Merikese ilmateade 17. mail. Ilmateenistuse prognoos: http://www.emhi.ee/?ide=19
Huvitaval kombel jõudis kuum õhumass kohale ka eelmisel aastal 17. mail. Briisi ja kuuma idavoolu kokkupuutealal arenes Haapsalu kohal pärastlõunal äikesekolle, mis püsis seal öö hakuni ja põhjustas üleujutuse. Seekordne kuumuse pealetung nii dramaatiline ei ole, kuid äikesevõimalus suureneb 18. mai jooksul.
Eesti poole liikuv kuum õhumass on päev-päevalt muutunud üha labiilsemaks, mida näitavad üha suuremad tekkivad äikesekolded. Üks erakordselt suur MCS* (täpsemalt joonpagi) tekkis 17. mai pärastlõunal Ukraina-Valgevene kohal ja liikus loodesse:
Hiiglaslik äikesekolle Valgevene-Ukraina kohal 17. mai õhtupoolikul, http://sat24.com/en/bc?ir=false.
* – MCS on väga ulatuslik rünksajupilvede kogum, mis tekib tavaliselt soojas ja väga niiskes labiilses õhumassis, kuid on sageli seotud õhumasside piirialaga. Selle kogumi pikem külg on üle 100 km, aga jääb väiksemaks kui sünoptilises skaalas olevad tsüklonid. MCS-ga on seotud tugevad äikesed, mis võivad kaasa tuua rahe, pagid, üleujutusi.
Rünksajupilvede hajumisel tekib kiudpilvi, mis on jõudnud ka Eesti kohale ja neid jõuab järgneva ööpäeva jooksul üha enam. Üpris sageli, kuid kaugeltki mitte alati ilmuvad enne äikeselist ilma taevasse tornjas-sakmelised kõrgrünkpilved (Altocumulus castellanus). Seega, selle pilvevormi ilmnemisel tuleks olla valmis äikeseks. Samas, kui neid ei ole, siis see ei tähenda, et äikese tõenäosus on väiksem.
GFS mudeli prognoosid on läinud kord karmimaks, kord leebemaks. Kui eelmised kaks väljundit olid leebemad varasemast, siis viimane (12Z) on jälle tõsisem:
Eriti märkimisväärne on see, et nii kõrged indeksid (kõrge CAPE ja madal LI) on öisel ajal, http://www.wetterzentrale.de/topkarten/fsavneur.html.
Mudeli järgi on olemas 19. mail ka arvestatav tornaadode võimalus, mis õhumassi omadusi ja õhu liikumise suuna ja kiiruse muutusi olenevalt kõrgusest ei ole eriti üllatav, allikas.
Ei ole sama, mis http://estofex.org/, kuid väärib märkimist ikkagi: A MDT+ / MDT risk has been issued for E Ukraine across most of Belarus into Baltic States with threat for very large hail, damaging winds, tornadoes and torential rain. Strong instability locally in excess of 2000 J/kg overlaped with moderate strong 30-50 kt shear and SR helicity around 200-400 J/kg are again supportive for rapid development of widespread severe storms across the risk area in the afternoon hours as well as into the night with possibly one or two large clusters of storms spreading NNW-wards, http://www.severe-weather.eu/outlooks-day1/outlook-day-1-valid-18052014/
On kritiseeritud seda, et GFS mudel on ebastabiilne ja näitab järjest enam äikeseks soodsa ala liikumist itta. Paraku pole nt konvektiivindeksite puhul võtta alternatiive või pole need vabalt kättesaadavad. Teiseks tuleks tähele panna, et tugevad äikesed arenesid ka Poolas, mis jääb tunduvalt lääne poole mudeli pakutud kõige soodsamast alast. Seega polnud kas mudeli pakutud indeksid täpsed või tõenäolisemalt oli asi selles, et tingimused olemasoleva energia vabanemiseks olid soodsamad, lisaks tegurid, mis algatasid konvektsiooni – näiteks tsükloni lähedus, frondid jms. Seega, isegi kui siin ei ole nt indeksid nii kõrged, siis võib selle kompenseerida energia täielikum vabanemine ja seepärast ei tähenda tingimata mudeli järgi kõige intensiivsema ala nihkumine itta väiksemat äikesevõimalust või ohte. Viimase mudelijooksu järgi on olukord jälle karmistunud.
Eesti kohta annab kõige täpsemat infot Ilmateenistus, kuid nt see ei paku kõigile kättesaadavalt konvektiivindekseid, samuti võib seal olla veelgi aspekte, mille kohta sooviks rohkem infot. See ei tähenda, et tegu oleks ebakvaliteetse teenusega, vaid lihtsalt tuleb infot juurde otsida.
Lisaks GFS ebastabiilsuse väidetele võiks märkida seda, et Ilmateenistus on hakanud päev-päevalt üha rohkem arvestama õhumassi omadustega ja nii on õhutemperatuuri ülempiiri 19. mai kohta juba üle 30°C kergitatud (ETV õhtuste uudiste ilmateates, mis tuleb Ilmateenistuselt).
Kõige suurem võimalus äikeseks on 18. mai õhtust kuni 20. maini, kuid võimalik, et kuni 24. maini. Kõige kuumemad päevad on 19. ja 20. mail, aga see oleneb kindlasti pilvisusest ja sellest, kui palju on sademeid, äikest jms. Õhumassi poolest võiks selge ilmaga sooja tulla üle 30°C, pilvisema ilmaga jääb madalamaks.
