Kommentaariumi link
12. augusti öösel saabus oluline ilmamuutus vihma ja kohatise äikese saatel: peamiseks ilmakujundajaks on nüüd antitsüklonite asemel läänetsüklonid ja nende lohud. Seetõttu on ilm muutlik, sageli sajuhoogudega ja eelnevatest nädalatest tunduvalt jahedam.
14. augusti jooksul segab ilmselt vahele lõunatsüklon, kuid see toob peamiselt sademeid; väga soe õhumass jääb kitsa sektorina Venemaale. Korraks näis, et sellest võib ka torm tulla, kuid praegused andmed seda enam ei näita.
Läänetsüklonite mõju jääb ilmselt pikemaks ja ööpäeva keskmine õhutemperatuur püsib pikaajalise keskmise lähedal või on mõnel päeval sellest pisut kõrgem.
Ahvenajärv ja äikesega rünksajupilved (Nelijärvel)
9. augusti ilma mõjutas Ida-Euroopa kohal olev väheaktiivne frontaaltsoon ja sellel arenenud laine (lohk). Seetõttu oli paljudes kohtades ilm pilves, kohati sadas vihma, hommikul oli Lõuna-Eestis ka äikest. Õhtul sadu lakkas ja pilved kadusid. Selge ja vaikse ilma tõttu arenes öösel mitmel pool udu, kuid sooja õhumassi tõttu püsis minimaalne õhutemperatuur veel 10°C-st kõrgem.
10. augusti ilma kujundab jätkuvalt sooja õhumassiga kõrgrõhuhari, aga ka läänest saabuv külma tüüpi oklusioonifront, vt http://www2.wetter3.de/Archiv/GFS/2014081000_0.gif. Kuna front paistab olevat väheaktiivne, siis pole sademete ja äikese tõenäosus kuigi suur, ainult Lääne-Eestis areneb üksikuid rünksajupilvi.
11. august tuleb väga soojade/kuumade päevade seerias viimane, sest läänetsükloni idaservas jõuab kohale korraks veel väga soe/kuum õhumass. Nädala jooksul saab südasuvi (aeg, kui ööpäeva keskmine on üle 15°C või päevamaksimumid vähemalt 25°C) vist läbi, sest peamiseks ilmakujundajaks saavad läänetsüklonid. Eks see on märk ka sünoptilise sügise lähenemisest: selle tunnuseks on aktiviseeruv tsüklonaalne tegevus Atlandi ookeanil (peamiselt läänetsüklonid) ja nii on tuuliseid-sajuseid ilmu Läänemere regiooniski üha sagedamini. Õhutemperatuur jääb siiski suviseks.
Kuna ida pool asuv antitsüklon veel päriselt ei kao, siis võib mõni osatsüklon või lohk haarata sealt ka väga sooja õhumassi kaasa ja korraks Eestisse tuua. Selline lõunatsüklon võib kaasa tuua kiiresti muutuva (heitliku) ilma. Praegu näitavadki mudelid, et üks (lõuna)tsüklon võib 14.-15. augusti paiku Eesti lähedusse sattuda. Isegi kui see peaks mööduma lääne poolt, ei kesta tavaliselt sellisel ekspressil kaasa toodud väga soe ilm kaua, vaid ööpäeva keskmiselt. Antud juhul toob see pigem sajuse ja võib-olla ka tormise kui väga sooja ilma kaasa, aga oleneb trajektoorist, mis järgmiste päevade jooksul kindlasti täpsustub.
Igal juhul on oodata olulist ilmamuutust: enamasti päikeselised ja kuumad ilmad asenduvad tuulisemate ja sajusematega, samuti läheb oluliselt jahedamaks.
8. august (hiidpagi aastapäev) möödus väga ilusa ilmaga: oli enamasti päikeseline ja soojagi alla 30 kraadi.
Baltimaade kohal on jätkuvalt frontaaltsoon, milles arenenud laine on öösel Leedus-Lätis ja võib 9. augusti päeval Eesti kohale jõuda. Selle mõju on suurem Lõuna- ja Ida-Eestis, kus on vihma ja äikesevõimalus.
