Blogi sai 7-aastaseks. Seda tähistan oma sünnipäevaga koos. Esimene postitus: http://ilmjainimesed.blogspot.com/2007/08/eesti-suvi.html
Kommentaariumi link. NB! Kuna siin soovitati juba varem kommentaaride avaldamise vabadust muuta, siis tuleb nõustuda – kommentaariumis viisaka suhtluse säilitamiseks muutsin kommenteerimise eelmodereeritavaks.
Kommentaariumi link. NB! Kuna siin soovitati juba varem kommentaaride avaldamise vabadust muuta, siis tuleb nõustuda – kommentaariumis viisaka suhtluse säilitamiseks muutsin kommenteerimise eelmodereeritavaks.
7. augustiga sai kuumalaine tugevam osa läbi. See jätkub nõrgemal kujul või vaid soojalainena. Siiski, 10.-11. augustil võib veel tulla kuni 30 kraadi, kuid seejärel hakkab ilma kujundama läänetsüklon ja arvatavasti üle 25 kraadi ei tule enam kuskil.
7. august: madalrõhulohk külma frondiga on jõudnud Eesti kohale, mistõttu hoovihma ja äikest tuleb paljudes kohtades.
7.08.2014 päeval on paljudes kohtades oodata äikest. Äikesega võivad kaasneda tugevad vihmahood ja tuuleiilid üle 15 m/s, http://www.ilmateenistus.ee/ilm/prognoosid/hoiatused/.
Äikest oli palju Kibunas:
Edela ja lõuna suunas teine äike
Pilved produtseerisid alguses ka mõningaid positiivse laenguga välke. Üks neist lõi selles suunas umbes km kaugusele. Müristamine algas samuti sellest suunast ja jõudis üle pea viimaks pilve välja.
Kl 20 paiku arenes veel üks pilvesammas, mis andis vihma, aga välke enam ei tekkinud.
Nädala edenedes suurem kuumus kaob, kuid ilm jääb väga soojaks. Uuel nädalal on vähemalt esialgu veel väga soe, aga nädala keskel on tõenäolisem siiski ilma jahenemine kui tavapärasesest tunduvalt soojema ilma püsimine.
Juba 6. augusti õhtul jõudis äike Harjumaale.
Mina tegin kokku sellest pilvest üle 400 kaadri, millest umbes 50 olid ilma pikselöögita. Seesuguselt võimsat sähvimist ei tule meie laiuskraadil just tihti ette... Siia panen lingi 380 järjestikust kaadrit, millest alla 50 on ilma pikseta. Pildistatud Hiiumaal Ristiväljal 05.08. esimestel tundidel: https://www.youtube.com/watch?v=WUCYck7-mLw&feature=youtu.be.
Sähvatused paistsid Kibunasse ja Vasalemma ära.
Mingit väga originaalset seletust ei paku: ilmselt enamik välkudest pilvesesised, pilv-õhk tüüpi, kuid detektorid on ette nähtud ikka pilv-aluspind tüüpi välkude registreerimiseks (v a Edela-Soome SAFIR-detektorid, mis suudavad pilvesiseste välkude kõrgsageduslikke EM-laineid registreerida, kuid nende tööraadius on väiksem). Kindlasti mõjutas ka see, et konkreetse äikese läheduses polnud detektoreid: võrk on seal hõre.
5. augustil oli järjekordselt väga kuum ja päikeseline ilm. Rohkem pilvi oli saartel, kus õhk on niiskem ja Skandinaavia madalrõhuvööndi mõju tugevam (öösel ulatus merelt saarteni isegi äike). Sooja tuli saartel ja Lääne-Eestis taas üle 30 kraadi, sisemaal vähem, sest õhumass oli seal jahedam.
Järgmistel päevadel peaks pilvi juurde tulema ja alates 7. augustist on nii hoovihma kui äikese võimalus suur - esmalt saartel, hiljem ka ida pool.
Mudelite järgi võiks kuumus justkui taanduda 12. augusti paiku, sest Lääne-Euroopa kohale on arvutatud intensiivne tsüklon, mis peaks tavapärase sooja (kuni 25 kraadi) tooma pea kõikjale Läänemere ümbrusesse.
Alternatiivse variandina näitab GEM mudel kuumalaine tugevnemist järgmisel nädalal, sest Venemaa antitsüklon tugevneb jälle ja kuumust transpordivad samal ajal lõunatsüklonid [http://meteocentre.com/models/get_anim.php?mod=gemglb&run=00&stn=TT850&map=eur&lang=en].
4. augustil oli aasta kuumim päev: lõpuks ületati 19. mail Kundas mõõdetud 33,1 kraadi. Nii mõõdeti Lääne-Nigulas 33,5°C ja Haapsalus 33,4°C, kokkuvõtlikud andmed: http://www.ilmateenistus.ee/2014/08/tanane-rekordiliselt-soe-paev-2/.
Kas ma siis nüüd pelgan sinivetikat või mitte? Paraku on see ajakirjanduses ilmuv taas puhas mull ja palja hüsteeria tekitamine. See, et nad naha ärritust tekitada võivad, on ju õige, kuid see on nende poolt sama süütu patt kui näiteks tsüaniidi pudeliga vastu pead lüües veidi oimetuks jääda: http://ilm.ee/?512644.
4. august võib-olla käesoleva kuumalaine kõige palavam päev, sest siis on lõunast saabunud ekstreemselt kuuma õhumassi mõju tugevaim. Endiselt kehtivad postituse lõpus esitatud hinnangud, ent kordame pisikeste täiendustega üle.
Kas ma siis nüüd pelgan sinivetikat või mitte? Paraku on see ajakirjanduses ilmuv taas puhas mull ja palja hüsteeria tekitamine. See, et nad naha ärritust tekitada võivad, on ju õige, kuid see on nende poolt sama süütu patt kui näiteks tsüaniidi pudeliga vastu pead lüües veidi oimetuks jääda: http://ilm.ee/?512644.
4. august võib-olla käesoleva kuumalaine kõige palavam päev, sest siis on lõunast saabunud ekstreemselt kuuma õhumassi mõju tugevaim. Endiselt kehtivad postituse lõpus esitatud hinnangud, ent kordame pisikeste täiendustega üle.
Hinnangud kuni 3. augusti seisuga: uus Eesti kuumarekord on ebatõenäoline, sest kohale jõudnud rekordiliselt soe õhumass a) on hakanud jahtuma ja b) on suunatud Läänemerele. Kuidas on aasta kuumarekordiga? Jah, saartel ja läänerannikul võib 33-34 kraadi ära tulla, sest a) seal on õhumass Eesti piires kõige soojem ja b) tuul on kagust ja idast, kandes mandri kohal soojenenud õhku sinna. Seega uus aasta kuumarekord on vägagi võimalik.
