üleminekul. Seeria lõppeb ilmselt antitsükloni tekkega Põhjamerel või Skandinaavias.
Tsüklonite seeriast pikemalt: http://aikesehuvilised.ee/tsuklonite-seeria-seadusparasused/
Sel sügisel on plaan teha äikesehuviliste kokkutulek, vt rohkem: https://www.facebook.com/events/1524485321123075/, kuid info ka siia:
See toimuks 8. novembril algusega kl 14 ilm.ee kontoris (Ristiku 10, Tallinn). NB! Üsna palju hääli sai ka 15. november, nii et kui kellelegi sobib see rohkem, andku teada!
Täpsustatud päevakava:
*lühikoolitus (ca 45-60 min): Rünksajupilvede organiseerumine ülirünksajupilvedeks (supercell) ehk kuidas tekivad tornaadod
*äikesehooaja ja äikesejahtide kokkuvõte
*pisike lõpueine koos videolõikudega ehk huvitavaid palu äikesejahtidest (võib olla tuleb eelmise punkti alla)
*äikesefotograafia? (oleneb sellest, kas keegi saab tulla sellest rääkima - andke palun vihjeid!)
Sünoptik Maile Meiusi kokkuvõte lõppevast septembrist: Lõpusirgele jõudnud septembrikuu pakkus ohtralt päikesepaistelisi hetki ja õhutemperatuur püsis valdavalt suvine kuni kalendrisügise alguseni. 20°C-ni kerkis termomeetrinäit vähemalt ühes Eestimaa punktis 14 päeval. Kõige soojem oli sealjuures 8. september, kui Lääne-Nigulas ja Kundas mõõdeti sooja 24,1°C.
Norra merele on praeguseks (26. sept lõuna) jõudnud 955 hPa tsüklon, mis mõjutab järgmistel päevadel Eesti ilma. Selle äärealal jõuab mõneks päevaks soe õhumass, mida on juba tunda: vaatamata pilves ilmale on sooja üle 10°C ja kus päikeseline, isegi üle 15°C. Sooja ja niiske õhumassi saabumisest andis märku ka hommikuks tekkinud udu, samuti kõrge kastepunkt:
25. septembri öösel ja hommikul oli kohati saartel frondi läheduses äikest. Päev möödus osatsükloni sooja sektoris üsna tuuliselt, kuid oli pisut soojem (kõikjal üle 10 kraadi sooja). Taevas oli küll enamasti pilves, aga kuna tegu oli valdavalt kiudkiht- ja õhukeste kõrgkihtpilvedega, siis oli päikestki näha; siin-seal sadas pisut vihma.
Norra merele liigub intensiivne tsüklon, mille servas jõuab soe õhumass ka Eesti kohale (võib üle 15 kraadi tulla). Lohus on õhurõhugradient üsna suur, nii et tuule poolest on vähemalt merele oodata hiljemalt 27. septembriks tormi. Seejärel läheb pisut jahedamaks.
24. septembri öösel taevas selgines ja öökülma oli kohati ka õhus, mitte ainult maapinnal.
Päeval püsib Eesti veel arktilises õhumassis, kuid see hakkab asenduma märksa soojema õhumassiga: pilvisus tiheneb alates saartest. Soojema õhumassi toob läänest kohale madalrõhulohk. Juba praeguseks on temperatuur mõnel pool rannikualal tõusnud üle 10 kraadi, mis näitab külma õhu advektsiooni lakkamist ja õhumassi soojenemist.
Tsüklonite seeria lõuna- ja idaservas transporditakse Läänemere õhuruumi ookeanilt tunduvalt soojem ja niiskem õhumass: kastepunkt tõuseb taas üle 10 kraadi ja õhutemperatuur kohati üle 15 kraadi. Tsüklonite lõunaservas püsib ilm tuuline.
23. septembril laotus tsükloni tagalas arktiline õhumass kogu Eesti kohale. Ilm oli pilves, sajuhoogudega (enamasti vihm, kohati võis tulla vesist lörtsi) ja väga jahe, sest õhutemperatuur jõi kõikjal selgelt alla 10 kraadi, v.a saartel, kus ilm oli selgem ja sooja kuni 10 kraadi. Tekkis ka mereefekt (lake-effect rain).
Arvestades nt saarte eripära, tuleb rõhutada, et Eesti on kliimalt väga mitmekesine, nii ka rajoneeritud: Mandri-Eesti Dfb Köppeni järgi (niiske kliima, külm talv), saarte lääneosa aga Cfb (mereline, pehme talv). See avaldub eriti selgelt ülemineku- ja vaheaastaaegadel.
Kuigi igal pool Põhja-Euroopas saab praegu rääkida sünoptilisest sügisest, siis klimaatiliselt see ilmselt nii pole, sest nädala jooksul läheb uuesti päris soojaks (nädala lõpus kuni 18 kraadi võimalik). Seega merel ja kohati rannikualadel tõenäoliselt veel jätkub klimaatiline suvi (ööpäeva keskmine üle 13 kraadi). Niisiis meenub juuni, mis algas soojalt, aga kuu keskel saabus järsk külmenemine nagu praegugi.
