Kommentaariumi link
15. juulil oli vahelduva ja muutliku pilvisusega ilm, Ida-Eestis oli rohkesti äikesehoogi, kohati sadas rahet, kuid mujal oli enamasti sademeteta ilm ja äikest polnud. Sooja oli kuni 28°C. Õhtul ilm selgines ja öösel tekkis udu.
16. juuli toob pilvisema ilma Põhja-Eestis, kus võib hoovihma sadada ja äikest olla. Ilm on nii täna kui kogu nädala vältel suviselt soe.
Rohkelt, ehk isegi ülemääraselt, võis näha läätspilvi.
13. juuli õhtul tekkis tugevaid äikeseid mitmel pool, üks neist liikus joonpagina üle Edela- ja Lääne-Eesti Soome lahe suudme kohale. Mõnel pool sadas rahet. Öösel tekkis Lätis äike, mis ületas lõunapiiri ja jõudis viimaks Võrtsjärve kohale.
14. juulil on enamasti rahulik ja jahedam ilm (kõikjal alla 25°C). Äikest oli ennelõunal vaid Kirde-Eestis. Öösel hakkab ilma mõjutama Läänemerelt saabuv madalrõhulohk, mille eel saabub taas kuumem ja niiskem õhumass Eestisse. Nii saabus äike juba õhtul saarte lääneossa.
15. juulil on madalrõhulohu ja taanduva kuuma-niiske õhumassi mõjul ilmselt üle Eesti äikeseline, pole ka tugev äike välistatud.
Jõudumööda on juttu pisut ka siin: http://ilm.ee/?512572.
12. juuli õhtul ja 13. juuli öösel jõudis leitsakuline õhumass kohale. Sellega seoses oli Halliste kandis ja saartel (varahommikul) ka äikest.
Hommikul ja ennelõunal oli saartel ja Põhja-Eestis selgem, mistõttu õhutemperatuur tõusis kiiresti 25°C-ni, kuid eriti Kagu-Eestis oli pilvise ilma tõttu palju jahedam (isegi alla 20°C). Päeva jooksul selgines ka Lõuna-Eestis, mistõttu õhutemperatuur ühtlustus. Mõnevõrra kõrgemale tõusis õhutemperatuur Kirde-Eestis. Äikest oli Hiiumaal
Õhtul on oodata Lätis initsiatsiooni tugevnemist ja uute äikesekollete tekkimist. Ilmselt järgnevad kolded tekivad üha kirde pool, liikudes samal ajal üsna tugevas kaguvoolus kiiresti loodesse. Äikest võiks seetõttu õhtu ja öö jooksul oodata paljudes kohtades Eestis. ESTOFEX (http://estofex.org/) on andnud üsna suurele osale Eestist ka 1. astme hoiatuse hiidrahe eest.
Järgmistel päevadel jätkub südasuviselt soe ilm. 14. juulil on äikest ilmselt peamiselt Ida-Eestis, aga 15. juulil, kui paistab, et õhumasside kontrast on suurem, laialdasemalt.
11. juulil oli küll tuuline, aga päikeseline ilm. Sooja oli nii alla kui üle 20°C. Õhtul tihenes Lõuna-Eestis pilvisus, sademeid polnud.
Öö tõi kaasa üsna tugevad helkivad ööpilved, vt https://www.flickr.com/photos/125862732@N07/14630279762/. Päeval on oodata pilvisuse tihenemist ja õhtul ehk võib sooja frondi mõjul ka sadama hakata. Aga äike jääb ilmselt ikkagi 13. ja 14. juulisse.
10. juulil osutus külmenemine oodatust tugevamaks, nii et mõnel pool Põhja-Eestis langes õhtuks õhutemperatuur juba alla 15°C. Päeva jooksul kujunes paradoksaalne (näiliselt vastuoluline) olukord: kui mõnel pool mandril lausa lõdiseti saabunud arktilises hinguses, sest selga pandi vaid õhukesed suveriided, siis saartel, vähemal määral Edela-Eestis kurdeti kuumuse üle, sest sinna jõudis külm õhumass hiljem ja mittetäielikult kohale (saarte lääneosas tõusis õhutemperatuur lõunaks veel üle 25°C ja õhtulgi püsis üle 20°C, pärast päikeseloojangut siiski langes alla selle).
Selle illustratsiooniks olgu toodud kaks tegelikult esitatud kirjeldust: #1 Mina käisin täna Tallinnas Tähesaju keskuse kandis ja mul hakkasid kõrvad külmetama kui tuule käes kõndima pidi, jube külm ikka.
#2 Ma sõitsin Halliste vallas päeval jalgrattaga 12 km kaugusele poodi, seljas lühikese varrega särk, jalas lühikesed püksid - pool teed tuule käes oli mõnusalt soe, tuulevarjus pani kuumus nagu haamriga, särk hoobilt higine...
Kuumus lükati ida- ja kaguvoolus (vaadatuna Skandinaaviast!) Norrasse ja põhjapolaarjoone taha, kus mõõdeti isegi üle 30°C, mida võib üsna ilmekalt näha sellelt vaatlusandmete kaardilt:
Siit saab vaadata 10. juuli sondeeringuandmeid, nii et järgmise keskpäeva paiku saab võrrelda uute andmetega, et näha, milline isoterm saabus ehk hinnata jahenemise intensiivsust.
Oli võimalus külastada Ülo Kestlast, kes on neid aastakümneid uurinud ja tema hinnangul võiks oodata kena helkivate ööpilvede vaatemängu. Aga nagu ikka, ei mingeid garantiisid! Ja nii juhtuski, et ilmusid küll kl 1 paiku loodetaevasse, kuid olid väga nõrgad.
Muuhulgas küsiti isegi öökülma kohta, kuigi seda ei saa siiski tõenäoliseks pidada, sest mõned indikaatorid pole soodsad, nt liiga kõrge kastepunkt, mida vt http://laguja.meteo.net.ee/obs/ või tugev tuul.
Kuum õhumass jõuab antitsükloni taandumisel Venemaale ja lõunast saabuva lõunatsükloni soojas sektoris kohale 12. juuli jooksul. Nii võib nädal lõppeda 30-kraadise kuumusega nagu see algaski. Tsükloniga saabub ka rohkem niiskust, mis annab aluse äikeseks.
9. juuli oli veel üks kuum päev, kuigi 30°C-ni enam õhutemperatuur ei tõusnud, ja tuulisem; ilm püsis päikeseline ja kõikjal sademeteta, tekkis vaid rünkpilvi. Öö oli esialgu vaikse ja enamasti selge ilmaga, kuid vastu hommiku jõudis pilvisuse tihenemine Kirde-Eestist ka lääne poole.
Ilmamuutus saabus hommikuks, kui kirdest jõudis kohale külm front, mis liikus läände. Seetõttu läks tuulisemaks, merel peaaegu tormiseks, kohati oli pilvisus tihedam. Soome lahel ja Harjumaal sadas hoovihma, kuid lõunaks need pilved hajusid.
Päev tuleb juba tuntavalt jahedam, ainult saartel on sooja veel üle 25°C. Soojemaks läheb taas alates 12. juulist, kuid ühtlasi on oodata ka sademeid ja äikest kuni 15. juulini. Erilist jahenemist pole näha ka kuu teisel poolel.
Sel aastal saabus ilma poolest südasuvi (ööpäeva keskmine üle 15°C või päevane maksimum vähemalt 25°C) 4.-5. juulil.
8. juulil oli peamiselt sademeteta ilm, äikest oli vaid Läänemaal Haapsalu lähedal, Muhus ja Hiiumaal. Sooja oli kuni 30°C või pisut enamgi (Haapsalus).
Öö oli vaikne, enamasti selge ja võis näha helkivaid ööpilvi. 9. juuli on päikeseline (rünkpilvi küll tekib) ja suviselt palav.
Järgmised päevad on ilmselt päikeselised, alles 12. juulil hakkab vihma ja äikese võimalus suurenema, sest ilma hakkab lisaks antitsüklonile määrama ka lõunatsüklon. Täpsemad ilmaolud on veel lahtised, kuid juurde võib lugeda nädalaprognoosi: http://www.ilmateenistus.ee/ilm/prognoosid/nadala-ja-kuuprognoos/nadalaprognoos/.
