13. mai öö oli vihmane. Ida-Eestis oli sadu tugev, saared aga jäid hoopis sajuta. Sademeteta kohtades tekkis ka udu. Lõunatsüklon taandub üsna kiiresti põhja ja selle mõju kestab vaid ööpäeva jagu, hoides ilma jaheda ja sajuhoogudega. Nii tuleb tänagi sooja sarnaselt eelmistega kuni 15 kraadi ja vähemalt Ida-Eestis veel väga sajune.
Pärast lõunatsükloni mõju kadumist pääseb mõjule üsna jaheda õhumassiga kõrgrõhuvöönd. See peaks tooma juba kuivemad ja päikeselisemad ilmad, ehkki päris selget ilma vaevalt et on loota. Kuna päikest peaks rohkem olema, siis on päeval küll kevadiselt soe, aga öösel on öökülma tõenäosus üsna suur.
Aja jooksul peaks Venemaal kujunema märkimisväärne antitsüklon, mille lääneservas jõuab kohale järjest soojenev õhumass. Sel juhul võib nädal lõppeda juba suviselt sooja ilmaga ja on ka äikesevõimalus.
Kui tendents jätkub, siis jõuab nädala alguses kohale kuum õhumass.
Kuuma õhumassiga seoses on ka äikesevõimalus suur, http://www.wetterzentrale.de/topkarten/fsavneur.html.
12. mai ööseks taandus sadu põhja. Niiske õhumassi tõttu püsis ilm siiski pilvine ja päeva jooksul suurenes taas vihma võimalus. Kuni õhtuni püsis sooja frondiga seotud laussajuala peamiselt idapiiril, eriti aga kagunurgas. Mõnel pool arenesid rünksajupilved. Sooja oli eilsega sarnaselt valdavalt 10-15 kraadi.
Õhtul on oodata tugevamat sadu, kuid see puudutab peamiselt Ida-Eestit, sest mööda idapiiri liigub põhja väike tsüklon. Ka 13. ja 14. mai võib veel üpris sajune olla, väike võimalus on äikeseks.
Nädala keskel on oodata tsüklonite nõrgenemist ja ilma paranemist. Nädala teisel poolel tugevneb arvatavasti esmalt kõrgrõhuvööndi, hiljem lõunatsükloni mõju. Kuna esmalt jääb Eesti üsna jahedasse õhumassi, siis on ka sooja igal juhul alla 20 kraadi. Nädala lõpus võib kahe rõhkkonna vahel Venemaalt kuum õhumass Läänemere äärde jõuda. Sel juhul suureneb äikesevõimalus.
GFS mudeli stsenaarium, http://www.wetterzentrale.de/topkarten/fsavneur.html. Sellega väga sarnane on Euroopa mudeli pakutav variant. Viimane näitab siiski pisut tugevamat antitsüklonit ja hiljem tsükloni saabumist või tekkimist Baltikumi kohale.
Järgmine GFS mudelijooks korraks tühistas Venemaal kuuma õhumassi otsese kohalejõudmise, aga seejärel taastus endisel kujul.
10. mai konvektsioon ja äike Jõgeval:
Kairo Kiitsaku fotod
11. mai öösel jätkus paljudes kohtades väga vihmane ilm. Lääne-Eestis, kus sademeid polnud, tekkis udu. Vastu hommikut taandus sadu tasapisi põhja ja kirdesse.
Uus sadu ei lase enda aga kaua oodata, sest edelast läheneb uus lohk. Äikesevõimalus on eilses oluliselt väiksem, ehkki mõnda kollet välistada ei saa. Uuesti on äikesevõimalus suurem 13. mail. See võib Ida-Eestis kujuneda väga sajuseks, sest mööda idapiiri liigub põhja süvenev poollõunatsüklon. See kannab endaga sooja ja niisket õhumassi.
Nädala teisel poolel peaks tsüklonite mõju siiski vähenema ja ilm muutuma kuivemaks. Selleks ajaks on ilmselt küll kõik kohad piisava vihmaga kastetud. Edasine oleneb antitsüklonist. Mudelid on arvutanud selle tekke Eestist põhja poole, mis tähendaks esialgu mõõdukalt sooja ilma (selge ja vaikse ööga on öökülma võimalus), kuid aja jooksul lisandub Venemaalt soojust ja nii võivad pärast kuu keskpaika tulevad päevad tulla suvise soojusega.
Nagu kommentaarides on mainitud, siis tegu on üsna pikaajalise detailse prognoosiga ja sellised ei toimi keskmistel laiustel eriti hästi. Seega, tasub veel käsitleda üksnes hüpoteetilise võimalusena.
GFS öine väljund näitab ikka idapoolt saabuvat leitsakut, http://www.wetterzentrale.de/topkarten/fsavneur.html.
Kommentaarides on esitatud kriitika, miks kogu aeg võrreldakse GFS ja Euroopa mudeleid. Alternatiivseid võimalusi võib alati pakkuda, aga siis võiks põhjendada, mis on selle eelised. Ei sobi põhjendus, et üks stsenaarium juures, sest see pakub vaid võimaluse valida maitsele sobiva prognoosi, millel ei pruugi sisulist tähendust olla.
10. mai ööseks taandus suurem sadu, kuid kohatised vihmahood jätkusid, Kagu-Eestis oli äikest. Kuna õhumass on väga niiske, siis arenes mitmel pool Lääne-Eestis udu.
Hommik on niiske ja udune. Päeva jooksul tekib tõenäoliselt paljudes kohtades rünksajupilvi ja mõnel pool on äikest. ESTOFEX on Eesti eraldi ära märkinud kui hiidrahe- ja tornaadoohtliku alana, vt http://estofex.org/ (arutelus). Selle põhjuseks on tsüklonaalse keerise sattumine Eesti kohale, kus on võrdlemisi suur pööriselisus (see on vajalik tornaadode tekkeks) ja see kattub ka labiilse õhumassiga. Suurim oht on Peipsi ümbruses.