Kuivõrd sarnane on 23.09 sünoptilist olukord 17.06 omaga? Kui ilmakaarte vaadata, siis sarnanusi on päris palju: Suurbritannia kohal on antitsüklon või selle hari, samal ajal tuleb põhjast või loodest tsüklon või selle lohk – kujuneb meridionaalne tsirkulatsioon (C-tüüp, õhuvool põhjast). Tsükloni tagalas on tugev arktilise õhumassi advektsioon 80. laiustelt 50. laiusteni või isegi kaugemale lõunasse. Troposfääri keskosas on külma õhumassi advektsiooni teljel väga tugev isohüpside miinimum, mis jõuab Läänemereni.
Erinevalt juuni juhtumist ei püsi tsirkulatsiooni C-tüüp pikalt, vaid asendub juba paari päevaga W-tüübiga ja läänest ehk ookeanilt tuleb praegusel ajal juba sooja. Nii läheneb nädala lõpus temperatuur taas 20 kraadile.
Kui möödunud nädal jäi suve ja sügise üleminekuperioodiks, siis nüüd saab juba päris kindlalt sügisest rääkida – nii klimaatiliselt kui ka astronoomiliselt. On huvitav, et suvi vedas end juba teist aastat järjest väärika lõpuni välja (kui parafraseerida üht ilmahuvilist).
Ilmapäevik, 20 a tagune sünoptiline olukord ja ilm
3. oktoobri hommik oli hallane, kuid sooja ja niiske õhumassi saabumise tõttu mitmel pool ka udune. Päevane temperatuur küündib mõnel pool koguni üle 15°C, kuid madalaid pilvi on siin-seal palju.
Järgmistel päevadel läheb külmemaks, sest Eesti jääb antitsükloni lõunaserva ja nii jõuab idast kohale külmem ja kuivem õhumass. Olulisi sademeid pole pikka aega ette näha.
Oktoober algas antitsükloni mõjul vaikselt, selgete (päikeseliste) päevadega, kuid öökülmade ja hallaste hommikutega.
Antitsüklon on Eesti kohal veel oma servaga. Seetõttu pääseb siia soojem ja niiskem õhumass - läheb pilvisemaks, kuid sooja üle 10°C. Kui kohale jõuab uue antitsükloni idaserv, siis saabub külmem ja kuivem õhumass, mistõttu läheb selgemaks ja päevanegi temperatuur ei tõuse igal pool üle 10°C.
30. september oli põhjast saabunud kuivema ja külmema õhumassi tõttu enamasti päikeseline, kuid Ida-Eesti üsna pilvine, õhtul ja öö hakul sadas seal pisut vihmagi.
Oktoober algab tugevneva antitsükloniga. See toob valdavald selged ilmad, seega sisemaal tulemas öökülma (eriti tugevalt maapinnal). Nädala edenedes võib pilvisemaks minna, sest õhumass soojeneb ja lisandub niiskust (antitsükloni lääneserv): sügis jätkub üsna soojana.
29. septembri öösel mõnel pool taevas selgines, aga hommikul tihenes pilvisus taas, nii et päev möödus enamasti pilvisena; õhtupoolikul arenesid Kesk-Eestis rünksajupilved. Soojas õhumassis tõusis temperatuur kohati üle 15 kraadi, Sõrves koguni 20,1°C-ni (hiljem selgus, et näit pole usaldusväärne, sest sensor tuli pesast välja).
Loodest saabunud külma frondi järel läks õhtul ja öösel selgeks. Skandinaavia kohal areneb antitsüklon – tsüklonite seeriasse tuleb paus.
Oktoober algab küll pisut jahedamalt, sest seeria viimase tsükloni järel saabub jahedam õhumass, aga kui antitsüklon jõuab Eesti kohale või ida poole, on Vahemerelt saabuvale soojale tee avatud. Kaasa aitab Islandi läheduses tekkis suur tsüklon, mille mõjub võib ulatuda Läänemereni, kui antitsüklon eemaldub piisavalt. Seega jätkub sügis soojana, võrdluseks: 5.10.2002 sadas mõnel pool esimene ja ühtlasi suurem lumi, millega algas talvine aeg (varaseim registreeritud eeltalve algus Eestis).
Midagi karget: nii nägi Pangodi välja Scarletti ajal (25.12.2010). Eero Hermanni foto (avaldatud autori loal)
27. septembri öösel tõi Norra merele jõudnud tsükloni lohk tormise ilma (puhangud merel ja rannikualadel üle 23 m/s) ja laussaju. Hommikul ilm selgines.
Praegu on aktuaalsed tsüklonite seeriad. Miks? Eestit mõjutab paari päeva vältel tsüklonite seeria –järjestikku tekkivad tsüklonid, mis liiguvad mööda suuri laiusi itta. Seega jääme nende kaugesse lõunaserva, kus on soe, aga tuuline ilm. Sademeid tuleb lohkude ja frontide üleminekul. Seeria lõppeb ilmselt antitsükloni tekkega Põhjamerel või Skandinaavias.
Tsüklonite seeriast pikemalt: http://aikesehuvilised.ee/tsuklonite-seeria-seadusparasused/
Virumaal ja idapiiri taga arenes ohtralt rünksajupilvi, oli äikest (http://sat24.com/en/bc?ir=false).
Sel sügisel on plaan teha äikesehuviliste kokkutulek, vt rohkem: https://www.facebook.com/events/1524485321123075/, kuid info ka siia:
See toimuks 8. novembril algusega kl 14 ilm.ee kontoris (Ristiku 10, Tallinn). NB! Üsna palju hääli sai ka 15. november, nii et kui kellelegi sobib see rohkem, andku teada!