Kuni 11. augustini on kui just mitte palav, siis vähemalt väga soe ilm (kuni 30 kraadi, pole ka mõni kümnendik kraadi kõrgem maksimum välistatud).
Suurem muutus tuleb 12. augustil, kui ilmakujundajana saab määravaks läänetsüklon. Väga sooja vee, kuid saabuva suhteliselt jahedama õhumassi tõttu on ilmselt äikest rohkem merel oodata.
Frontaaltsoonis arenenud laine Leedus, see võib Eestissegi vihma ja äikest tuua [http://www.ilmailusaa.fi/#id=swc#map=scandinavia#level=SWC].
7. augustiga sai kuumalaine intensiivseim osa läbi. Seda tähistasid rohked äikesed, aga nagu ikka, sademeid ei jagunud kaugeltki kõikjale. Äikesevihm jõuab kõikjale vaid erandlikel juhtudel.
12. augusti öösel saabus oluline ilmamuutus vihma ja kohatise äikese saatel: peamiseks ilmakujundajaks on nüüd antitsüklonite asemel läänetsüklonid ja nende lohud. Seetõttu on ilm muutlik, sageli sajuhoogudega ja eelnevatest nädalatest tunduvalt jahedam.
14. augusti jooksul segab ilmselt vahele lõunatsüklon, kuid see toob peamiselt sademeid; väga soe õhumass jääb kitsa sektorina Venemaale. Korraks näis, et sellest võib ka torm tulla, kuid praegused andmed seda enam ei näita.
Läänetsüklonite mõju jääb ilmselt pikemaks ja ööpäeva keskmine õhutemperatuur püsib pikaajalise keskmise lähedal või on mõnel päeval sellest pisut kõrgem.
9. augusti ilma mõjutas Ida-Euroopa kohal olev väheaktiivne frontaaltsoon ja sellel arenenud laine (lohk). Seetõttu oli paljudes kohtades ilm pilves, kohati sadas vihma, hommikul oli Lõuna-Eestis ka äikest. Õhtul sadu lakkas ja pilved kadusid. Selge ja vaikse ilma tõttu arenes öösel mitmel pool udu, kuid sooja õhumassi tõttu püsis minimaalne õhutemperatuur veel 10°C-st kõrgem.
10. augusti ilma kujundab jätkuvalt sooja õhumassiga kõrgrõhuhari, aga ka läänest saabuv külma tüüpi oklusioonifront, vt http://www2.wetter3.de/Archiv/GFS/2014081000_0.gif. Kuna front paistab olevat väheaktiivne, siis pole sademete ja äikese tõenäosus kuigi suur, ainult Lääne-Eestis areneb üksikuid rünksajupilvi.
11. august tuleb väga soojade/kuumade päevade seerias viimane, sest läänetsükloni idaservas jõuab kohale korraks veel väga soe/kuum õhumass. Nädala jooksul saab südasuvi (aeg, kui ööpäeva keskmine on üle 15°C või päevamaksimumid vähemalt 25°C) vist läbi, sest peamiseks ilmakujundajaks saavad läänetsüklonid. Eks see on märk ka sünoptilise sügise lähenemisest: selle tunnuseks on aktiviseeruv tsüklonaalne tegevus Atlandi ookeanil (peamiselt läänetsüklonid) ja nii on tuuliseid-sajuseid ilmu Läänemere regiooniski üha sagedamini. Õhutemperatuur jääb siiski suviseks.
Kuna ida pool asuv antitsüklon veel päriselt ei kao, siis võib mõni osatsüklon või lohk haarata sealt ka väga sooja õhumassi kaasa ja korraks Eestisse tuua. Selline lõunatsüklon võib kaasa tuua kiiresti muutuva (heitliku) ilma. Praegu näitavadki mudelid, et üks (lõuna)tsüklon võib 14.-15. augusti paiku Eesti lähedusse sattuda. Isegi kui see peaks mööduma lääne poolt, ei kesta tavaliselt sellisel ekspressil kaasa toodud väga soe ilm kaua, vaid ööpäeva keskmiselt. Antud juhul toob see pigem sajuse ja võib-olla ka tormise kui väga sooja ilma kaasa, aga oleneb trajektoorist, mis järgmiste päevade jooksul kindlasti täpsustub.