***
Läti ilmateenistus lubab kuni 37 kraadi: 04.08.2014. Latvijas teritorijas lielākajā daļā gaidāms ļoti stiprs karstums - dienas vidū gaisa temperatūra sasniegs +33...+37º. Savukārt 05.08.2014. daudzviet gaidāms stiprs karstums - gaisa temperatūra paaugstināsies līdz +27...+32º, tomēr vietām, galvenokārt rietumos, tā aizvien saglabāsies +33...+34º robežās, http://www.meteo.lv/bridinajumi/?nid=484.
Läti uus kuumarekord on 37,2°C (Läti ilmateenistus kirjutas peatselt Facebooki, et õhutemperatuur tõusis 37,8 kraadini):
Seega ületati Ventspilsis eilne rekord. Küsimusi võib tekitada mõõtmiste representatiivsus, sest ilmajaam on linnas. Sellegi poolest jääb see ilmselt ametlikuks rekordiks, vt ka https://twitter.com/VSIA_LVGMC/status/496265844880838656/photo/1
***
Läti uus kuumarekord on 37,2°C (Läti ilmateenistus kirjutas peatselt Facebooki, et õhutemperatuur tõusis 37,8 kraadini):
30+ kraadiste isotermide senimaani suurim levik sel suvel, http://www.ilmailusaa.fi/#id=rrpt#map=scandinavia#level=1000ft.
Läti uus kuumarekord on 36,7 kraadi (vana oli 36,4°C):
See koht on mere ääres ja temp kõikumine on seotud briisi ja maatuule vaheldumisega. Aga miks üldse nii kuum? Antitsükloni servas saabus rekordiliselt kuum õhumass, vt ka https://twitter.com/VSIA_LVGMC/status/495918144658350081/photo/1.
Soe front hajus Eesti kohalt, mistõttu sademeid ja äikest Läänemere idakaldal ei tekkinud, ent merel ja Rootsis, kus soe front veel säilis, oli äikest.
Endiselt paistab, et kõige soojem on ilm 4. augustil, kui õhutemperatuur võib saartel ja läänerannikul 33-34 kraadini tõusta, kuid nädala edenedes kuumalaine tasapisi nõrgeneb.
Uuesti on sademete ja äikese võimalus nädala teisel poolel, kui antitsüklon nõrgeneb ja saabub niiskust.
Kui 1. augustil oli taevasina üsna klaar võrreldes eelnenud päevadega, siis täna (2. augustil) on ilmunud jälle niiskusevine ja lisaks sellele veel kiud- ja kiudkihtpilvede loor - see on ilmne märk, et niiskust on tulnud juurde. Selline olukord on iseloomulik sooja frondi saabumisele. Soe front tuleb tasapisi lähemale, vt http://www.lennuilm.ee/prognoosiinfo/kaardid/sigwx-sfc-10000ft/. Kas see ka sademeid ja äikest toob, on hetkel endiselt lahtine, kuid see on võimalik.
Endiselt paistab, et kõige soojem on ilm 4. augustil, kui õhutemperatuur võib saartel ja läänerannikul 33-34 kraadini tõusta, kuid nädala edenedes kuumalaine tasapisi nõrgeneb.
Uuesti on sademete ja äikese võimalus nädala teisel poolel, kui antitsüklon nõrgeneb ja saabub niiskust.
Kui 1. augustil oli taevasina üsna klaar võrreldes eelnenud päevadega, siis täna (2. augustil) on ilmunud jälle niiskusevine ja lisaks sellele veel kiud- ja kiudkihtpilvede loor - see on ilmne märk, et niiskust on tulnud juurde. Selline olukord on iseloomulik sooja frondi saabumisele. Soe front tuleb tasapisi lähemale, vt http://www.lennuilm.ee/prognoosiinfo/kaardid/sigwx-sfc-10000ft/. Kas see ka sademeid ja äikest toob, on hetkel endiselt lahtine, kuid see on võimalik.
Järgmise nädala jooksul jääb antitsüklon põhiliseks ilmakujundajaks. Paistab, et kõige kuumema õhumassi koridor jääb Läänemerele. M. Merilaini arvamus: /---/ Kuid eks nii nagu praegugi on tulemas, jääb kuuma õhumassi südamik pigem Lääne-Eesti kohale. Kõige kuumemad kohad ja kõige pikemalt olid ju Läänemaal. Pealegi oli mingil ajal vähemalt Venemaal tsükloni tagalas ilm umbes nagu meil juunis, küllap see jahedus maapinnalähedase tuulega ka meile mingit mõju avaldas. Seetõttu võib arvata, et õhutemperatuur tõuseb üle 30°C just saartel ja läänerannikul.
Nädala teisel poolel ehk 7.-10. augustil on olemas ka teatav sademete ja äikese võimalus, kuid see on praegu väga lahtine, sest oleneb antitsükloni tugevusest ja asukohast. Olulist jahenemist pole veel ette näha.
2. augusti öösel nähti ka helkivaid ööpilvi päris madalal horisondi kohal. Augusti esimene nädal ongi viimane aeg veel nende nägemiseks. Suuremad huvilised võivad siiski kuni augusti keskpaigani taeval silm peale hoida ja seda just põhjarannikul, sest isegi veel siis võib neid näha, vt http://jyrivoiti.blogspot.com/2013/08/aikese-pilved-merel13082013.html.
KESKKONNAAGENTUUR
RIIGI ILMATEENISTUS
1.08.2014. a
Erakorraline teave kuuma ilma kohta
Ilm muutub taas kuumaks.
Alates 3.08.14. tõuseb maksimaalne õhutemperatuur suuremal osal territooriumist 30°C ümbrusse. Kuum periood võib tänastel andmetel kesta 7.08.14.-ni. Ilm on valdavalt kuiv ja tuleoht meie metsades suureneb kiiresti.
Ilmaprognooside osakond, http://www.ilmateenistus.ee/ilm/prognoosid/hoiatused/
Oleme uue kuumalaine lävel, pisut värskem ongi vaid tänane päev.
Esmalt kommentaare lõppenud kuumalaine/selle esimese jao kohta. S.-E. Enno: Kuumalaine, mis algas möödunud nädalal on kujunenud prognoositust pikemaks. Esmaspäeval kohati ning teisipäeval mitmel pool esinenud äikesevihmad tõid palavusele vaid ajutist leevendust ja pilvede hajudes kuumenes õhk taas kiiresti (http://ilmake.www.ee/).
lksölaölkcölsdköfsfd: Ei meeldi selline ilm.Ei saa aru ka sellisest retoorikast, et "no nüüd on siis suvi viimaks ka Eestisse jõudnud". Suvi saaks olla ka meeldivalt soe, mitte selline kuni 35 kraadi. Praegu on hea vaadata, kuidas parkidesse kogunevad öösel inimesed tegema tavalisi päevaseid asju: jalutama koeri, mängima pingpongi, tervisejooksule, niisama jalutama: tegema seda, mida muidu enamus inimesi teeb päeval. Seega on näha, kuidas nii paljud inimesed väldivad päeval väljas olemist sellise ilmaga ja on lihtsalt vahetanud päeva ja öö ära, et siis öösel väljas käia. Öösel pargis purskkaevu ääres või mere ääres on täitsa ok olla, aga päeval ei kannata üldse väljas käia. Ei meeldi selline õhupuudus. Mõnele vist meeldib. Tahaks ka põhjamaa suve. Sellist 25-27 kraadi: värsket, mahedat, mitte sellist agressiivset.