Täpsustatud päevakava:
*lühikoolitus (ca 45-60 min): Rünksajupilvede organiseerumine ülirünksajupilvedeks (supercell) ehk kuidas tekivad tornaadod
*äikesehooaja ja äikesejahtide kokkuvõte
*pisike lõpueine koos videolõikudega ehk huvitavaid palu äikesejahtidest (võib olla tuleb eelmise punkti alla)
*äikesefotograafia? (oleneb sellest, kas keegi saab tulla sellest rääkima - andke palun vihjeid!)
Sünoptik Maile Meiusi kokkuvõte lõppevast septembrist: Lõpusirgele jõudnud septembrikuu pakkus ohtralt päikesepaistelisi hetki ja õhutemperatuur püsis valdavalt suvine kuni kalendrisügise alguseni. 20°C-ni kerkis termomeetrinäit vähemalt ühes Eestimaa punktis 14 päeval. Kõige soojem oli sealjuures 8. september, kui Lääne-Nigulas ja Kundas mõõdeti sooja 24,1°C.
Norra merele on praeguseks (26. sept lõuna) jõudnud 955 hPa tsüklon, mis mõjutab järgmistel päevadel Eesti ilma. Selle äärealal jõuab mõneks päevaks soe õhumass, mida on juba tunda: vaatamata pilves ilmale on sooja üle 10°C ja kus päikeseline, isegi üle 15°C. Sooja ja niiske õhumassi saabumisest andis märku ka hommikuks tekkinud udu, samuti kõrge kastepunkt:
Kastepunkt tõusis taas üle 10 kraadi (http://laguja.meteo.net.ee/obs/).
Mammad sügisvärvides ja ilma (kõrgrünkpilvedel). 26.9.2014 kl 19.18 ja 19.09 Laagris.
Seda kommenteeriti nii: "Imelik, et papa pilvedest pole kuulnud veel." Vastata võib sellele järgmiselt. Mamma on ladina keeles piimanääre – pilv on sageli udarakujuline. Kui need seosed tõsta eesti keelde ümber, siis on arusaadav, et võib selline mõte tekkida.
25. septembri öösel ja hommikul oli kohati saartel frondi läheduses äikest. Päev möödus osatsükloni sooja sektoris üsna tuuliselt, kuid oli pisut soojem (kõikjal üle 10 kraadi sooja). Taevas oli küll enamasti pilves, aga kuna tegu oli valdavalt kiudkiht- ja õhukeste kõrgkihtpilvedega, siis oli päikestki näha; siin-seal sadas pisut vihma.
Norra merele liigub intensiivne tsüklon, mille servas jõuab soe õhumass ka Eesti kohale (võib üle 15 kraadi tulla). Lohus on õhurõhugradient üsna suur, nii et tuule poolest on vähemalt merele oodata hiljemalt 27. septembriks tormi. Seejärel läheb pisut jahedamaks.
Läätsjad kiudrünkpilved (Cirrocumulus lenticularis) irisatsiooniga Härjanurme kalatalu kohal.
24. septembri öösel taevas selgines ja öökülma oli kohati ka õhus, mitte ainult maapinnal.
Päeval püsib Eesti veel arktilises õhumassis, kuid see hakkab asenduma märksa soojema õhumassiga: pilvisus tiheneb alates saartest. Soojema õhumassi toob läänest kohale madalrõhulohk. Juba praeguseks on temperatuur mõnel pool rannikualal tõusnud üle 10 kraadi, mis näitab külma õhu advektsiooni lakkamist ja õhumassi soojenemist.
Tsüklonite seeria lõuna- ja idaservas transporditakse Läänemere õhuruumi ookeanilt tunduvalt soojem ja niiskem õhumass: kastepunkt tõuseb taas üle 10 kraadi ja õhutemperatuur kohati üle 15 kraadi. Tsüklonite lõunaservas püsib ilm tuuline.
Arktilise õhumassi pilved Laagri kohal
23. septembril laotus tsükloni tagalas arktiline õhumass kogu Eesti kohale. Ilm oli pilves, sajuhoogudega (enamasti vihm, kohati võis tulla vesist lörtsi) ja väga jahe, sest õhutemperatuur jõi kõikjal selgelt alla 10 kraadi, v.a saartel, kus ilm oli selgem ja sooja kuni 10 kraadi. Tekkis ka mereefekt (lake-effect rain).
Mereefekt satpildil (http://www.sat24.com/en/scan)
Arvestades nt saarte eripära, tuleb rõhutada, et Eesti on kliimalt väga mitmekesine, nii ka rajoneeritud: Mandri-Eesti Dfb Köppeni järgi (niiske kliima, külm talv), saarte lääneosa aga Cfb (mereline, pehme talv). See avaldub eriti selgelt ülemineku- ja vaheaastaaegadel.
Kuigi igal pool Põhja-Euroopas saab praegu rääkida sünoptilisest sügisest, siis klimaatiliselt see ilmselt nii pole, sest nädala jooksul läheb uuesti päris soojaks (nädala lõpus kuni 18 kraadi võimalik). Seega merel ja kohati rannikualadel tõenäoliselt veel jätkub klimaatiline suvi (ööpäeva keskmine üle 13 kraadi). Niisiis meenub juuni, mis algas soojalt, aga kuu keskel saabus järsk külmenemine nagu praegugi.