17. mai öö oli enamasti selge, kuigi Lõuna-Eesti oli sooja frondiga seotud ülemise kihi pilvi (kiud- ja kiudkihtpilved) ja vaikne. Kohati oli veel öökülma, aga õhus püsisid siiski juba plusskraadid.
Päev oli päikeseline või vahelduva pilvisusega (rünkpilved, kiudpilved) sademeteta, üpris vaikse idatuulega, rannikualadel oli briis. Sooja oli mitmel pool üle 20 kraadi.
Kuum õhumass saabub 18. mai jooksul. Siis suureneb ka äikesevõimalus. Hetkel on siiski vara veel täpsustada, kas midagi jõuab Eestisse või veel mitte (sademed). Kuuma õhumassi jõudmise eel tugevneb pisut ka tuul.
Kuumalaine hari on 19. ja 20. mail, kui sooja võib tulla ka üle 30°C. Püsib kõrge äikesevõimalus. Nädala jooksul siiski taandub suurem kuumus, kuid äikesevõimalus esialgu püsib.
19. mail katab kogu Eestit ühtlaselt kuum õhumass, http://www.wetterzentrale.de/topkarten/fsecmeur.html.
WeatherOnline' 19. mai prognoos, allikas.
GFS mudeli järgi pakutud ohtlikud nähtused (paremal punasega) 20. mail Tartu kohal, allikas, Tallinna kohta.
16. mai öö on selge ja väga külm, sest paljudes kohtades langes 2 m kõrguselgi õhutemperatuur alla 0°C, rääkimata maapinnast. Lõuna-Eestis oli soojema õhumassi tõttu õhutemperatuur kõrgem. Päev tuleb sama soe või eilsest veidi soojem, sest õhumass muutub tasapisi soojemaks. Hommikul tihenes Põhja-Eestis pilvisus ja kohati sadas pisut, sest Soome kohale jõudis madalrõhulohk.
Rõhuväli ja LI 15. mai prognoosis, allikas.
Kaspia mere äärest on hakanud kuum õhumass liikuma loodesse ja jõuab kohale ilmselt 18. mai jooksul kohale. Samal ajal on Kagu-Euroopas üleujutusi põhjustav lõunatsüklon, kust tõenäoliselt pärineb niiskus, mis peaks nädala algul andma aluse oletatavatele äikestele. Osa niiskusest pärineb kindlasti ka Kaspia merest.
Kuna õhumass on eksootiliste omadustega, siis see võib-olla põhjuseks, miks GFS mudel annab võimalikke tugevaid ülehinnanguid, sest mudeli algoritm ei pruugi sellistes äärmuslikes oludes adekvaatselt töötada.
Euroopa mudeli järgi peaks nädala algul kujunema Läänemere lõunaosa kohale tsüklon või vähemalt lohk, samal ajal jääks antitsükloni kese üsna kaugele Venemaale. See oleks potentsiaalselt väga soodne äikeseks, sest laskumisinversioon on nõrk või seda polegi, samal ajal on olemas tsüklonaalne mõjutus.
WeatherOnline´ prognoos 19. mai kohta, allikas.
Sarnane olukord oli 2007. a mai lõpus, millest on siin tolleaegse EMHI 4 päeva prognoos (muutmata kujul).
Praeguste mudelite kohaselt ei ole tegu ühepäevase kuumusega, vaid see kestab mitu päeva, kuid muutub ilmselt nädala edenedes siiski pisut leebemaks.
Mõned inimesed väidavad, et nad on kuskil kõrbelistes/poolkõrbelistes kohtades kogenud oluliselt kõrgemat õhutemperatuuri, mistõttu polevat saabuv kuumus midagi hullu. Eestis on tavaliselt õhuniiskus siiski suhteliselt kõrge, mistõttu palavust on märksa enam tunda ja see on organismile tunduvalt koormavam, kui nt Vahemere ääres.
Veelkordne lühike tutvustav jutt: http://aikesehuvilised.ee/saabuvast-soojalainest/, ühe huvilise koostatud prognoosid: http://aikesevideod.bl.ee/ilmaprognoos.htm.
Oluline on ehk mainida ka seda, et eile levima hakanud hirmujutt pole selle postitusega üldse seotud. Konkreetne isik võttis oletatavad äärmusliku konvektsiooni lubavad prognoosid GFS mudelist, mis on enimkasutatav, sest see on olnud pikka aega vabalt allalaetav. See postitus kirjutati mitmed tunnid hirmujutust hiljem.
Lõunatsükloni, mis tõi Ida-Eestisse tugeva saju, mõju on kadunud ja ilma kujundab jaheda õhumassiga kõrgrõhuvöönd, mistõttu mitmel pool oli öökülma, kuid päeval oli kevadiselt soe (Lõuna-Eestis üle 15 kraadi). Olulisi sademeid polnud, kuigi Ida-Eestis oli külma frondi tõttu pilvisem, seevastu saartel aga täiesti selge.
Rünkpilved 14. mai pärastlõunal Tartu kohal
14. mai õhtul võis näha ilusat täiskuud (Tartus).
Tasapisi läheb õhumass soojemaks ja nii tuleb nädalavahetusel juba mõnel pool vähemalt üle 20°C sooja. Samal ajal liigub Eesti poole Kaspia mere äärest kuum õhumass. See jõuab lõplikult kohale ilmselt 19. mai jooksul. Õhumassis võib sooja tulla ka üle 30°C Meenutagem, et aasta tagasi oli 9. mail 10°C isotermiga kuni 29°C ja 18. mail 15°C isotermiga 30,8°C Võrus.
