Kommentaariumi link
20. augustil liikus üle Eesti lohk koos ebapüsivusjoonega, kus arenes sadade km pikkune joonpagi. See liikus üle suure osa Eesti suhteliselt jaheda ja tuulise ilma saatel. Joonpagi üleminekul tugevnes tuul veelgi, nii et kohati murdis puid (nt Vasalemmas).
20. augustil liikus üle Eesti lohk koos ebapüsivusjoonega, kus arenes sadade km pikkune joonpagi. See liikus üle suure osa Eesti suhteliselt jaheda ja tuulise ilma saatel. Joonpagi üleminekul tugevnes tuul veelgi, nii et kohati murdis puid (nt Vasalemmas).
Juba nädala eest oli see päev äikesejahiks kinni pandud potentsiaalselt soodsa äikesevõimaluse tõttu. Nii õnnestuski noppida vist nädala parim äikesepäev jahiks. Mõned pildid:
Edela pool arenes juba uus äike.
Joonpagi ründamas Harku aeroloogiajaama.
Nõval võis lisaks äikesele ka miraaži näha.
Seekordne meeskond juhtus selline (Pakri ps tipus).
20. augusti jooksul jõuab tsüklon Põhjalahele. Üle Eesti liigub selle lohk, mistõttu tuuline ja sajuhoogudega ilm jätkub. Kui öösel ja hommikul on äikest rohkem merel-rannikualadel, siis päeval ka sisemaal, vaid Kagu-Eestis on tõenäosus väiksem.
Uskumatult intensiivne vikerkaar koos teist järku vikerkaare ja heledama siseosaga 19. aug õhtul Pangodis. Eero Hermanni foto (avaldatud autori loal).
19. augustil jätkub tsükloni mõjul tuuline ja sajuhoogudega ilm. Kaugemal sisemaal on siiski tuul nõrgem. Muutusi pole ka järgmistel päevadel oodata, sest tsüklon püsib ja liigub tasapisi Soome poole.
Välk 20. aug Pakri ps tipust nähtuna. Kaarel Virroja foto (avaldatud autori loal)
Hommik oli välimuselt mittemidagiütlev, kuid saartele jõudsid juba esimesed üsna tugevad äikesed.
Enne keskpäeva arenes väga kiiresti looderanniku lähedal äike (Pakri ps).
Näha oli ka lehterpilve.
Tuulest viidud: alasist venisid kiiresti välja suusakujulised äikese-kiudpilved (Cirrus incus-genitus).
Välke produtseerivad rünksajupilved on tavaliselt vertikaalselt tugevasti arenenud. Siin peaks olema see üsna hästi esile toodud.
Enne joonpagi ilmunud konvektsioonisagarad.
Pärast tunnist toidupausi Laitses ilmus intensiivne vikerkaar.
20. augusti jooksul jõuab tsüklon Põhjalahele. Üle Eesti liigub selle lohk, mistõttu tuuline ja sajuhoogudega ilm jätkub. Kui öösel ja hommikul on äikest rohkem merel-rannikualadel, siis päeval ka sisemaal, vaid Kagu-Eestis on tõenäosus väiksem.
19. augustil jätkub tsükloni mõjul tuuline ja sajuhoogudega ilm. Kaugemal sisemaal on siiski tuul nõrgem. Muutusi pole ka järgmistel päevadel oodata, sest tsüklon püsib ja liigub tasapisi Soome poole.
Kalmer Saar. 16.08.2014. a kell 00:02; Muhu, Simisti, Lõunaranna sadam. Avaldatud autori loal
18. augustil jõudis uus tsüklon täielikult Läänemere regiooni hõivata. Kuna tegu on üsna sügava tsükloniga, siis on ka õhurõhugradient võrdlemisi suur ja tuul tugevnes (puhanguid nt Naissaarel ja Pärnu-Saugas juba üle 20 m/s, vt http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/vaatlusandmed/tuul/).
Järgmistel päevadel on oodata tormist ilma, nt Ilmateenistuse prognoos 19.8. öö kohta: Muutliku pilvisusega ilm. Sajab hoovihma, kohati on äikest ja sadu võib olla tugev. Puhub lõunatuul mandril 5-10, puhanguti 12-15, saartel ja rannikul 12-18, hommikul puhanguti 20-25 m/s. Õhutemperatuur on 11..16°C [http://www.ilmateenistus.ee/ilm/prognoosid/4-oopaeva-prognoos/].
Vihmahooge tuleb palju ja äikest vähemalt kohati, kuid suurema tõenäosusega siiski merel ja rannikualadel.
