Ilmavaatlejate ja äikesehuviliste kokkutulek toimub 19. juulil 2014 Tartu ülikooli geograafiaosakonna ruumides Vanemuise 46 Tartus: http://ilm.ee/?512520.
Töökorralduse täpsem selgitus: http://lepo.it.da.ut.ee/~cbarcus/kokkutulek_2014
Facebookis: https://www.facebook.com/events/1429632560648198/
Atmosfäärihuvilised võiksid huvituda: http://podcast.kuku.ee/2014/06/05/loodusajakiri-2014-06-05/
20. juuni tõi mitmele poole hoovihma, äikest oli vaid lõunapiiril ja Võrtsjärve ääres. 21. juuni tõi eelmistega sarnaselt jaheda, tuulise ja hoovihmadega ilma, kohati sadas rahet ja sajuhooga kaasnes väga tugev pagituul.
22.-24. juunil määrab ilma Põhjalahelt saabuv tsüklon. Soojenemist enne juulit pole ette näha. Järgmisel nädalal liigub Musta mere lõunatsüklon Venemaale, kuid selle otsene mõju ei pruugi olla siinsele ilmale kuigi tugev, st sajud ja tormine ilm jäävad kaugemale.
19. juunil jõudis Läänemerelt Eesti kohale tsüklon, mis tõi sajuse ilm, kohati oli sadu tugev. Enne saju saabumist tõusis temperatuur kuni 20 kraadini.
Töökorralduse täpsem selgitus: http://lepo.it.da.ut.ee/~cbarcus/kokkutulek_2014
Facebookis: https://www.facebook.com/events/1429632560648198/
27.7.2013 kokkutulek Türil
20. juuni tõi mitmele poole hoovihma, äikest oli vaid lõunapiiril ja Võrtsjärve ääres. 21. juuni tõi eelmistega sarnaselt jaheda, tuulise ja hoovihmadega ilma, kohati sadas rahet ja sajuhooga kaasnes väga tugev pagituul.
22.-24. juunil määrab ilma Põhjalahelt saabuv tsüklon. Soojenemist enne juulit pole ette näha. Järgmisel nädalal liigub Musta mere lõunatsüklon Venemaale, kuid selle otsene mõju ei pruugi olla siinsele ilmale kuigi tugev, st sajud ja tormine ilm jäävad kaugemale.
Imeline loojang astronoomilise suve eelõhtul Laagris
19. juunil jõudis Läänemerelt Eesti kohale tsüklon, mis tõi sajuse ilm, kohati oli sadu tugev. Enne saju saabumist tõusis temperatuur kuni 20 kraadini.
20.-22. juunil määrab Eesti ilma ulatusliku tsükloni lõunaserv. Seetõttu sajab hoovihma (kuivem on 21. juuni, sajusem 22. juuni), kohati on äikest (suurim võimalus 20. juunil), kuid sooja on valdavalt kuni 15 kraadi.
Ka järgmisel nädalal on ülekaalus tsüklonite mõju, mistõttu pikemat kuivaperioodi või soojemat ilma veel ei paista, kuigi jah, mingeid võimalusi on juuni viimasteks päevadeks pakutud.
22-kraadine halo 19. juunil Tartus
Loojang 18. juunil Laagris
18. juunil oli ilm juba märksa mahedam ja sadas vaid hoovihma. Õhtul ilm selgines. 19. juunil on oodata läänest saabuvat ja süvenevat tsüklonit, mis toob kaasa soojema õhumassi. Seepärast võib sooja tulla ligi 20 kraadi, kuid pilvisus tiheneb ja hiljemalt õhtul läheb sajule.
20. juunil jätkub sajune ilm, üsna tõenäoline on äike. 21.-22. juunil jääb tsüklon Soome või Skandinaavia kohale väheliikuvaks ja esialgu selle lääneserva jäädes peaks arktiline õhumass jõudma Läänemere äärde: tulevad külmad ja hoogsadudega päevad.
17. juunil saabus Karjala kohal süvenenud tsükloni tagalas Eesti kohale 80. laiustelt pärit arktiline õhumass, mis tõi mitmele poole hoogsademeid – nii vihma, rahet, lume- ja jääkruupe, lörtsi kui ka lund. Tundub, et kõige tugevam lumesadu – nii et maa sai valgeks – leidis aset Tamsalu–Väike-Maarja kandis, kuid tugevat lund sadas ka näiteks Viljandis (vt allpool viidet Sakala uudisele). Rahet sadas Paliveres (S.-E. Enno teade; kolm tugevat hoogu, äikest polnud). Kohati esines äikest. Selle külma õhumassi mõju jagub siiski vaid üheks ööpäevaks, sest 18. juunil jõuab läänest kohale tunduvalt soojem õhumass. Õhumasside vahetusest annab märku saartelt alanud pilvisuse tihenemine ja lausvihm. Öökülma tõenäosus pole kuigi suur, sest jahtumiseks on tingimused üsna ebasoodsad (tuul, pilved, õhumasside vahetus).