Igal juhul on oodata olulist ilmamuutust: enamasti päikeselised ja kuumad ilmad asenduvad tuulisemate ja sajusematega, samuti läheb oluliselt jahedamaks.
Selline on tsükloni saabumine GEM mudeli järgi (http://meteocentre.com/models/get_anim.php?mod=gemglb&run=00&stn=TT850&map=eur&lang=en). Läänetsüklonites on õhumass nädala jooksul üsna soe, mistõttu enamikel päevadel on ka sooja üle 20 kraadi tulemas.
Atmosfäàriolud muutuvad meetritega. 10.8.2014 kl 10.56 Laagris
8. august (hiidpagi aastapäev) möödus väga ilusa ilmaga: oli enamasti päikeseline ja soojagi alla 30 kraadi.
Baltimaade kohal on jätkuvalt frontaaltsoon, milles arenenud laine on öösel Leedus-Lätis ja võib 9. augusti päeval Eesti kohale jõuda. Selle mõju on suurem Lõuna- ja Ida-Eestis, kus on vihma ja äikesevõimalus.
Kuni 11. augustini on kui just mitte palav, siis vähemalt väga soe ilm (kuni 30 kraadi, pole ka mõni kümnendik kraadi kõrgem maksimum välistatud).
Suurem muutus tuleb 12. augustil, kui ilmakujundajana saab määravaks läänetsüklon. Väga sooja vee, kuid saabuva suhteliselt jahedama õhumassi tõttu on ilmselt äikest rohkem merel oodata.
8. augustil Toilas. Äike oli Tütarsaarte kohal.
7. augustiga sai kuumalaine intensiivseim osa läbi. Seda tähistasid rohked äikesed, aga nagu ikka, sademeid ei jagunud kaugeltki kõikjale. Äikesevihm jõuab kõikjale vaid erandlikel juhtudel.
Järgmised päevad on veel väga soojad, nii et soojalaineks võib seda kindlasti nimetada.
10.-11. augustil võib veel üle 30 kraadi sooja tulla, kui päikest piisavalt, sest läänetsükloni idaservas saabub lõunast taas soojem õhumass. 12. augusti jooksul tõrjutakse see Venemaale ja ilmselt koos äikesega.
2010. a lõppes kuum südasuvi äkitselt 18. augustil ja pärast seda oli juba sügisehõngu tunda. Seekord on õhumass tsüklonis üsna soe, nii et kui edaspidi pole just südasuviselt, siis suviselt soe kindlasti.
93 kommentaari:
võiks just järsk külmenemine tulla nagu 2010. siis läheks sõrve sääre tippu või kõpu poolsaare tippu merelisi äikeseid jäädvustama.
aga jah, sügismasendus tuleb peale juba :S.
seda 12.08 +30 kraadist kuumust ei tule. ühelgi päeval ei näidata enam 15 kraadise isotermi jõudmist.
Viimased paar üle 30-kraadist päeva oli alla 15kraadise isotermiga. Juba alates 13kraadisest isotermist võib 30 kraadi tulla.
aga seda peab ka ju arvestama, et insolatsioon väheneb iga päevaga ja kiirenevas tempos. (kiirenemine kestab sügisese pööripäevani, siis aeglustub)
See ei loe. Eesti kuumarekord on ju ka augusti keskel mõõdetud.
ega 11.08.1992 polnudki ju isoterm +13, vaid l9,x kraadi.
Paistab, et muutub heitlikumaks ja sajusemaks järgmisest nädalast.
Vihma on mitmes kohas ju hädasti vaja -samas ka hüvasti leitsak. Ennustan siiski soojalaine tagasitulekut enne septembri keskpaika.