7. juulil tekkisid teist päeva järjest mõnel pool õhumassisisesed (termilised) äikesed. Kuna juhtvoolu polnud, siis pilvemassiivid ei liikunud, vaid asukohamuutus tulenes pilvede arengu iseärasustest. Seetõttu püsis mõne koha peal äike isegi tunde ja põhjustas üleujutusi, sellal kui mõni km eemal ei sadanud midagi. Üsna korralik maru käis üle ka Tallinna lõunaservast (äikesenoppeid vaata tagapool).
Nagu termiliste äikestega ikka, siis need hajusid öö saabudes ja hommikuni püsis ilm vaikne ja selge või vähese pilvisusega. Öö tõi siiski kaasa üsna uhke polaarmesokate vaatemängu (vt allpool).
8. juuli toob veel ühe palava päeva: sooja tuleb kuni 30°C. Kohati võib tekkida äike, vt ESTOFEXi. Järgmistel päevadel saabub idavoolus jahedam õhumass ja õhutemperatuur langeb, kuid Edela-Eestis võib siiski ka nädala jahedamal päeval (tõenäoliselt 11. juulil) tulla kuni 25°C, samal ajal Virumaal jääb päeva maksimum vaid 20°C lähedale.
Nädala lõpus on oodata antitsükloni nihkumist Skandinaaviast Venemaale ja seetõttu jõuab kohale jälle leitsakuline õhumass. Oma osa võib selles olla lõunatsüklonil, mille vastasseis antitsükloniga kiirendaks kuuma õhumassi kohalejõudmist. Selline sünoptiline olukord tähendab ühtlasi ka sademeid ja äikest.
6. juuli. Kaua oodatud kuumalaine (maksimumtemperatuur üle 25°C) jõudis 5. juulil kohale. 6. juulil mõõdeti sooja juba kuni 29°C ja lisandunud niiskuse mõjul (kastepunkt üle 15°C) tekkis mõnel pool tugevaid äikeseid (Tartumaal, Viljandimaal), kirjeldus Viljandist: pani aknaklaasid liialdamata värisema, äiksesähvatus ei jõudnud lõppeda enne kui müristama hakkas, vihmapiiskades olid korralikud rahetükid sees ja nähtavus oli üpris halb ikka... (uudis).
Kuuma- või vähemasti soojalaine paistab kestvat pikemalt, st võimalik et juuli keskpaigani ja kauemgi. Vahepeal tundus, et 10. juuli paiku võib oluliselt jahedamaks minna, kuid uued GFS mudeli arvutused seda ei kinnita, nii et vähemalt 25°C on ehk kõikidel päevadel perioodi jooksul oodata. Enne kuu keskpaika läheb tõenäoliselt jälle kuumemaks. Maikuu 33,1°C siiski praegustel andmetel ohus ei ole.
Euroopa mudel näitab palju keerukamat ja muutlikumat olukorda: päev-päevalt läheb jahedamaks ja nädala lõpus toob lõunatsüklon leitsaku tagasi. Aeg peab näitama, kumma arvutatud olukorra järgi siis ilm lõpuks läheb.
Märkimisväärne on see, et kuum õhumass on jõudnud ka Skandinaavia põhjatippu: nii oli 6. juulil Tromsøs sooja kuni 26°C. Suur kuumus kestab seal samuti mitu päeva.
Üldiselt on tegu põuase nädalaga. Rohkem võib äikest ja vihma olla 7. juulil, kui antitsüklon pole veel väga tugev ja niiskust jagub samuti. 8. juulil on suurem sajuvõimalus Lääne-Eestis ja saartel, kuid järgmistel päevadel pea olematu.
15. juulil oli vahelduva ja muutliku pilvisusega ilm, Ida-Eestis oli rohkesti äikesehoogi, kohati sadas rahet, kuid mujal oli enamasti sademeteta ilm ja äikest polnud. Sooja oli kuni 28°C. Õhtul ilm selgines ja öösel tekkis udu.
16. juuli toob pilvisema ilma Põhja-Eestis, kus võib hoovihma sadada ja äikest olla. Ilm on nii täna kui kogu nädala vältel suviselt soe.
Juba keskpäeval hakkasid pilved järjest kõrgusesse kerkima.
Kesk-Eestis oli võimalus jõuda äikesevööndi lähedale. Mäeküla ja Koeru vahel
Koerus alasi all
Äike mõne km kaugusel
Veeseina järsk piir on näha just asfalti kohal.
Rahesajusse sisenemine
Käru külas Lääne-Virumaal marutas võimsalt, sadas paksu rahet ja lendas isegi oksi.
Vaheaeg marus
Umbes 20 min pärast hakkas suurem maru eemalduma kirdesse.
Äike eemaldub.
Kahe äikese vahel (Jõgevast ca 20 km põhja pool).
Huvitavad sajujooned äikese all
Tartule lähenes eemaldus äikesevöönd rohkem kirde ja ida poole.
Tartu pool paistis uus äike.
Kui Tartu lähedalt äike eemaldus, siis ilmus vikerkaar käeulatusse.
Raevutsev vikerkaar eemalduva äikese all.
Uued pilved küpsemas: ümaratipulised rünksajupilved Tartu lähedal
Räpina ja Kanepi vahel oli näha uut äikest.
Kanepi lähedal siiski äike kadus.
Loojang Otepää lähedal
Äikesejahtijate meeskond äikese taustal. Huviliste rohkuse tõttu oli vaja võtta koguni väikebuss. Kokku läbiti umbes 900 km.
13. juuli äikesed. Eero Hermanni fotod
13. juuli õhtul tekkis tugevaid äikeseid mitmel pool, üks neist liikus joonpagina üle Edela- ja Lääne-Eesti Soome lahe suudme kohale. Mõnel pool sadas rahet. Öösel tekkis Lätis äike, mis ületas lõunapiiri ja jõudis viimaks Võrtsjärve kohale.
14. juulil on enamasti rahulik ja jahedam ilm (kõikjal alla 25°C). Äikest oli ennelõunal vaid Kirde-Eestis. Öösel hakkab ilma mõjutama Läänemerelt saabuv madalrõhulohk, mille eel saabub taas kuumem ja niiskem õhumass Eestisse. Nii saabus äike juba õhtul saarte lääneossa.
15. juulil on madalrõhulohu ja taanduva kuuma-niiske õhumassi mõjul ilmselt üle Eesti äikeseline, pole ka tugev äike välistatud.
Jõudumööda on juttu pisut ka siin: http://ilm.ee/?512572.
13. juuli õhtupoolik Tartus: leitsakuline ja enamasti päikeseline. Siiski ilmus läätsjate kogumitena kõrgrünkpilvi.
Otepää kõrgustikul. Õhk hakkas äkitselt tormiliselt, kuid taskutena kerkima, mille indikaatoriks on tornjate rünkpilvede ilmumine.
Lõunas ja edelas avanes vaade joonpagile.
Tugeva äikese saabumine Otepää lähedal.
Kui sajuala hakkas kohale jõudma, siis tuli minna eest ära.
Kahe äikese vahel Imavere lähedal.
Õhtune äike, mis tabas Kesk-Eestit.
Läti pool helkisid uued äikesealged, millest arenes öösel Lõuna-Eestit tuuseldanud maruline äike.
12. juuli õhtul ja 13. juuli öösel jõudis leitsakuline õhumass kohale. Sellega seoses oli Halliste kandis ja saartel (varahommikul) ka äikest.
Hommikul ja ennelõunal oli saartel ja Põhja-Eestis selgem, mistõttu õhutemperatuur tõusis kiiresti 25°C-ni, kuid eriti Kagu-Eestis oli pilvise ilma tõttu palju jahedam (isegi alla 20°C). Päeva jooksul selgines ka Lõuna-Eestis, mistõttu õhutemperatuur ühtlustus. Mõnevõrra kõrgemale tõusis õhutemperatuur Kirde-Eestis. Äikest oli Hiiumaal
Õhtul on oodata Lätis initsiatsiooni tugevnemist ja uute äikesekollete tekkimist. Ilmselt järgnevad kolded tekivad üha kirde pool, liikudes samal ajal üsna tugevas kaguvoolus kiiresti loodesse. Äikest võiks seetõttu õhtu ja öö jooksul oodata paljudes kohtades Eestis. ESTOFEX (http://estofex.org/) on andnud üsna suurele osale Eestist ka 1. astme hoiatuse hiidrahe eest.