Aga pole midagi uut siin päikese all – 32 aasta tagust ehk 1982. aasta sarnast näidet meenutades võib tõdeda, et midagi enneolematut äsja ei sündinud, kuid tegu on ikkagi väga ebatavalise juhtumiga, mille oletatav tagatusperiood (return period) ulatub aastakümnetesse (st seda juhtub kord 30–50 aasta jooksul, aga võib-olla veel harvemini; kahjuks pole piisavalt andmeid, et luua võrdlusi eelmiste sajanditega). Olude erakordsust arvesse võttes on plaan kirjutada loodetavasti põhjalikum artikkel äsjase nähtuse täpsemate tagamaade ehk põhjuste ja selliste juhtumite prognoosimise võimaluste kohta. Sellega seoses palun saata fotosid (vt tagapool; mõned pildid on juba laekunud), mille seast loodan leida ka artikli illustreerimiseks sobivaid.
Tsüklonite määrata jääb Eesti ilm pikemaks ajaks – võimalik, et juuli alguseni. Seetõttu pole eriti üle 20 kraadi sooja loota, aga sademeid peaks jaguma küll. Ilmselt on oodata ka äikest, näiteks 20. juuni paistab tulevat suurema äikesega päev.
17. juuni lumesadu Viljandis. Marko Saarm / Sakala
Lumememm Lehtses, Lääne-Virumaal 17.06.2014. Mirjam Korbe foto
Autori kommentaar: Täna, 17.juunil Toilas, kell 14:09. Pildi keskel näha ka rahesajujooned. Ivar Uutari foto
Temperatuur 850 hPa pinnal (õhumasside kaart) 17. juuni pärastlõunal, http://www2.wetter3.de/Archiv/GFS/2014061712_3.gif
NB! Külmenemine osutus oodatust intensiivsemaks ja nii sadas mõnel pool lisaks lume- ja jääkruupidele ka päris lörtsi ja lund (nt Tamsalu, Väike-Maarja, Viljandi jne), kusjuures lund registreerisid ka vaatlusjaamad. Mõnel pool, sh põhjarannikul, oli äikest.
Kas tegu on uue hiliseima teadaoleva lumesaju rekordiga? Ilmateenistus otsustas seda nimetada tinglikult rekordikorduseks, sest 17. juunil 1982 tuli Tiirikojal lumekruupe, mis kunagi otsustati liigitada lumesajuks. Tolle aasta 10. juunil sadas lund ja lörtsi, tuisk registreeriti Tõravere ilmajaamas.
Sellest (tinglikust) rekordist oleks huvi kirjutada nt ajakirja Horisont ka artikkel. Seetõttu oleks väga huvitatud fotodest, kus on selgelt näha, et sajab lund, nagu siin videos: https://www.youtube.com/watch?v=q_FxwFarhJw. Kindlasti saab fotode autorile tagada ka teatud honorari. Fotod paluks saata aadressile jyri@ilm.ee.
Uudis lumesajust Sakalas: http://www.sakala.ajaleht.ee/2830793/juunikuine-lumesadu-pakkus-ohtralt-elevust
Veel videoid lumesajust Väike-Maarjas (Maili Tannbaum):
(Janek Pärn): https://www.youtube.com/watch?v=DHhXAZGUumA ja https://www.youtube.com/watch?v=ByVl58_VMXM.
Lörts 17. juunil kl 18 paiku Tartus. Pilve eemaldumisel oli näha mamma.
Arktilise õhumassi saabumisel oli 16. juunil kohati äikest (Peipsi ääres, Kiilis jm). 17. juuni toob ilmselt selle kuu kõige külmema ilma, nii et mõnel pool võib temperatuur jääda alla 10 kraadi piiri. Päeva jooksul on oodata hoovihma, sest ilma määrab Karjala kohale jõudnud tsüklon. Tugeva tuule tõttu on järgneval ööl öökülma tõenäosus väike.
18. ja eriti 19. juuni tulevad märksa soojemad, sest läänest saabub tsükloniga soojem õhumass. Arvatavasti on parimal juhul sooja napilt 20 kraadi ringis, tõenäolisemalt siiski 17-19 kraadi, sest ilm pole päev läbi päikeseline.
20. juunil on tsükloni vahetus läheduses oodata vähemalt kohati, võib-olla ka mitmele poole äikest. Edaspidigi jäävad ilma määrama tsüklonid, sooja on tõenäoliselt üle 15 kraadi. See kehtib ka jaaniaja kohta.
Polaarfrondi tagalas on head võimalused näha helkivaid ööpilvi. 17. juuni öösel olin need olemas (Laagris). Rohkem infot: http://lepo.it.da.ut.ee/~cbarcus/noctilucent.htm.
16. juunil on oodata ilmamuutust, sest loodest jõuab kohale madalrõhulohk. Seetõttu pilvisus tiheneb, tuul tugevneb pisut ja suureneb sajuvõimalus, kohati on äikest.