Kõik oleks parem, kui meil oleks konditsioneerikultuur arenenum. Kui ikka nt pead tund aega bussis sõitma, ja juht kontsi sisse ei lülita (kui reisijad ei nõua häälekalt), sisi ei ole tore. Kui kodus ja autos on konts, siis jah, võib selline ilmakene mõnus olla.
cf: Põhjamaa suve kohta on ka 25- 27 kraadi liiga palju. Eelistab pigem ikka parajalt sooja ja mahedat 22-23 kraadist suve (http://ilm.ee/index.php?51262011).
Peab nõustuma, et inimeste käitumine näitab nii mõndagi ja Eestis peame arvestama erinevalt Araabia kõrbetest või Saharast ka kõrge niiskusega. Kuigi on arvamusi, et kuumalaine algab alles siis, kui ööpäeva maksimum on vähemalt +30 kraadi vähemalt viiel järjestikusel kuupäeval (nii ka oli, võib kontrollida), on see Eesti oludes siiski ilmselt liiga agresssiivne/liialdatud määratlus. Igasugused definitsioonid ja kategooriad on tegelikult antropotsentrilised, st inimene teeb need endale ja enda huvides, mistõttu asjakohasem ja sõbralikum absoluutne määratlus oleks ehk midagi sellist: kuumalaine on periood, kui ööpäeva maksimum on vähemalt +25 kraadi vähemalt viiel järjestikusel või +30 kraadi ühel kuupäeval. Suhteliste määratlustega on olukord keerukam ja siis tuleks kasutada mitmesuguseid statistikuid.
Tõendeid leiab ka loodusest, nt algab paljudel pärismaistel taimedel kuumastress juba umbes 25°C juurest, kuid nt tammel on see siiski oluliselt kõrgem.
Tõendeid leiab ka loodusest, nt algab paljudel pärismaistel taimedel kuumastress juba umbes 25°C juurest, kuid nt tammel on see siiski oluliselt kõrgem.
Miks siis ikkagi ei tulnud 30.-31. juulil üle 33 kraadi, kuigi õhumass oli siis kõige soojem? Ilmselt oli põhjus lisandunud niiskuses, sest niiskem õhk jahtub ja soojeneb aeglasemalt.
Mis on tulekul? S.-E. Enno sõnadega: Väga kuum tuleb ka augusti algus. Praeguseks on aeg juba nii kaugel, et saab anda pisut täpsemaid hinnanguid. Kui alguses näitasid prognoosid, et ekstreemne kuumus tuleb üsna laial rindel Baltimaadesse, siis nüüdseks saab öelda, et prognoos on veidi leebem, sest ekstreemse kuuma koridor on arvutatud üsna ahtaks ja peamiselt Läänemerele. Seega kõige kuumem võib tulla saartel ja läänerannikul.
Esialgseid hinnanguid: a) soojal frondil võib 3. augusti jooksul tulla äikest ja see võib tugev olla. Suurem on tõenäosus Lääne-Eestis;
b) uus soojarekord (üle 35,6 kraadi) on ebatõenäoline;
c) uus aasta soojarekord (üle 33,1 kraadi) on siiski endiselt tõenäoline;
d) kuumalaine ilmselt nõrgeneb pärast 4. augustit, kuid jääb siiski veel püsima.
106 kommentaari:
Jüri siin vaidles mulle vastu oma konfirmatsiooni biaasidega. Nüüd on siiski näha ja täiesti kindel, et seda "maagilist" +20 kraadi isotermi ei tule. Prognoos ongi õnneks leevenenud ning kõrgrõhuala arvutatud mitusada km läänepoole.
Ain:
Eestis antakse hoiatus (kaardil kollane), kui temp maksimum tõuseb üle 30 kraadi vähemalt kahel järjestikusel päeval 1/3 territooriumist, oranž hoiatus, kui üle 3 päeval.
Kui max õhutemp ületab 30 kraadi viiel või rohkemal päeval, siis loetakse seda juba ERITI ohtlikuks kuumalaineks. Eestis muidugi.Juulis oli see näitaja üle 6 päeva Haapsalus, Lääne-Nigulas ja Viljandis.
Kuuma- ja soojalaine kriteeriumid on erinevad eri maades, muidugi.
kas see kolmanda augusti äike on veel jõus, sest 4 päeva proognos näitab olulise sajuta ilma
on veel jõus, aga arvan, et sooja õhu advektsiooni tingimustes äikest ei eriti tulegi - mõni kolle üle eesti ainult.
nt 30.07 oli ka suur äikeseoht, aga just selle sooja õhumassi adve.tõttu oli äikest vähe.
Aitäh Ainile!
on veel jõus, aga arvan, et sooja õhu advektsiooni tingimustes äikest ei eriti tulegi - See on sooja frondi äike, advektsioon on midagi muud.
kas Harjumaal on kolmandal augustil äikest oodata
jälle sama lugu- äike,äike-päike!
Minu mäletamist mööda ütles kunagi Keevallik, et soojal frondil äikest ei tule. Usaldaksin pigem ekspertarvamust.
@ 1. august 2014 19:08
Ei ole. Saartel jä Lääne-Eestis on väike võimalus. 31.07 oli selle suve äikese kõrghetkedest viimane.
Jürile:
Postituse pealkirjast niipalju, et 07.08 jooksul saab kuumalaine läbi.
Viimati oli meil sooja frondi äike 30. juulil Soome lahel. See puudutas ka Eesti loodenurka.
Sooja frondiga seotud äike on 3. augustil tõenäolisem saartel ja läänerannikul. Tallinnas on võimalus pigem väike.
Ekspertarvamus: http://www.theweatherprediction.com/habyhints/43/
loodetavasti näeb sakust ka siis äikest - vähemalt põuavälkegi.
tlns on praegu näha polaarmesokaid!!!
Ma nägin ka - väga madalal põhjataevas oli kollakasvalge vöönd.
Kahjuks maakohas ei näinud - metsade vahel pole head kohta vaatlemiseks. Augusti esimene nädal ongi üldiselt viimane aeg, kui neid veel näeb.
ma olen suht kindel, et eesti on homme (03.08) ainuke soojafrondi maa, kus äikest pole. ennustan, et rootsis tekib homme oktlik äike(sevöönd).