Järgmistel päevadel jätkub südasuviselt soe ilm. 14. juulil on äikest ilmselt peamiselt Ida-Eestis, aga 15. juulil, kui paistab, et õhumasside kontrast on suurem, laialdasemalt.
11. juulil oli küll tuuline, aga päikeseline ilm. Sooja oli nii alla kui üle 20°C. Õhtul tihenes Lõuna-Eestis pilvisus, sademeid polnud.
Öö tõi kaasa üsna tugevad helkivad ööpilved, vt https://www.flickr.com/photos/125862732@N07/14630279762/. Päeval on oodata pilvisuse tihenemist ja õhtul ehk võib sooja frondi mõjul ka sadama hakata. Aga äike jääb ilmselt ikkagi 13. ja 14. juulisse.
Ekstreemsed helkivad ööpilved Pangodis. Eero Hermanni foto. Panoraamfotot Vasalemmast vaata siit: http://aikesehuvilised.ee/kola/helkivatepanoraam.png.
10. juulil osutus külmenemine oodatust tugevamaks, nii et mõnel pool Põhja-Eestis langes õhtuks õhutemperatuur juba alla 15°C. Päeva jooksul kujunes paradoksaalne (näiliselt vastuoluline) olukord: kui mõnel pool mandril lausa lõdiseti saabunud arktilises hinguses, sest selga pandi vaid õhukesed suveriided, siis saartel, vähemal määral Edela-Eestis kurdeti kuumuse üle, sest sinna jõudis külm õhumass hiljem ja mittetäielikult kohale (saarte lääneosas tõusis õhutemperatuur lõunaks veel üle 25°C ja õhtulgi püsis üle 20°C, pärast päikeseloojangut siiski langes alla selle).
Selle illustratsiooniks olgu toodud kaks tegelikult esitatud kirjeldust: #1 Mina käisin täna Tallinnas Tähesaju keskuse kandis ja mul hakkasid kõrvad külmetama kui tuule käes kõndima pidi, jube külm ikka.
#2 Ma sõitsin Halliste vallas päeval jalgrattaga 12 km kaugusele poodi, seljas lühikese varrega särk, jalas lühikesed püksid - pool teed tuule käes oli mõnusalt soe, tuulevarjus pani kuumus nagu haamriga, särk hoobilt higine...
Kuumus lükati ida- ja kaguvoolus (vaadatuna Skandinaaviast!) Norrasse ja põhjapolaarjoone taha, kus mõõdeti isegi üle 30°C, mida võib üsna ilmekalt näha sellelt vaatlusandmete kaardilt:
FMI vaatlusandmete kaart, millelt on õhumasside erinevus selgelt näha [http://ilmatieteenlaitos.fi/].
Siit saab vaadata 10. juuli sondeeringuandmeid, nii et järgmise keskpäeva paiku saab võrrelda uute andmetega, et näha, milline isoterm saabus ehk hinnata jahenemise intensiivsust.
Oli võimalus külastada Ülo Kestlast, kes on neid aastakümneid uurinud ja tema hinnangul võiks oodata kena helkivate ööpilvede vaatemängu. Aga nagu ikka, ei mingeid garantiisid! Ja nii juhtuski, et ilmusid küll kl 1 paiku loodetaevasse, kuid olid väga nõrgad.
Muuhulgas küsiti isegi öökülma kohta, kuigi seda ei saa siiski tõenäoliseks pidada, sest mõned indikaatorid pole soodsad, nt liiga kõrge kastepunkt, mida vt http://laguja.meteo.net.ee/obs/ või tugev tuul.
Kuum õhumass jõuab antitsükloni taandumisel Venemaale ja lõunast saabuva lõunatsükloni soojas sektoris kohale 12. juuli jooksul. Nii võib nädal lõppeda 30-kraadise kuumusega nagu see algaski. Tsükloniga saabub ka rohkem niiskust, mis annab aluse äikeseks.
Kella 1 paiku ilmusid loodetaevasse nõrgad polaarmesokad.
Ilmamuutus saabus hommikuks, kui kirdest jõudis kohale külm front, mis liikus läände. Seetõttu läks tuulisemaks, merel peaaegu tormiseks, kohati oli pilvisus tihedam. Soome lahel ja Harjumaal sadas hoovihma, kuid lõunaks need pilved hajusid.
Päev tuleb juba tuntavalt jahedam, ainult saartel on sooja veel üle 25°C. Soojemaks läheb taas alates 12. juulist, kuid ühtlasi on oodata ka sademeid ja äikest kuni 15. juulini. Erilist jahenemist pole näha ka kuu teisel poolel.
Sel aastal saabus ilma poolest südasuvi (ööpäeva keskmine üle 15°C või päevane maksimum vähemalt 25°C) 4.-5. juulil.
Eesti ilma määrab jätkuvalt põhjapoolne antitsüklon, kuid selle serva mööda saabub kirdest külmem õhumass; suurema tihedusega õhumassi liikumine põhjustab ka tugevat tuult [http://ilmatieteenlaitos.fi/saa-ulkomailla].
Lamed rünkpilved (Cumulus humilis) Laitses
8. juulil oli peamiselt sademeteta ilm, äikest oli vaid Läänemaal Haapsalu lähedal, Muhus ja Hiiumaal. Sooja oli kuni 30°C või pisut enamgi (Haapsalus).
Öö oli vaikne, enamasti selge ja võis näha helkivaid ööpilvi. 9. juuli on päikeseline (rünkpilvi küll tekib) ja suviselt palav.
Järgmised päevad on ilmselt päikeselised, alles 12. juulil hakkab vihma ja äikese võimalus suurenema, sest ilma hakkab lisaks antitsüklonile määrama ka lõunatsüklon. Täpsemad ilmaolud on veel lahtised, kuid juurde võib lugeda nädalaprognoosi: http://www.ilmateenistus.ee/ilm/prognoosid/nadala-ja-kuuprognoos/nadalaprognoos/.
Äike Kärdlas. Rauno Õispuu fotod
7. juulil tekkisid teist päeva järjest mõnel pool õhumassisisesed (termilised) äikesed. Kuna juhtvoolu polnud, siis pilvemassiivid ei liikunud, vaid asukohamuutus tulenes pilvede arengu iseärasustest. Seetõttu püsis mõne koha peal äike isegi tunde ja põhjustas üleujutusi, sellal kui mõni km eemal ei sadanud midagi. Üsna korralik maru käis üle ka Tallinna lõunaservast (äikesenoppeid vaata tagapool).
Nagu termiliste äikestega ikka, siis need hajusid öö saabudes ja hommikuni püsis ilm vaikne ja selge või vähese pilvisusega. Öö tõi siiski kaasa üsna uhke polaarmesokate vaatemängu (vt allpool).
8. juuli toob veel ühe palava päeva: sooja tuleb kuni 30°C. Kohati võib tekkida äike, vt ESTOFEXi. Järgmistel päevadel saabub idavoolus jahedam õhumass ja õhutemperatuur langeb, kuid Edela-Eestis võib siiski ka nädala jahedamal päeval (tõenäoliselt 11. juulil) tulla kuni 25°C, samal ajal Virumaal jääb päeva maksimum vaid 20°C lähedale.
Nädala lõpus on oodata antitsükloni nihkumist Skandinaaviast Venemaale ja seetõttu jõuab kohale jälle leitsakuline õhumass. Oma osa võib selles olla lõunatsüklonil, mille vastasseis antitsükloniga kiirendaks kuuma õhumassi kohalejõudmist. Selline sünoptiline olukord tähendab ühtlasi ka sademeid ja äikest.
Külmenev mesopaus kutsus esile taas polaarmesokaid, millest paar pilti Pangodist, rohkem, jagati ka siia, kuid näiteks Vasalemmas ja Simunas olid märksa tagasihoidlikumad. Eero Hermanni fotod
Pärastlõunal Kuusalu kohal arenenud äike paistis Tallinna kesklinna väga suurejoonelisena. Vahetevahel oli ka sähvatusi näha.
Pilvemassiivi põhjaosas oli alasi all näha ka mammasid.
Järgmine äike arenes Tallinna lõunaservas (Männiku).
See tõi Laagrisse tugeva hoovihma, mis kestis ligemale tund aega.
Järgmine äike arenes juba lõuna pool, mis püsis ligi kaks tundi ja arenes viimaks Laagri kohale.
Üks teine äike kl 18.45 paiku Vasalemmast edelas.