Äike on küsitav, sest see oleneb sellest, kui niiske õhumass Eesti kohale satub ja milline on sünoptiline olukord. Kui tulise antitsükloni mõju on tugev, siis juba laskumisinversioonist piisab, et konvektsioon ei areneks. Kui aga antitsüklon on kaugemal ja edela- või lõunapoolse tsükloni mõju tugevam, siis on äike tõenäoline.
Euroopa mudeli järgi on kuumuse tipphetk 20. mail, http://www.wetterzentrale.de/topkarten/fsecmeur.html.
GFS mudeli hommikuses väljundis oli äikesevõimalus tagasi, kusjuures eelmistega võrreldes on kõige märkimisväärsem pindala kahe- või kolmekordistumine, http://www.wetterzentrale.de/topkarten/fsavneur.html.
Küllalt sageli tuleb väiteid (ilmselt samad inimesed?), et mudelites on iga järgneva väljundiga tendentsid justkui samasuunaliselt ja nii on alati. See mulje on arvatavasti kombinatsioon kinnituste otsimisest oma veendumustele (confirmation bias) ja tegelikest tendentsidest. GFS mudeli korral näib, et kui valida 7-10 päevane prognoos ja vaadata, mis sellest edasi saab, siis kipub nii olema, et õhumassi omadusi ülehinnatakse ja aja jooksul muutub prognoos pikaajalisele keskmisele lähedasemaks, kuid 2-3 päevaste prognooside kohta seda väita ei saa. Ka Euroopa mudeli osas ei ole tekkinud muljet, et tendentsid prognoosi muutumises on (tingimata) ühesuunalised.
On tehtud ettepanekuid tuua postitustesse teisi mudeleid peale GFS ja Euroopa mudeli. Eriti tahetakse näha ansambelprognoose. Ei ole seda teinud senimaani järgmistel põhjustel: nende prognooside kasutamine on piiratud, enamik pole vabalt kättesaadavad või on piiratud näiteks autoriõiguste jms juriidiliste aspektidega; kaugeltki kõigil lugejatel ei ole piisavalt tugevat (üldmeteoroloogia) tausta, nii et need võivad segadust tekitada; ansamblitest võidakse valida enda maitsele sobivad liikmed, mis pole soovitatav nähtus. Siiski, idee on piisavalt hea, et sellele mõelda. Võib-olla tuleb siia sektsioon edasijõudnutele, võib-olla tehakse tutvustav tekst ja siis edaspidi ilmuvad sellised mudelite väljundid ka siia.
Nii 12. kui 13. mail oli Ida-Eestis väga suur laussadu. Ajuti oli tegu tugeva lausvihmaga. Seetõttu pani imestama see, et Võrus oli sademeid sademetekaardil 13. mai hommikul kõiges 2 mm, ehk ümbruskonna jaamades oli kõikjal üle 10 mm. Hoogsademete puhul on isegi suuremad erinevused tavalised, aga laussademete puhul kindlasti mitte ehk selline olukord viitab tõenäolisele artefaktile (kvaliteedihälbele mõõtmistes, andmetöötluses või esituses, nt kaardil).
Ilmateenistuse sademete- ja tuleohukaart. Laussademete iseloomu arvestades on näha, et Võru jaam lisaks ühele Valgamaa jaamale ei klapi ümbritsevate jaamadega ja sellest tulenevalt pole ka nii kõrge tuleohuindeks (arvestades olusid) usutav, http://www.emhi.ee/?ide=21,328 ja http://www.emhi.ee/index.php?ide=19,270.
Uurimisel selgus, et nii oligi. Juba meteoroloogilise ööpäeva tabelist selgus, et Võrus oli sademete hulk sarnane ümbritsevate jaamadega: http://www.emhi.ee/?ide=21,540,1072. Täpsem info selgus radariandmeid uurides:
Perioodi 12. mai 6.00 UTC – 13. mai 6.00 UTC (24 h) sademete akumulatsioon radari peegelduvuse põhjal. Algandmeteks 15 min sammuga 500 m kõrguse PCAPPI produktid, kus sademete intensiivsus peegelduvusest arvutatud valemiga Z=200*R^1.6. Allikas: Tanel Voormansik
Väga uhked kihtsajupilved 13. mai pärastlõunal Tartus. Enne keskpäeva võis näha läbi pilvekihi päikeseketast, nagu oleks tegu kõrgkihtpilvedega, kuid mõõdukas lausvihm jätkus. Kahjuks seda hetke pildistada ei saanud, sest iga hetk oli algamas HuviTERA koolis 8. klassile meteoroloogia huviringi tutvustus, kuid elamus oli väga vahva.
Ida-Eestisse suure saju (kuni 50 mm ööpäevas) toonud frontaaltsoon ja lõunatsüklon on jõudnud juba Koola poolsaarele ja selle mõju väheneb kiiresti. Seetõttu on oodata juba märksa kuivemat päeva, kuid niiske õhumassi tõttu on ikka veel pilvine ja ilmselt tuleb ka sajuhooge.