Äikesekolded varasel pärastlõunal, sat24.com/en/bc
Hiljem koondus äike Peipsi ümbrusesse, sat24.com/en/bc.
10. mai äikesepilte Simunast. Kell 13.30 paiku saabus selline teade: hetkel on Orikülas, Vändra vallas korralik äike koos sahmakatega. Mõned pildilt Laupalt Järvamaalt:
Kell 13.39 ja 13.48, Tarmo Hermanni fotod, luba küsitud.
Äike Järvamaal Raukla külas:
Kell 12.56 ja 13.46. Autor nägi ka välke. Angela Otsalti fotod, luba küsitud
Äike Pangodis:
Esimesed hommikul kl 10 paiku, viimane kl 14.47. Autor nägi ka rohkeid välke. Eero Hermanni fotod, luba küsitud
Laagrisse jõudis nõrk äike kl 18 (kõmistas pisut pilvedes):
Edasine ilm. Äikesevõimalus säilib ka järgmistel päevadel, kuniks Eesti jääb läänetsüklonite mõjusfääri. Nädala jooksul peaksid siiski tsüklonid hääbuma. See võib tähendada antitsükloni teket ja jälle kuivema perioodi algust. Mudelid on näidanud jahedat algust, kuid edaspidi ilma soojenemist kuni möödunudaasta leitsakuni välja. Eks ole näha, kas tõepoolest läheb nii või siiski mitte.
Jahe algus, aga kuum lõpp - eks näis, http://www.wetterzentrale.de/topkarten/fsecmeur.html.
9. mai äikest õnnestus eemalt ka vaadelda, millest mõned pildid:
Ennelõuna Laagris: konvektsioon hakkab arenema.
Äikeseeelsed pilved 13.41 Kose lähedal
Vahel ilmuvad enne äikest sellised kihtrünkpilved. See näitab, et konvektsioonivoolud ei ulatu veel äikese tekkeks piisavalt kõrgele ja lagunevad tõkkekihtide toimel. Kell 14 Kesk-Eestis
Taamal on juba rünksajupilvi, millest arenes äike.
Tohutule rünkpilvele ilmus tipploor. See arenes hiljem äikeseks (14.27 Põltsamaa lähedal)
Umbes sel hetkel ilmusid ka välgud.
Peatselt ilmus metsa tagant välja üks kiiresti kasvav rünkpilv.
Kell 14.43 Tartusse jõudes äikese tagalas
Tartu kohal oli ka mamma näha.
Võimas rünkpilv, mis võib-olla äikese algeks (Tartus).
9. mai öösel jõudsid rünksajupilved Lääne-Eestisse ja liikusid tasapisi ida poole. Äikest oli hommikul Narva-Jõesuus. Ka päeval püsib ilm muutliku pilvisusega ja hoovihmade tõenäosus on suur, eriti sisemaal. Vaatamata pisikesele äikesevõimalusele (ESTOFEXi järgi alla 15%, http://estofex.org/) oli kohati pärastlõunasel ajal ka äikest (vt allpool).
Päeva jooksul lähenes Läänemere idakaldalt Eesti poole väga võimas laussajuala, mis on seotud uue lohu või osatsükloni tekkega. Laussadu jõudis lõuna paiku juba Liivi lahele ja laienes kirde poole. Õhtuks see taandus.
Rünksajupilved 9. mai öösel Lääne-Eestis nähtuna radaripildil, http://www.emhi.ee/inc/other/radaripilt.php?j=sur&v=1.
Hommikune äike Narva-Jõesuus, see eemaldus kirdesse, http://sat24.com/en/bc.
Pärastlõunal oli äike peamiselt Järvamaal, http://sat24.com/en/bc.
Varaseks pärastlõunaks arenesid Pärnumaal üsna korralikud rünksajupilved, hiljem oli kohati äikest, http://www.emhi.ee/inc/other/radaripilt.php?j=sur&v=1.
Järgmistel päevadel püsib läänetsüklonite mõjul keskmiselt soe ilm ja sagedased on vihmad (nii laus- kui hoovihmad). Temperatuur ilmselt 20 kraadini ei ulatu ühelgi päeval.
Väga karmi lõunatsükloni variant mõne päeva pärast on ära langenud, ehkki Euroopa mudelis on see mingil määral veel sees. Küllaga näitab see pärast mai keskpaika väga sooja ilma. See oleks seotud Musta mere äärest saabunud troopilise õhumassiga.
8. mai öösel jõudsid paksemad pilved ka põhjarannikule. Alates Liivi lahelt (Edela-Eestist) hakkas lausvihma sadama ja sadu levis kirdesse. Pilvise ja sajuse öö tõttu oli sooja valdavalt 5...9°C, ainult Virumaal, kuhu paksemad pilved jõudsid kõige hiljem, langes veel alla 2°C (Narvas).
Hommikuks jõudis suurem sadu juba idapiiri taha. Päev tuli kagumaakondades juba soojem eilsest ja nii tõusis temperatuur seal ka üle 15°C. Õhtupooliku selgines suures osas mandri lääneosast taevas ja saartel tekkis udu.
9. mail jõuab kohale tsükloni idaservas soojem ja niiskem õhumass, mistõttu hoogsadusid on rohkem ja võimalus on ka äikeseks. Suurim äikesevõimalus paistab olevat 10. mail, kui osatsüklon või lohk liigub üle Eesti ja viib kaasa kõige soojema õhumassi.