Kuivõrd sarnane on 23.09 sünoptilist olukord 17.06 omaga? Kui ilmakaarte vaadata, siis sarnanusi on päris palju: Suurbritannia kohal on antitsüklon või selle hari, samal ajal tuleb põhjast või loodest tsüklon või selle lohk – kujuneb meridionaalne tsirkulatsioon (C-tüüp, õhuvool põhjast). Tsükloni tagalas on tugev arktilise õhumassi advektsioon 80. laiustelt 50. laiusteni või isegi kaugemale lõunasse. Troposfääri keskosas on külma õhumassi advektsiooni teljel väga tugev isohüpside miinimum, mis jõuab Läänemereni.
Erinevalt juuni juhtumist ei püsi tsirkulatsiooni C-tüüp pikalt, vaid asendub juba paari päevaga W-tüübiga ja läänest ehk ookeanilt tuleb praegusel ajal juba sooja. Nii läheneb nädala lõpus temperatuur taas 20 kraadile.
17.6. ja 23.9. ilmakaartide võrdlus. Sarnasusi on mitmeid, erinevused pigem nüanssides (http://www.wetter3.de/Archiv/).
Kui möödunud nädal jäi suve ja sügise üleminekuperioodiks, siis nüüd saab juba päris kindlalt sügisest rääkida – nii klimaatiliselt kui ka astronoomiliselt. On huvitav, et suvi vedas end juba teist aastat järjest väärika lõpuni välja (kui parafraseerida üht ilmahuvilist).
Ilmamuutuse tõi Läänemere ja Baltikumi kohal arenenud tsüklon, mille tagalas avanes tee arktilisele õhumassile. Ilmateenistus kirjutas oma Facebooki lehel: Kuulduste kohaselt on Ida-Soomes juba esimene lumi maas. Lähipäevadeks prognoosib sinna tugevnevat põhjatuult ja (kohati kuni 15 cm paksust) lund ka põhjanaabrite ilmateenistus. Põhjanaabrite septembrikuine lumerekord on aga aastast 1968 (23.09), mil Lapimaal mõõdeti lume paksuseks 30 cm.
Eestis lund siiski tõenäoliselt oodata ei ole, kuid lörts või lumekruubid on võimalikud, sest õhumass on selleks piisavalt külm. Juba 22. septembri õhtul, kui alates saartest ja Loode-Eestist tuul tugevnes, sest algas arktilise õhumassi sissetung, hakkas uduvihma tuiskama – märk sellest, et 2-3 km kõrgusel sadas lund, kuid aluspinna lähedal on veel piisavalt paks plusskraadidega õhukiht, nii et peen lumi jõudis sulada uduvihmaks, mida tuisutas tugev põhjatuul.
Ilmamuutuse toonud tsüklon 22. septembri õhtul (allikas).
23. september tulebki nädala kõige kõledam päev, sest tsükloni tagalas on intensiivne külma õhu advektsioon, tuul on tugev ja taevas võib olla pilves – see hoiab temperatuuri 10°C-st valdavalt madalamana.
Esimene kindel öökülm õhus on võimalik 24. septembri öösel. Edaspidi läheb soojemaks, sest ookeanil aktiviseerub tsüklonaalne tegevus, nii et Läänemere regioon jääb tsüklonite seeria sooja kagu- ja idaserva.
Esimene kindel öökülm õhus on võimalik 24. septembri öösel. Edaspidi läheb soojemaks, sest ookeanil aktiviseerub tsüklonaalne tegevus, nii et Läänemere regioon jääb tsüklonite seeria sooja kagu- ja idaserva.
61 kommentaari:
Aitäh. Ootaks siis saarte erisuste kohta ka operatiivset infot. Seal algab ilmselt see suve-sügise üleminekuperiood, mis nüüd mandril lõppes.
Olin eile õhtul (22.09) seda tuule pöördumist ja tugevnemist Kiili lähedal künka tipus ootamas. Kella 20:00..20:10 vahel jõudiski tuulte konvergentsitsoon kohale. Päris omapärane kogemus oli, sest oli hästi tunda, kuidas tuul puhus lõunast, siis edelast, läänest ja kuniks viimaks mõõdukana juba põhjast/põhjakirdest. Saatjaks nõrgapoolne vihm, mis pärast kella 20:13-st muutuks 10-ks minutiks üsna tugevaks.. kui järgi jäi, oli tuul endiselt sama.
Ühesõnaga, eilne kogemus nagu pagituule pöördumine/tugevnemine, aga tegelikkuses tsüklonaalne tuul.
Jah, selliseid kogemusi on vähestel. Hiljem saabus uduvihm - lumi sulas pisikesteks veetilkadeks, mida tuisutas tugev põhjatuul.
sarnasus 17.06-ga on ka nädalapäevas.
Äikese mõttes tahaks praegu Krimmi poolsaarel või selle lõunarannikul olla
Nädalapäevade sarnasus on ebaoluline - eesmärgiks on ikka sisuliste sarnasuste otsimine.
Kahjuks jäi enne pooleli, sest koosoleku alguseni oli ca 30 min ja oli võimalus sissekannet teha, aga kahjuks ei jõudnud siis valmis.
nädalapäevad tõin näitena lihtsalt kokkusattumuse pärast, et mõlemad teisipäevad.
03.10-ks näitab euroopa mudel +15 isotermi.Kas see tähendaks 25 kraadist päevasooja?