Nädala teisel poolel saab ülekaalu jaheda õhumassiga kõrgrõhuvöönd. See toob juba päikeselised ja kuivemad päevad, kuid on öökülmaoht. Nädala lõpus domineerib rohkem Venemaa antitsüklon, mille servas hakkab kuum õhumass Eesti poole liikuma. Samal ajal püsib lõuna ja hiljem lääne pool madalrõhuväli, mis peaks tähendama niiskust.
Õhumass võib-olla kõige soojem 19. mail, kui võimalik on 30 kraadi ja enamgi. GFS mudeli suur äikesevõimalus on seotud kõrge kastepunktiga. Seega kuumuse osa võib ilmselt üsna kindel olla, aga äikese osas mitte.
Euroopa mudeli kuuma õhumassi saabumise stsenaarium, http://www.wetterzentrale.de/topkarten/fsecmeur.html
GFS mudeli kuuma õhumassi saabumise stsenaarium ja õhumassi tasakaal, http://www.wetterzentrale.de/topkarten/fsavneur.html
131 kommentaari:
FB levib mingi suur-suur paanika, et 19.05 saabub sama tugev äikese raju, kui seda oli 08.08.2010. Et me kõik peaks seda jagama ja selleks valmis olema. Iseenesest väga põnev, kuid samas väga hirmutav, kuna ei taha teada millised fataalsed tagajärjed võivad sellel olla. FB postituses jagatakse samasuguseid ilmakaarte nagu sinu postituses Jüri. On siis tõesti midagi sellist juhtumas?
19.05 äikeseraju negatiivse cape indeksiga??
http://www.wetterzentrale.de/pics/Rtavn13211.gif
Kas see üle 30 kraadi võimalik põhineb jälle GFS või Euroopa mudelil? See saab täna kui mitte lähipäevil muudetud jahedamaks nagu tavaliselt. Küll näete. Ka Emhi ei prognoosi üle 25 kraadi.
19.mail üle 30 kraadi Eestis võimalik? Päris karm nali...
Jah, ma olen ALATI JAHENEMISE suunas muutunud kaarte ning ÄIKESE NÕRGENEMISE suunas muutunud kaarte sealt mudelist näinud.
Nüüd tuleb öelda, et mitte äikese NÕRGENEMINE, vaid ÄRA JÄÄMINE.
Jah, Jüri vaatab just neid mudeleid, muid mitte. Ei tea miks.
Loodetavasti või kindlasti need muutuvad, sest kellele ikka ohvreid ja varalist/rahalist kahju on vaja.
CAPE (J/kg) indeks saab siiski minimaalselt null olla ja mitte negatiivne.
Eksid. Kui õhumassis on laskuvad õhuvoolud, siis Cape on negatiivne. 0 on siis, kui vertikaalset õhu liikumist pole.
Nonii, see ''ülimalt täpne'' GFS uuenes ning tulemused:
1.Kuum õhumass jääb 500 km võrra lõuna poole võrreldes eelmise väljundi ennustusega.
2.Selle kuuma õhumassi temperatuur on keskmiselt 5 kraadi madalam, võrreldes eelmise väljundi ennustusega.
3.Äikest ei tule ühelgi ööpäeval ning labiilne ala jääb 500 km lõuna-lääne poole, võrreldes eelmise väljundi ennustusega.
4.CAPE on koguaeg 0 või madalam. 21.05 lõunal on paar tundi 50 piires.
5.Sademeid pole oodata vähemalt ühelgi päeval 8 järgneva ööpäeva jooksul.
Kokkuvõte.
Võib juhtuda, et selle n.ö. 500 km tendentsi jätkudes jääb labiilne kuum õhumass Lääne-Euroopasse ning Eesti hoopis kõrgrõhuala arktilisse idaserva.
Seega on ülimalt tõenäoline, et inim/loomohvrid ning varaline kahju jäävad tulemata.
Lõpetuseks - selline tulemus oleks realiseerudes hea, sest liigne kuumus ning äike jäävad ära.
Loodetavasti teeb nüüd Jüri lõpuks järeldused, mis väärtusega on GFS ja Euroopa mudel ning kui tõsiselt neid võtta tasub. Nende põhjal mingeid pakkumisi teha on inimeste lootuste hellitamine nagu praegugi. Arvan, et posti viimane lõik solvas ikka päris paljusid.
@14. mai 2014 12:38 - Õigesti pakkusid, et muudetakse jahedamaks.
@ 14. mai 2014 12:42
on küll ja seda oli juba 18.05.2013, mil oli võrus +30,8 kraadi.
miks võimalik? sest päeva pikkus päikese kõrgus horisondist vastab juba 24. juulile.
See oli mõeldud järgmise esmaspäeva kohta.
seal oli justkui üldiselt, et 19.05 pole 30+ võimalik, sest aastaarvu polnud.
See võik olla tõsi ;:)
Oleme siis mai lõpuni puhtakujulise troopilise õhumassi meelevallas. Huvitav aeg saab olema.
"eestiloodus"-ele youtubest on see arvatavasti meelepärane aeg, kuna olen ta varahommikute videoid näinud, et just nagu kuumalainetega oleks öösel ja varahommikul õues.
---------------------------------
huvitav saab olema ainult siis, kui pilvi ka on - lõõskav päike ja veel eriti selle kuumusega on tüütu ja igav!