Uuesti on soojemat õhumassi oodata 12.-13. mail. Euroopa mudel on arvutanud märkimisväärse lõunatsükloni tekke, mis võib tuua rohke saju ja kui Eesti jääb selle sooja sektorisse, siis ka sooja üle 20°C. Hetkel on siiski selline stsenaarium veel väga ebakindel.
Euroopa mudeli pakutud lõunatsükloniga stsenaarium, http://www.wetterzentrale.de/topkarten/fsecmeur.html.
Suurepärane 22-kraadine halo 7. mail Kehras, Magnus Heinmetsa fotod.
Järgneva ööpäeva jooksul ilm muutus. Juba 6. mai õhtul jõudis kauge läänetsükloni idaservas ülemiste pilvede mass saarteni. Mandril tuli öö siiski kõrgrõhuvööndi mõjul enamjaolt selge ja vaikne, mistõttu külma oli kuni 6,2°C (Jõhvis). Päeval tihenes pilvisusekõikjal ja ida-kagutuul tugevnes. Siiski, põhjarannikul jäi päike pea kogu päevaks paistma, sest taevast katsid vaid ülemise kihi pilved ja imetleda võis halode vaatemänge. Sadu jõudis päeva jooksul lõunapiirile, kuid oli üksnes kohatine. Kuna tegu on aktiivse osatsükloniga, mis kannab sooja ja niisket õhumassi, siis on oodata ka märkimisväärset sadu (5-10 mm).
9. mail on oodata paljudes kohtades juba sooja 15°C ja rohkemgi. Endiselt püsib äikesevõimalus. Soe ja niiske ilm püsib ilmselt mitu päeva, arktilise õhumassi tagasipöördumist pole ette näha.
Sooja õhumassi kandva lohuga seotud pilvemass 6. mai õhtul, http://sat24.com/en/scan.
140 kommentaari:
tallinnasse äikest vist enne juunit küll ei tule, sest selline soe toob briisituule, mis erodeerib konvektsiooni.
õnneks juhtvoolu suund siiski peaks soosima põhjarannikul äikest. loodame et tuleb!
Jah, sisemaal tekkivad pilved jõuaksid kindlasti kohale.
No tore. Läti ja Leedu saavad jälle äikest ning Eesti mitte.
Eestile ei prognoositud tänaseks äikest, seepärast kahju ei ole sellest. Seal on tsükloni soe sektor - soe õhumass on labiilne.
Misest et ei ennustatud. Eesti Eurovisiooni finalli ei saanud, siis võiks vähemalt äikesevisioonile saada. Erinevalt teistest maadest pole sinnagi saanud.
Eestis pole äike enne mai algust või keskpaika tavaline, nii et mis siin ikka viriseda. Eelmisel aastal tuli ju esimene märkimisväärne äike ka alles 9. mail (enne polnud vist ühtegi äikesepäeva või olid need väga nõrgad), kuid arvestades äikeseklimatoloogiat, siis on see tegelikult tavaline aeg.
Läti-Leedu on lõuna pool, kuhu jõuab soojem õhumass varem ja sagedamini. Mis puudutab viimaseid Soome äikeseid, siis need on seotud külma õhumassiga, Soome on põhjapoolsem riik ja seal ka õhumass enamasti külmem, nii et rünksajupilved olid enam-vähem sama sooja aluspinna arvelt võrreldes Eestiga külmemate tippudega ja ehk ka veidi kõrgemad, nii et mõni välk tekkiski.
Millal eestis suurim äikesevõimalus ?
Klimatoloogiliselt juuni keskpaigas ja juuli teisest poolest augusti keskpaigani, vt siit 16. slaid: http://www.emhi.ee/data/files/yritused/meteopaevad/2012/Enno2012.pdf
Aga praegusest ajast rääkides 10. mai pärastlõunal ja õhtusel ajal.
Miks just siis ? Miks.soome lahel nii tugevad sajud, radar punane kausa testbedi oma.
Kus täna hoogsademeid oodata ?
see 10 mai äike tuleb raudselt idaeestis.
Kes kaarte uurivad, küsimus, kas 22.mai soojalaine tulek ikka jõus. Mõtlen seda ligi 30 kraadist ?
Kust saaks vaadata emhi radari (harku v sürgavere) pikemat ajalugu?
Pikem ajalugu on siin: http://www.ilm.ee/kola/pildid/EMHI_Radar/, kuid seal on katkestusi. Peep on tahtnud selle korduvalt ära kustutada, sest tema arvates keegi ei kasuta seda, võtab vaid serveriruumi. Soovitatav oleks huvilistel aeg-ajalt kirjutada peep@ilm.ee, et nt tänada sellise arhiivi eest ja et oluline, et säiliks jne. Ei pruugi ju olla igal ajahetkel Peebu juures, kui tuleb jälle mõte, et kustutame ja siis ära seda hoida.
Aktiivse sooja frondiga, eriti kui soe õhumass on niiske, on ikka tugevad sademed (boonuseks, kui tegu on anafrondiga, vt http://www4.ncsu.edu/~nwsfo/storage/training/jets/anafront.html).
22. mai kohta pole midagi teada, liiga kauge aeg.
Kas täna öösel ja homme päeval ka Tallinnas hoovihma.oodata. kui jah, kui tugevat ?
arktilise õhumassi sissetungi on ette näha ning algab 14/15.05 juba.
@ jüri 8. mai 2014 0:15
aga miks mitte juuni lõpus ja juuli algul? päike peaks siis ju veel tipptasemellähedaselt soojendama.
Kui homme on samasugune pilvisus ja uduvihm nagu täna, siis ei tule mingit äikest - hea kui nõrk hoovihmgi tuleb.