Videvikukiired loojuva päikese ümber rünkpilvestikuga. 15. aug õhtul Rohuküla sadamas
Välgud 16. aug öösel vastavalt Nõval ja Haapsalus
Kuuvikerkaar äikese ajal. Põhimõtteliselt ei erine kuuvikerkaare tekkemehhanism tavalise vikerkaare omast. Kuuvikerkaar tekkeks on vaja suunatud valgust, üksnes hajuskiirgus seda ei tekita. Samal ajal peab valgusallika vastassuunas leiduma massiliselt veetilkasid, olgu udu või vihma. Vaatleja jääb valgusallika (tavaliselt Päikese, antud juhul Kuu) ja veetilkade kogumi vahele.
Vikerkaar lisakaartega (valguse interferents, kui veetilgad on ühesuguse suurusega) 16. aug Pärnu sadama rannas.
Andres Neumanni fotod
Avaldatud autori loal
17. augusti öösel ja hommikul oli sooja frondi äikest merel ja saartel, sest kohale jõudis uus tsüklon. Mandril tekkis päeva jooksul õhumassisiseseid äikeseid.
Saabunud tsüklon jääb Eesti ilma mõjutama pea nädalaks. Selle idaservas on ilm sagedaste hoovihmade ja äikesega, öösel eriti merel ja rannikualadel.
Karl Jakob Toplaan. Vesipüks Liivi lahel 17.08 kell 10.30. Läks koos äikesepilvega mööda. Olin lõpetamas oma hommikust fotoretke Tirbi säärel, Saaremaal, ning valmis lahkuma. Enne minekut istusin veel korraks maha, et jalgu puhata. Natukse aja pärast kuulsin müristamist ning läksin vaatama, kust pilvest see tuli. Üht äikesepilve vaadates, märkasin, et selle allosas tekkis väike lehter ning minu õnneks kasvas sellest ilus vesipüks. See oli aga väga kaugel, nii et pildile sain selle vaid teleobjektiiviga. Vesipüks oli nähtav umbes 10 minutit, seejärel ta kadus väga kiiresti. Mul vedas, et seda üldse märkasin. :)
Avaldatud autori loal
15.-16. augustil võeti ette vesipüksi- ja äikesejaht. Vesipükse nähtigi vastavalt ESTOFEXi hoiatusele üsna palju ja midagi õnnestus ka jahil näha. Rohkem oli siiski põnevaid pilvestikke ja äikest:
Huvitavad pilved 15.8. õhtul Klooga lähedal.
Õhtuses Haapsalus oli palju huvitavaid pilvi ja äikest liikvel.
Vesipükse ja lehterpilvi tekitanud rünkpilved (Cumulus congestus tuba) ja lehterpilv 16.8.2014 Pärnu sadama rannas.
Välkuv pilv ja Ilusaid pilvestikke 16.8.2014 Pärnu sadama rannas kl 15 paiku.
Päike valgustab sajujooni.
Kuna päike oli veel üsna kõrgel horisondi kohal, siis oli vikerkaar madalavõitu.
Vikerkaare terviklikkus
Veel üks rünksajupilv (Lihula lähedal)
15. augustil kujundab Eesti ilma küll nõrk kõrgrõhuala, aga hoovihma ja äikest tuleb paljudes kohtades, sest jätkub niiskust ja suurenema hakkab läänepoolse madalrõhkkonna mõju.
ESTOFEX on andnud Läänemerele kuni Soome laheni ja rannikualadele 1. astme ohuala peamiselt vesipükste pärast (kui hilissuvel on konvektsioon vee kohal, siis on see tüüpolukord vesipükste tekkimiseks). Äikese tõenäosus on kõikjal üle 50% (http://www.estofex.org/):
http://www.estofex.org/cgi-bin/polygon/showforecast.cgi?text=yes&fcstfile=2014081606_201408142236_2_stormforecast.xml
14. augustil on ilmakujundaks lõunatsüklon, mis toob peamiselt sademeid ja kohati äikest.
Järgmistel päevadel on oodata tormist ilma, nt Ilmateenistuse prognoos 19.8. öö kohta: Muutliku pilvisusega ilm. Sajab hoovihma, kohati on äikest ja sadu võib olla tugev. Puhub lõunatuul mandril 5-10, puhanguti 12-15, saartel ja rannikul 12-18, hommikul puhanguti 20-25 m/s. Õhutemperatuur on 11..16°C [http://www.ilmateenistus.ee/ilm/prognoosid/4-oopaeva-prognoos/].