"kuum õhumass ja päike mai teisel poolel" oleks sellele postitusele õigem pealkiri
Selle paanika kohta Sven-Erik Ennolt selline kommentaar: Rahu nüüd. Minumeelest viimased prognoosid näitavad, et see kõrgrõhkkond saab päris võimsaks keskmega Soome peal. Seega kogu see niiske ebastabiiline õhk võib siit kaarega minna üle Leedu ja ehk poole Lätini ulatuda maks. Ma hetke GFS-i põhjal ütleks, et vähemalt 60% tõenäosusega on pühapäev ja esmaspäev pigem üsna selge ja soe. Ja hoovihma-äikest kohati (kui üldse).
Seda teadet kajastati paljudes kohtades, sh Õhtulehes: http://www.ohtuleht.ee/579681/sotsiaalmeedias-levib-postitus-eesootavast-tornaadost-ja-eluohtlikust-aiksest-sunoptik-lukkab-vaite-umber
Mis puudutab kuuma õhumassi, siis jah, see jõuab kohale pühapäeval või esmaspäeval. Sellise õhumassiga võib oodata ka 30 kraadi (eelmise aasta 18. mail sama õhumassiga Võrus 30,8 kraadi, 9. mail 10-kraadise isotermiga oli sooja kuni 29 kraadi), sest kui äikest ei tule, siis on tegu päikeselise ilmaga ja nii võib tegelik maksimum olla isotermist 15 kraadi võrra kõrgem.
Nagu postituses öeldud, siis äike ei ole nii kindel ja GFS mudelis on suur äikesevõimalus seotud enamasti kastepunktiga, mis võib põhjustada ülehindamist. Seega, asi pole temperatuuris, vaid kastepunktis.
GFS mudel on ilmselt kõige laiemalt kasutatav mudel, sest on pikka aega olnud vabalt allalaetav ja enamik portaale põhinevad sellel. Hirmutaval teatel pole siinse postitusega midagi pistmist, see siin kirjutati hulk aega hiljem.
Mis puudutab mudelite valikut, siis senimaani on kommentaarid olnud pigem niisama tühjad - milliseid mudeleid tahetakse näha ja miks?
Ansambelprognoose ei eelista postituses näidata mitmel põhjusel: nende kasutamine on piiratud (sh autoriõigused jms, ka Ilmateenistus pakub, aga neid näeb sisse logides, v. a. nädalavahetuste sademete prognoos); need võivad inimestes, kel pole tugevat modelleerimise või vähemasti üldmeteoroloogia tagapõhja, segadust tekitada; ansamblist võidakse hakata valima enda maitsele sobivaid prognoose.
Üks variant oleks teha nt edasijõudnutele eraldi sektsioon, aga eks paistab.
Kellele ja mis tingimustel Ilmateenistus sisselogimise võimalust ja tavakasutajale kättesaamatu materjaliga tutvumist võimaldab?
kas peaksite äikeseraju praegu töenäöliseks või mitte
Ma olen üle 90% kindel, et äikest ega hoovihma 18.05 ja 19.05 ei tule. Tulevad lõõskavalt päikesega palavad päevad, mis tänu vines taevale lõppevad veripunaselt ja silmi kahjustamata. Enam kui 50% on kindel, et selle õhumassiga ei tule tilkagi vihma ka teistel päevadel - 20.05 ja 21.05.
Seega oleks pilvehuvilistel nüüd ja praegu loojangu imetlemiseks sobiv koht leida!
Rutiinne GFS jälgija teab omast kogemusest, et need CAPE + LI kaardid leebuvad peaaegu alati.
Ehe näide on nüüd siis näiteks see kuumalaine või ka möödunud nädalalõpp ja eilne teisipäev 13.05, milleks ennustati samuti helerohelist ala. Lõpuks selgus, et mõnes paigas oli roheline ja seegi oli asendatud tuhmhelerohelisega.
Mind see üle-eilne GFS väljund ei ehmatanud, sest olin kindel, et see leebub. Ja nüüd on näha et nii ongi.
@14. mai 2014 20:39 - Enough said. Selliseid arvamusi sooviks rohkemgi lugeda, ka Jüri postides.
Viimane GFS mudeli väljund lubab Lõuna-Eestisse ja liivilahele 16 kraadi isotermi. http://i59.tinypic.com/35iptuu.jpg
Punane joon tähistab lõuna poolt ulatuva 16 kraadi isotermi.
Küll kaob ka see 16 isoterm päevade saabudes.
Paar kommentaari Kalle kohta. Negatiivne CAPE on nt inversiooni korral, seda nimetatakse ka CIN - convective inhibition. Sellisel juhul tuleb kulutada energiat, et õhku kergitada. Tavaliselt on CIN alla 100-150 J/kg ja seda kajastatakse vaid eriotstarbelistel kaartidel. Sellest veidi rohkem: http://www.theweatherprediction.com/habyhints/306/
Ilmateenistusel on mitu kasutajataset. Üks neist on nn avalik kasutaja, aga kas seda võib siin niiviisi avalikult jagada, ei oska öelda. Igatahes sisselogides näeb pisut rohkem. Kel on kõrgem kasutajaõigus, näeb veel rohkem. Avalikult ei näe isegi jäämäe veepealset osa, siiski on võrreldes 10 a taguse olukorraga avalikustamine muutunud märksa paremaks.