Lohu tagalas jõuab kohale ka palju külmem õhumass, kusjuures advektsiooni võimendab Soome kohal tekkiv tsüklon. See õhumass on pärit 80. laiustelt ja toob näiteks Skandinaavia põhjaaladele (mitte ainult mägedesse, vaid ka madalamatele aladele) lund ja lörtsi. Seega on 17. juunil oodata nädala kõige külmemat ilma – isegi kui on suhteliselt päikeseline, siis eriti üle 10 kraadi õhutemperatuur ei tõuse. Järgnevatel päevadel on jälle soojem, sest arktiline õhumass soojeneb ja lisaks sellele peaks läänest saabuma kohale täiendavalt soojem õhumass.
Nädala teine pool on ilmselt pisut soojemgi, sest Briti saarte kohal olevast soojast antitsüklonist haaratud õhumass jõuab läänevoolus Läänemere idakaldale. Üle 20 kraadi õhutemperatuur ilmselt ikkagi ei tõuse, sest soojus tuleb tsükloniga ja ilm on pilves-sajune. Äikesevõimalus on suurim 19. ja 20. juunil.
Kui tegu on inversiooniga, siis võib näha ülemist miraaži: maismaa justkui hõljuks vee kohal (Haapsalus)
Õhtul ilmusid taevasse konksjad kiudpilved, mis näitavad tavaliselt ilma halvenemist (Laagris).
Ka YLE 16. juuni ilmakaart on lund ja lörtsi täis, http://yle.fi/saa/juhannusviikko_alkaa_koleana/7016561.
Äike 13. ja 14. juunil Nauskülas (Eesti piiri lähedal, Valgast lõunas). Jānis Pelcise fotod
12. juunil alguse saanud jahe, kuid niiske ilma periood jätkub ja paistab, et läheb külmemaks.
Ilmamuutuse tõi Skandinaaviast kagusse laskunud tsüklon. 13. juunil tekkis uus tsükloni kese Soome lahel, mistõttu hoovihmadega ja äikeseline ilm jätkus. 14. juunil jõudis tsüklon küll Venemaale, aga selle lääneserva tungis Karjalast väga soe ja labiilne õhumass. Selline ootamatu ja jõuline sooja ja labiilse õhumassi sissetung on sageli ootamatult tugeva äikesepuhangu põhjuseks, ehkki nt CAPE või LI järgi ei tohiks midagi erilist tulla. Seega sobiv sünoptiline olukord võib märkimisväärselt võimendada nt kehtivat CAPE prognoosi.
15. juunil olid tsüklonid pisut kaugemal ja tugevam kõrgrõhuharja mõju. Seetõttu polnud sademeid ja ilm selgines päeva jooksul, kuid jahedas õhumassis jäi õhutemperatuur kõikjal 20 kraadist selgelt madalamaks.
Järgmiste päevade ilma määrab Põhja-Jäämerel tekkinud tsüklonite seeria, mis toob jaheda ja tuulise ilma, sest Briti saarte kohal oleva antitsükloni tõttu sukelduvad tsüklonid Venemaale. Kui need on piisavalt jõulised, siis suudavad tagalas vedada arktilise õhumassi ka Läänemereni. See tähendab ilma külmenemist. Tsüklonite seeria seaduspärasuse kohaselt tekib või liigub iga järgnev tsüklon eelmisest lõunapoolsemat trajektoori mööda (põhjapoolkeral). Seega on varem või hiljem oodata mõne tsükloni saabumist päris lähedale. Prognoosi järgi juhtub see 18.-20. juunil. Samas kannab see tsüklon läänest kohale soojema õhumassi.
Järgmiste päevade ilma määrab Põhja-Jäämerel tekkinud tsüklonite seeria, mis toob jaheda ja tuulise ilma, sest Briti saarte kohal oleva antitsükloni tõttu sukelduvad tsüklonid Venemaale. Kui need on piisavalt jõulised, siis suudavad tagalas vedada arktilise õhumassi ka Läänemereni. See tähendab ilma külmenemist. Tsüklonite seeria seaduspärasuse kohaselt tekib või liigub iga järgnev tsüklon eelmisest lõunapoolsemat trajektoori mööda (põhjapoolkeral). Seega on varem või hiljem oodata mõne tsükloni saabumist päris lähedale. Prognoosi järgi juhtub see 18.-20. juunil. Samas kannab see tsüklon läänest kohale soojema õhumassi.
Ilmateenistus mainib oma prognoosis kuumalaine saabumist juuni lõpus, vaata http://www.ilmateenistus.ee/ilm/prognoosid/nadala-ja-kuuprognoos/kuuprognoos/. See on endiselt võimalik, mis kajastub isegi Euroopa mudelis: http://www.wetterzentrale.de/pics/Recm2402.gif.
Ilmakaardil on frontide järgi näha sooja õhumassi sissetung, sama aeg õhumasside kaardil, Berllini Vabaülikool.
14. juuni loojang tõi Laagrisse (ja mujale Loode-Eestisse) taevase tulekahju.
65 kommentaari:
Väga jahe = külm.
Postituses isegi mainitud, et külmemaks, kuigi suvel harva kasutatav sõna.