See tähendaks päikeselise ilmaga umbes 20-22 kraadi. Sarnaseid näiteid varasemast: 1.-2.10.2000 mõõdeti kuni 20 kraadi (isoterm kuni 12 kraadi, vt http://www2.wetter3.de/Archiv/GFS/2000100212_3.gif; 2.10.1981 mõõdeti kuni 22 kraadi, läheduses oli 15 kraadi isoterm, vt http://www2.wetter3.de/Archiv/GFS/1981100206_3.gif; 3.10.1984 mõõdeti kuni 21 kraadi sooja, isoterm 14 kraadi, vt http://www2.wetter3.de/Archiv/GFS/1984100300_3.gif
Miks nii? 10-15 kraadi reegel kehtib kevade ja suve kohta. Sügisel, kui päikese soojendav mõju on väike ja lõpuks kaob novembris, muutub arvestus märksa keerukamaks: kuni oktoobri keskpaigani võib sooja õhumassi korral liita selge ilmaga 5-7 kraadi juurde, külma õhumassiga 10-15 kraadi; pilves ilmaga pole sooja õhumassi korral päeval ja ööl suurt vahet, külma õhumassiga võib liita ca 5 kraadi. Need on ligikaudsed hinnangud, sest märksa olulisemaks muutub pilvisus, advektsioon jm tegurid. Talvel kuni veebruarini on pilves ilmaga temperatuur umbes sama mida näitab isoterm, kuid öösel selge ilmaga lahutatakse 10-15 kraadi, sest jahtumine on ülekaalus ja algab ikka aluspinnalt, päeval võib saavutada isotermi temperatuuri.
ukraina sõjas peaks praegu olema veel torm ja tugev vihm, mis öösel oli krimmi kohal. kui haruldane on et mustal merel või selle rannikul sellised tormitsüklonid?
Statistikat pole võtta - tuleb kas aastakümnete ilmakaardid käsitsi läbi vaadata või teha mingi päring vastavasse andmebaasi. Algusots on siin: http://www.esrl.noaa.gov/psd/data/reanalysis/reanalysis.shtml
Kui on õhumasside vastasseis tugev, siis on barokliinsust ka piisavalt palju, et võiks intensiivne tsüklon tekkida. Enamasti on tegu lõunatsüklonitega ja selles osas võib-olla oskab aidata Kaupo Mändla, kes on tsüklonaalsust uurinud: https://www.etis.ee/portaal/isikuCV.aspx?PersonVID=44152&lang=et
Õnneks vastas Mändla kiiresti: Hei!
Kui vaadata praegust satelliidipilti ja seda kaarti, siis keskmega ida-Ukraina kohal on tõesti korralik tsüklon. Üldiselt selliseid tsükloneid Musta mere piirkonnas ikka esineb. Ma pole statistikat teinud merede kaupa, kui palju seal iga aastaselt neid on, aga kindlasti mitmed. Minu definitsiooni järgi lähevad ka Mustal merel tekkinud tsüklonid lõunatsüklonitena arvesse. Neid tekib seal natuke vähem kui põhja-Itaalias ja Genoa lahe piirkonnas, aga kohati väga võimsad on nad küll. Lühidalt, neid on vähem kui Vahemerel, aga ei midagi haruldast. Loodetavasti Ukrainas saab mõni vene sõdur ja tehnika välgutabamuse ning mõni sõjaväeosa läheb tulvadega Aasovi merre.
Merevesi on juba 5 kraadi jahenenud 2 päevaga.
Kas vaatasite ikka vaatlusandmeid: http://www.ilmateenistus.ee/meri/vaatlusandmed/kogu-rannik/kaart/, sest see on arvutatud, st pole tegelikult vaadeldud: http://www.ilmateenistus.ee/meri/mereprognoosid/merevee-temperatuur/?
see kuumalaine jääb ära - vaata et isegi uus külmalaine selle asemel eestile aina lähemale ennustatud.
Mis sul ära jääb?
Mõlemad mudelid toetavad seda.
ok,võtan sõnad tagasi.
Tulebki vist külmalaine.
Mustamäel on üldiselt suur raju , Puulehed lendavad igale poole. üli lahe muidugi on :)
jah, tormid on lahedad, sest neid ju niigi suht harva. sakus oli ka eile väga tuuline ilm ning ka täna.
aga ennustuste kohaselt pole sellist tuult või enamat vähemalt 2 nädalat oodata.
tundub et läheb sajule, kas äikest ka tallinnas tulla võib
Kihtrünkpilved võivad uduvihma tuua, aga mitte rohkemat. Ka 29. septembril püsib soe ja tuuline ilm, vihmavõimalus on pisut suurem, kuid märkimisväärset sadu pole ette näha. Õhumass on stabiilne, mistõttu äikest pole oodata.
Lauskihtrünkpilvede tõttu jääb sulgjate kiudpilvede roosa helk nägemata. Heal juhul peaks kella 19 paiku roosa kuma läbi lauspilvede olema.
miks eile eestis äikest polnud, aga idas järsku nagu noaga lõigatult oli?
Kahjuks kiudpilvi Laagris polnud näha, isegi mitte kuma.
27. septembril valitses tugev läänevool. Rünkpilved tekkisid maismaa kohal ja liikusid kiiresti itta ja said rünksajupilvedeks Virumaal (äikest oli Jõhvi lähedal) ja idapiiri taga.