Selle foto kõige märkimisväärsem osa on kaksistunud (hargnev) vikerkaar, millist pole varem näinud. Pildil ei paista ehk eriti silma, aga visuaalselt oli see hästi jälgitav. Selle teoreetilisi põhjusi on arutatud siin: http://www.atoptics.co.uk/rainbows/twin1.htm. See pilv püsis Vasalemmast idas ligi kaks tundi.
Vasalemmast edelas asuv äike, kuid see hajus kiiresti.
Äikese lõpp kl 21 paiku nägi selline välja.
Viimaks arenes välja tontlik mamma (Kibunas).
6. juuli. Kaua oodatud kuumalaine (maksimumtemperatuur üle 25°C) jõudis 5. juulil kohale. 6. juulil mõõdeti sooja juba kuni 29°C ja lisandunud niiskuse mõjul (kastepunkt üle 15°C) tekkis mõnel pool tugevaid äikeseid (Tartumaal, Viljandimaal), kirjeldus Viljandist: pani aknaklaasid liialdamata värisema, äiksesähvatus ei jõudnud lõppeda enne kui müristama hakkas, vihmapiiskades olid korralikud rahetükid sees ja nähtavus oli üpris halb ikka... (uudis).
Kuuma- või vähemasti soojalaine paistab kestvat pikemalt, st võimalik et juuli keskpaigani ja kauemgi. Vahepeal tundus, et 10. juuli paiku võib oluliselt jahedamaks minna, kuid uued GFS mudeli arvutused seda ei kinnita, nii et vähemalt 25°C on ehk kõikidel päevadel perioodi jooksul oodata. Enne kuu keskpaika läheb tõenäoliselt jälle kuumemaks. Maikuu 33,1°C siiski praegustel andmetel ohus ei ole.
Euroopa mudel näitab palju keerukamat ja muutlikumat olukorda: päev-päevalt läheb jahedamaks ja nädala lõpus toob lõunatsüklon leitsaku tagasi. Aeg peab näitama, kumma arvutatud olukorra järgi siis ilm lõpuks läheb.
Märkimisväärne on see, et kuum õhumass on jõudnud ka Skandinaavia põhjatippu: nii oli 6. juulil Tromsøs sooja kuni 26°C. Suur kuumus kestab seal samuti mitu päeva.
Üldiselt on tegu põuase nädalaga. Rohkem võib äikest ja vihma olla 7. juulil, kui antitsüklon pole veel väga tugev ja niiskust jagub samuti. 8. juulil on suurem sajuvõimalus Lääne-Eestis ja saartel, kuid järgmistel päevadel pea olematu.
Võimas rünkpilv nähtuna Piirissaarelt Venemaa suunas. Erik Kraanvelti foto
6. juuli õhtul jõudis tugev konvektsioon ka Loode-Eestisse.
147 kommentaari:
kas tallinnasse on äikest oodata?
Tallinn jääb äikeselisesse piirkonda küll, kuid kas ta sinna jõuab ei oska öelda.
Praegu on näha palju intensiivsemat konvektsiooni kui eile samal ajal. Kui äike tuleb, siis õhtusel ajal.
Kas need pilved mis jäävad praegu Tallinnast läände,edelasse on tavalised rünkpilved?
Oleneb, mida tavaline tähendab, siis saab öelda, kas on või ei ole. Sellised rünkpilved tekivad enne äikest, sest arenevad pigem kõrgusesse kui laiusesse. Aga äikese teke võtab tavaliselt mitu tundi aega.
Pilvede liikumissuund on väga segane ja aeglane. Selle järgi ei oska midagi öelda, kuhu midagi võib sattuda.
Kui tuul hakkab merelt puhuma nagu eile, siis pivedest on taevas varsti siin lage nagu eile.
Eile jah läks õhtul ilm hoopiski pilve, niipalju siis teie briisi selginevast mõjust.
Kastepunkt on muidugi väga kõrge, seda saab vaadata siit: http://www.wunderground.com/weather-forecast/EE/Tallinn.html, siit: http://laguja.meteo.net.ee/obs/ või arvutada siit temperatuuri ja suhtelise niiskuse järgi välja: http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/vaatlusandmed/tunniandmed/
Korraks tundus nagu oleksid need tornjas sakmelised pilved
kuidas täna öösel ilmaga on?
Idast läheneb Tallimnale äike, anti ka hoiatus: http://www.lennuilm.ee/opmet/. Eks paistab, kas pilvemassiiv areneb kohale või mitte.
loog, et ei arene. mingi 1 km/h liigub. tallinnas on (oleks) 40 tunni pärast alles!
Pilvede areng on hoogustunud üle terve mandri
Üle terve mandri kindlasti mitte. Harjumaa idaosas ainult.
Laagris sähvib ja padutab juba ligi tund aega võimsalt.
Kella 17ks sai möll läbi. Nüüd on pilvede tugevam areng lõuna ja edela pool.
kas täna öösel tuleb tallinnas äikest?
Need on õhumassisisesed (termilised) äikesed, mis ööseks kaovad. Hommikuni on rahulik ja selginev ilm. Homme päeval võib veel midagi tulla.
Polaarmesokad möllavad taas.
Euroopa mudel jälle ei näita enam venemaa antitsüklonit ja kuumalaine jätkumist.Samas kui gfs näitab seda 24.juulini.
gfs näitab juuli keskeks ohtlikku ilma :o
Jah, nii GFS kui Euroopa mudel näitavad lõunatsükloni mõju tugevnemist nädala lõpus ja seetõttu on ka sama ohtlik olukord kui oli mai lõpukolmandikus.
aga kas see on täiesti kindel?
Muidugi mitte. Siinani veel vähemalt peaaegu nädal aega.
Isegi kui tuleb, siis kõige ohtlikumad tormid jäävad väga tõenäoliselt Tallinn-Pärnu joonest itta.
Mitu kraadi peab olema päikese kõrgus horisondist, et tekiks termiline äike?
gfs järgi mandril äikest ei tule
kas tallinnase on täna äike tulemas?
Siin elus pole ükski asi kindel, aga usaldusväärseks võib lõunatsükloni mõjutusi küll pidada.
Uus arvutus näitab suurimat aktiivsust Põhja-Eestisse. Isegi kui tekivad kaugemal sisemaal, siis õhuvooluga kanduvad ikka põhja ja kirdesse ka, viimati väga ilmekas juhtum 25. mail.
Ilmselt aprilli alguses on juba päikese mõjust küllalt, et võiks selline äike tekkida, aga siis peab niiskust jätkuma jne. Seega ilmselt üle 30 kraadi horisondist.
Seda saab arvutada: http://aa.usno.navy.mil/data/docs/AltAz.php
Täna on äike Hiiumaal. Tallinnale läheneb küll idast mingi pilvekobar, aga kas see äikest toob, pole just väga tõenäoline.
Lõpuks ometi Hiiumaal ka midagi. Sel aastal on siis siin kuus kord äikest olnud. Loodetavasti neljas äike tuleb ka juulis, mitte alles augustis.
miks juhtvoolu polnud
Praegu on prognoosid selle osas, kuhu kõige suuremad sajud ja äikesed võivad nädala lõpus sattuda, ebastabiilsed, nii et selles osas on määramatust palju ja prognoos võib märkimisväärselt muutuda. Aga lõunatsükloni mõju osas ja antitsükloni liikumises Venemaale on prognoosid olnud stabiilsed.
Ilmselt oli siis troposfääri keskosas antitsükloni kese (tuum) või harja telg Eesti kohal, mistõttu polnud õhu kindlasuunalist liikumist.
kui palju sooja selle lõunatsükloniga võiks tulla?
Tundub, et see lõunatsüklon on juhatuseks tsüklonaalsele ilmale edaspidiseks
ma olen suht kindel et see kuumus ja ohtlik ilm jääb ära!
Mitu troopilist ööd, st kus temp pole langenud alla 20 kraadi, on Eestis sel aastal olnud? Kas keegi on arvet pidanud?
Pole vaadanud, aga üsna lihtne on Ilmateenistuse ööpäevaandmetest järela vaadata.
Kui lõunatsüklon tuleb päris lähedale, siis ehk kuni 25 kraadi, kui jääb kaugemale lõunasse, siis umbes nagu praegu.
millal on tallinnasse äikest oodata ja kas äikesed kujunevad tugevaks?
Äikesevõimalus hakkab suurenema 12. juulist, Tallinnas 13. juulist. Kuni 15. juulini peaks äikesevõimalus olema üpris suur.