Imelik küll aga olen mereäärsel jaanitulelt kell 4 ära tulles näinud hallaga kaetud karjamaad. Läksin ja katsusin -kröbises jah , jäiselt. Ilmselt oli väga kuiv ja jahedam periood. Aastaid 20- 25 tagasi. Ei märkinud kahjuks üles,
Ükski mudel ei näita enne juulit kuumalainet.
"Tsüklonite seeria seaduspärasuse kohaselt tekib või liigub iga järgnev tsüklon eelmisest lõunapoolsemat trajektoori mööda (põhjapoolkeral). Seega on varem või hiljem oodata mõne tsükloni saabumist päris lähedale. Prognoosi järgi juhtub see 18.-20. juunil. Samas kannab see tsüklon läänest kohale soojema õhumassi."
Kui vaatame seda seeria tsüklonit, mis 10 jaanuaril talve tõi, siis jääme jaanipäevast nüüd algava seeria külma põhjaossa, kus tulevad vb supervalged ööd, sest on oht isegi lumesajuks.
Ega seda oligi arvata, et märtsis jäävaba meri võib suvel hoopis külma suplusvett tähendada.
kui see vastik külm ja rõskus jätkub kogu "suve", siis see suvi tuleb vaikne - nii ritsikate siristamise ärajäämise poolest kui ka arvatavasti olematute äikeste mõttes.
külm suvi tähendab ka seda, et selle aasta august tuleb öösiti merel selge.
lähiajast: kui läheb õnneks, siis 20,21 juuni on lääne,loode ja põhjaeestis ühed vähesed äikesepäevad tulekul
18.-19. juuni paiku jõudev tsüklon toob kaasa soojema õhumassi. See soojem kestab kuniks tsüklon üle läheb.
Kuumadel suvedel kipub just juunis olema jahe ja sajune periood, eriti oli nii 2010. a.
Aga 2014 suvi on selline, kus külmale juunile ei järgne kuumust, vaid keskmine Eesti suvi.
ei järgne sedagi. järgneb külmus ikka edasi ja edasi kuni järgmise suveni
Jüril on õigus ja isegi olen tähele pannud, et jahedale juunile järgneb keskmisest soojem juuli ja august ja vastupidi. Pööripäevale eelnenud ilmamuster ei tähenda tsirkulatsiooni püsimist eriti suvisel pööripäeval. Kuna on päikese seisak ja Päikese tugevaim soojendamine põhjapoolkeral siis alati on peale jaanipäeva stabiliseerunud tsirkulatsioon kindlale tüübile. Loodame, et see valik osutub just poolmeridionaalseks nagu oli 2010. aasta suvel.
seda vastikut leitsakut pole vaja. 2012 suvi oli ideaalne - +20 kraadi või veidi enam ja vähem ning hoovihma kui ka päikest. pigem olgu külm kui kuum.
Jah, eks paistab, mis tuleb, aga järgmised päevad on ilmselt juuni kõige jahedamad - arktiline õhumass peaks jõudma Eestini.
kas homme võib tallinnas äikest tulla
kui ei siis millal
Teatav äikesevõimalus on, aga see pole eriti suur (20-30%).
Sel nädalal ei ole ei ühelgi päeval see väga suur, aga sünoptilist olukorda arvestades ehk kõige suurem 19. või 20. juunil. Midagi kindlat kindlasti ei ole.
Kahju, et see lumi-lörts Eestisse ei jõua. Tudus +4 kraadi õhus vaid. Kell 4 vist +2 aint.
Ei jõua jah, arktiline õhumass transformeerub - jõuab soojeneda piisavalt, et lund-lörtsi mitte pakkuda.
Viimati võis kohati väga külma ilma näha 1982. aasta juunis, kui Eestisse jõudis just selline õhumass nagu http://www.wetterzentrale.de/pics/archive/cfsr/1982/Rcfsr_2_1982061006.png
Mitmel pool tuli lumekruupe, lörtsi ja muid tahkeid sademeid.
@ Jüri 15. juuni 2014 18:05
GFS näitab, et sügisene ilm jätkub vähemalt 2. juulini.
http://www.wetterzentrale.de/pics/Rtavn3842.gif
Praeguseks on kuum õhumass taandunud Aafrikasse, aga paistab, et see jõuab umbes nädala pärast jälle Kesk-Euroopani, st kuni paar tuhat km lähemale. Seega on oluliselt suurem võimalus, et ilm läheb juuni lõpus soojemaks.
Seda tuleb mõista nii, et kui järgmise nädala jooksul ei ole palava ilma võimalust, siis juuni lõpus on, aga sama suur võimalus on ka sellele, et C-tüüpi tsirkulatsioon asendub näiteks W-tüübiga, st tsonaalse õhuvooluga. Siis on enamasti küll keskmiselt soe ja sajune ilm, aga mõneks lühikeseks episoodiks võib kuum õhumass kohale jõuda, nii oli näiteks 2012. a.