Prognooside oletatava nõrgenemise kohta. Siin on tegu ilmselt nii kinnituste otsimisega väljakujunenud arvamusele (confirmation bias) ja mingite tegelike tendentsidega. Viimane avaldub ilmselt siis, kui jälgida seda, mida pakutakse nt 7 päeva pärast ja mis saab sellest hiljem, aga kui vaadata 2-3 päeva prognoose, siis on olukord pigem vastupidi. Arvatavasti tuleb seda ka postituses mainida, et huvilised ei läheks selliste olukordade õnge.
Isotermide vähenemise kohta, et siin on antud juhul tegu lihtsalt põhjendamata valearvamusega, sest vastavad protsessid on juba tekkinud. Kui poleks veel tekkima hakanud, siis võiks sellele apelleerida.
jah, vb tuleb hoopis +6 kraadi isoterm.
jüri vaikib, sest hakkas piinlik vist, et kommentaarides siiani sõna võtnud pole
ups, just sel hetkel oli ta kirjutamas
"Isotermide vähenemise kohta, et siin on antud juhul tegu lihtsalt põhjendamata valearvamusega, sest vastavad protsessid on juba tekkinud. Kui poleks veel tekkima hakanud, siis võiks sellele apelleerida."
aga miks siis labiilse õhumassi siiajõudmiseks pole vastavaid tingimusi tekkinud?? 10.05 äike jääb vist üsna kindlalt mai maksimumiks.
Paluks mitte asju välja mõelda. Mõni inimene elab võib-olla päev läbi arvutis, aga mõnel on vaja käia ka nt tööl või osa võtta sellisest kursusest nagu "Aktuaalseid teemasid atmosfääriuuringutes" ja seejärel veidi õues teha pilte pilvedest jne. Kõike korraga ei jõua ja eks vastamine jms venib.
Kui kommentaarid ja kriitika on mööda, vale või põhjendamata, siis pole põhjust piinlikkust tunda. Kui on mingi viga, siis kas nt see on kohe põhjus piinlikkuse tundmiseks?
Olukord on keerukam nagu ikka. Kuum õhumass pole automaatselt äikese tekkeks sobiv. See võib-olla liiga kuiv, võib sisaldada tugevat inversiooni (kõrge CIN) või takistab konvektsiooni arengut laskumisinversioon, lisaks sellele võib veel põhjusi olla.
Kuuma õhumassi siiajõudmiseks on tingimused juba tekkinud, kuid see, kas tugevam tsükloni/lohu või antitsükloni mõju ja kui niiske on õhk, on veel küsitav. Siin on nüüd ilmselt ka asjakohane nt eelmise aasta 1. juuni, kui näis, et tingimused on olemas, aga laskumisinversioon osutus siiski piisavalt tugevaks ja äikest peaaegu ei tekkinudki.
Praegu ei saa küll öelda, et niiskuse kohalejõudmiseks pole tingimusi - on ikka, aga iseasi, kuhu see täpselt satub ja milline on sünoptiline olukord jne.
Aitäh, Jüri! CAPE osas oli anonüümsega lihtsalt üksteisest möödarääkimine, mina äikesehuvilisena pean silmas CAPE suurust 0 ja rohkem, kuigi ka CIN-i võib interpreteerida negatiivse CAPE-na. Inversiooni kohta sai juba eelmisel suvel (siitsamast blogist) ka äikesehuviliste foorumi lingikogusse vastav link pandud: http://www.lightningwizard.com/maps/Europe/ani.html?0,gfs_icape_eur,.png,0,3,6,9,12,15,18,21,24,27,30,33,36,39,42,45,48,51,54,57,60,63,66,69,72
Mis kell GFS uuendatakse ?
Tore kui on abi. Uus mudelijooks näitab taas justkui äärmusliku konvektsiooni võimalust, kuid konkreetne mudelijooks ei ole võrreldes 0Z või 12Z omaga sama usaldusväärsusega.
Üleni uus GFS on olemas kell 01:45, 07:45, 13:45, 19:45. Kõige kindlam on vaadata kell 02:00, 08:00, 14:00 ja 20:00.
Kõige täpsem/usaldusväärsem on 00Z ja 12Z GFS mudeljooks. 00Z täielikult avalikustatud kell 07:45-08:00 ja 12Z 19:45-20:00
Sven-Erik Enno: Oijah, nüüd näitab tõesti jälle Eesti peale suuri numbreid järgmine nädal. Aga kuna esmaspäevani on veel 4 päeva aega, siis ma järeldaks sellest ainult seda, et GFS-l pole tegelikult hetkel vähimatki aimu, mis äikese osas siin järgmine nädal täpsemalt toimuma hakkab ja kas üldse. Niiet ikkagi järgmiste päevade küsimus alles, kuhupoole see prognoos tegelikult ära kaldub, kas kuiva ja kuuma või äikeselisse ilma.
Emhi esmaspäevaks kuni 29 kraadi juba _O
Jah, nad arvestavad nüüd õhumassi omadustega, sest 15kraadise isotermiga on kindlasti 30 kraadi ja rohkem võimalik.
Eelmise postituse kommentaaride lõpus on kahjuks jäetud arvestamata õhumassi omadustega: https://www.blogger.com/comment.g?blogID=3103394870987873447&postID=1402623341841328385
Kaua see õhumass püsib ?
Mis 15 kraadi isoterm ida-eestis 16...16,5 kraadi isoterm võimalik ! See tähendab et selge ilma puhul on oodata maksimume 32 +/- 2 olenevalt ka tuule tugevusest.