Aa, kui küsimus oli klimatoloogilise jaotuse kohta, siis seda ei osata seletada. Jaanipäevajärgne miinimum on kõikides jaamades väga selgelt olemas, nii et artefakt see pole. On püütud selgitada juhusliku jaotusega (pikk andmerida, ei ole usutav põhjendus), tsirkulatsioonirežiimi muutumisega, sest äikeserohkus on keskmistel laiustel väga tugevalt ära määratud tsirkulatsiooniga (see ei loe, et päikeselt saabub jaanipäeva paiku kõige enam kiirgust; selgitus võib-olla usutav, aga siis tuleb see kuidagi näidata, nö tõestada) ja kolmandana seda, et kevadel ja suve hakul on ülekaalus frontaalsed või selgelt sünoptiliselt forsseeritud äikesed, aga südasuvel ja suve teises pooles on õhumassisiseseid äikeseid oluliselt rohkem, seega miinimum oleks seotud siis frontaalsete ja õhumassisiseste äikeste vahekorra muutusega, kusjuures siingi võib-olla oluline tsirkulatsioonikomponent.
Päikese aktiivsusega pole keskmistel laiustel äikeserohkus üldse seotud, ainult troopikas on selline seos mingil määral võimalik leida (Pinto Neto et al., 2013).
Kuna praegu on oluline sünoptiline olukord, siis pilvisus ei loe niipalju. Frontide läheduse või konvergentsijoonte ümbruses võib konvektsioon areneda nii eelnevalt selge kui pilves ilmaga.
Täna pole Tallinnasse hoogsademeid oodata, aga hommikupoole ööd on see võimalik, samuti hommikul.
Arktilise õhumassi sissetungiks peaks Eesti jääma tsükloni tagalasse või antitsükloni idaserva. GFS mudel näitab teoreetilist võimalust alles 16. mail, aga jällegi, nii kauge aeg, et olukord võib prognoosis osutuda vastupidiseks (troopilise õhumassi sissetung).
"Täna pole Tallinnasse hoogsademeid oodata, aga hommikupoole ööd on see võimalik, samuti hommikul."
nii et homme päevane äikesevõimalus on põhjaranniku huviliste jaoks järjekordne "kustutatud lootus"? st, et labiilne õhumass liigub homme hommikuga üle juba?
Ega see äikesevõimalus nt Ida-Eestis ka pole teab mis kõrge, aga suurem jah, kui nt lääne pool. Kui vaadata seda, mis toimub edela pool, siis on näha, et õhumass on labiilne ja see liigub järgneva ööpäeva jooksul üle Eesti.
Kas homme on suurem äikesevõimalus, kui laupäeval?
homme on läänepool suurem kui laupäeval, laupäeval idapool suurem kui homme.
Tundub, et see õhumass tuleb liiga vara. Saabuks 6..10t hiljem, siis oleks äikeseoht kõikjal üsna suur. Miskipärast tundub, et homme on Ida-Eestis tunduvalt suurem äikeseoht kui läänes, mitte õigepisut, nagu GFS näitab..
Saaremaal on juba rünksajupilved kohal. Kihutavad kirdesse.
millal Tallinnase on äikest oodata
@ 8. mai 2014 21:20
isegi 12 tundi hiljem....või hoopis ka varem.
Millal Tallinnas aikest oodata ? Tean äratuskella panna kui öösel.
Jüri, palun anna teada siin siis mu vastus..arvesta lähimat kolme päeva, koosta iga päeva kohta eraldi prognoos palun :)
@Tallinn
Rünksajupilved on jõudnud juba Lääne-Eestisse ja varsti on Tallinnas. Aga äikest nendega ei tule.
Eks neid prognoose saab jõudumööda ikka koostada. Muidu täna on suurim sisemaal, homme (10. mail) aga Ida-Eestis.
Kust need tänased ja homsed hoovihmad peaksid tulema? Vool ju lõunakaarest, kas need vihmad mida pole peaksid Tallinna ka jõudma juhul kui neid siiski tuleb? Kuidas äikesega.
Vvabanda, et uurin nii palju, ei tunne veel eriti meteoroloogiat aga tahan tundma õppida seepärast uuringi :)
täna on nii palju keskmise kihi pilvi + hatakpilvi (saku), et siin küll äikest ei tule, sest need pilved pärsivad konvektsiooni.
lisaks kihutab meie poole uus lauspilvisuse ala poolast/leedust.
Need öised rünksajukad liikusid just vastupidisel ajal üle Eesti. Öösel kella 1..6 vahel. Oleks samad kellaajad, ainult et pärastlõunal, siis olnuks kindlasdi neis pilvedes äikest.
Loodus justkui ei tahagi siia äikest. Isegi kui õhumass võimaldab, siis sätib meelega vale ajastuse :D.
Täna oli äikest juba Eesti kirdenurgas (Vasknarvas); Laagris on näha tugevat konvektsiooni. Seega eeldused äikeseks on olemas, kui vaid õhumass on piisavalt labiilne.
Nonii Põhja lätist liigub Lõuna-Eesti kohale selgema taevaga ala. Samal ajal on selle tagalas niiskem õhumass mis päraslõunal 4 ajal peal liigub. Rünksajupilved peaksid saama energiat tugevalt soojenenud aluspinnalt, niiet olgem valmis äikesteks.
Kas ka Tallinnas võib äikest tulla ?
lol
Arvestagem ka sellega, et (lõuna)edelast kiirustab siia ühtlase paksu pilvemassiga laussajuala, niiet äikest - ning isegi hoovihma - ei pruugigi tulla!
Jüri, kas tallinnas äikest tuleb? Kui tugev sadu meile tuleb ?