Kolmas võimalus on see, et tuleb mingi suurem ümberkorraldus, mida ei oska ette näha.
kas täna öösel tuleb tallinnas äikest
Äike liikus õhtul Laagri kandist üle Kiili (või lähedalt lääne poolt) kagusse. Tugev külm front on näidatud siin: http://www.lennuilm.ee/prognoosiinfo/kaardid/sigwx-sfc-10000ft/
Üle Tallinna liigub öö hakul veel rohkem lausvihma tüüpi sadu ja siis peaks ilm selginema. Äikest tõenäoliselt ei tule.
Küsi parem -kas Tallinnas võib lund tulla.
Tallinnas sadas hetk tagasi lörtsi. Rõhutan, see polnud rahe, sest helbed keerlesid õhus, mitte kruubid ega midagi.
No tore- tore.
Tundub, et üle Eesti liigub loodest kagusse mingi eriliselt külma õhu "tükk". Kesk-Eestis kell 15 ajal sooja 2 (!) kraadi millegagi.
Hetk tagasi tuli ka Tartus lörtsi, maha jõudes sulas küll ära, aga siin temperatuur praegu ka +7. Kui külm siia jõuab, võib teed korraks lumiseks küll teha.
Viljandis sama teema, õhk on jäine ja sademed on kõikvõimalikes vormides...Jaagup Kreem on osutunud prohvetiks!
Jõgevamaal hetkel 1,2 kraadi ja sadas lörtsi.Kui haruldane selline ilm Juuni keskel on?
Mingit külma õhu tükki pole. Hoogsajud lihtsalt tõid sulamispiiri (0-kraadi isotermi) maapinna lähedale.
Kas kell 15 Loksal mõõdetud 26,5 ms on tõene? Kui, siis kas see võis saada lisatõuke konvektiivsusest?
Mis Jaagup kreemi puutub, siis laul oli siiski juuli- ja mitte juunikuu lumest. Nii et eks ootame ja vaatame, augustiks on selgus ses osas käes. Lumelaadseid sademeid (lumekruupe) on juunis registreeritud varemgi, kuid minu mäletamist mööda siiski kuu alguses, mitte suisa teises pooles nagu täna.
Lund sadas küll täna kindlalt, seda registreerisid nii vaatlusjaamad kui on näha mitmetelt piltidelt ja videotelt.
NB! Tahaks teha nt Horisonti juhtunust ja uuest rekordit ka artikli. Oleks huvitatud eriti sellistest fotodest, kuhu jäi tänasest peale umbes selline vaatepilt: https://www.youtube.com/watch?v=q_FxwFarhJw (nii et on selgelt aru saada, et tegu lumega).
Neid pilte (või pilti) kasutaks artikli juures ja küllap saab ka autoritasu lubada. Saata jyri@ilm.ee peale!
Kuna praegu on pmst päikese haripunkt käes (4 päeva aega) ning täna oli talvine sulailm, siis võib öelda, et Eestis on talv aastaläbi võimalik.
NB, pange tähele, et tänane selge öö oli soojem kui pilvine päev.
väike-maarjas on alati midagi põnevat. küll suvine lumi täna ning 36,5 ms pagituul 08.08.2010 õhtul.
Aasta läbi ei ole võimalik - juulis ja augusti esimesest poolest pole lume- ega lörtsiteateid, isegi mitte nt keskaegsetes kroonikates (meteoajaloolased uurinud). Varaseim teade lumesajust - 17.8.1825.
Tähelepanek õige - meil siin määravad ilma suures osas õhumassid. Kuna külm õhumass saabus täielikult kohale päeva jooksul, siis sellest ka külmenemine päeval (või see, et päeval sama soe kui öösel).
Õhumasside vahetus võib õhutemperatuuri ööpäevase käigu pea peale pöörata ja seda mistahes ajal aastast.
1825. aastal olevat olnud erakordselt külm suvi, nii et juulis tulnud ahju kütta. Helve Kotli raamatus "Vaata ilma" on sellest lühidalt juttu. Suure Nälja ajal (1695-1697) keset suve küll lausa lund ei sadanud (andmeid selle kohta igatahes pole), kuid suved olid erakordselt jahedad ja vihmased, külmad saabusid sügisel varem kui harilikult.
Küllap on ka see aasta suvi läbi ning kõrge päikesega pikk-pikk sügis.
homme hommikuks on vist lauspilves
Jah, vat nn väikese jääaja perioodil võis ju olla juulis lumesadu, aga mingeid kindlaid-usaldusväärseid teateid kahjuks pole. Ka tänane on teatud mõttes keset suve.
See 1825 on võetud kogumikust Inimene ja ilm (1970), vist on ka nüüd uues mahukas kliimaraamatus olemas.
Pilves võib küll olla - pakaseline õhumass taandub läänest saabuva tunduvalt soojema õhumass ees. Õhumasside vahetusest annab märku lauspilvisus ja lausvihm, mis hetkel saartel.
gfs näitab jaanipäevaks ida-soome -5 kraadist isotermi - st seal võib teist korda järjest sama aasta juunis lund sadada ning seda jaanilõkete aegu isegi. sama mudel näitab 4. juuliks norra merele 980 hpa tsüklonit.