Nädal enne ja nädal pärast sügisest pööripäeva on sooja +20` ... +26`.
Vihma tuli palju, kuid põuda see ei kustutanud.Maa on ikka väga kuiv.
Mul pole VIHMA kaks kuud olnud.
Kartul (mis enne jaani maha panin) on praegu õitsemas ja
seda 4 x kastmisega...
Väga hea - see kauaoodatud mereline polaarne labiilne õhumass otsustas lõpuks ometi suuna Eestile võtta - tõeline rünksajukate paradiis tuleb varsti :). Ise eelistan seda õhumassi kindlasti palavale, kuna need äikesed ei tekita enamasti pagituulega kahju.
Jah, nii see on.
kas täna tuleb tallinnas äikest
Õhtul on võimalik.
GFS näitab 14.08-ks Eestisse tormi.
Eesti kohale liigub küll front http://www.ilmailusaa.fi/#id=swc#map=scandinavia#level=SWC, millega on äikesevõimalus seotud, aga praegu ei paista erilist pilvede arengut: ilmselt on väheaktiivne front ja üksikuid äikeseid võib vaid saartel olla.
tormi? oo, lahe :)
Jüri, kuidas neljapäevaga lood on? Veel eile näitas mudel, et valitseb kindlalt läänetsüklon. Nüüd aga lubatakse sooja õhu taaskordset sissetungi, sh 15 isotermi. Kas kuumus võib veel naasta (loomulikult ei saa sellele 100% vastata, aga umbes kui võimalik see on?).
Läänetsüklonid ei tule kohe Läänemerele, sest Venemaa või Ida-Euroopa antitsüklon päriselt veel ei kao. Kui see püsib küllalt tugev, siis võib mõni läänetsükloni lohk sealt kuuma õhumassi kaasa haarata ja korraks Eestisse tuua või tekib lõunatsüklon ja toob samuti kas korraks kuuma õhumassi kohale või tõenäolisemalt sajuse ilma (kui satub Eesti kohale või ida poolt mööduma).
Paaripäevast kuumalainet ei pea kuigi tõenäoliseks, aga väga sooja õhumassi kandvad lohud, osatsüklonid või lõunatsüklonid on küll tõenäolised, st üle 50%.
kas homme tuleb tallinnas hea äikesevõimalus või pigem tugev laussadu nagu edelast siia kihutab
@ 10. august 2014 14:27
Mis siin lahedat on? Et võimalikult palju kahju teeks, et siis on millest delfil kirjutada?
Olen enam kui kindel, et 14.08 torm jääb Eestis ära.
Kindlat midagi pole, aga vähemalt mõned kohad saavad kindlasti äikest. Igatahes edelast saabuv õhumass on äikest täis.
Kui reaalne on sellel aastal
kõrgeim aasta keskmise õhutemperatuuri registreerimine mille ületamiseks peaks kõigi aasta kuude summa keskmine olema 8,5 ºC ja kõrgem nagu oli 2008 aastal Vilsandil.
Pool aastat on veel ees, nii et hinnata seda ei oska.
Kui teil on andmeid, et senimaani on kuude keskmised piisavalt kõrged ja samamoodi läheks edasi, siis miks mitte.
pool aastat küll veel ees pole - natuke üle kolmandiku.
Mul on selline tunne, et see tänane äike edelast ei jõua Põhja-Eestisse, vaid enne hajub.
kas tallinnasse on lähitundidel vihma ja äikest oodata?
Ja see äike hajuski enne Tallinnasse jõudmist, nagu oligi tüüpiliselt oodata. Taaskord üks mõttetult raisus labiilne õhumass Tallinnast lähtuna.
Tallinnas kerge vihmake tuligi ja kõik. Ma ei imesta üldse, et kõik enne Tln-d ära hajub, sest manner ägab kõrvulukustavas murukrõbinas - õhk on nii kuiv lihtsalt, et isegi vihmapilvede säilitamiseks ei piisa - rääkimata nende tekkimisest siin :(. Aiasaadused lähevad mul nüüd kindlasti peesse, sest enam fronte ei tule jälle jupp aega ning vihmalootus on ainult ümber tallinna eemal. S'tt suvi see aasta - 2012 oli jahedalt parim.
millal tallinnasse äikest oodata
Ei olegi. Äikesehuvilise parim kodukoht on Kagu-Eesti, mida olen juba korduvalt öelnud. Loode-Eesti on äikesepelguritele hea koht, huvilistele seega kindlasti mitte.