@ 9. mai 2014 11:54
ei tule.
sadu on laussajuna ja mõõdukas. (algab kella 16..17 ajal)
Harjumaal on küll rünksajupilvi, http://testbed.fmi.fi/, samuti vaadeldavad, aga äikese võimalus on väike, sest õhumass peaks labiilsem olema.
Pärnu kandis jube tugev radarikaja, sürgaverel kollane
Üldsr hakkabad radarikajad tugevaks minema. Miks. Millest see tingitud.
See on nii sünoptilistel põhjustel - kui areneb uus front, lohk või tsüklon, siis see põhjustab ka konvektsiooni tugevnemist.
Kesk-Eesti (R-Allikust-Aravete Amblani) sai päris tugeva sajuala osaliseks, oli ka korralikult välku ja müristamist. Viimati uputas niimoodi vist eelmine suvi. Äge :). Maa sai korralikult kastetud.
See äike on postituses ka fikseeritud.
mis kellaajal see äike oli?
saku tumedaim pilv oli kella 15:30 ajal ja tuli just keskeesti poolt!
õues on juba nii hämar, et nagu kellad taas talveajale krutitud! las kallab, annabki edaspidiseks rünksajukatele palju toidet see niiskusest tulvil maapind!
No minu kodukohas Kesk-Eestis hakkas peale ca 15:45-16:30. Kolm välku ja pauku olid peakohal päris tugevad. Ülejäänud müristamine oli eemal, aga tuntav, et koer tuppa kinni panna tuli. Aga vihmasadu oli meeletu. Nagu ämbrist! :)
vedas, olid ilmaloto dzäkpoti võitja :)
Tallinnas oli episoodilist müristamist kuulda vahemikus 15.55-16.30. Olin just paduvihma ajal Viru Keskuses.
Tänane ilm meenutas 2013. aasta septembrilõpu ilma, kui algas klimaatiline sügis.
kas tallinasse tuleb veel hoovihmasi täna ? Jüri
kas täna öösel tuleb Tallinnas äikest
Mulle meenutas tänane laussaju ala seda õhtut kui eetrisse läks sajandi armastus :D
Jüri, kuidas homme Tallinnas äikese ja hoogsademetega ?
oleneb pilvisusest, kui homme madal pilvisus nagu nt 08.05, siis ei tule
Hirlam mudel ennustab homme~Eestis kohati 25 mm sademeid !
Palju paanikat on põhjustanud Facebookis toimuv: 9. mai õhtul hakkas Facebook väitma, et äikese- ja pilvehuviliste gruppe enam pole. See on mingi Facebook'i rike ja kaob arvatavasti hommikuks iseenesest.
Küsimused eespool: varsti on pildid äikesest eemal ja äikeseeelsetest pilvedest ka postituses.
Öösel pole enam märkimisväärseid sademeid oodata (Lõuna-Eestis ehk on hoovihmu). Küll aga peaks päev tooma uued hoovihmad ja kohati ehk ka äikese.
Kas ka Tallinnas ?
ei, sest tuul on merelt ja üsna tugev:
http://www.emhi.ee/hirlam/eta/eesti_tuul/eesti_tuul14.png
kas Tallinnas tuleb täna äikest
@ 9. mai 2014 23:14
vb abiadminid panid pidu ja olid täis peaga feissbuukis ja tegidki siis seda, mida ei tohtinuks..
@ 10. mai 2014 10:54
ei tule, sest pilvisus on väga sarnane eilsele. heal juhul tuleb hoovihma, millele õhtul järgneb laussadu.
äike tekiks rünksajukatesse siis, kui oleks nende vahel selgem taevas, mille kaudu päike aitaks aluspinda soojendades tõusvaid õhuvoole kiirendada.
praegusel juhul on äikeseoht sama suur nii merel kui idaeeestis, sest külm maapind on sama mis merigi.
ka radar kinnitab, et lauspilvisuse korral pole vahet, kas meri või maismaa.
eile õhtupoolikul olid võimsamad rünksajukad nii järvamaal kui ka soome lahel.
Paluks lapsikuid ja rumalaid kommentaare vältida. See pole koht, kus enda idiootsust demonstreerida. Facebookist kadus kümneid gruppe teadmata põhjusel ja pole need seni tagasi tulnud.
Jälle kordub see totter mantra, et äike ei tule pilvise ilmaga - tuleb küll, see on üsna tavaline olukord. Nii eilne kui tänane on selle suurepärasteks näideteks.
Tallinnani jõuab kindlasti hoovihm, aga võib-olla ka äike. Rünksajupilved on igatahes põhjaranniku poole teel.
jah, küll näinud, et pilves ilmaga äike tekkinud, samuti on äike üsna tavaline ka öösel, kui päike ei soojenda.
Jah, seda ka, et öösel on äike üsna harilik. Nii öisel-hommikusel ajal kui pilves ilmaga on äikese areng seotud ikka frontide ja konvergentsialadega.
aga jüri kurvastuseks ütlen, et äike tln-sse ei jõua. sat24 näitab (toetades ühtlasi mu eelmist kommentaari), et äikesega rünksajukad on seal, kus on selget taevast rohkem.
mujal piirdub asi lihtsalt hoovihmaga.
lääneeesti rünksajukad on hajunud :(. küllap ka see kuramaa äike hajub liivi lahel.
Äike kogub jõudu ja küll see jõuab ka...kuhugi. Eks näis, kas see Lääne-Eestis on nüüd tegu äikeseeelse selginemisefektiga või mis.
ja kuramaa äike on hajunud. ilmselt see lääneeesti selginemine on tingitud sellest, et õhuniiskus väheneb või hakkavad domineerima laskuvad õhuvoolud või hoopis a.tsüklonaalne mõju suurenemine. homme enne õhtust laussadu on oodata vihmapausi.
ja kui äikeseeelne selginemine, siis nüüd on hilja juba. selginema oleks pidanud juba hommikul - nagu nt peipsi taga, kus ka suurimad äikesed.
peipsi juures oli hull äike radari pealt tundus
kas Tallinnas tuleb äikest
Ei tule.