GFS väljundid hakkavad iga päevaga aina haigemaks minema. Kuu lõpuni 32 kraadi võimalik Kagu-Eestis?
kas Tallinnas on järgmisel nädalal äike tõenäöline
GFS oma viimastes väljavaatetes on äikese osas kindlamaks muutunud. Enam ei nihku see tumepunane ala niivõrd, mistõttu võib Eesti täistabamuse saada. Äkki osutubki see kuulujutt õigeks?!
Kui peakski nii minema siis on see mai kuu keskpaiga kohta erakordne
Kui kaua kuumus kestab
Weatheronline prognoosist Tartu kohta tegin pildi, sellist asja ikka iga mai ei näe. Isegi suvel tuleb harva ette, kui neli päeva järjest vähemalt 30 kraadi sooja prognoositakse.
Tundub, et saame uue maikuu soojarekordi :).
@ 15. mai 2014 15:34
nii kaua kuni ära lõppeb
Loodetavasti GFS paneb mööda ning ikka ehk pääseme tapjakatustest.
Tahaks kyll et tuleks korralik show
Nüüd on küll üsna kindel, et olukord läheb päris karmiks juba pühapäeval. GFS'i väljavaated on muutunud üha järjepidevamaks selles osas.
Äikese suhtes on heaks prognostiliseks tunnuseks vastava ala laienemine - võrreldes eilsega on äikeseks soodne ala GFS mudelis muutunud vähemalt 2-3 korda suuremaks. Muidugi see ka, et näitajad pole eriti muutunud, näitab, et ilmselt hirmujutul on tõetera sees. Varasemast võiks analoogi otsida 2007. a mai lõpust.
Suur kuumus kestab ilmselt mitu päeva. Euroopa mudeli järgi 3-5 päeva, GFS mudeli järgi vähemalt nädal aega.
Ala on küll suurenenud, kuid otste suunas. Arvestades ala laiust, siis see on ikka tõeline "ilmaloto võit", et Eesti üleni haripunkti satub.
Kas 20.00 tuleb uus gfs uuendus?
Kuidas on pühapäevane ilm.Lõuna Eestis ?
ma tahaks täpselt seda sama Tallinna kohta teada
On muutunud laiemaks ka, seega jällegi serva ja otste suunas, ega muudmoodi vist laieneda ei saakski.
Kell 20 lõppes GFS mudeli uuendus.
18. mai toob kuuma ilma ja ehk ka pilvi, sademeid veel ehk mitte.
Tallinnas on ilmselt selge, aga kui niiskust enam, siis võib rünkpilvi tekkida, eriti võimaliku briisifrondi kohal. Seega briis võib mängida olulist rolli temperatuuri osas.
kuidas Tallinnas järgmisel nädalal kuumuse ja äikesega on
Kuum ilm ja suur äikese tõenäosus on järgmisel nädalal kõikjal Eestis, ka Tallinnas.
ma küll nii kindel poleks.
kui veel paar päeva tagasi oli eestisse lubatud äärmuslikku cape indeksit ning eile negatiivset ja täna taas suurt, siis samahästi võib see cape kaart homme või hoopi päev enne äikest tagasi leebet ilma näidata!
Weatheronline prognoosib Tartusse esmaspäevaks juba 32 kraadi sooja. Kui nii läheks, siis tuleks vist maikuu absoluutne Eesti maksimum.
Mitte ainult maikuu rekord, ka Eesti varajasem 31 ja peale temperatuur.
loodetavasti tuleb ka varaseim derecho-tüüpi äike
DERECHOT küll ei taha. See tooks kaasa palju palju kahju metsale kui ka seaks ohtu inimesed. Parem olgu pilvesisesed äikesed ilma tuuleta.
Homme on kindlalt prognoos muutunud, tuleb ilus soe looduse ärkamise aeg, mõnes kohas natukene kolistab muud ei midagi.
Viimane komm on ajuvaba
Kuumuse osas on prognoosi muutumine väheusutav, sest sünoptiline protsess, mis õhumassi saabumise eest vastutab, on juba tekkinud. Seepärast võib päris kindlalt väita, et nt Tartu 32 kraadi ei lähe tagasi nt 25 kraadi peale.
Äikese osas on muutused usutavamad. Arvatavasti GFS siiski ülehindab näitajaid, võimalik et tugevasti, sest tegu on eksootiliste omadustega õhumassiga, milles mudeli algoritm ei pruugi adekvaatselt toimida.
Kui Tallinnas ei teki briisi ja ilm on päikeseline, siis tuleb siingi sooja ilmselt üle 30 kraadi, aga kui tuleb lõunane merebriis või ilm on äikeseline, siis jääb alla 30 kraadi. Selles osas on määramatust veel palju.
Gfs näitab ikka üsna ekstreemseid näite preagu..
ajuvaba või mitte aga paraku nii ta on. Kas mitte nii pole olnud et suur soe tuleb rahulikult aga läheb kolinaga.
Pole jah nii olnud. Hea näide just möödunud aprilli soojad, kus olenemata õhumassist oli põud, mis lõppes mõne kerge hoovihmaga 29.04 õhtul.
Weatheronline prognoosib Võrru esmaspäevaks kuni 33 kraadi.
Ekstreemne kuumus paneb looduse vohama, eriti seal kus teisipäeval lausvihma sadas.
Ranna hooajani on veel 2 nädalat aega aga kindlasti võivad siseveekogud ja lahe sopid järgmisel nädalal soojeneda juba üle 20 kraadi.