Vihmahooge tuleb palju ja äikest vähemalt kohati, kuid suurema tõenäosusega siiski merel ja rannikualadel.
Uus ja üsna sügav tsüklon, mis toob tormise ja sajuhoogudega ilma (allikas).
Sähviv joonpagi 14. aug öösel Türisalu pangalt nähtuna.
Sajujoontega rünksajupilved, kus sageli välgutas. 15. aug õhtul Haapsalus
Andres Neumanni fotod
Avaldatud autori loal
17. augusti öösel ja hommikul oli sooja frondi äikest merel ja saartel, sest kohale jõudis uus tsüklon. Mandril tekkis päeva jooksul õhumassisiseseid äikeseid.
Saabunud tsüklon jääb Eesti ilma mõjutama pea nädalaks. Selle idaservas on ilm sagedaste hoovihmade ja äikesega, öösel eriti merel ja rannikualadel.
Avaldatud autori loal
16. august algas Haapsalu lähedal üsna tugeva äikesega
Õhtune pilvestik Laitses ja Laagris
15. augustil kujundab Eesti ilma küll nõrk kõrgrõhuala, aga hoovihma ja äikest tuleb paljudes kohtades, sest jätkub niiskust ja suurenema hakkab läänepoolse madalrõhkkonna mõju.
ESTOFEX on andnud Läänemerele kuni Soome laheni ja rannikualadele 1. astme ohuala peamiselt vesipükste pärast (kui hilissuvel on konvektsioon vee kohal, siis on see tüüpolukord vesipükste tekkimiseks). Äikese tõenäosus on kõikjal üle 50% (http://www.estofex.org/):
Selline on tüüpiline vesipüksi tekitav pilv: madala alusega võimas rünkpilv või rünksajupilved, mis arenevad vee kohal. Kui tekib lehterpilv, siis nimetatakse selliseid rünkpilvi ja rünksajupilvi vastavalt Cumulus tuba ja Cumulonimbus tuba.
14. augustil on ilmakujundaks lõunatsüklon, mis toob peamiselt sademeid ja kohati äikest.
Hommikul arenes Läänemere kohal ilmselt sooja vee mõjul paks pilvemass, milles on äikest. Kl 15 paiku jõudis äike Hiiumaale ja jätkab liikumist mandri poole (jõudis Pakri saarte lähedusse ja hiljem Soome lahele).
Suurem laussajuala on tulemas Lätist. Ülejäänud sajud ja äikesed lähevad peamiselt Venemaale. Kuula ka ilmateadet.
Mere kohal arenenud pilvemass äikesega, http://www.sat24.com/en/bc?ir=false.
14. augusti öösel tekkis merel joonpagi. Seega pidid tingimuses äikese arenguks olema seal väga soodsad. Hommikupoole ööd see nõrgenes. Välgusähvatusi oli näha mitme tunni kestel.
13. augustil jätkus ebapüsiv ilm hoovihmade ja kohatise äikesega.
Muutust ilmades ei ole oodata ka järgmistel päevadel, sest tsüklonite mõju on tugevam. Kuigi tegu on enamasti läänetsüklonitega, on 14. augustil oodata lõunatsüklonit, mis toob sademeid.
Hilissuve kohta on ilm soojapoolne, sest päevamaksimum on üle 20°C, kui on piisavalt päikest ja öösel püsib õhutemperatuur enamasti üle 10°C, sest õhk on niiske (jahtumiseks ebasoodne) ja Eesti kohal 5...10°C isoterm 850 hPa pinnal.
Lehterpilv 13. augustil Haapsalus (Kaarel Virroja foto)
Õhtul ilmusid sünged pilved ja äike läks üle Tallinna.
Videvikukiired ja äike (Laagris)
12. augusti öösel saabus oluline ilmamuutus vihma ja kohatise äikese saatel: peamiseks ilmakujundajaks on nüüd antitsüklonite asemel läänetsüklonid ja nende lohud. Seetõttu on ilm muutlik, sageli sajuhoogudega ja eelnevatest nädalatest tunduvalt jahedam.
14. augusti jooksul segab ilmselt vahele lõunatsüklon, kuid see toob peamiselt sademeid; väga soe õhumass jääb kitsa sektorina Venemaale. Korraks näis, et sellest võib ka torm tulla, kuid praegused andmed seda enam ei näita.
Läänetsüklonite mõju jääb ilmselt pikemaks ja ööpäeva keskmine õhutemperatuur püsib pikaajalise keskmise lähedal või on mõnel päeval sellest pisut kõrgem.