Kella 18 paiku kõmistas Laagris küll, pildid ka nüüd postituses.
Kuu keskpaigast eelmise aasta leitsak? Ei, tänan.
Mingit leitsakut ei tule, unustage see GFS juba.
loogiline ju et sooja veebruari, märtsi ja aprilli järel tuleb külm mai.
Just.
GFS on jah unustatud. Leitsak tuleb Euroopa mudeli järgi.
Aastad pole vennad - kui eelmisel aastal eelnes sellele hiline talv ja külm kevad, siis seekord ülivarane ja soe kevad. Selline on loogika.
Soe kevad on lõppemas ning algab jahe suvi.
------------------------------------------
Saksamaa lauspilvisus peaks homme päevaks juba Eestis olema.
kuidas täna öösel Tallinnas äikesega on
nigelad, sest sobivaid tingimusi pole äikeseks.
Euroopa mudel on veel hullem. Võrrelge selle 16.mai väljavaadet(mille Te ise varem postitusse lisasite) praegusega ja üllatuge.
jah, võrrelge teisi mudeleid ka. ma ei saa aru, miks jüri ainult euroopa ja gfs mudelit võrdleb.
Nädal ette väljavaateid lisada on täiesti kasutu. Hellitate sellega ainult inimeste lootusi ja tulemus on suure tõenäosusega pettumine, sest enamasti lähevad nii kauged prognoosid mööda. Seda enam, et tegemist on leitsakuga. Küll nähtud.
Jahe suvi tuleb indeeeeeeed, pärast sellist sooja kevadet.
miks so sure oled, et jahe suvi tuleb
Sest soe kevad on.
Kui keegi räägib teistest mudelitest, siis võiks ta mainida ka midagi, mida ta silmas peab, muidu on see samasugune tühi loba nagu nädalane väljavaade. Milleks külvata segadusse veel segadust? Et varjata oma teadmatust?
Ühes varasema postituse kommentaaris oli pikem vastus nn teiste mudelite kohta. Mis eeliseid need annavad? Isegi kui keegi nimetab enda arvates alternatiivseid mudeleid, siis võiks ta välja tuua selle eelised. See, et mõni teine mudel pakub mingit teist arengustsenaariumit, pole mingi eelis, vaid annab võimaluse valida enda maitsele sobiva prognoosi/väljundi.
Mis puudutab kriitikat selle leitsaku osas, siis selles osas õige, et jutt vähemalt nädalast ajast ja me ei saa rääkida mingist usaldusväärsusest keskmiste laiuste ilmaprognoosis (troopikas on olukord teine). Muide, Euroopa mudelis ei ole see leitsak kuhugi kadunud, aga see võib ära kaduda.
Eelneva aastaaja ilmastik ei määra järgneva aastaaja ilmastikku, sest tsirkulatsioon on looduse väga muutlik komponent ja võib nädalate jooksul mitmeid kordi muutuda, aga vahel ka püsida. Mingeid statistilisi korrelaate võib aastaaegade vahel muidugi otsida ja seda on juba vanarahvaski püüdnud teha.
Oi mõnede mõtlemine on ainult ühes kinni- leidsin sellise kommi:
-"Samal ajal salaja on jälle puistatud taevas keemiapilvi täis ja päike ei tõuse. Õues sajab hapet ja valitseb pimedus. Seda teeb ameerika spetsiaalne väeliik, külvab ma mõtlen."
Ja siis kui päike tõuseb säravsinises taevas -on sinist värvi "külvatud" ?
Tule Ansipp appi !
kahjuks jah selliseid keemiadebiile leidub
13.05 enam äikesevõimalust ei ennustata. Küll ka see 17..19 mai äikeseoht kaob.
hoovhma täna ei tule, sest on sama pilvisus, mis 08.05.
Soome edelaosas on tänu selgema taevaga alale arenenud üsna võimsad rünksajupilved - Testbedi radarikaja on juba punane.
Ain Kallisega kahasse ilmus viimases Horisondis selle vandenõu ja teadusliku vaatenurga kohta pikem artikkel (15 lk oli vist küljendatud versioon). Ühtki vandenõuteooriat ei saa ümber lükata, kuid saab näidata seda, kas argumendid on usutavad/tõsiseltvõetavad või mitte.
Kui taevas on ebaharilikud sinised, siis on neid, kes arvavad, et sinistest mürkainetest on moodustatud vastav ekraan, mis peaks midagi tegema. Seda nähtust inimeste psüühikas kutsutakse ka sinise taeva patafooriks.
Patafoor on laiendatud metafoor ehk tegu on kujundiga, mis asub metafoorist sama kaugel kui too omakorda tegelikkusest. See tähendab, et tegelikkuse tõlgendus iseseisvub ning loob enda ümber uue kujutlusmaailma, millesse suhtutakse kui tõelisse. Nii võivadki kujuneda veidrad maailmavaated, milles olijad suhtuvad sellesse kui reaalselt eksisteerivatesse: algul pannakse lennukid mürke pritsima, mida näeme laienevate ja kaua püsivate joonpilvedena, siis tundub see juba üsna normaalne ja seejärel keeratakse järgmine vint peale. Sealjuures ei ole keelatud üle pingutada, sest patafüüsilised poldid, mis hoiavad selliseid maailmavaateid koos, on lõpmata paindlikud.