Lõunatsükloni kese on arvutatud kaugemale lõunasse, alles hiljem tuleb lähemale. Seega tuleb ilm umbes sama soe kui nädala alguses. Niiskusest peaks jätkuma keskmiste ja tugevate äikeste tekkeks.
Kas Delfi räägib tõtt, või hirmutab niisama (Delfi: Kuum nädalavahetus tipneb võimsa äikesega)?
Külmenev mesopaus kutsus esile taas polaarmesokaid, millest paar pilti Pangodist, rohkem, jagati ka siia, kuid näiteks Vasalemmas ja Simunas olid märksa tagasihoidlikumad. Eero Hermanni fotod
Ilusad pildid helkivatest ööpilvedest. Muideks, umbes samasuguseid nagu ülemisel pildil, st. võrdlemisi nõrku ööpilvi oli näha ka Londonis 7. juuli öösel kella 3 paiku. Fotokat polnud kahjuks momendil kaasas.
@ Kas Delfi räägib tõtt, või hirmutab niisama (Delfi: Kuum nädalavahetus tipneb võimsa äikesega)?
ei kumbagi, arvuhull delfie tahab lihtsalt klikke saada
Vot just-just - see juba mitmes kord sel aastal, kus külmenemine on oodatust külmem. Homne päevamaks on seega +15..+22 kraadi, mitte alates +17 kraadist
See on ajakirjaniku nägemus Ilmateenistuse nädalaprognoosist. Meedia on huvitatud emotsioonide õhutamisest (isegi emotsionaalsest terrorist), mistõttu püütakse pealkirjad ja sageli ka sisu seada sellised, et see kutsuks esile emotsioonide võimendumise jne.
Muidugi läheb tunduvalt soojemaks ja välistada ei saa ka nt 30 kraadi, samuti keskmisi või tugevaid äikeseid. Olukord on üpris sarnane mai lõpukolmandikule.
Ja osutus see mai kuumalaine oodatust samuti võimsamaks. Seega on näiteid ka tugevamast soojenemisest, vastavaid külmenemisi on olnud siiski rohkem.
kas tallinnas tuleb öösel ja homme päeval äikest
Kuni 13. juulini on äike äärmiselt vähetõenäoline, st pole oodata.
aga millal seeda öist äikest tallinnas võib saada
Kuna 13.-14. juulil mõjutab ilma eeskätt lõunatsüklon, siis selle sooja sektori sulgumisel (mõne frondi tõttu) võib nt 14. juuli öösel olla äikest.
Kas sooja frondi äikest pole loota?
Viimasel ajal pole enam üldse sooja tulekul äikest olnud.
90-tel oli ikka enne kuumalaineid ka soojal frondil ka äikest.
Mäletan nii mõndagi tulemölluga soojafrondi äikest kui taevas oli pidevalt valge välkude sähvimisest.
Siin on midagi näidatud: http://www.ilmailusaa.fi/index.html#id=swc#map=scandinavia#level=SWC, aga midagi erilist veel tekkinud pole: http://sat24.com/en/bc
Sellisele äikesele eriti lootma ei maksa jääda. Suurim võimalus võiks olla 13. juuli öösel.
see on siis viimane suur äikeselaine sel suvel - st suve kõrghetk. edaspidi liigume juba sügise poole.
Loodetavasti jääb äike nõrgaks kui sedagi, sest kellele varalist kahju või hukkunuid ikka vaja on :/!
@ Jüri
Seda Ida-Eestis. Hirlami mudel igatahes näitab, et külm front jõuab Lääne-Eestisse juba 13.07 hommikul.
Võib-olla on seal hommikul ülitugev äike? Või muutub frondi ajastus jne.
Üldiselt kipuvad suurimad äikesed olema augustis, mõnel aastal ka juuli teisel poolel.
Mitte kahjustusi, vaid vaatemängu on vaja ja kui teie majja lendab pilbasteks, siis ei maksa tulla siinset kommeentaariumi süüdistama.
kas Põhja-Eestisse on ka tugevaid äikeseid oodata?
Õhumassi omaduste ja frondi saabumisaja põhjal võiks nagu arvestada sellega küll. Sarnane olukord, kuid öisel ajal oli nt 24.8.2007.
Kui sulle Jüri on teiste vara hävimine vaatemäng, siis on küll midagi väga mädasti.
@ Jüri 15.52 Frondi ajastus võib jah muutuda, aga senised kogemused ütlevad, et 90% juhtudest jõuavad külmad frondid kohale prognoositust varem, mitte hiljem. Seega äike jääb hilisöö ja varahommiku peale, mis on väga tobe aeg. 13.07 on ju pühapäev ning vaid 5% passivad kella 3..6 vahel pühapäeval üleval.
Seega olgu äike parem olematu või väga nõrk, kuna 95% on potentsiaalsed äikeseohvrid - seda nii hukkumise kui varalise kahju suhtes !!
Ma ei mõista ka seda et kuidas saab olla purustav torm VAATEMÄNG? 08.08.2010 oli ka vaatemäng või? Ei olnud, see oli selle aastatuhande suurim tragöödia meie perele. Isegi 13.12.2013 öine torm oli tuntavalt nõrgem.
Sa olid ise 08.08.2010 juhtumi puhul vist õnneks või kahjuks (oleneb inimesest) mujal, et seda kohutavat laastamistööd ei näinud??
Ise elan Rakvere lähedal edelas, seepärast tean, millest räägin. Tule ela mõni aasta Lääne-Virumaal või mujal Ida-Eestis ning küll sa siis ise ka enam neid "vaatemänge" ei oota. Vat nii on lood Jüri.
Seal Laagri kandis on need äikesed tõesti köki-möki. Vähemalt ma pole kunagi kohanud uudistest, et äikesetorm oleks Tallinnas puid ümber lükanud vms, kaost tekitanud, nagu paljud tormid siin idamaakondades.
Eks niikaua ole jah ülitugev äike vaatemäng, kuni lõpuks endale jamad kaela saad. Siis enam nii oodatud ja vaatemänguline pole kui praegu.
11. juuli 2014 18:46
Järjekordne kuri uss siia sattunud.
Ja mind huvitab üldsegi see, et miks need pärapõrgud on just juuli teises pooles ja augustis, mitte varem? Suve keskpaik jääb ju pigem juuli esimesse poolde. Augustis on päikese kõrgus juba kõvasti alla 50 kraadi
@ 11. juuli 2014 18:52
Järjekordne meteoroloogiline sadist siia sattunud.
Ja kui midagi ei meeldi kasi ära. See 18:46 on minu arvamus ning mina seda ei muuda hoolimata meteo.sadistide vasturääkimistest.
@ 11. juuli 2014 17:43
Jah, äike võib olla küll tugev, kuid ära Põhja-Eestisse üle 15 ms tugevust pagi looda!
to -18-52
"Ja mind huvitab üldsegi see, et miks need pärapõrgud on just juuli teises pooles ja augustis, mitte varem? Suve keskpaik jääb ju pigem juuli esimesse poolde. Augustis on päikese kõrgus juba kõvasti alla 50 kraadi"
Ilm on inertsiga nähtus. Seepärast loetaksegi seda perioodi südasuveks, mitte 21. juunit, kuigi päike siis kõrgseisus.Võtab aega, et põhjapoolkera tippsoojeneks. Nägid ju kui võimas külma-anomaalia laskus 17. juunil üle mandri -Eesti lõunasse.
- Päise päeva ajal langes lobjakasajuga temp. pea nulli !!!
Olete ilma alal vististi uustulnuk ?
11. juuli 2014 18:46 - Sa räägid õiget juttu, aga siis võiksid Sa küsida ka, mida huvitavat on ekstreemspordil, ja miks tegelevad miljonid inimesed sellega, kui see võib maksta nende elu. Arvatavasti tead vastust, ning tead vastust nüüd ka sellele, miks huvituvad ilmahuvilised nendest vaatemängudest. Kui ikka ei tea, siis peaksid ennast natuke harima.
Eks ikka seepärast, et nad oma adrenaliinilaksu kätte saaksid.
Jüri siini vaikib. Ju tal hakkas piinlik, kuna tõde teeb haiget.
Pulmade korraldamisega oli tegemist, pole aega pidevalt arvutis istuda. Tänased eelmised vastused on isegi mobiilist kirjutatud, nii et võiks pigem olla tänulik tagasiside eest, mitte uriseda ja oma halba päeva teiste peal välja elada.