45 kommentaari:
GFS ongi eilse väljundiga võrreldes tänaseid Cape indekseid poole võrra kahandanud - samasugune sinakasroheline eilse erkrohelise asemel, nagu ka 13.08 ennustust muudeti.
Erkroheline on õhtul/öösel alles
ja on praeguses õhumassis küllaltki tugev näitaja; kollane on homseks ikka alles.
sakust käis välkudeta äikesevihm üle kella 13:20 ajal. radari ja sati järgi tundub, et see oli tänase päeva ainuke omataoline.
miks see komposiitpilt koguaeg vilgutab oma pildi ääri? jube pinda kõib juba.
Komposiitpilt on ju kahest pildist kokku pandud. Radarid ei uuene samaaegselt ja tavaliselt on Sürgavere radaril mingi andmevahetusprobleem ja nii need häiringud tulevad.
Kas tallinnas õhtul voi öösel midagi oodata
On võimalik. Looderannikul on äike igatahes olemas.
Need häired on tihti ka Harku radaril. Üldse on mingi jama just ilmaalaste saitidega sel aastal. (Ilmateenistuse leht tihti maas, Sat24 vilgutab suht tihti musta pilti oma animatsioonis, jne)
-----------------------------------------
Hiiumaa suunas sähvib Tallinnast vaadatuna.
kas tallinnas tuleb täna öösel või päeval äikest
Päeval võib tulla.
Juri, kas sellel suvel saame veel nautida temp 25-27, või...?
Mis Meil ootab? Saab päevitada?
millal Tartus saab tõenäoliselt äiket öösel? või seda ei ole võimlaki tänastel andmetel prognoosida?
äitah!
Praegu on tegu keskmiselt sooja õhumassiga, mida läänetsüklonid hoiavad Läänemere regioonis. Seetõttu on ööpäeva keskmine temp. pikaajalisele keskmisele vähemalt vastav või pisut kõrgem. Aga mingit muutust enne septembrit oodata pole, nii et soojapoolne hilissuvi jätkub.
Praegune olukord eriti ei soosi sisemaal öise äikese teket. Kui tuleb uus tsüklon ja sellega seotud front liigub öösel sinna, siis on võimalik.
äikest tallinnas ei tule ja kõik - kogu päeva ainult lamedad rüngad taevas olnud
Rünksajupilvi on mitmel pool tekkinud ja kohati on äikest olnud, nii et õhtul võib veel tulla. Teie tahtest sõltub ilm vähe või üldse mitte.
aga ei tule, sest õhuvool pöördub ööks rohkem üha edelasse
------------------------------------
hirlam ennustab 19.08-ks kella 13-ks liivi lahele keskmiseks tuule kiiruseks 18..20 ms
Praegu paistab ilm rahulik, kuid Laagrist on üks äike kagu pool näha ja mujal on rünkpilved kõrgemaks muutunud.
Nonii, homme siis üle pika-pika aja taas laussadu oodata, mis seekord tuleb vist tugev lausa.
Jah, siit on näha, et lohk (sooja sektoriga) toob kõrgkiht- ja kihtsajupilvi: http://www.sat24.com/en/bc?ir=false.
et homme siis tallinnas äikest pole mõtet loota jah
Justkui eriti ei maksaks, aga Ilmateenistuse järgi peaks äikesepäev olema: http://www.worldweather.org/039/c00149.htm
Eesti keskmine õhutemperatuur viimase 8 kuu jooksul tuleb 7.6 kraadi sooja kui nüüd augusti keskmine õhutemperatuur tuleb keskmine. Seega järgnevad kaks kuud (september, oktoober) tõstaks seda üle 8 kraadi)
Eesti keeles kasutatakse kümnendmurdude eraldajana koma, mitte punkti. Seega peaks olema 7,6.
August tuleb päris kindlasti keskmisest 1-2 kraadi soojem, sest kuu esimene pool oli ebatavaliselt soe ja teine pool on pikaajalisele keskmisele lähedane ja erilist jahenemist pole veel ette näha.
Lõpuks saabus hinnang sademete vett jahutava mõju kohta:
Jahutav efekt on põhiliselt muidugi külmemal saabuval õhumassil. Sademed võivad jahutada küll, aga siis oleks see lokaalne nähtus - näiteks äikese korral.
sakus oli täna mitte äikesepäev, aga muus mõttes huvitav - vahelduv pilvisus ja päikesepaiste asendusid 5..10 minutiga 2 tunniseks laussajuks! see äkkmuutus oli kella 16:15 ja 16:30 vahel.