Kui hakata nt taevasina füüsikalistest alustest rääkima, nt Mie ja Rayleigh hajumise vahekorrast, siis kipuvad vandenõulased selle peale pahaselt turtsuma, et see olevat väljamõeldis (hajumise teema).
See joonpilvede vandenõu haakub hästi inimeste emotsionaalse hoiakuga joonpilvede suhtes, sest isegi need, kes pole sellistele teooriatele vastuvõtlikud, suhtuvad sellesse kui pilvede sohilapsesse (nii on muuhulgas väljendatud ka 2007. a ilmunud Pilvevaatlejate käsiraamatus). Seega on vandenõu leidnud paljudes inimestes soodsa kasvupinnase.
13. mai äikesevõimalus oli lõuna paiku siin igatahes alles: http://www.weatheronline.co.uk/Estonia/Tartu.htm. Vaadates nt mudeli pakutud olukorda, siis on äikesevõimalus endiselt olemas (CAPE on selgelt üle nulli jne).
Ka 9. ja 10. mai kohta öeldi nädal tagasi, et oi, mingit äikest ei tule, see kaob. Sellised põhjendamata arvamused toetuvad üksnes sellele, et on juhtumeid, kui see kaob. Samamoodi on juhtumeid, kui äikest nt pole ette näha, aga tuleb või prognoos säilib. Selle kohta on nii kommentaarides kui postituses viidatud, et pikaajalised prognoosid pole usaldusväärsed.
Aga õhtul-öösel on tulemas taas suurem sadu, seekord küll äikeseta.
Äikeseks peab cape indeks olema 100 ja rohkem.
Ehk cape/li kaardil peab ala olema vähemalt 1.taseme roheline.
Helesinine näitab rünksajukate tekkeks vajalikku energiat, kuid äikeseoht on alla 10%.
Helesinine ala oli nt 14.04.
1.astme roheline ja enam eile (10.05) ida ja lõunapool.
Seega lühidalt öeldes on teisipäevane (13.05) äikesevõimalus väga piiripealne. Tekivad lihtsalt hoogsajupilved.
http://www.wetterzentrale.de/pics/Rtavn5411.gif
Igasugune CAPE üle 0 viitab ka äikesevõimalusele, sest kus on rünksajupilved, seal peab alati ka äikesega arvestama. Selle aasta mai alguse äikesed Soomes olid nt sellised, kus CAPE oli alla 100 J/kg ja LI 0. Äikese arengut mõjutavad paljud tegurid.
kas homme võib äikest tulla?
kui jah, siis kui võimalik on see sakus?
Tõenäoliselt äikest siiski ei tule (tõenäosus alla 15%), aga vihmahooge ilmselt küll.
Kahjuks ei ole homme äikesevõimalust, homme sajab mitmel pool Eestis vihma, sadu jääb peamiselt ida poole. Alles 13. mail on hea tõenäosus tugevaks konvektisooniks ja võimsate rünksajupilvede tekkega võib kaasneda ka äike. Äikese tõenäosus on suur 13. mail eelkõige Ida-Eestis!
Homseks äikest ei oota. Teisipäeval on šansid pisut suuremad, aga laupäevaks pakub praegune prognoos lõuna- ja ida-Eestisse suurt äikesevõimalust.
Vaatasin, et wetterzentrale.de on vahepeal uued pognoosid üles riputanud. Teisipäeval ja laupäeval on küll äikesevõimalus endiselt olemas, aga mitte nii suur kui varasemas prognoosis.
@ kairo
idaeestis on peaaegu alati äikeseoht suurem.
Öise mudelijooksu järgi on taas äikeseoht suurem. Eks siis näis, mida edasised prognoosid pakuvad.
Kui kuuma õhumassi jõudmine ja sellega seotud äikese tulek osutub piisavalt usaldusväärseks, siis tuleb selle kohta eraldi postitus.
täna päeval vist hoovihma ei tule, sest on jälle madal lauspilvisus.
täitsa nagu sügis, 4. päev juba lauspilves. 40 päeva jäänud veel päikese tipphetkeni ning ikka veel ei suuda päike madalat pilvekihti hajutada. oleks vähemalt siis kesk ja kõrgkihipilved, siis teine asi, kuna on huvitavamad.
vaatasin sat24-st , et kuramaal on tänu selgemale taevale juba rünksajupilved tihedalt kerkimas.
Kui see madal pilvekiht kaob, siis olge valmis ilusaks loojanguks, sest lääneloodesse jääb selge(m) ala ning idakagusse pilves ala.
Sarnane olukord oli nt 13.09.2012.
Aa, Jüri - kui õigesti mäletan, siis olid eelmise aasta augusti keskpaigas Moskvas. Eestis oli siis mereline polaarne labiilne õhumass, mistõttu oli palju ilusaid rünksajupilvi ja äikest. (Kogu suvi olgu selle õhumassiga!!)
Kas see aasta nt nüüd mai keskel pole huvi Moskvasse minna? Seepärast, et GFS ennustab sinna 16..17 mail CAPE kaardil isegi punakaspruuni ala. Saaksid kogeda vägevat äikest - seal see ju tavaline.
00Z väljund eestisse kuumust ja äikes ei ennusta!
homne äikesevõimalus on poole väiksem kui täna
uuenenud väljund näitab veelgi väiksemat võimalust.
lätis ja leedus on võimalus seeeest väga suur.
Päike ei hajuta pilvi, tegelikult on päike pilvede olemasolu üheks põhjuseks, sest pilvede tekkimine eeldab termilisi asümmeetriaid ja gradiente, mille tagajärjel tekivad õhu liikumised.
Keskmise ja ülemise kihi pilved pole üldse seotud päevase soojenemise jms, neil on sünoptiline põhjus. Kui tekib uus tsüklon, siis sageli annab sellest märku pilvisus, hiljem õhurõhk jm.