Miks tehakse ekstreemsporti, miks inimestele meeldib energia (nt äikese või tormi kujul)? Loomulikult on põhjuseks ikka elamus ja vaatemäng ja sellest saadav tunne. See, kas keegi saab vigastada või mitte, ei mängi siin nii suurt rolli nagu siit arvamustes võidakse lugeda.
Väga lapsik on enese puudujääke siduda minu hinnangutega selle kohta, miks inimestele see meeldib. Sel teemal võib arvamust lugeda siin, kus Kairo võtab sõna: https://www.blogger.com/comment.g?blogID=3103394870987873447&postID=2003295949334284081
Isiklikud kahjud või hirmud võivad hoopiski suurendada huvi ekstreemsuste vastu, näitena võib Tarmo tuua.
Suhtumine loodusesse, kui suvila Laitses hävines pärast tugevaid torme 2011. a lõpus (nüüd on Kibunas soetatud uus), pole muutunud halvemaks.
Mõistetav, et mõned inimesed võivad hakata vihkama nt teatud looduse aspekte, aga mis puutub siia nt kellegi huvi või elamuste saamine? Kas blogis on hobiga vms sobimatult liialdatud? Ilmselt on nähtud tonti seal, kus seda pole.
Suuremate äikeste esinemine juuli teisel poolel ja augustis on muidugi seotud ilmastiku inertsiga. Samal põhjusel on ju äikese maksimum pärastlõunasel ja õhtupoolikusel ajal, mitte nt keskpäeval, kui päikese kiirgusvoog on tugevaim, samuti õhutemp. ööpäevane maksimum jne.
Augustis lisandub muuhulgas see, et kui suurematel laiustel on alanud juba jahtumine, siis väiksematel on just jõudnud soojenemine maksimumini ja nii on tugevamate kontrastide ettetulemine tõenäolisem.
Äike on Eestis harilik loodusnähtus. Seda ära hoida või, vastupidi, oma lõbuks kohale tellida pole mitte kuidagi võimalik. Ka soovimine, et äike võimalikult nõrk tuleks või üldse tulemata jääks, on kõigest soovmõtlemine mis looduses toimuvaid protsesse vähimalgi määral ei mõjuta. Küll aga on võimalik ennast ja oma vara äikese ja tormide eest kaitsta - hooned, eriti katused, tuleb ehitada kvaliteetselt ja vastavalt aeg-ajalt esinevaid ekstreemseid ilmaolusid arvesse võtvale projektile, piksekaitsest pole vist mõtet pikemalt rääkidagi. Selle kohta, kuidas kaitsta elektriseadmeid, ilmub samuti igal aastal ajakirjanduses artikleid. No ja seda, et äikese ajal on ohtlik ujuda või puu all seista peaks iga algkoolilapski juba teadma. Omajagu on inimesi, kes kardavad lennukiga lennata. Kuid mitu inimest hukkub maailmas igal aastal lennuõnnetustes? Aga mitu maapealsetes liiklusõnnetustes? Ometigi tänaval kõndida või autos/bussis sõita ei karda vist keegi. Samamoodi hävib igal suvel mõni hoone äikese tõttu. Aga mitu hoonet hävib samal ajal puhastamata või vigase kütteseadme, ülekütmise, elektrisüsteemi probleemide või minupärast kasvõi hooletu suitsetamise tagajärjel?
Pääro ütleb selle kohta, et see on suurushullustus (mania grandiosa), sellise soovmõtlemise kohta. Loomulikult tegu tavalise loodusnähtusega, mida mõni vihkab, mõni kardab, aga paljudele meeldib.
Voodis sureb neid kõige rohkem (on selline ütlus).
@ Kalle
Päris nii ikka võrrelda ei saa, sest nt vigase kütteseadme puhul hävib konkreetne hoone, kuid äike hävitab ja kahjustab suvalt mitmeid hooneid + sellega muud seonduvat. Äikesetormid on ulatuslikud ja hävitavad ka süüdlase vara.
need eero pildid on liigselt ületöödeldud. vabandust, kuid mulle tundub nii.
pakris ainult +12 kraadi. vesi vist jäiseks läinud selle kirdetuulega ja süvaveekerkega.
kas tallinnas tuleb äikest täna öösel või homme päeval
Arvan, et homme (13.07) kordub 19.05 stsenaarium, kus ekstreemse ilma kartuses oli tegelikult mõni kolle siin-seal üle Eesti ainult.
tundub mullegi. gfs kaardid homseks aina lahjenevad.
kas keegi saaks palun gfs lingi jätta?
12. juuli 2014 17:14
19.05 öösel oli väga tugev äike, mis liikus Lätist üle Kesk-Eesti.Tipphetkel oli 40-50 välku minutis.Äikesega kaasnes paduvihm.
GFS link: http://www.wetterzentrale.de/topkarten/fsenseur.html
Ülevalt vasakult nurgast valid GFS. Järgmisel lehel valid üleval keskel CAPE+Lifted Index ja... Voilaa!
tänan
@ 12. juuli 2014 19:31
19.05 öösel polnud mitte kuskil äikest. alles hommikul jõudis lätist liivi lahele kagust tugev äike, mis liikus saaremaale.
12. juuli 2014 20:09
Ajame vist ajad segi.19.05 hommikul oli saartel tugev äike ja õhtul kella 21 paiku saabus Lätist väga tugev äike, mis liikus üle Eesti.
ega pole imegi, sest siis oli gfs kaartidel cape ala eestile punane ja indeks 2000.
nüüd lubatakse kollast ala ja indeksiks vaid 1000.
kas täna öösel ja homme päeval tuleb tallinnas äikest?
sa juba küsisid kell 15:08 seda!
jah,aga vahest Jüri ei märka seda küsimust, sest nii palju kommentare tuleb vahele sellepärast ma küsisin uuesti
aa. mulle üldse tundub, et ta on väga ebaaktiivne oma blogis viimasel paaril päeval olnud.
aga nii palju oskan ise öelda, et öösel kindlasti tallinnas ei tule, aga homme on sakus ja tallinnas minu arust äikesevõimalus 50% lähedal.
Öösel pool 5 paugutas kõvasti ! Kiskusin pistikuid ja modemikaableid lahti.
Oli üpris lähedal aga Kuressaare täiesti kuiv.
Prognooskaardid pakuvad ka tänast sadu pigem põhja-Saaremaale ja Hiiumaale.
Jüri on hõivatud pulmade värgiga.
Pulmad said läbi ja nüüd äikese ootel. See paistab olevat õhtune ja ehk isegi öine äike, mis tulemas. ESTOFEX (http://estofex.org/) on andnud suurele osale Eestile 1. astme ohuala hiidrahe tõttu, seda ka siin märgitud (terava tipuga allapoole suunatud kolmnurk): http://www.ilmailusaa.fi/index.html#id=swc#map=scandinavia#level=SWC
Arvatavasti frondi liikumisel tekib iga järgnev äike rohkem kirde pool, ise samal ajal loodesse liikudes ja nii ka vähemalt öö hakul.
Kas täna võib Eestisse midagi suuremat jõuda/tekkida, mitte lihtsalt üksikäikesed vaid suuremad kogumid?
Kui suur on äikesevõimalus Jõgevamaal ja Tartumaal?
sama tahaks küsida tallinna kohta
Minge vaadake GFS kaarte ka ikka. Äikesevõimalust on üleöö poole võrra kahandatud. (Nagu alati nõrgenemise suunas)
Pigem arvan, et tekivad üksikkolded, joonpagisid mitte.
Tundub et see Hiiumaa äikeoligi tänase päeva kõrghetk. Mandril ju pilvede areng seisab - ööga võrreldes isegi taandarenevad.
Jah, GFS-s on kord tugevnemise, kord nõrgenemise suunas, kuidas kunagi. Üleüldine tendents on lihtsalt kinnituste otsimise alusel väljakujunenud väärveendumus, st ei saa üldiselt väita, et on alati üht või teistmoodi.
Aga äike kogub lõuna ja edela pool jõudu ja võib õhtul joonpagina Lõuna-Eestisse jõuda. Tallinnasse jõuab ehk öö jooksul äike.
aga miks gfs siis otsib neid väärveendumusi, kui see mudel nii tihti muutub
kahju, et äike alles öösel tlnsse jõuab (KUI ÜLDSE jõuab), päevavalguses oleks pilvi hea pildistada.