Praegu lahtine, aga veel on õhtul/öösel võimalus küllaltki suur.
Arvan, et võimalus on Jüri mainitud aja jooksul suurim Kuressaare-Narva joonest kagus, loodes mitte. Eesti on täna taaskord äikese mõttes "klimatiline tollipunkt", millest põhjas pole midagi, Eestis üleminek, lõunas katkematu pagijoon.
See siiski minu arvamus.
saartel on äikesepäevi rohkem kui tallinnas, mulle vähemalt tundub nii.
Keegi siin mainis rünksajukate paradiisi - homme veelseda oodata pole, kuna jääme stabiilsesse frondi tagalasse. 13.08 ööst tasub oodata.
kas praeguse seisuga on täna öösel tallinnasse äikest oodata?
tundub, et emhi ennustab homseks mööda. sat24 järgi tundub, et ilm on lauspilves, mis pärsib tugevasti konv.pilvedearengut, kuna front homseks juba eemaldunud.
Aiasaadused ei saa pe....e minna kui natuke vaeva näha kastmisega.
Mul melonidki üsna kenad.
Kord käisid jällegi põuasel ajal hollandlased Eestit väisamas ja talunikud kurtsid kuivuse üle -lootsid riigilt nn põuatoetust.
Hollanlased imestasid, et kusagil pole näha kastmissüsteeme. Neil ei maksvat riik mingitki toetust kui talunik ise käed rüpes taeva poole vahib !!
Tallinnas võib äikesehooaja lõppenuks lugeda - ükski frontaaläike pole siia jõudnud, kõik siin olnud 6 äikest on imekombel ainult õhumassisisesed!
Niimoodi olen 30x vähemalt oodanud, et oo, homme tuleb hea äikesepäev - aga ei, mõni üksik nõrk äikesepäev ainult. Ida- ja Kagu-Tallinnas on 4 äikesepäeva olnud.
Äike armastab ainult Kairo Kiitsakut ja Jõgevat, muid kohti ja inimesi põlastab. (Seda on näha ju radariltki - 11.08.2014 seisuga kl 22.45 on ju Eesti ainus kolle täpselt Jõgeval, kus on olnud üle 20 äikesepäeva vs Tallinna 6 äikesepäeva)
Ja teine suur äikesehuviline Martin Kivi koligu võimalikult ruttu samuti Jõgevale või mujale Kagu-Eestisse, mis sa seal äikesepõuase Tallinna küljeall Kiilis ikka äikesepäevi pettunult raisku lased, õigemini öeldes juba oled lasknud. Saaksid Kairoga minna koos äikesejahtidele - koos ju toredam
sakust edelas oli kella 22:15 ajal välgulaadset sähvatust näha - üks ja ainus kord. kas just äike oli, ei julge kindlalt väita, sest front ju idas?
kas Tallinna oosel aikest oodata
ja juba 3 äikeselaine hajus enne sakut :(.
Kas see on tõsi, et Põhjamerel oli KESKMINE tuule kiirus tõesti 30 m/s?? AK ilmakas nii öeldi.
Martin vaevalt niisama tundmatu inimesega jahile läheb. Kes on huviline, saab ju mulle kirjutada - pakume tasuta jahte.
Tallinna lõunaservas on jah äikesekliima teistsugune kui nt Viimsis või kesklinnas. Laagris ei kurda äikesepuuduse üle, aga nt Veerennis on just vastupidi.
Meri on soe, nii et kui jahe õhumass või mõni tsüklon jõuab mere kohale, siis alles algab rannikualadel äikesehooaeg. Palju suurem probleem on ikka sademete puudumine.