ühe põhjusena arvan, et äikest ei tule siin selleks, et front saabub päevaks siia. sooja frondi äikesed aga on päeval kerged hajuma.
Kuidas teha vahet põua- ja niiskusevinel? Et kui pilvi pole vines taevaga on põua- ning nt rünksajukate korral niiskusevine?
arvan et aasta maksimumiks saab +33,7 kraadi ja see mõõdetakse lääne-nigulas
Kuidas teha vahet põua- ja niiskusevinel? - See käib niiskuse kaudu. Natuke üldisemat juttu ja siis tagasi küsimuse juurde.
Pilved tekivad veeauru kondenseerumisel või sublimeerumisel, kui õhk on tavaliselt selle tõusmise tagajärjel adiabaatiliselt jahtunud kastepunktini. On ka erandeid, näiteks rünksajupilvega seotud pilve erikuju mamma , mis tekib väga üldiselt õhuvoolude laskumise tagajärjel, kui pilve alasi jahtub (tegelikult on selle pilvekuju moodustumise teooriaid palju ). Kondenseerumine võib alata siiski ka juba 75-80% suhtelise niiskuse juures, kui õhus on hügroskoopseid kondensatsioonituumakesi. Sel juhul moodustub nn niiske vine ehk hägu, mida nimetatakse veel uduvineks. Uduvines on nähtavs horisontaalsuunas kokkuleppeliselt 1-10 km. Udu ja uduvine koosnevad kondensatsiooniproduktidest, olles seega õhu niisked sumestused, seevastu somp koosneb tahketest osakestest (tolm, suits jne), olles õhu kuiv sumestus. Seetõttu ei tohiks neid segi ajada!
Niisiis tõepoolest niiskus. Aga vine põhjuseks võib ju olla mõni niiskem õhukiht kõrgemal atmosfääris, nii et maapinnavaatlused vastust ei pruugi anda - tuleb kas vaadata sondeerimisandmeid (niiske, kui suht.niiskus üle 70%) või kaudsed tunnused, nt pilvekihi olemasolu (kiudkiht- ja kõrgkihtpilved), sademed, front (eriti soe front) või kaugseire, vt nt http://www.eumetrain.org/eport/euro_18.php?width=1440&height=900&date=2014080218®ion=euro (WV6.2 või pseudo IR).
ja jäigi eesti äikesst paraku ilma, rääkimata januse looduse kastmisest.
Jah, soe front hajus, aga seal, kus see alles, on äikeseid: http://www.lennuilm.ee/prognoosiinfo/kaardid/sigwx-sfc-10000ft/, http://www.sat24.com/en/scan?ir=false
hajus? ma nagu küll märkasin, et ilm on üleöö vinesem ja igavalt selge taevaga ning palavam.
aga jah, +20 kraadi isoterm jäigi ära ning kõrgrõhuala mitusada km läänepoole nädal tagasi varemarvutatust nagu karta oli.
Sama olukord, mis 20. juulil - soe front lihtsalt hajus Eesti kohal ja äikesed kadusid.
Front on kitsas piiriala õhumasside vahel. Kui see piiriala hägustub ja õhumasside gradient kaob, siis lakkab ju ka front olemast.
Noh targutajad ja muidumehed, kes kargasid turja Ilmaprohvetile, mis Te nüüd kostate? Tema oli siin esimene, kes väitis, et absoluutne kuumarekord ja 20-kraadine isoterm jääb tulemata, samal ajal kui teised seda tõejuttu jonniks pidasid. Aga eestlane on ju vanakurat nagu inimestel kombeks öelda, teeb ise pikki ning ebatäpseid prognoose, ja kui keegi teine ennustama hakkab, siis kritiseerib nii, et keel jookseb verd.
Vägisi tundub, et siin blogis tehakse maha neid, kes tegelikult tõde räägivad/ennustavad. Pole vähe neid anonüümseid, kelle äikeseprognoosid järneva(te) päeva(de) kohta vähemalt 90% osas täppi lähevad, aga eelnevalt need valeks püütakse tembeldada. Uurin lõpuks ka isiklikult, kas need Keevalliku lood on tõesti siis nii valed, mida siin räägitakse, või on jällegi see kellegi kuulujutt.
Samuti sooviks teada, kes oli see, kes algatas selle jutu jahenevate prognooside kohta kuumalainete saabumise osas. Saadaks selle toreda inimese hea meelega auhinnagalale, austus minu poolt temale.
Ilmaprohvetile: Kui Sa seda kommentaari näed, siis tea, et siin blogis on vähemalt keegi, kes soovib näha ka edaspidi Sinu ettekuulutusi, ning loodetavasti ei lähe nende teiste pahameel Sulle korda. Jõudu!
@ jüri
aga miks siis front kadus?
@ 3. august 2014 15:29
Siin oli talvel ka üks ennustaja (vb seesama Ilmaprohvet?), kes ütles 20. jaanuaril, et kui mitte varem, siis perioodil 7..10. veebruar tuleb kindlasti sula. Ja nii oligi, et 8. veebruaril läks kõikjal sulale.
Täpsustan, et tegu oli siis selle talve külmalainega, mis kestis ilma suladeta 3 nädalat.
Tänasest on Lätil uus kuumarekord.
Prognoos peab olema millegagi põhjendatud, üksnes sisetundest jääb väheks.
Keevalliku kohta on argumendid kommentaariumides esitatud. Selle tõeväärtus ei sõltu minust või kellestki teisest, vaid seda saab sõltumatult kinnitada.
Rõõm näha, et kedagi mu prohveteering siiski huvitab :D.
Ennustusi olen teinud ainult kuumalainetega(>30 kraadi sooja), külmal poolaastal vaevalt mind siin näeb. Samuti pole mina nende jahenevate prognooside väitmise algataja, need jutud levisid siin juba varem, kuigi olin sellest juba ammu teadlik, et see tõsi on, vähemalt GFS ja reeglina ka euroopa mudeli osas.
See aasta pole rohkem ettekuulutusi vaja teha, kuna kuumarekordid enam ohus pole. Ehk järgmine aasta?
Kas eestis on ka lähipäevadel uut kuumarekordit oodata.Soovin Jüri vastust, anonüümsete vastuseid ei taha.
Ei ole oodata, Lätis juba tuli. Eesti rekord on purunematu.
Oleks võinud see õhumass pisut põhjapoole jääda, oleksime meie uue rekordi äkki saanud.
Tundub tõesti, et eesti kuumarekord on purunematu, nii palju häid võimalusi juba olnud, aga ikka pole tulnud.