Ei näinud seda kohta, aga 1982. a oli ka kaks sellist külma episoodi juunis.
20.06 küll eriline äikesepäev pole - väike (suurim lääneeestis) võimalus on öösel ja päeval kagueestis. (lääneeestis väiksem kui päeval)
Viimase 10 päeva jooksul on päris suuri äikesepäevi olnud jaheda ilmaga ja väikese CAPE'ga (alla 600 J/kg) - kui on intensiivne tsüklonaalne areng ja frontidega tegu, siis see võib võimendada olemasolevat prognoosi, nagu viimased päevad on näidanud.
tänane kaart ei näita cape indeksit isegi mitte üle 100.
kas täna öösel ja homme päeval tuleb tallinnas äikest?
Öösel ei tule, homme on suhteliselt väike võimalus, suureks võib äikesevõimalust vaid Ida-Eestis lugeda. Aga eks ole näha, mis ootamatusi päev toob.
Ei too mingeid ootamatusi - kui, siis just sinna itta
Võivad ootamatused tulla - olete vist viimased paar kuud kivi all elanud, kui nii ütlete?
Jüri,
Uudistes räägiti,et vaikse ookeani soojuse tõttu tekib El Nino nähtus.
Kas see ka Eesti ilmastikule mingit mõju avaldab?
Juba ongi avaldanud. Miks muidu mais +30 ja juunis +10 kraadi nädalaid järjest?
tundub, et nv-l on väike lörtsivõimalus ning taas võimalus alla 5 kraadisteks päevamaksimumideks?! vaadates isotermi, siis õhumass on vaid 2..4 kraadi soojem kui 17.06.
Sirje Keevallikult on ilmunud üsna palju väga veidraid ja isegi jämedate vigadega üllitisi - kas kõik on vaid ajakirjanike väärtõlgendused? Väga ei usu, sest on õnnestunud näha ka esinemas ja seepärast võib ta selliseid kummalisi asju öelda küll, nt http://www.ttu.ee/ttu-uudised/uudised/arvamus/professor-tavatult-sooja-talve-alguse-toovad-tsuklonid-atlandilt/ (siin kommentaarides on veidi seda lahatud: http://ilmjainimesed.blogspot.com/2014/01/moned-soojad-paevad-ja-seejarel-kulmem.html) ja http://ilmajaam.postimees.ee/1027030/keevallik-toenaoliselt-jaab-sandy-usas-tanavu-viimaseks-orkaaniks (lahatud siin: http://lepo.it.da.ut.ee/~cbarcus/orkaanid.htm) jne, sest neid näiteid on veel ja veel.
Üks väheseid asju, millega tema sõnavõttudes võib täielikult nõustuda, et El Nino tõepoolest Eesti ilma ei mõjuta, vt http://ilm.ee/?512072, sest meil siin määravad ilma, ilmastiku jne Atlandi ookean (NAO), Arktikas toimuv ja Rossby lained läänevoolus, polaarpöörise tugevus, mida väljendab AO indeks jne, otsesemalt saab ilma siduda tsirkulatsiooniga.
Kaudne mõju troopikas toimuval saab olla vaid kliimasüsteemi kaudu, sest see on globaalne. Aga siin toimuvaid sündmusi või olukorda ei saa usutavalt siduda nt El Ninoga, sest pole otsest põhjus-tagajärg ahelat.
Kui tahame otsida mai ja juuni ilmale selgitust, siis pole sel mingit pistmist El Ninoga (või põhjuslikku seost veel ei tunta, kui otsida, siis kaoseteooria abil), vaid pilk tuleb pöörata tsirkulatsioonile ja selle põhjustele.
Wangenheimi-Girsi klassifikatsioonis on Euroopale iseloomulikud kolm tsirkulatsioonivormi: vorm W – tsonaalne tsirkulatsioon, õhuvool läänest; vorm E – poolmeridionaalne tsirkulatsioon, õhuvool idast, kagust ja lõunast; vorm C – meridionaalne tsirkulatsioon, õhuvool põhjast. C-tüübile on iseloomulik olukord, kus Venemaal on tsüklon, Skandinaavias, Põhjamerel antitsüklon; E-tüübi korral on Venemaa kesk- või loodeosas antitsüklon ja/või Kesk-Euroopa kohal ulatuslik tsüklon ja W-tüübi korral on antitsüklon Vahemere regioonis (või meist lihtsalt lõuna pool), nii et Atlandi ookeanilt on tsüklonitele tee avatud.
See, milline tsirkulatsioonivorm parasjagu ülekaalus on, sõltub Rossby lainetest ja polaarpöörise tugevusest. Kui viimane on nõrk, siis saavad areneda suure amplituudiga Rossby lained, mistõttu tavapärane läänevool (tsirkulatsiooni C-vorm) asendub näiteks põhja- või kaguvooluga (vorm E) ja see tähendab suuri anomaaliaid. Skeem vormidest: http://www.upload.ee/image/4116602/vormid.png
AO indeksi tsüklilisus: http://www.cpc.ncep.noaa.gov/products/precip/CWlink/daily_ao_index/ao_index.html - proovige see seostada hiljutiste ilmastiku seaduspärasustega!