Ilmakaardi järgi on frondi taga ebapüsivusjoon: http://www.ilmailusaa.fi/index.html#id=swc#map=scandinavia#level=SWC
Välistatud see pole, vt
http://www2.wetter3.de/Archiv/GFS/2014081112_0.gif
Kohutav. Puud ju lehtes veel.
sakust mõni km idapool oli täna kella 12:30 ajal OMETI äikest kuulda.
See Haapsalu ja Tln äike jäävad väga tõenäoliselt vähemalt Mandri-Eesti viimasteks täna, kuna nende pilverisu ning muu takistab aluspinna soojendamist.
sakust mõni km kagus taas sajujooni näha.
kas tallinnas on homme head väljavaated äikeseks
Jah, nii see on.
Ma ütleks, et GFS ja tegelikkus on suures vastuolus. Mudel näitab juhtvoolu suunaks lõunaedelat, aga tegelikult näen, et pilved tulevad peaaegu isegi läänest - seda eriti Hiiumaal. Seega Tallinnas on äikesevõimalus eelkõige öösel, aga seda ainult juhul, kui merepoolne juhtvool säilib!
radar hetkel lootust küll ei anna, see suur lahmakas hajus just enne ära nagu alati :/.
sakus seniit ja sellest kuni 50 kraadi ümberringi täitsa selge hetkel. madalamal kui 50 kraadi tavalised rünkpilved, aga hommikul oli mõnus hoovihm, aga äikest ei.
@ 12. august 2014 23:01
eriti ei ole, sest õhuvool ümardatult läänest. radaril on harjumaa ja võrumaa ju täitsa puhtad pilvedest.
Jüri, milleks kindlat kõnestiili kasutada? Tallinnas pole äike kunagi kindel.
Aga mis siin elus on täpne või kindel?
GFS mudelis tuleb juhtvooluna vaadata 500 või 300 hPa voolujooni (stormlinien).
Neid ma just vaatasingi - raalsus on 40 kraadi läänepoole. Eriti nahaalne on see, et CAPE indekseid on poole võrra vähendatud. Veel eile oli erkrohelist ala arvutatud mandrile, nüüd ainult tuhmsinakasroheline. Ma üldse ei imesta, kui sel aastal Tallinnas on äikesega 'vsjo'.
Olen täiesti kindel, et ka 15.08..17.08 äikesevõimalus arvutatakse üle poole "tuhmimaks" ning raalsuses näen siin ilusa ilma rünkpilvi. Äikesele vist pole soodne piki Harjumaad liikumine ma vaatan.
(Selle commi ajal ilm muideks Tallinnast vaadates selgineb hoopis)
Elus on kindel praeguse äikeseteema jätkuks ehk see, et Läänemere kiiruseületaja hajub enne Harjumaad nagu naksti.
Alati ei viitsi mõelda kõikide peensuste peale. Aga antud juhul on keegi ikka vist asjadest valesti aru saanud.
"kindel kõneviis" on grammatikatermin, niimoodi tõenäoliste asjade peale seda üle kanda ei saa, need on erinevad kategooriad.
"Ma arvan, et homme sajab vihma" on grammatiliselt kindel kõneviis, ehkki sisu on tõenäosuslik, mitte kindel.
Kindla kv "vastand" on tingiv kv: "Ma arvaksin (=tingiv kv), et homme sajab (=kindel kv) vihma". Veel: "Sadanuks (=tingiv kv) eile vihma, oleksime (=tingiv kv: oleksime pääsenud) aia kastmisest pääsenud."
Küsisin ühe kõrvalseisja arvamust: Tulevikku teatavasti eesti keeles praktiliselt pole, seda väljendatakse olevikuga ja mõnede lisasõnadega. Kui sa räägid tulevikus tõenäoliselt toimuvatest nähtustest, siis kindlasti on kindlam öelda, et "Homme (=tulevikku näitav ajamäärsõna) HAKKAB (=lisasõna, millega viitame siin tulevikule) VIST (=näitab tõenäosuslikkust) vihma sadama."