Kas eestis on ka lähipäevadel uut kuumarekordit oodata.- Ma pean uut kuumarekordit Eesti kohta pigem ebatõenäoliseks, sest kohale jõudnud rekordiliselt soe õhumass a) on hakanud jahtuma ja b) on suunatud Läänemerele. Seega, ilmselt ei tule uut rekordit.
Kuidas on aasta kuumarekordiga? Jah, homme võib saartel ja läänerannikul 33-34 kraadi ära tulla, sest a) seal on õhumass Eesti piires kõige soojem ja b) tuul on kagust ja idast, kandes mandri kohal soojenenud õhku sinna. Seega uus aasta kuumarekord on vägagi võimalik.
Eriti pull oleks kui homne näit oleks +33,0 kraadi. Mai rekordist puudu vaid 0,1 kraadi.
@ 3. august 2014 17:05
Ülimalt tänulik olen GFS-i tendentsile ja looduse otsustamisele, et see pärapõrgu Eestis ära jääb. Õnneks juba august - viimane saunakuu. Rekordit ajage taga mujal. Pole vaja inimeste tervisele halba soovida!
Parem muretse endale konditsioneer kui veel pole, sest iga järgnev aasta näitab taoliste kuumalainete sagenemist. Tulevikus võib ka aprill ja september saada saunakuuks.
Rekordit ajage taga mujal. - Seda kindlasti: ühest küljest oleks rekord põnev, aga kes seda soovivad, ei tea enamasti, mida nad tahavad. 30+ jäägu Saharasse.
GFS-i tendentsile - prognoos tehakse kättesaadava info põhjal, GFS ei tee loodusele ettekirjutusi. Loodus otsustab - võib nõustuda.
@ 3. august 2014 17:24
Aga ei saa, sest insolatsioon pole piisav.
homme tuleb üsna kindlalt +37 kraadi nii Lätis, Leedus, Kaliningradis kui ka Poolas. Isegi hirlam ennustab Kuramaa keskossa +37 kraadi. (valge ala) kusjuures huvitav on see et Soomes peaks tulema soojem ilm kui Eestis.
Kui mitu kraadi lubatakse max homme Lätti?
"Seda kindlasti: ühest küljest oleks rekord põnev, aga kes seda soovivad, ei tea enamasti, mida nad tahavad. 30+ jäägu Saharasse".
Ei saa nüüd aru, mida selle kahe lausega öelda taheti? Ma soovin rekordit ja tean väga hästi, mida tahan. Kui siin peeti silmas selle negatiivset poolt, siis võib sama hästi öelda, et miks oodata äikest, tormi või mõnda muud ekstreemset loodusnähtust. Ja miks peaks jääma 30+ kraadi Saharasse, kui see nii-või-naa ei jää, veel vähem tulevikus? Kas selleks, et Eesti kaunilt mitmekülgset ilma vähem mittekülgsemaks muuta?
aga miks siis front kadus? - Selleks tuleb lahti harutada põhjus-tagajärg seosed. Front on kitsas üleminekutsoon erineva tihedusega õhumasside vahel. Tiheduste erinevus tuleneb õhumasside omaduste erinevusest. Kui front kaob, siis järelikult õhumasside omadused ühtlustuvad, st tiheduste erinevus väheneb. See juhtub peamiselt kahel põhjusel: a) õhumasside segunemise ja b) õhumasside transformatsiooni tõttu.
Praegu on tegu mõlema põhjusega, sest pealetungiv ekstreemselt kuum õhumass jahtub aluspinna mõjul ja samal ajal seguneb taganeva jahedama õhumassiga, kusjuures viimane samal ajal soojeneb tasapisi. Midagi sellist võikski oletada sooja frondi kadumise põhjusena.
Tundub tõesti, et eesti kuumarekord on purunematu, nii palju häid võimalusi juba olnud, aga ikka pole tulnud. - Eelmine Eesti soojarekord enne 1992. aastat pärines 1898. a juuli lõpust ja küllap oli siis ka hulk olukordi, kui peaaegu, aga siiski mitte.
Kui mitu kraadi lubatakse max homme Lätti? - 03.-04.08.2014. Latvijas teritorijas lielākajā daļā gaidāms ļoti stiprs karstums - dienas vidū gaisa temperatūra sasniegs +33...+36º. Savukārt 05.08.2014. daudzviet gaidāms stiprs karstums - gaisa temperatūra paaugstināsies līdz +27...+32º, tomēr vietām, galvenokārt rietumos, tā aizvien saglabāsies +33...+34º robežās, vt http://www.meteo.lv/bridinajumi/?nid=484
Aga miks mitte ei võiks see homne lätisse ennustatav 36 kraadi Eestis olla, loodus on alati üllatav.HIRLAM mudelil ei ole skaalal vastavat värvi ja nüüd on valge (37 kraadi)
mis kuupäeval 1898 juuli lõpus?
selleks mulle see vana mudel ühe põhjusena meeldiski rohkem.
Ei saa nüüd aru, mida selle kahe lausega öelda taheti? - ega me ju pilvede ärapuhumise ega jõgede ümberpööramisega tegelema ei hakka, meist endist sõltub homne ja ülehomne ilm väga vähe, nii et kas see meile meeldib või mitte, peame leppima selle ilmaga, mis tuleb.
Ma soovin rekordit ja tean väga hästi, mida tahan. - Selline leitsak on Eestile ebatüüpiline. Loodame, et taastub talutavam temperatuur.
Mul on tuttavaid, kes soovivad, et võiks olla 24/7 40-50 kraadi sooja, aga nii mõnigi neist on hakanud kurtma, et küll on raske jne. Neil, kel kogemusi nt kõrbete 30-40 kraadiga, ei arvesta sageli, et Eestis on õhk niiskem ja siinne 30-40 kraadi on midagi muud kui kõrbes.
@ 3. august 2014 21:46
Kindlasti üllatab ja miks ka mitte nii, et max kõikjal alla +30-ne jääb? Kõike ju võib olla.
08.08.2010 oli ju suisa +23 kraadi isoterm Eestis, aga näe - max jäi tublisti 11.08.1992 näidule alla, kuigi isoterm siis oli +19,5 kraadi.
@ Jüri 3. august 2014 21:49
"Neil, kel kogemusi nt kõrbete 30-40 kraadiga, ei arvesta sageli, et Eestis on õhk niiskem ja siinne 30-40 kraadi on midagi muud kui kõrbes."
Tänavu aasta ongi meil kõrbelise suvega olnud. Pole imegi, miks siis ma end sel suvel olen paremini tundnud, kui 2010. aasta mai +27 kraadiga. Tänavu suvel on vihma ikka äärmiselt vähe olnud 2010 kõrval. Ei mäletagi, millal Eestis viimati laussadu nägin - mingi 30. juuni oli vist.
@ 3. august 2014 21:46
Ju need ilmateenijad on siis arvestanud skaala puhul, et -45 kraadi on tõenäolisem, kui 32+ kraadi.