Kuna konvektsioonipilvede areng võtab aega, siis jõudsid arenevad rünkpilved muutuda võimsateks rünkpilvedeks alles Ida-Eestis. Üleminek võimsatest rünkpilvedest rünksajupilvedeks on vahel minutite küsimus, ilmselt ka seekord oli üleminek väga kiire. See siis juhtus idapiiri läheduses. Kaasa aitas arengule ka külma frondi taga mõningane külma õhu advektsioon 2-6 km kõrgusel, samal ajal kui piirkiht oli üsna soe.
aitäh vastuse eest. see eilne äike tundis päris hästi riigipiire [;)] - aga võinuks vastupidi olla eesti kasuks. ma arvan, et ajastus oli jälle vale. front pidanuks 5..10 tundi hiljem (olenevalt asukohast) eestisse saabuma.
tundub, et nüüd võib küll äikesehooaja lõppenuks lugeda.
satpildilt nähtuna arvan et anonüümse 28. september 2014 18:28 aegse kommentaari loojangukuma jäi ära selleks, et läänekaar polnud selge, vaid pigem isegi suhteliselt pilvine, mistõttu need pilved heitsid varju eestis olevatele pilvedele.
imelisteks päikesetõusudeks/-loojanguteks peab olema päikesetõusu/-loojangu suund laialdaselt selge ning eesti kohal pilved, mis EI TOO SADEMEID, sest sajujooned summutavad vaataja asukohas päikesevalguse/-kuma. Näiteks 12.05.2014 oli väga uhke loojang, sest selge ala oli taandunud lõunatsükloni pilvemassi ees (peaaegu) horisondini, aga sadu polnud veel jõudnud.
teine asi on sajujoontega muidugi siis, kui vaataja jääb sajualast päikese poole, sest siis näeb vaataja neidki roosana.
-----------
natuke kaugustest:
olenevalt pilveliikide asetusest peab selge ala laius olema vähemalt mõnesajast km-st kuni 1000 või enama km-ni.
nt kui loojangu suunas on kõrgkihtpilved ja vaataja asukohas nt kihtrünkpilved, siis nende alt valgustamiseks peab vahemaa olema 1000 või enam km. vastupidise asetuse korral võib nõutud vahemaa olla paarsada km. samaliigiliste(või sama kõrgusega) pilvede puhul võiks vahemaa olla ka pigem üle 500 km, kui et paarsada km.
nt kui skandinaavias on kõrgkihtpilved, läänemerel selge ja eestis kihtrünkpilved, siis siinne vaataja ilusat loojangut ei näe, aga sama asetuse puhul rootslane ilusat päikesetõusu näeb.
aga kui eestis on kõrgkihtpilved ja rootsis kihtrünkpilved, siis eestis on ilus loojang, aga päikesetõus mitte.
loodan, et oli mu pikast kommentaarist kasu. kirjutasin näited oma kogemuste põhjal.
Jah, pikad ja põhjalikud kommentaarid, kui seal on midagi asjalikku, on igati oodatud.
Ilmselt on tegu reeglitega - tavaliselt on nii, aga erandid on võimalikud. Kas see on just erand, kuid vaatleja sajujoonte tagant nägi 20. juuni õhtul pikka aega (ca 30 min) väga leegitsevat loojangut: http://www.upload.ee/image/4282676/IMG_3639-001.JPG (ikka Laagris tehtud).
See selge ala laius sõltub kindlasti pilvede kõrgusest (kommentaaris kuulub pilveliikide asetuse alla) ehk liigist.
Hakkabki jälle see inversioonitamine pihta - hallid päevad olenemata kõrgrõhualast.
Külma frondi järel läheb selgemaks, aga kui antitsüklon jõuab Venemaale, siis jälle pilvisemaks.
milline oli pilvisuse olustik 05.10.2002 merel? kas äikest ka siis merel oli?
eeldatavasti pidi meri olema ka siis tublisti üle +10 kraadi.
Ei olnud äikest, hommikul pärast päikesetõusu tihenesid kõrgkihtpilved (sadas paar tundi suuri üksikuid helbeid) kihtsajupilvedeks ja algas tugev lauslumi. See nõrgenes keskpäevaks. Lumikatte paksuseks kogunes 7-10 cm.
Aga jah, taevas oli pikka aega lauspilves - kihtsajupilvedest sadas lauslund.
Arvan et see Sõrve näit eile oli jaama viga.
läänemerel on hetkel üsna nõrk mereefekt
Veale ei viita miski, kuid on usutav: õhumass oli seal kõige soojem, lisaks päikeseline ilm.
Kui ilmub siiski mingeid viiteid, et võis olla kvaliteedihälve vms, siis saab sellest teada anda.
Jah, on kerge mereefekt.
miks? õhk pole ju merest 13 kraadi või rohkem külmem.
Eks seda võib ju ka täpselt järgi pärida, kas on selle usaldusväärsust hinnatud ja leitud viiteid nt kvaliteedihälbele (veale).
nonii, lääne- ja keskeestis oli täna päris karge, nt lääne-nigulas ja kuusikul min.kraadid õhus -1,9.
see aasta jääb suur värvidemäng ära, kuna miinuskraadid muudavad lehed otse pruuniks ja/või panevad massiliselt langema.
Keilas hommikul -1,5 ja auto klaasid jääs.