Tallinnas nii huvitav ja dramaatiline polnud, kuid pilvi ja muud vaheldust jagus samuti.
Viljandis just sähvis u. kümmekond korda...tekkis ka risti ülejärve topeltvikerkaar, ausaltõeldes ma vist ei olegi oma elujooksul nii kontrastset ja piirjoonelist kaart näinud, täielik muinasjutt!
kahju, et pärast 11. augustit stabiilne lääne-loodevool pole olnud.
kas tallinnas on homme hea äikesevõimalus
Jah, isegi üllatavalt hea (üle 90%).
Ilusad äikesepildid Hiiumaalt
http://kirsimetsa.ee/?galleryfolder=kassari-12-13-08-2014
Nädal tagasi jälgisin Kuressaares õhtul veerand 12 äikese tulekut Sõrve poolt. Pilvel oli selgelt taeva taustal näha kaks kõrget tippu, milleni aeg-ajalt kenad välgunooled välja ulatusid.
Ühel hetkel sähvas välk tipuni ja ... tipu kohal selges taevas süttis ere tuli.
Sekund - poolteist ja kustus aeglaselt. Mõne minuti pärast süttis ere valgus tipu kohal uuesti ja hääbus, seda nüüd aga välgulöökide vahelisel ajal.
Kaugus pilvest võis olla (visuaalselt) nii 100... 200 m.
KERAVÄLK ?
aga seeeest on tormivõimalus vaid 10%, sest sakus on nii vaikne kui vähegi olla saab arvestades sün.olukorda. emhi kaart näitabki raplast tallinnani tuuletuse koridori - millest see olukord?
Seda üle 90%-list võimalust lootke merel ja juhtvoolupealsel rannikul - mujal mitte!
Eesti sisealadele pakun võimalust 50% kanti.
Hommikul oli äikest nii Kloogal kui Vasalemmas, lisaks näitasid detektorid, et ka Tallinnast pisut lõunas. See pole vaid merel.
Äikese kohta on tehtud ka tõenäosuste kaart: http://aikesehuvilised.ee/aikese-kaart/
16. aug öösel olevat ka Haapsalus keravälk tegutsenud. Aga Laagris on praegu tormine.
kuidas ohtul ja oosel tlnas ilm
Praegu on rünksajupilvi ümbruses palju näha, kohati on äikest, aga lähiajal see Tallinnasse ilmselt ei jõua. Kui muutub midagi, eks siis saab teada anda.
Pilved on kõrgemaks kasvanud ja tulemas on hoovihma, aga äikest veel ei paista.
Pilvede järgi ütleks, et täna on üle Eesti liikumas külm front.
..Ja millel lausa tekkis 500 km pikkune katkematu joonpagi.
imelik et autor seda postituses üldse ei maini, sest see oli selle aasta pikim ja ühtlaseim joonpagi eestis minuteada
Huvitav jah, ei oska Kaareli kohta kommenteerida.
19-20. augustiga sai südasuvi (ööpäeva keskmine üle 15 kraadi) lõpuks otsa paljudes Mandri-Eesti ilmajaamades. Lääne-Eestis südasuvi jätkub. Suvi aga jätkub veel igal pool Eestimaal.
aitäh vapustavate piltide eest!
ilma järgi on juba sügis - sagedased vihmad ja väga tuuline.
Tore, kui pildid sobisid, õnneks olid autorid nõus jagama.
Suvel on ka selliseid ilmu, nii et tuul ja sademed veel üksinda ei tähenda midagi. Aga ööpäeva keskmine temperatuur, minimaalne ja maksimaalne temperatuur on selles osas kõnekad ja sügisest veel kindlasti ei saa rääkida.
Sügis on rohkem vastu vaatamas ikka ilmakaardil - sünoptilisi aastaaegu määratletakse just sünoptiliste protsesside ja tsirkulatsiooni iseärasuste alusel. Tavaliselt augustis aktiviseerub Atlandi ookeanil tsüklonaalne tegevus ja see on sageli märgiks sünoptilise sügise algusest. Aga ilm võib isegi soojemaks minna, kui need tsüklonid haaravad nt väiksematelt laiustelt edela poolt sooja õhumassi kaasa, tavaliselt siiski muutub ilm sajusemaks ja tuulisemaks.
Sel aastal näib, et sünoptiliste protsesside järgi on justkui sügis alanud (või on need sügise ilmingud?), aga eelmisel aastal jätkus suviseid antitsükloneid ju veel septembrissegi (poolmeridionaalne tsirkulatsioon).
Postita kommentaar