Ja miks peaks jääma 30+ kraadi Saharasse, kui see nii-või-naa ei jää, veel vähem tulevikus? Kas selleks, et Eesti kaunilt mitmekülgset ilma vähem mittekülgsemaks muuta? -
Kõike annab võrrelda, meie kuiva kuuma ilma Sahara omaga ja talvist külma ilma Põhjanaba omaga, aga mis see äärmuste võrdlus ikka annab. Kellele see mitmekesisus ei meeldi, kolib kuskile ilma lumise ja külma talveta kohta. Aastaaegade vaheldumine on kahtlemata biodiversiteediline rikkus, mis meie kliimas on mitmekesisem ja huvitavam kui nii mõneski muus kohas.
mis kuupäeval 1898 juuli lõpus? - 31. juulil, kui õigesti meeles.
Kindlasti üllatab ja miks ka mitte nii, et max kõikjal alla +30-ne jääb? - Arvestades õhumasside omadusi, siis on see võimatu. Homme on päris kindlasti mõnedes kohtades üle 30 kraadi oodata.
Kõike ju võib olla. - Libe tee libiseb mõlemas suunas - kas see tähendab, et homme on lume võimalus, sest kõik ju on võimalik?
Olen saavutanud meteoroloogilises akadeemilises karjääris nii mõndagi ja võin kinnitada: Sirje Keevalliku puhul on tegemist maaailmatasemel profesionaaliga, teda tuleb uskuda.
Tänavu aasta ongi meil kõrbelise suvega olnud. Pole imegi, miks siis ma end sel suvel olen paremini tundnud, kui 2010. aasta mai +27 kraadiga. - Kui just mitte vale, siis kahtlane võrdlus, sest õhk on kõrbes ikka oluliselt kuivem: kastepunkt enamasti nullilähedane või alla 0°C, kuid meil siin on ikka see enamasti üle 10°C olnud.
2010. a suvel oli antitsüklonite mõju enamasti nõrgem kui viimastel nädalatel, nii et kastepunkt võis olla kõrgem, kuid pole seda kontrollinud.
Olen saavutanud meteoroloogilises akadeemilises karjääris nii mõndagi ja võin kinnitada: Sirje Keevalliku puhul on tegemist maaailmatasemel profesionaaliga, teda tuleb uskuda. - Väidete/argumentide paikapidavus ei sõltu konkreetsest ütlejast, vaid iga asjasthuvitatu võib sõltumatult kontrollida, kas jutt vastab tõele või ei.
Selle asemel, et siin tühjalt vastu pläriseda, võtke vaevaks läbi uurida minu esitatud vasturgumendid ja saate veenduda, et neid saab sõltumatult kontrollida, vt ka A. Kallise kommentaari ülal.
Poleemika keskmes ei ole prof Keevalliku akadeemilised tööd või karjäär, vaid see, mida ta ajakirjanduses on öelnud.
Argument autoriteedist kohta mu tuttava jutt: jajah autoriteedi juurde jõudsin lugemisega praegu. eks nii ongi, et mida mõjuvõimsam inimene midagi ütleb, seda tõesem see väide automaatselt on. meil tööl oli kunagi kohe alguses selline lugu, et üks suur tööstuslik ahi ütles üles. käis insener, mõõtis, arvutas, luges juhendit ja vaatas joonist. tellis uued küttekehad mulle tundus see ebaloogiline et korraga 2 küttekeha läbi põles. algul arvasin et nad on kindlasti järjestikku ühendatud, et mõõdan ära, kumb küttekeha on katki ja teist pole siis vaja tellida. tuli välja et mõlemad olid terved. ma ei teagi mida see spetsialist mõõtis siis.. no, rääkisin ülemusega, insener kutsuti ka kohale.. rääkisin oma pika jutu ära, selgitasin, mida ma mõõtsin ja kuidas. ja insener ütles vaid ühe lause. see oli midagi sellist et tal on vast rohkem kogemusi. noh, kohe tellitigi uued küttekehad ja alles siis oldi valmis mind uuesti kuulama kui ahi ikka tööle ei hakanud. kuna seal oli mulle tollel ajal täiesti võõraid komponente, nagu näiteks pooljuhtkaitsmed ja kontaktivabad releed, siis suutsin kohe vea kindlaks teha, et 1 kahest asjast on katki. kodus lugesin natuke veel netist infot ja sain täpse diagnoosi panna. vähemalt see insener ei kibestunud ja ei võtnud seda solvanguna et mingi suvaline tüüp temast paremini oskas viga tuvastada... isegi vastupidi. kirjutas kiituse juhtkonnale minu kohta
Tuttava arvamus:
vuih ;)
ebameeldivad tüübid, sul on ikka head närvi, mina oleksin ilmselt järjest need õelutsemised ära kustutanud, sest need ei ole mu meelest konstruktiivsed alternatiivsed arvamused, vaid just sihilik kärukeeramine.
Kuna siin soovitati ka varem kommentaaride avaldamise vabadust muuta, siis tuleb nõustuda - selleks, et kommentaariumi seina ei pääseks vaimse puudega inimesed peldikuseinana risustama, siis muutsin kommenteerimise eelmodereeritavaks.
Täna saab silma peal hoida saarte ja lääneranniku jaamadel, kus suure tõenäosusega sünnivad ka uued rekordid. Tõsiselt kahju on, et saarte siseosades puuduvad meteojaamad, sest seal homme esinevad temperatuurid ei kajastu Ilmateenistuse kodulehel. Ka ei leia enam Ilmateenistuse kodulehel erinevate ilmajaamade absoluutseid rekordeid ega eelnevate kuude keskmisi. Keskmisi saab küll andmerea järgi ise välja arvutada, aga see on ju tülikas.
Lisaks veel ka Läti eilsest rekordist. Nii praegune Ventspilsi kui ka varasem Daugavpilsi rekord on mõõdetud äärmiselt "kallutatud" tingimustes, milleks on linnakeskkond. Julgen arvata, et see eilne rekord on paljuski sündinud tänu soojasaare efektile. Sellisel juhul on ka meie linnades olnud meie senisest rekordist kõrgemaid temperatuure.
Kas see nädalalõpu kuumus mida arvatakse, et lõppeb neljapäev-reede- kas see lõpeb mingisuguse suurema saju ja äikesega? Elu on näidanud, et sellised kuumalained lõpevad äikesega. Müristab ilma nö külmemaks (loe: normaalseks)?
Soome kuumarekord 2010. a oli vist veelgi ebausaldusväärsem, sest mõõdeti lennujaamas.
Jah, tänasele prognoosile pandi isegi üks kraad juurde. Uued rekordid on võimalikud, sest pilvi pole ja õhumass veel püsib.