Mis siis ikka, tuli kätte võtta selle Sõrve näidu uurimine. Seda peeti soodsate meteoroloogiliste tingimuste tõttu usaldusväärseks (väga soe õhumass, päikeseline ja mitte liiga tuuline ilm, suhteliselt soe merevesi), aga kui hakati uurima võimalike vigu ja häireid, avastati järgmine: sensor oli pesast välja tulnud, pandi õhtul tagasi.
See teadet on kavas ka mujal levitada, sest ülikooliski võeti tõsiselt.
Jah, sügis on värvilisem tõenäolisemalt siis, kui öökülmasid pole - klorofüll jõuab rahulikult laguneda, karotenoidid jt pigmendid (need ju annavadki värve) + lehekoed jäävad külmade puudumisel alles või kärbumata.
Eelmisel aastal anti värvilise sügise põhjuse uurimisel selline vastus: Niisiis, kollane pigment on karotenoidid, need sünteesitakse juba kevadel ja on lehes koguaeg. Nende ülesanne on kaitsta liigse valguse eest. Punased on antotsüaanid, mis sünteesitakse sügisel järsu temperatuuri muutuse korral. Näiteks ootamatud öökülmad, paar nädalat tagasi meil need olid aga mitte just väga külmad. Kui sügis on pikk, soe ja päikeseline, säilivad karotenoidid kaua (klorofüll ikka laguneb) ja näeme neid kollaseid lehti, aga punase lisandumiseks on vaja äkilist temperatuuri muutust.
eestiloodusel on eelmise aasta 11. oktoobrist üks video üleni kuldkollastest puudest:
http://www.youtube.com/watch?v=DIWXvZQWTBw
Ohhoo, Martin rokib siis :).
hetkeseisuga näitab gfs eestisse 07.10-ks kagust arktilise õhumassi saabumist (-5 kraadi isokas)
See võib olla ka mandriline polaarne õhumass; praegusel ajal on arktilisi ja polaarseid õhumassi lihtsalt kaardile vaadates raske eristada.
Miks on Jaltas (subtroopika) ja Donetskis (parasvöötme mandriline) nii külm praegu? Valitsevaks on seal ka ju kõrgrõhkkond ja õhumass on umbes sama soe ja isegi soojem kui siin, aga Donetskis nt ei tõuse päevane temperatuur üle 11 kraadi ja Jaltas on ka maksimum 14-15 ümber, nagu Tallinnas, ja seda vaatamata kõrgemale päikeseseisule? Jalta päikese kõrgus vastab meie umbes 25. augustile.
Paari päeva eest oli tooniandvaks külma õhu advektsioon - päeval on siis külmem. Võib olla on praegugi selle mõju olemas. Aga Eestis pole tegu advektsiooniga või on alanud sooja juurdevool. Muid seletusi ei oska pakkuda.
@ 3. oktoober 2014 1:28
Kuigi neis Ukraina linnades (Krimm oli, on ja jääb minule vankumatult Ukraina osaks) on päikese kõrgus u. meie 25. augusti tasemel, tuleks arvestada ka päeva pikkust.
Meil on 25. augustil päeva pikkus 14 tundi ja 43 minutit Tallinnas ja 14:36 Tartus.
Täna Jaltas on tõesti päikese kõrgus Tallinna 25. augustiga omane, aga päeva pikkus vaid 11:37 vs 14:43. Seega üle 3 tunni isegi meie kasuks.
See tähendaks, et samade õhumasside tingimuste puhul oleks 25.08 Tallinnas näiteks +16 kraadi, siis Jaltas lühema päeva tõttu ikkagi olenemata päikese kõrgusest vähem sellest.
to 11:55
Aitäh kommentaari eest, AGA TÄNA on meil sama soe kui Jaltas, ehk siis praegusel ajahetkel on 15 kraadi Tallinnas ja 15 kraadi on Jaltas. Jaltas on õhumass soojem kui meil ning seal ON päev ka pikem kui meil. Ja praegu on ka päikeseseis seal KÕRGEM kui meil. Palun keegi selgitage see ära! Ei saa ju nii olulist asja õhku rippuma jätta. Sellel peab ju olema seletus. Jüri, mis puudutab külma õhu advektsiooni, siis seletus on täitsa arvestatav, aga siiski mitte täielik. Palun keegi seletage ära!
GFS näitab nüüd järgmiseks nädalavahetuseks väga sooja ilma (Gismeteo ütleb Tartus 12.10 +17!), aga kaardilt tundub, et siis läheb talveks, tuleb Põhja-Venemaale madalrõhkkond ja hakkab meile külma puhuma. Võiks vist järeldada, et kuskil 15. oktoobri paiku näeb juba lörtsi?
Loomulikult, aeg on pikk ja kõik võib muutuda, aga praeguse seisu põhjal võiks ju midagi sellist oletada? Tänan.
"aga kaardilt tundub, et siis läheb talveks - 3. oktoober 2014 14:21"
Aga äkki läheb hoopis suveks? Lund sadas ka juunis, see ei tähenda, et siis talv oli. Enne detsembri keskpaika pole reeglina küll talve mõtet oodata, vähemalt enamuses osas Eestis mitte, sest iga järjev aasta näitab, et sellest kuust on varsti saamas meteoroloogiliselt sügiskuu.