Moskvas jah eelmise aasta augustis. Aga kaugemal sisemaal on
õhumass kuivem ja selliseid pilvi vähem. Eestis on neid kindlasti rohkem.
Kuuma õhumassi ja hiidäikeste võimalus on tagasi.
aga homne 13.05 võimalus mitte :/
Rünksajupilved on nüüd ka Eestis tekkinud.
13. mai äikesevõimalus on 14. mail nüüd.
Kas Tallinnani ei tule üldse sadu ?
Kas ja millal Tallinnani hoogsademed võivad jõuda ? Kas täna õhtul, öösel, homme päeval. Palun ka selgitust, olen algaja :)
halvimal juhul pole tln-sse sadu oodata nädal aega.
Polnud arvutis, aga nõrk sadu on juba Tallinnas. See suurem laussadu ei pruugi jõuda. Nädala lõpus on äikesevõimalus, aga see võib veel muutuda.
kindlasti muutub ja seda ikka ja alati LEEBUMISE poole.
Ja oligi ilus loojang, nagu ma 12. mai 2014 12:09 kommentaaris mainisin.
Kahju, et selliseid vaateid keskmiselt vaid kord kuus esineb.
Nädalalõpu prognoos on muutunud üha karmimaks ja jubedamaks.
Kuodas karmimaks ja jubedamaks ?
Postituses on kaardid karmi hetke kohta. Eks siis ole näha, kas see prognoos säilib.
küsimus Jurile, kui spetsile,
praegu vaatasin radari pilti, ning seal oli näha, et vihm leevendub, nii öelda, lõunast põhja poole,
läksin praegu aknast välja vaatamas, ning näen sellist pilti,
pilved liiguvad umbes teist pidi,
kes on Tartus elanud see teab,et Tartus on Luunja kurgi tootluse peegeldus taevas,
Mingi pärast pilved liiguvad umbes teist pidi, nad liiguvad Ihaste poole, miks on nii?
Näen seda juba mitme korda...
Loogan,et minu Eesti keel on arusaadav, kuna ei ole emakeel,
Äitah
Nüüd on juba üsna kindel, et 17.mail jõuab Eestisse kuum mandriline õhumass, isoterm 13..15 kraadi, mille tõttu on võimalik 27...29 (30) kraadi sooja ja arvestatav äikesevõimalus. Eks Emhi nädalaprognoos täpsustab ;)
@ jüri 12. mai 2014 23:54
minuarust pole jube, arvestades, et aastas on vaid paar päeva sellist äikest.
selles mõttes jah jube, et ootusärevus on suur :)
Sajuala paistvat laienema ka Tallinna servaga, kas laienemine jätkub ? Miks.?
Siuke tunne on nagu oleks troopilise tsükloni depresiooni alal kus ainult kallab ja kallab ja pole ka nii mis külm.
Pärnus küll ei kalla midagi.
Pärnu jääb sajaalast välja seekord.
emhi nädalaprognoosis olev "idakaare tuul" nädala lõpuks/uue algul tähendab põhjaeestlastele idakirdetuult ja külma ilma.
Oleneb kui külm on on meri. Merevesi on olematu talvise jääkatte ja päikeseliste ilmade tõttu aprillis soojenenud üle 10 kraadi niiet mis vastab juuni algusele.
See on seotud tsüklogeneesiga (õhumasside vastasseis) - maapinna lähedal on välja kujunenud tsüklonaalne pööris, milles õhk liigub vastavalt Coriolisi efekti, hõõrdejõu ja gradientjõu tasakaalule, aga kõrgematesse õhukihtidesse pole veel see tsüklon arenenud. Nii liigub õhk seal, nagu mingit rõhkkonda ei oleks.
Aja jooksul siiski tsüklon kasvab kõrgusesse ja õhu liikumine vastab seal lõpuks ka sellele, mis meil siin maa peal.
Üldse on frontide läheduses, kus tekib tsüklon, väga suur tuulenihe, nii et õhukihtides võib õhu liikumine ka vastassuunaline olla.
Siin on õhu liikumise suund näha: http://www.emhi.ee/index.php?ide=19,394,416,422&diagramm=1 või http://www.emhi.ee/index.php?ide=19,394,416,422&diagramm=5
Tsüklon liigub põhja ja eks siis selle serv ulatub ka kaugemale. Hiljem sajuala taandub.
@ 13. mai 2014 14:15
seda vaid lahesoppides ja väinameres.
soome lahes on vesi vaid +5 kraadi piires.
kui suur on Tallinnas äikese võimalus nädala lõpus ja järgmisel nädalal ja mitu kraadi sooja võib tulla
Ilmselt pühapäevast on äike võimalik, see võib-olla nii 13.5.2010 stiilis, et sisemaal tekkinud äike jõuab Tallinna kuuldekaugusesse, või 18.5.2013, kui päeval jõudis kohale sooja frondiga seotud äike. Tõenäosust hindaks siiski madalamaks kui 50%.
Sooja võib tulla kuni 25 kraadi.
Aga kui tõenäoline on, et 19.-20. mail 27...29 kraadi sooja tuleb arvestades, et GFS mudel prognoosib 15 kraadi isotermi jõudmist Eesti kohale.
Eesti peale on kindlasti üle 30 kraadi võimalik. Eelmine kommentaar oli Tallinna kohta.
Soojemaks läheb jah, kuid Te näite, et isegi 30 kraadi ei tule ametlikes ilmajaamades.
Asi on õhumassi omadustes, mitte selles, kas ilmateade on ametlik või mitte. Temperatuuri prognoosimisel tuleb lähtuda õhumassi omadustest. Uues postituses on selle kohta.
Postita kommentaar