Ümberkorraldustega on paljusid andmeid tülikam saada, nt kastepunkt tuleb kas ise välja arvutada või vaadata sekundaarsetest allikatest (Laguja obs, wunderground).
Kuumalaine nädala jooksul nõrgeneb, kuid mingit selgepiirilist lõppu ei paista. Võib-olla taandub lühiajaliselt soojalaineks.
Aga antitsükloni nõrgenemisega seoses on oodata nädala edenedes üha rohkem pilvi ja alates 7.-8. augustist on äikesevõimalus. Märkimisväärsemad sajud jäävad ilmselt päris nädala lõppu, kui niiskust on ka juba piisavalt juurde tulnud.
sellisel moel - lauspäike (eriti päevast päeva) - vihkan täiega. tahan pilvi, veelgi enam vihma. sakus sadas viimati 29.07.
Jah, täna vist ei ole ühtki pilve näha.
Laagris ja Kibunas oli äikest ja sadas tohutult õnneks ka 31. juulil.
Selle aasta kuumarekord on läinud kella 16.00 seisuga Haapsalus kordamisele.Huvitav,kas 17.00 toob uue rekordi?
Siiski Kibunas oli lääne pool näha kõrgrünkpilvi, nii et päris pilvitu ei ole see päev.
Ilmateenistuse andmed näitavad kuni 33,5 kraadi, vt http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/vaatlusandmed/maxmin-ohutemp/
Seda oligi arvata, et tuleb rõve rekordiületus stiilis "rikuks õige maikuu tiitli ära, ah ilmataat?"
Paari sajandi ja enama ainulaadne rekord sai meie inipõlve jaoks jäädavalt 0,4 kraadiga rikutud. Seda olukorda enam paar sajandit ei tule, et maikuu abs. rekord jääks aasta maksimumiks.
Oleks tulnud siis Eesti absoluutne rekord, aga ei, et saaks lihtsalt maikuu rekordivõimaluse ära rikkuda. Loodus on kohati vastik :/.
@ 3. august 2014 0:15
Braavo, päris hästi ennustasid, 0,2 kraadi mööda on ju ülivähe + veel asukoht ka täppis! Aga oleksid võinud põhjendada, miks just selles jaamas ning miks just +33,7 kraadi :)
Kui Ventspilsis üle 37 kraadi sooja tuli, siis ei tohiks 38 kraadi ja isegi natuke rohkem Eestis midagi võimatut olla, sest too jaam asub mere ääres ja Eesti kagupiiriga pmst samal laiusel.
Jah, seekord sattus ekstreemse kuuma koridor üle Leedu-Läti Läänemerele.
jumal tänatud et eesti sellest õudukast osaliselt pääses. maikuu toasooja aastarekord +30,7 sai täna ületatud ning selle aasta uueks tippmargiks sai täna mul toas +31,2 kraadi. olnuks õues +37, siis toas kuskil +35 kraadi. andke andeks, kuid ma ei taha enam oma elu jooksul mingeid kuumarekordeid eestis näha. üle +30 kraadise toasoojaga olen läinud ning nüüdki ööbima õue telki. lakkamatu higistamine muidu ainult - õues maapinnal mõnus jahedus olenemata troopilistest öödest nagu nt möödunud oli.
Mitu üle +25 kraadist ning mitu üle +30 kraadist päeva on Eestis sel aastal senimaani olnud?
30seid päevi on 15, neist neli mais. 25seid on oluliselt rohkem, eks tuleb siit http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/vaatlusandmed/oopaevaandmed/ lugema hakata.
Arvan, et 25 kraadiseid on 40 päeva, kui mitte rohkemgi. Ilmselt vähemalt 10 tuleb veel juurde.
Aga huvitav on see, et tänane rekord oli vaid 0,1 kraadi soojem, kui 2012. aasta 29. juulil. Kuigi see ja praegune suvi on kuumade päevade arvu poolest justkui vastandid.
Nüüd võib juba vist küll kindlalt öelda, et 2014. aasta palavaim päev on tänane 04.08 ning soojemat pole enam oodata.
Jah, 2012 oli vaid kaks suvist lühiajalist kuumapuhangut, sel suvel on need pikemad.
Ilmselt jääb 4. august aasta soojemaks jah, pole nagu näha nädala jooksul ja hiljem, et kuskilt võiks ekstreemselt kuum õhumass jälle siia jõuda, vaid kuumus on mõõdukam.
Täna sain omal nahal tunda +44 liinibussis nr 34A. Kõrvalistujal oli termomeeter kaasas juhuslikult. Ei pidanudki sauna kütma ega Bagdadi sõitma - kõike sai TASUTA.
Mis kuuma ilmaga öösel magamisse puutub, siis mina tavatsesin varem linnas suviti rõdul magada. Kaks õhkmadratsit olid kokku täpselt rõdulaiused, vatitekk lina alla ja õhuke tekk endale peale ja oli ülimugav pesa. Kuna rõdul olid ka pesukuivatusnöörid rõdupiirde kõrgusel, sai sinna suur vana kardin peale visatud (et hommikul tõusev päike liiga vara peale paistma ei hakkaks, sääskede vastu aitas ka). Mõnusad ööd olid. Välja arvatud üks kord, kui ma omale "pesa" juba valmis olin teinud, teki alla pugenud ja parajasti magama hakkasin jääma ja... siis järjest eredamaks muutuvaid sähvatusi märkama hakkasin. Peagi hakkas müristama ka ja kogu krempel tuli enne lähenevat öist äikesevihma kiirkorras kokku korjata ja tuppa vedada.
Saaremaalt võib praegu äikest näha
@ Kalle
Ma olen ka niiviisi mõelnud teha, aga rõdu on mul veidi halva ülesehitusega - põrand on lohkus ja kaldu, et vihmavesi voolaks äravooluauku.
Lisaks on rõdu pool ka laste mänguplats, kus juba hommikul vara tullakse kisendama.
-------------
Kuumalaine võiks lõppeda suure jahedusega - siis oleks meil merelised joonpagid vist tulekul.
GEM mudel näitab perioodiks 13..15.08 Eestisse +18..+20 kraadist isotermi.
Hakkab see tormamine jälle brittidel peale - 10..12 august on sinna tormitsüklonit oodata..suvel!
See tsüklon on tõepoolest sügav ja peaks ikka päris tormi põhjustama. Ka Eestis võib ilm tuuline olla.
Sellised ekstreemsed isotermid võivad jõuda, kui Venemaa antitsüklon osutub piisavalt tugevaks. Praegu postitusse seda varianti sisse ei kirjutanud, aga vajadusel tuleb järgnevatel päevadel seda teha.
pikemaajaline prognoos lubab juba selle suure kuuma lõppu järgmisest nädalast. thank god, tuleb väheke vihma ja kraadid 17-20
Tere!