Loodan siiski väga, et tänavu algab talv vara ja tuleb palju lund, mis püsib kevadeni välja, sest möödunud talv oli siin Lõuna-Eestis maksimaalne lumikate kõigest 7cm.
3. oktoober 2014 16:30 - jutt või asi, detsember oli juba 1996 aastal juba sügiskuu kui võtta aluseks talve keskmine alguskuupäev ja mis siis veel nüüdisajal.
"Iseäranis suure, lausa üllatava muutuse on mööduva sajandi jooksul läbi teinud talve alguskuupäev, nihkudes 27. novembrilt aastal 1891 kuni 23. detsembrini aastal 1996."
http://www.vkg.werro.ee/materjalid/EGCD/Lisamaterjalid/jaagus98.html
eelmisele:
"Enne detsembri keskpaika pole reeglina küll talve mõtet oodata, vähemalt enamuses osas Eestis mitte, sest iga järjev aasta näitab, et sellest kuust on varsti saamas meteoroloogiliselt sügiskuu."
õnneks seega ka potentsiaalne tormikuu.
-------------------------------
gfs hetkeväljund näitab oktoobri keskpaigaks juba 950 hpa ülitsükloneid.
"eelmisele" ehk @ 3. oktoober 2014 16:30
@ 3. oktoober 2014 14:21
Lõuna-Eestis oli 19.10.2012 +18 kraadi. (Lätist-Leedust parem ärme räägigi)
See Jalta jms kohtade temp.selgitus võib-olla mikro- või mesoklimaatiline, aga ei tunne seda kohta nii hästi, et oskaks midagi pakkuda.
Ilmakaardilt peale advektsiooni ei osanud midagi pakkuda. Muidugi võib tegu olla krüptilise õhumassiga - pealtnäha on omadused Eestis ja Krimmis oleval õhumassil samad, aga tegelikult on mingi oluline erinevus, mida kättesaadavatelt ilmakaartidelt või andmetest ei näe (analoogia bioloogiast tuntud krüptiliste liikidega - esmalpilgul
ainult DNA tunnuste alusel eristuvate liikidega)
Praegu igatahes head vastust sellele ei ole.
Kahjuks pole 4.-11. okt Eestis, nii et seetõttu ei saa garanteerida, et on võimalik vastata jne.
ja kuhu lähed siis nädalaks siit külmast eestist siis? ise loodan, et ehk vahemere saartele, seal saad ju öist mereefekti äikest vaadata üle +20 kraadises soojuses :)
Milano, Veneetsia, Itaalia Alpid - seal on Eestis mõistes praegu tavaline suveilm; tõenäoliselt on päikeseline ja äikest ega sademeid pole oodata.
Kui sel aastal TAHAB tõeline vananaistesuvi tulla, siis just sellise isotermiga (või enamgi)vt. kommentaar 3.okt 23. oo.
Oktoobri keskel on päikselise kõrgrõhkonnaga püsinud nädal aega õhusoe +13... +18.
Seda paar aastakümmet tagasi, kahjuks siis polnud võimalik isoterme jälgida, küll aga saaks neid (hea tahtmise korral) taga ajada.
Parem muidugi kui aasta teada oleks. Pean vist märkmeid uurima hakkama !!
@ jüri
vahemeri on praegu rämedalt äikeseline.
Alpides, Milanos, Veneetsias - ainult pilvitu ilm.
Thanks for sharing, nice post!
Võng tự động hay thiet bi dua vong tu dong là phương pháp ru con thời hiện đại, vong ru tu dong cho be là lựa chọn hàng đầu trong việc chăm sóc con và vong ru tu dong cho be là món quà tuyệt vời cho bé yêu của bạn, máy đưa võng giúp cho các bé có giấc ngủ ngon hơn mà võng tự động không tốn sức ru võng của bố mẹ. Sử dụng may dua vong bé sẽ có giấc ngủ ngon. Những lợi ích mà võng điện cho em bé mang lại là vô cùng thiết thực.
Chia sẻ bí quyết chống nắng với cà chua hiệu quả, mách mẹ ăn gì để bé hết táo bón hay thực phẩm giúp trẻ hết táo bón hiệu quả, chia sẻ những thực phẩm giúp tóc mọc nhanh hay làm sao để trẻ viết chữ đẹp và làm thế nào để dạy con viết chữ đẹp, mách mẹ những mẹo hay giúp trẻ thích uống sữa hay làm thế nào để bé thích uống sữa hiệu quả, cách trị chứng mất ngủ ở trẻ em, chia sẻ các mẹ những trò chơi giúp trẻ thông minh cực đơn giản, mẹo hay giúp trẻ nhanh biết đi hay tập cho bé đi ngủ sớm bằng cách nào, những cách chống nắng cho bé hiệu quả, những thực phẩm giúp bé ngủ ngon mẹ cần biết, chia sẻ cách làm trắng da toàn thân bằng thực phẩm hiệu quả, những món ăn giảm cân cho trẻ béo phì hay món ăn chữa bệnh mất ngủ hiệu quả!
Những thực phẩm giúp làm giảm tại http://thucphamlamgiam.blogspot.com/
Những thực phẩm tốt cho tại http://thucphamtotcho.blogspot.com/
Những thực phẩm tốt cho da tại http://thucphamtotchoda.blogspot.com/
Chăm sóc da mặt ở http://chamsocdamato.blogspot.com/
Chúc các bạn ngày mới vui vẻ!
Postita kommentaar