Blogi asjus ma arvan, et sul on õigus: sa serveerid enda tehtud prognoosi, arutled, mis sinu arvates juhtub (=võib juhtuda). Võib ju siin seal lisada sõnu "tõenäoliselt", "arvatavasti", "vist", "võib-olla" jne, aga kui kogu artikkel kubiseb neist, siis on väga ebameeldiv lugeda.
Sinu blogi on omas keskkonnas ja kontekstis, mis minu arvates õigustab täiesti sinu kindlas kõneviisis kirjutamist. Kui torgata su blogipostitus Delfisse krimikroonika kõrvale, siis tuleks jah ehk rohkem toonitada, et sa pakud välja võimalikke variante ja prognoose. Sest Delfi lugeja ei tea, mida ta sinult ja sinu kirjutistelt ootama peaks. Su blogi lugejad aga teavad.
kas tallinas on tõesti kõik äikesega selleks aastaks
saku poole liigub nõrk äike, aga see hajub kindlasti ära, niiet võin rahulikult minna oma sugulaste juurde peipsi äärde. (oli vanematega kokkulepe, et kui pärastlõunaks äikest pole ikka olnud, siis läheme maale)
oleksime juba eile läinud, aga lootsin, et täna tuleb hea äikesepäev, mistõttu jäi tänaseks, aga nagu näha on järjekordne pettumus.
kas tallinnas tuleb õhtul vöi öösel äikest
Nonii, mereline äike on paari päeva pärast läbi, sest vaatamata edelatuulele on Pärnu rannas vesi vaid +15 kraadi juba. Tallinna randades sama - järelikult ka avamerel. Ma seletaks seda sellega, et äikesevihm atm.kõrgetest kihtidest on külm ja jahutab vett.
Võib-olla kuu aja pärast võib vaikselt hakata mõtlema, et selleks hooajaks on äikesega ühel pool.
Täna ei paista see ilm kuigi palju äikest Tallinnas soodustavat.
Aga loodame, et teinekord lähevad sellised plaanid/otsused paremini.
aga miks ei soodusta? kas väinameri on öistest vihmadest tõesti nii külm, et alla õhuvoolu domineerib siin õhu laskumine?
Need, kes siin kiruvad, et Tlns äikest pole ega tule, siis võin te luhtas ootuste nimekirja täiendada - see Saaremaa äike läheb Tallinnast üle keskosaga ehk alaga, kus äikest pole. Aga jah, see nii või naa hajub mandril, sest radarilt on näha, et just Saaremaa kohal olev osa on hajumas, sellal, kui mere kohal olevad otsad tugevnevad (hetkel!)
Pilved on muutunud ja Tallinnast lõunas on näha äikest. See võib õhtu jooksul kohale jõuda.
Eks tuulisem ilm segab vett ja temperatuur langeb, sademed jahutavad mingil määral samuti. Kuna päikesekiirgust on vähem ja õhk jahedam, siis see annab ilmselt suurima osa jahtumisel.
Kui Tallinnas lõunas on äike, siis ei saa see mitte mingi valemiga lääneedelast kohale tulla.
Igatahes on äike lõuna poolt lähemale tulnud.
Laagrist lõunaedelas sähvib üsna tihti.
Kiilis oli samuti seesama äike - mõned välgud olid mõne km kaugusel. Pärast päikeseloojangut nägin kuutõusu ning paari äikesekollet, mille kummagi kolde puhul tegin 1 välguvideo.
Üks kolle oli Edela-Soomes ning teine Narvast paarkümmend km põhjaloodes merel. Aga videoid ja pilte on muidugi teisigi :).
Aga loodest tuleb korralik äikesemüür: http://www.sat24.com/en/bc?ir=false
aga ei tule ju eesti peale?
See võib looderannikule jõuda, sest joonpagi liigub ida ja kirde suunas, täpsemalt selle areng.
no nüüd pani küll see joonpagi põntsu edasistele öistele äikestele, sest selline äikesesein ju valas 10 kraadist vett kuhjaga merre.
ja homme äikest ei tulegi vist, sest vaatasin satti ning nägin, et edelast tuleb paks kõrgkihi pilvede ala.