Sa võid ootama jäädagi Tallinna äikest. Eesti on ainus Baltimaa jälle, kus pole äikest või on seda ülivähe.
Lisaks GFS prognoosile on soovitav vahepeal radarit
http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/radaripildid/komposiitpilt/
ja välgudetektoreid
http://ilm.pri.ee/%C3%A4ike-euroopas
jälgida!
kas praeguse seisuga on tallinnasse öösel äikest oodata?
Jah !
Praeguse seisuga on Tallinnas äikesevõimalus olemas küll.
Läänemaal oli tänavune koige ägedam äike. Tunni jooksul jouab see ka Tallinasse
Lihulas oli väga tugev äike koos võimsa pagiga ning rahega. Nähtavus oli tugeva vihma tõttu nii piiratud, et rekkad seisid suure maantee ääres reas. Pagi oli minu arvates isegi tugevam kui 8 augusti äike eelmine aasta.
eemise aasta äike oli 9. augusti öösel ja varahommikul.
kas täna uuendatakse nädalaprognoosi?
kas täna, öösel või homme tuleb tallinnas äikest
Minu äikese(ilma)teade homseks:
Öösel ja varahommikul saartel hoovihmad, väike äikesevõimalus, hommikul hoovihmad Tallinn-Pärnu joone kandis. Pärastlõunal ja õhtul on Ida-Eestis oodata ulatuslikku joonpagi.
Suuremad äikesed liiguvad homme ilmselt pigem edelast kirdesse ja võib siis joonpagi tekkida.
No kui nii, siis sedaenam pääseb Lääne- ja Põhja-Eesti äikesekahjudest.
Siin oli juttu klimaatilisest inertsist Eestis. Arvan, et see aasta on erand ning aasta tugevaimad äikesed 19/20 mail jäävad tiitlit kandma ning samamoodi ka 19 mai kuumus jääb kindlalt alles
Ma mõtlen, et esikoha mõttes alles
soomes jälle võimsam joonpagimine kui eestis.
Selle aasta mai lõpul oli anomaalne kuumalaine, mitte ilmainertsuse erandaasta.
Ilm ei ole sujuvjoones soojenev-jahtuv (siis oleks ka igav) vaid äärmuslike jõnksude keskmilisus. Sellised nädalased anomaaliad (nii maikuine kuumalaine kui juunikuine külmaanomaalia) -näiliselt tasa-arveldavad teineteist.
millal on oodata märkimisväärtset jahenemist?
Loogiliselt võttes polegi sel suvel päike suur priiskaja, vaid vahelduvad pilvisema ilmaga perioodid ja on vähe päevi mil lauspäike esineb. Kõige rohkem on 3 päeva järjest lauspäikest ja ss samapalju vahelduvalt pilvese ilmaga ilmad, blokeerivat kõrgrõhuala pole oodata, vaid on pidevalt mingi ülekaal kord madalrõhul ja siis kõrgrõhualal. Õhutemperatuur on siiski keskmisest 1-2 kraadi võrra kõrgem. Selline ilus Läänemere lõunaosale kohane suvi.
@ 14. juuli 2014 17:51
sügisel
radar näitab, et liivi lahel ja saaremaal on nõrk joonpagi. arvestades kiirust, siis öösel juba peaaegu kesk-eestis ning päeval idas. seega ajastus on vale, et homme tugevaid äikeseid läänepool tuleks.
Päris pikk selge ilma koridor läheb läbi äikeselise Euroopa üle Baltimaade lõunasse.
McSa - argument autoriteedist. See, kas ja milline on inimese tiitel, ei saa olla esmaseks argumendiks. Hea, kui iga kord mõeldakse siiski oma peaga niipalju kui ise võimalik, öeldud mõtted/argumendid läbi ja jäetakse kõrvale inimese isik, isegi kui teda peetakse antud küsimuses või teemas pädevaks. Kahjuks pole alati võimalik ette võtta ressurssinõudvat kriitilist analüüsi ja kontrolli ja tuleb usaldada (nt kui arsti juurde lähme, siis me ei hakka ju üldjuhul kõike arsti öeldut ja soovitatut kahtluse alla seadma praktilistel jpm põhjustel).
Ka novembris, kui siia ilmus keegi veider tegelane, kes üldse esitatud argumentidesse ei süüvinud, aga võis kirjutada maailmatu pikki kommentaare, miks temal on õigus, aga teised eksivad, oli kahtlusi, et huvitav, kas tegu Keevalliku enesega (seda küsiti minu käest, ei osanud midagi sellest arvata).
Keevalliku problemaatilisus on esile kerkinud Ain Kallise, Piia Posti, Tarmo Tanilsoo jt inimestega kõneldes ja nt järgnevalt lingilt leitava kriitika osas on neilt ka nõu küsitud: http://lepo.it.da.ut.ee/~cbarcus/orkaanid.htm
Tobedaid eksimusi esines selles artikis http://www.ttu.ee/ttu-uudised/uudised/arvamus/professor-tavatult-sooja-talve-alguse-toovad-tsuklonid-atlandilt/, kusjuures seda artiklit ise ei märganud enne, kui tuldi küsima, kas see jutt on põhjendatud. Läbi lugedes ilmnes seal mitmeid vigu ja puudujääke (ei kirjuta praegu siia uuesti, aga vajadusel võin uuesti kirjutada). Kommenteerija McSa pangu tähele, kui pika ja põhjendamata prognoosi esitas seal prof Keevallik ja millistel absurdsetel argumentidel see põhines (päike hakkab kõrgemalt käima - ei arvestatud üldse ilmastiku inertsiga jne).
Meedia pole kindlasti see koht, kust hankida usaldusväärset informatsiooni. Isegi kui antud juhul prof Keevallik tegelikult nii ei öelnud, on probleemiks vahendamine (ajakirjanik moonutab öeldut; kuna suunatud laiale lugejaskonnale, tuleb erialase täpsuse ja sügavuse osas teha järeleandmisi jne). Seepärast pole ka postituses tuginetud nt ilmajaam.ee vms prognoosidele, vaid aluseks on võetud mudelite väljundid, aeg-ajalt ka sünoptiku nõuandeid (tutvuse korras saab küsida) ja enese tähelepanekud.
Meediat üldiselt ei jälgi, ainult siis, kui keegi pistab nina alla mingi uudise vms ja küsib arvamust või soovitab mingil põhjusel midagi lugeda-vaadata, loen ja vaatan, aga muidu on nii teler kui teised meediakanalid (ka Internetis) peaaegu kogu aeg silma alt ära ja peamiselt ajapuudusel: kogu aeg läheb kas ilma- ja loodusvaatluste tegemise, ilmakaartide jt sarnaste allikate analüüsimisele või magistritöö kirjutamisele ja seepärast ei jää aega eriti muuks. Vahel tuleb ka tegeleda mingite konkreetsete asjade korraldamisega, nagu nt 19. juuli kokkutulek või hiljutised pulmad.
See blogi pole mingi ametlik allikas ega ametlikult tunnustatud teaduse populariseerija erinevalt nt Skeptikust (skeptik.ee). See, kas keegi loeb ja võtab siinset tõsiselt või peab ta seda nt pseudoteaduslikuks propagandaks, on minu arvates igaühe enda asi.
Kuntstlike võtetega loetavuse või vaadatavuse suurendamise süüdistustega on muide hädas olnud nt Martin Kivi ja Kairo Kiitsak, sest nad panevad videolinke ka meedias ilmuvate artiklite ja uudiste kommentaariumisse. Seetõttu on nad pidanud järjepidevalt selgitama, et see pole reklaam vms. Aga neid inimesi, kes nii arvavad, jätkub kindlasti ka edaspidi. Ilmselt on siin samasuguse olukorraga tegu või kellelgi hakkas fantaasia tööle ja mõtles siis sellise põhjuse välja.