Kui soovin rongiga tulla, kui kaugel on kokkutuleku paik rongijaamast, paluks täpsemat infot ?
/---/mistõttu tavapärane läänevool (tsirkulatsiooni C-vorm) - sulgudes viga, peab olema W-vorm.
Jah, märkus rongi osas õige, selle kohta tuleks mingi juhis anda.
millal tallinnas äikest tuleb
Nüüd rongiinfo olemas: http://lepo.it.da.ut.ee/~cbarcus/kokkutulek_2014
Tallinnas võib äikest tulla 23. juunil.
alles
Tuleb oodata, kuni tsüklon tuleb päris Eesti lähedale või kohale, nii et konvergents tugevaim ja siis ka äikeseks soodsad tingimused.
Hiiumaal on see aasta ainult KAKS äikesepäeva olnud.
Laagris on juba 7 äikesepäeva olnud, mõnel pool kuni kaks korda rohkem ja kindlasti on kohti, kus pole ühtegi äikesepäeca olnud. Seega ruumiliselt väga varieeruv.
Ega need juunialguse äikesed mitmel järjestikusel päeval olidki mulle vihjeks, et millalgi tulebki pikk paus, mis veel praegugi jätkub.
See tagantjärele tarkus, sest tuleviku ilma kohta ei saa selliseid asju öelda, nt 2011. a juuni oli pea tervenisti ühtlaselt äikeseline.
Täpselt samamoodi ei saa rääkida ka mingitest vihjetest selle kohta, milline tuleb eesolev suvi, see võib-olla nagu oli 1996. a, kui suvi algas alles augustis, nagu 1998. a, kui oli ainult juunis soe, muidu oli ühtlaselt sajune ja jahe või hoopiski nagu oli 2010. a, kui jahedale ja sajusele juunile järgnes eriti kuum suvi.
Nii et jah - tagantjärele võime kõik kaagutada, et oi, ma teadsin seda, aga tegelikult meist keegi ei tea, võime vaid tegeleda enesepettusega, uskudes, et vat praegu on nii, tean veel paari juhtumit, kui sellisele olukorrale järgnes naasugune ja küllap on seekord ka nii.
Ei ole vaja kohe mõnitada sellepärast. Seda äikesepausi oli juba ette teada ka sellepärast, et Eesti oludes on äike kogu suve vältel mitmel päeval järjest ja/või ülepäeviti äärmiselt vähetõenaoline.
2010. suve stsenaarium on kindlasti välistatud. Aasta-kaks tagasi lugesin, et sellise suve kordumine Eesti oludes on keskmiselt kord iga 400 aasta tagant. Praegu on möödas sellest kõigest 4 aastat. Seega 100x kauem aega peab ootama sellist telkimissuve.
Seega on tunduvalt tõenäolisemad sügisese suve variandid. Mina ise arvan, et 19. mai jääbki tänavuse "suve" ja aasta haripunktiks ning edaspidi tuleb keskmine Eesti suvi. 30+ kraadise kuuma ilmaga on selleks aastaks kõik.
See polnud mõnitus, vaid pigem ikka irooniaga vürtsitatud kriitika (inimesed ei tee naljal, iroonial, kriitikal, paroodial sageli vahet või ajavad need omavahel või millegi muuga segi): selliseid asju tõepoolest ei saa ette teada. Siin lisaks küll irooniliselt, et küll oleks tore, kui ilm nii seaduspäraselt toimiks, sest siis oleks lihtsam ka selliseid asju ette prognoosida. See, et teil kogemata juhtus õigus olema, ei tähenda veel, et nii ongi - veenmiseks tuleb siiski ka mingi statistika vms kokkuvõte ette näidata, sest praegu on tegu ikkagi lihtsalt muljega.
Sarnane arutelu oli 20. juunil Piia Posti, Jaak Jaaguse ja Marko Kaasikuga. Arutelus tõdeti, tegelikult me ei tea üldse seda, milline tuleb nt juuli või august, st ülejäänud suvi. See, millega ilmatargad tegelevad, nimetati religiooniks (nimetaks pigem parareligiooniks kui üldse). Samas tuleb endale aru anda, et on väga palju sellist, mida looduse kohta ei tea ja seepärast ei pruugi pikaajaliste usaldusväärsete prognooside tegemine alatiseks jääda lootusetuks. See huvitav teema tuleb 19. juulil kokkutulekul ka arutamisele.
Kui tulla tagasi teie arvamuse juurde, siis ikkagi ei saa pidada seda põhjendatuks - kus te teate (või võite nii kindlalt arvata), mis järgmise kahe kuu jooksul võib tulla? Loomulikult võib kogu ülejäänud suvi tulla suhteliselt jahe ja sajune nagu juhtus nt 1998. aastal, aga võib tulla ka mõni väga kuuma ilma periood. Loomulikult võib 19. mai näitaja jääda aasta kõrgeimaks, aga võib ka mõni veelgi kuumem päev tulla, rääkimata sellest, et võib tulla lihtsalt mõni kuum päev. Kui te pole tähele pannud, siis Eesti ilm pole nii reeglipärane nagu näiteks troopikas. Tsirkulatsioon võib paari päevaga oluliselt muutuda ja siis muutub ka ilm - mõelgem kasvõi viimase kahe kuu peale!