Käisin Türisalus äikest vaatamas. Müristas päris palju, aga enne kohalejõudmist lagunes.
Jah, lõunatsüklon segab vahele. Praegu on tulemas soe front ja päevaks jõuab laussadu ilmselt juba kohale.
täpselt moskva suunas kihutab poole eesti suurune 09.08.2013 aktiivsusega äike.
Ei tea kah, kas õhtul on õhuvool kirdest/põhjast? Siis saame merelist äikest sarnaselt saartele põhja-Eestis.
PS, saartel oli tänane öö ja hommik soojemad kui tänane päev. See joonpagi jääb ilmselt viimaseks omataoliseks, sest vesi jaheneb kiiresti. GFS puhul tuleb capet merel arvesse võttes arvestada, et see on juhul, kui sademeid eelnevalt ei ole, mis vett kiiresti jahutavad. Seega 15..17.08 näidud on äärmiselt kaheldavad! (Pakutakse isegi kuldkollast ala juba)
Ja seda ka, et valitsev tuule suund viib sooja vee Eestist eemale!
Tsüklon on väike, nii et loodest-põhjast on õhuvool lühikest aega ja väiksel alal.
Kas sademed on ikka peamine vett jahutav tegur? Rohkem peaks jahtuma ikka segunemise ja soojuskiirguse tõttu, kui on tuult, siis suureneb soojuse äravool märkimisväärselt.
Kollane ala on 16. augusti kohta juba pikemat aega näidatud.
Jah, arvan küll, et sademed antud juhul, kui mitte peamine, siis väga oluline jahutaja - täna öise joonpagiga tuli kindlast ka palju rahet - st 0 kraadi +20 kraadisesse vette on ikka küll korralik jahutus. Hetkeseisuga on rahet juurdegi tulemas. Päikest ka täna pole üldse olnud - kohe huvitav vaadata HIROMB mudeli väljundit homme.
Võib-olla jah, pole kursis hüdroloogiaga nii täpselt.
kas Tallinna ka laussadu jouab
tundub, et gfs paneb taas räigelt mööda, sest edelast (läänemere lõunaosast, lõunarootsist-taanist) tulevas õhumassis pole kusagil sulgudes toodud kohtades täna äikest olnud!
Sat24 näitab, et pisut on Taanis siiski olnud. Rünksajupilvi on seal küll.
Praegu on Laagrist läänes näha intensiivset mammat, kuid ei saja. Tõenäoliselt mingi sadu siiski jõuab kohale.
vist tibutamine jah jõuab, radaril ala aheneb. aga vähemalt hea et mujal rohkelt sadas, sest siis on niiskust edaspidisteks äikesteks veelgi enam, missest, et põhjaeesti vihmast ilma jäi.
aga jah, sat lootust homme äikeseks küll ei anna :/, niiet võib päeva muu tegevusega sisustada.
heal juhul tekivad lamedad rünksajupilved.
Laagris on sadu siiski intensiivsem kui tibutamine.
Niiskus pärineb enamasti mujalt kui sadanud vihmast - õhumass toob selle kaasa. Vahel annab niiskust palju transpiratsioon (taimede kaudu veeauru lisandumine). Praegu on oluline niiskuse allikas ka Läänemeri.
Merevee jahtumise teema jätkuks olgu öeldud, et Ristnas täna kl 22 +15,1 kraadi ning eile samal ajal +20,3, kuigi mõlemal hetkel oli ilm seal selge ja tuul mere poolt.
pilvisuse järgi ütleks, et täna on äikest mõnes kohas ja nõrgalt.
see stabiilne õhumass ongi liikunud eestini, mis eile oli lõunarootsis, taanis ja läänemere lõunaosas - eesti jääb täpselt 2 süsteemi vahele.
Stabiilne see õhumass kindlasti ei ole, sest hulganisti areneb rünksajupilvi ja kohati on juba äikestki olnud.
Postita kommentaar