Viidatud Postimehe artikkel-intervjuus esitatud põhiväide, et pikemaks ajaks ei saa täpselt ilma prognoosida, on Läänemere ümbruse, aga ka paljude muude Maa piirkondade kohta sageli õige. Samal ajal tuleb ikkagi arvestada, et see viis päeva pole mingi kindel tärmin (muide, artiklis on juttu 5-10 päeva, mis on tunduvalt parem hinnang, siinne kommentaator vist seda oma demagoogiahimus ei pannud tähele), et on alati nii. Vahel on määramatus väga suur juba kahe ööpäevase prognoosi puhul, aga vahel saab mingeid sündmusi üsna usaldusväärselt ette näha ka nädal ja rohkem ette, sest teatakse, kuidas käitub nt tsüklonite seeria või kui tabatakse nt blokeeringu tekkimine, siis pikeneb usaldusväärne prognoos ilma(stiku) trendi (arengu põhisuuna) osas veelgi rohkem. Troopikas on jälle teistsugused seaduspärasused, mistõttu seal tuleb kasutada prognoosimise osas teistsuguseid võtteid. Loeb geograafiline asukoht ja nõnda edasi.
Artiklis on palju emotsionaalseid hinnanguid, nt väljendid "pahad suved", "võib nässu minna" jne on küll paljudele inimestele ilmselt arusaadavad, aga mina ei kasutaks avalikkusega suheldes neid, kui vähegi võimalik. See oleneb muidugi ka saate, väljaande jne formaadist ja konkreetsest olukorrast, mõnikord võivad sellised väljendid olla kohased.
Väide, et on varem olnud - muidugi on selliseid asju ka varem olnud, nagu nt mai 33-kraadine kuumus või laiemalt tugev kuumalaine mai teisel poolel, viimase näiteid leiame isegi kasvõi 2007. või 2013. a-st. Samas 33-kraadise kuumuse kohta puuduvad andmed, sest täpseid vaatlusi on tehtud vaid viimased paarsada aastat ja seda vähestes kohtades ja nii kõrget õhutemperatuuri Eestis mais pole mõõdetud. Seega on tõenäoliselt sellise õhutemperatuuri tagatusperiood (return period) mais pikem kui 200 aastat. Kas see on haruldane? Kui räägime geoloogilisest ajast, siis kindlasti mitte, sest kunagi asus Baltika kontinent ekvaatoril (u 400 miljonit aastat tagasi, Devoni ajastu - peetakse üheks palavaimaks Maa ajaloos) ja siis võis see maikuus olla vaat et igapäevane. Aga kui räägime tänapäevast ja inimese elueast, siis sündmus, mida keskmiselt ei tule ette isegi mitme inimpõlve jooksul, on kindlasti haruldane või kuidas seda nimetama siis peaks?
Artiklis on Keevallik ülehinnanud Skandinaavia mäestiku mõju. Läänevoolu see nii dramaatiliselt ei mõjuta, läänevool on planetaarse mastaabiga nähtus, olles polaarpöörise üheks osaks ja seda nii väikesed pinnavormid sedavõrd tugevalt ei mõjuta. Küllaga mõjutab nt mandrite ja ookeanide asend. Pealegi üsna sageli on tugeva läänevoolu põhjuseks (jätame AO/polaarpöörise kõrvale) hästi välja kujunenud Islandi miinimum ja Assoori maksimum, laiemalt (planetaarses mastaabis) aga keskmiste ja polaarlaiuste vaheline termiline gradient - kui see on suur (soe parasvööde, külm Arktika), siis on gradient suur, polaarpööris ja ühtlasi läänevool tugev ja Rossby lainete amplituud väike ja vice versa. Samas tsüklonite liikumist takistab Skandinaavia mäestik küll, aga see oleneb tsüklonite trajektoorist. Jüüti ja edelatsüklonid pääsevad aga takistamatult otse Läänemerele jne. Seega faktorite ring, mis muudab nt Eesti ilma üldiselt raskesti prognoositavaks, on palju laiem, sügavam ja mitmekesisem, kui professori mainitud Skandinaavia mäestik ja sellest tulenev.
Jugavoolu asukoht on äärmiselt muutuv ja selle keskmine asukoht oleneb aastaajast - suvel sageli Eestist põhja pool, talvel aga tihti lõuna pool. Kui on nt soe talv, siis on põhja pool jne. Võib olla null-lähenduses võib siiski öelda, et jugavool on keskmiselt Eesti kohal, aga siiski ei saa mööda minna sellest, kuivõrd muutlik see on.
Jugavool katkenud, sest tsüklon - pole päris õige, sest mitu päeva valitses ilma antitsüklon: http://www2.wetter3.de/Archiv/GFS/2014071000_1.gif, alles praegu hakkab kohale jõudma tsüklon, vt http://www2.wetter3.de/Archiv/GFS/2014071400_1.gif. Lisaks võib 300 hPa voolujoonte (tuultevälja) kaardilt näha, et üks jugavoolu haru ulatub Eestini: http://www2.wetter3.de/Archiv/GFS/2014071400_43.gif (eks sel põhjusel liikusid eilsed äikesed väga kiiresti). Jugavoolu katkemine on seotud rohkem antitsüklonitega kui tsüklonitega. Vahel tekib siiski ka tsüklonaalne blokeering (cut-off low).
Tsükloni eluiga on varieeruv. P. Post ja Mait Sepp on tsükloneid lausa eraldi uurinud ja nende uuringute kohaselt on kõige rohkem nõrku tsükloneid, mille eluiga on 1-2 päeva, samas kui nt intensiivsete tsüklonite eluiga võib ulatuda 1-2 nädalani. Mõni selline võib ka blokeeringu tekitada. Vt lisaks http://www.ilm.ee/kola/pildid/tormide_konverents/ (fail Post_tsyklonid.pdf), sarnaseid tulemusi lõunatsüklonite osas on saanud Kaupo Mändla (vajadusel võin hankida tema tulemusi kokkuvõtva artikli ja ettekande), kes oma doktoritöös keskendub just pigem intensiivsetele lõunatsüklonitele, mis kestavad 1-2 nädalat.
millal tallinnasse äikest oodata?
Ehk lõuna paiku jõuab midagi juba kohale. Eesti kohale saabuva õhumassi ekstreemset labiilsust näitavad lõuna ja edela pool arenevad intensiivsed äikesed: http://sat24.com/en/scan?ir=true
Njah, õhumassi ja frondi ajastus jälle vale Tallinna jaoks. Mulle tundub, et juba hommikul on Tallinnas mingi hoovihm kohal, sest pilved JUBA Lääne-Eestis.
Vale ajastus seisneb siis selles, et front on 6..8 tundi liiga palju varem kohal juba.
See võib nii olla, aga eks siis lähitundidel selgub.
Tallinnas sadas kella 7..8 vahel veidi vihma, kuid eemal tundusid pilved tumedamad. (Nõmme linnaosa)
Kas täna voib ka veel joonpagi välja areneda, sest praegu küll ei tundu, et midagi juhtuma hakkaks
vaevalt et Tallinn midagi saab või mis Jüri ütleb
Kindlasti ei saa, sest frondi ajastus oli liiga varajane. Front liikus varahommikul juba üle sobiva pärastlõuna asemel.
@ 14. juuli 2014 12:47
Tuleb tõdeda, et päris hästi läks ennustus täppi.
Jah, peaksid ka edaspidi ennustama, enamusel ei lähe nii hästi.
see on tema enda otsustada kas ja millal ennustab
millal tallinnasse äikest oodata
Siis tuleb aplodeerida, et nii hästi läks ja jätkata samas vaimus. Aga täna on mõne äikese võimalus põhjarannikul, enamasti on siiski Soomes. Ilmselt Tallinnasse ei tule midagi.
ma olen tähele pannud, et soome laht ongi ilmastiku piiriks. sest kui õhumass oleks sujuvalt labiilsem soome suunas, siis soome lahe tõttu on muutus järsk - eestis midagi ja soomes rohkelt.
arvan, et soomes on juba 40 äikesepäeva kindlasti täis - eestis heal juhul poole vähem.
ja kõik äikesejahtijad olid mehed ainult?
gfs Kaardid näitavad kuu lõpuks üpris põuast ja kuuma ilma.
Naisterahvaid pole senimaani kohanud.
Anti äikesehoiatus: http://www.lennuilm.ee/opmet/
millal tallinnas järgmine äikesevõimalus on
Augustis :D
Kes seda täpselt teab, millal äikest tuleb. Antitsükloni mõju pole eriti tugev, nii et kindlasti tuleb ka sel nädalal midagi. Eks Tallinna kohta kehtib samasugune määramatus.
vaadates gfs uuendust, siis tallinnas pole vähemalt 8 päeva äikest loota. mereline kirdevool ja väga soe õhk ei võlu mitte mingi valemiga äikest põhjarannikule :(
Postita kommentaar