See 400 aastat, mida mainisite, on 2010. a sarnase suve arvatav tagatusperiood (return period). See on statistiline näitaja, millega väljendatakse seda, kui sagedasti mingi sündmus võib toimuda. Selle eelduseks on mingisugune andmestik, mille põhjal siis seda arvutada. Tagatusperiood ei ole tegelikult mingi fikseeritud näitaja ega viita mingile perioodilisusele või korrapärale nagu võib ekslikult just inglisekeelsest terminist arvata.
Alusetu on väita, et midagi sellist ei saa juhtuda, sest oletatav "norm" on täis või et liiga lühike aeg on möödas. Mõelgem näiteks 2010. ja 2011. a suvede peale - mõlemad olid tervikuna sama kuumad, vt http://novaator.ee/ET/kliima/suvi_kordas_soojarekordit/. Kui üks selline suvi (praegu räägime vaid keskmisest temperatuurist) on nt 19. ja teine 20. sajandil, siis saame tagatusperioodiks väga jämedalt hinnates 100 a. Kui aga juhtub nii, et kaks suve järjest on sama kuumad nagu juhtus, kuid 200 a vaatlusrea jooksul rohkem seda ei juhtu, saame jälle tagatusperioodiks 100 a.
Kindlasti on vale arvata, et ei saa juhtuda seda, teist või kolmandat - tõenäosuste maailmas saab ikka juhtuda. Mitte miski ei takista mõnel kuuma ilma perioodil vahele kiilumast, isegi kui üldiselt on jahe ja sajune, hea näide 2012. a suvi. Mitte miski ei garanteeri seda, et tsirkulatsioon ei võiks ootamatult muutuda, nii et tuleb mitu palavat nädalat järjestikku. Teie esitatud välistav loogika ei toimi atmosfääri puhul. Kui leiate mingid seaduspärasused tsirkulatsioonis, alles siis saate enda arvamusele juba tugevama aluse.
mitu äikesepäeva oli 1998 eestis ja mitu sellest tallinnas
1998. aastal oli Harkus 15, Tõraveres 23, Narva-Jõesuus 21, Lääne-Nigulas 15 ja Vilsandis 10 äikesepäeva (mõned valitud kohad).
Paar mõtet veel pikaajaliste prognooside kohta. 20. juuni kohtumisel ütles Marko Kaasik, et nt analoogaastate põhjal on täiesti mõttetu püüda midagi prognoosida, pigem vaadata siis juba klaaskuuli. See on ka põhjuseks, miks analoogaastate meetodit enam ei kasutata - selle mõttetusest on lihtsalt aru saadud. Siiski arvan, et tegu on huvitava võimalusega ja miks mitte otsida statistilisi korrelaate. Paraku usaldusväärsusega on nagu on.
Üks tuttav ütles sarnase ilmaprognoosimise jutu peale nii: "Jah, ainult nö. tehnilisele analüüsile ei saa toetuda, eriti veel, kui kasutada analüüsiks nii lühikest perioodi et mingeid kinnitatud seaduspärasusi ei ole seal näha... Need on need inimesed, kes aktsiaturgudel oma rahast ilma jäävad: "graafik on ju viimase 2 päeva jooksul tõusnud 10%, eelmine kord kui tõusis, oli sama seis terve nädala ennem kui stabiliseeruma hakkas, järelikult tasub kogu raha eest seda aktsiat osta, sest 5 päeva veel kindlasti toimub tõus". Tegelikult tasub vaadata ka nende tõusude ja languste põhjuseid, mitte ainult graafiku ajalugu. See ei näita midagi, et kunagi ammu oli sarnane olukord.
Kui just mingit salajast siseinfot ei ole, siis pole võimalik pikalt ette ennustada... Ilma kohta muidugi on seda salajast siseinfot veel keerulisem omandada kui mõne firma kohta."
Mingil hetkel oli entusiasm üsna suur, mistõttu huvitusin ka sellest, aga paraku tuli ikka ja jälle pettuda. Siinset ilmastikku on tulevikus püütud ära aimata ka nt NAO indeksi alusel, kuid selle kohta ütleb P. Post järgmist: "NAO faas mõjutab tugevasti Euroopa talvi, seega 6-kuulise ennustuse puhul oleks tegemist äärmiselt vajaliku sesoonse ennustusega. Kahjuks on NAO suure varieeruvusega (müraga) kesklaiuste nähtus ja ka parimad ennustused ei suuda hõlmata enam kui 10% selle aastatevahelisest muutlikkusest.
David Stephenson ennustust võib lugeda: http://www.met.rdg.ac.uk/cag/NAO/Forecasts.html."
Postita kommentaar