Tärganud ilma-huvi tõttu tekkis küsimus isotermide kohta, mida väga palju mainitakse, aga mulle segaseks on jäänud.
Mida isoterm tähistab? Mõiste vastet lugesin korduvalt, aga äkki võiksite koos näidetega lahti seletada?!
Tervitades
eiii!!! ma ei taha seda uut kohtuavat kuumust enam!
Tere, isotermid on temperatuuri samajooned. Need saadakse, kui ühendatakse ühesuguse temperatuuriga punktid, maapinnalähedase ilmakaardi korral nt samasuguse õhutemperatuuriga vaatlusjaamad, vt nt http://www.uni-koeln.de/math-nat-fak/geomet/meteo/winfos/wetterk_wind_europe.html, isotermid on paremini siin näha, aga see on prognoos: http://www.ilmailusaa.fi/#id=rrpt#map=scandinavia#level=1000ft.
Seega peaks mööda isotermi liikudes õhutemperatuur püsima samasugune; isotermiga piiritletud alas on temp. isotermi väärtusest kõrgem kui alast väljaspool.
Erinevaid isojooni on palju, nt isobaarid on õhurõhusamajooned (leitakse rõhkkonnad), isallobaarid õhurõhumuutumise samajooned (näitavad ilma muutumise kiirust), isotahhid õhu liikumiskiiruse (tuulekiiruse) samajooned (rakendusi rohkem kõrgemates õhukihtides, nt jugavoolude kindlaksmääramisel) jne.
Jutt sai lakooniline, sest arvuti klaviatuur ei tööta korralikult, aga kui jäi segaseks või lisaküsimusi, siis proovin paremini kirjutada.
Anonüümsele, kes siin kurtis, et rõdu põrand on lohkus ja kaldu:
ehitusmaterjalide poest saab ju alati laudu tuua ja neist rõdu põrandale mõnusa resti meisterdada. Vajadusel saab sellise resti hõlpsalt loodi rihtuda ja kui laudade vahele väikesed vahed jätta, ei takista miski ka vihmavee äravoolamist. Teine variant on välivoodi. Veel parem, kui rõdule avatavad aknaklaasid paigaldada (vt. nt. siit: http://www.roduklaasid.ee/ ). Siis ei pea ootamatu vihma korral kogu oma kola paaniliselt tuppa tassima hakkama vaid saab lihtsalt klaasid ette lükata.
kas täna öösel tuleb tallinnas äikest?
Suvi1 (mai teine pool, juuni essa nädal) küll ei klappinud talvega, kuid suvi2 (juuli-august) on üsna hästi klappinud senimaani talve kõrghetkega. (kuumalaine lõppu ennustatakse 08.08-ks - talv ju lõppes vastaspoolel, st 08.02)
õhumassi ajastus eesti jaoks jälle vale - 4 tundi jäi hiljaks.
arvan, et homme läheb sakust äike mööda või hajub ära nagu 31.07 :(
Ilmselt pole Tallinnas enne homset päeva äikest oodata, sest praegused paistavad hajuvat.
Ega ime polegi, sest praegune insolatsioon vastab juuni omale kell 20:45.
Ja seda ka, et külm front on (juba!) saartele jõudnud, kuigi Emhi ennustab, et 08.08 öö-hommiku jooksul. Tuul igatahes saartel juba kindlalt läänekaares.
Kui aus olla, siis ma ei tahagi mingit vihma ega rõskust!! Vastu sügist vaevalt küll, et muru uuesti roheliseks läheb. Sellise kuumaga las ollagi talutavalt krõbekuiv, mitte nagu vannitoas!
mul on selline kahtlane tunne, et täna tekivad üksikud kolded kahjuks. üleeestilist vihmakosutust toov joonpagi jääb ära.
Tallinnasse jõuab parimal juhul nõrk vihm.
Aga tuleb hoopis äike tugeva vihmaga.
kas täna tuleb veel tallinnas äikest ja kas öösel on, ka tallinnasse äikest oodata?
näha oli
Võib veel tulla, igatahes on uute äikeste arengut näha.
Praeguseks on Loode-Eestis äikesed kadunud, ilmselt front jõudis üle minna.
Jah, äikesed hajusid enne Tlnt turbo kiirusel nagu ikka.
kas täna öösel on kusagile äikest oodata?
Jah, äikesed hajusid enne Tlnt turbo kiirusel nagu ikka. - Päris nii see pole, sest äikest on Tallinnas olnud küllalt (Viimsit ja Põhja-Tallinnat ei arvesta). Tänagi oli koguni kaks äikesehoogu.
Praegu on tegu frondi tagalaga - ilmselt äikest öösel ei tule.
Miks Viimsit ja PT-d ei arvesta - see ka ju Tln ikkagi?!
-------------------------------
Hämmastav ikka, kuidas tänapäeva tehnoloogiaga ilma ei suudeta ennustada. Veel 37 tundi tagasi näitas GFS tänaseks (vt kommentaari aega!) kuupäevaks nii ööseks kui päevaks suurt labiilsust, kuid 25 tundi tagasi ja hiljem oli arvutatud juba tumesinine ala (olematu labiilsus) juba suuremale osale Eestist.
Laagris ja Männikul on ilm sageli hoopis teistsugune kui nt Viimsis. Mitmed äikesed, mis nt Laagrisse jõudnud, pole isegi nt Kristiinesse jõudnud ja seepärast tuleks arvesse neid erinevusi/iseärasusi võtta.
See on nii ilmselt ebapüsiva ilma pärast, sest mudel peab suutma arvutada ka mesoskaalalisi nähtusi, aga GFS on ju globaalmudel.
Taimi Paljak:
1. aug (7 päeva tagasi)
Möödunud päevad oli kõik 30 kraadi lähedased - kas kraad üle või pool kraadi vähem. Ilma puhul ei ole mõtet lähtuda ainult ühest punktist vaid lähtuda vähemalt väikesest alast. Eks ilmamudelite arendamine toimub ju üha kiirenevas tempos. HARMONIE arendatakse mõnel maal juba alla 1 km resolutsiooniga.
Aga see on tõsi, et enam oli üle 30 kraadiseid temperatuure sedakorda Läääne- ja Põhja-Eestis. Lõunakaare tuulega on see üsna sageli nii.
Päikest varjutavad rünkpilved olid kindlasti ka üheks piduriks. Lõuna-Eestis tõenäoliselt oli varem sadanud hoovihmadest niiskust enam ja pilved varmamad tekkima. Tekkinud rünksajupilvedest tulnud vihmahood andsid omakorda niiskust ja nii toimis.
Aga seda paarikraadist erinevust kord siin kord seal Eestis ei saa kindlasti anomaaliaks lugeda.
@ 3. august 2014 17:24
Pigem juuni muutub talvekuuks.
Postita kommentaar