Ei ole kursis sellega kui kuum õhumass oli 2007 aastal, Jüri mainis, et 15 kraadine õhumass aga seekord prognoositakse mandri eesti kohale 16 ja kõrgemat isotermi, et siis võib arvata, et temperatuur on 1...2 kraadi kõrgem kui 2007 aasta mai lõpu. Väike erinevus on et toona oli kuumus 1,5 nädalat hiljem, aga päike on suht sarnase teekonaga et ei mängi rolli.
Millal siis esimesed äikesed kohal? Kas ka Tallinnas äikest oodata. Selgitus.
ESTOFEX annab Eestile esmaspäevaks ilmselt teise, võibolla koguni esimese taseme hoiatuse, kui kõik läheb nii nagu GFS prognoos hetkel pakub. Ukraina kohta praegu teine tase kehtib, aga seal pole praegu CAPE ja LI sugugi nii vägevad kui esmaspäevaks Eestile pakutakse.
Tavaliselt on suurem äike kuumuse maksimumi ajal, mitte selle lahkumisega seoses, kogemus näitab, et viimane on pigem erand kui reegel, sest äike on ikkagi õhumassisisene.
Frontaalsed äikesed on kuuma õhumassiga tavalisemad augustikuus.
Üllatav, et 2007. a mai lõppu ei mäletata, sest see kestis nädal aega, mõõdeti teadaolev mai kuumarekord mitmes jaamas ja sellest on läbi aastate palju juttu olnud. Kui tegu on mõne väga noore inimesega või kellegagi, kes tollal ilma vastu huvi ei tundnud, siis võib-olla tõepoolest on meelest läinud.
Õhumasside kohta saab vaadata siit: http://wetter3.de/Archiv/index.html ja prognoos on postituses olemas ja 2007. a õhumassi kohta pole midagi mainitud.
Praeguseks on äike jõudnud Valgevenesse. Sobiv õhumass peaks 18. maiks kohale jõudma.
Kas siis Tallinnas 18. Äikest oodata ? Aga lõuna Eestis kuidas päeval 18ndal ilm ?
nii nagu arvata oli - hakkabki põhja-eestis idakirdetuulutamine peale:
http://emhi.ee/hirlam/eta/eesti_tuul/eesti_tuul54.png
hea kui siin +20 kraadigi tuleb.
Kas 2007. aasta mais polnud mitte nii, et kuu algul oli külmalaine koos lumesajuga ja paar nädalat hiljem oli juba suviselt soe?
Tundub, et 19.05 kuumus jääb suve ja aasta maksimumiks? Siis oleks vist varaseim aasta maksimum. Tore rekord oleks.
Mais 30 kraadi või üle selle on tegelikult äärmiselt harv nähtus. Viimase 60 aasta jooksul on selliseid juhtumeid Võrus olnud kõigest viis. Kui prognoos paika peab, siis juhtub see teist aastat järjest, mida võib ka omamoodi rekordiks pidada.
Kliima soojeneb mis muud.
Jah, oli küll 2007. a mai algus väga külm ja tuli nii lund kui lörtsi, võib siit kontrollida: http://www.emhi.ee/index.php?ide=21,540,1074&liigu=2007-05-02>und=15
2007. a tulid 30-kraadised ilmad tagasi augustis.
Tollane maikuumus oli Tallinnas ka, oli nii briisiga päevi kui sellisega tuulega, mille asimuut oli 100-220 kraadi, nii et kõik on võimalik.
Hetkel on aga nii, et esialgu on tuul idast, hiljem pöördub üle kagu lõunasse ja see tähendab kuumuse jõudmist ka põhjarannikuni.
Aga kas pühapäeval Tartus ka midagi oodata ? Kui soe, sademed ?
Mina igatahes sätin kõik äikesevaatluseks vajaliku pühapäevaks valmis, ehk õnnestub ka veebikaamera reaalajas sündmusi näitama panna. Elan ise samuti Tartus.
Kas see kuum õhk on tugeama vinega kui tavaliselt, arvestades, et see tuleb Ukraina poolt, kus on sõjategevuse tõttu õhusaaste?
Ukraina sõjategevus kohe kindlasti vinet ei põhjusta, vine tekib, kui kusagil on väga ulatuslikud metsa- või maastikupõlengud, kus põlengualade suurust võib mõõta sadades ruutkilomeetrites.
Mudelid lähevad üha karmimaks, kuid kas on ka realiseerumise ohtu?
ei lähe nad midagi nii karmiks. äikeseperiood võib juba enamus eestist kolmapäevaga lõppeda.
Accuweatheri hoiatus Tartule:
"Äikesetormid esmaspäeva pärastlõunal kuni esmaspäeva õhtul, millest mõned on väga tugevad"
Tallinnale:
"Ettevaatust – tugev äikesetorm esmaspäeva pärastlõunal"
Äikeseohtlik aeg kestab olenevast mudelid 22.-24. maini, seega ikka mitu päeva.
Äikesevõimalus saabub juba 18. mail, nii et Tartus võib siis juba midagi tulla.
Jah, karmistumise trendi on märgata küll.
Sõjategevus pole kindlasti sumestuse põhjuseks. Jah, mingi osa muidugi satub õhumassi, aga see ei saa tekitada silmnähtavat efekti. Õhumass võib sumestuda mitmesugustel põhjustel: suured põlengud, liiva- ja tolmutormid, kõrge niiskus (eriti kui kastepunkt on üle 10 kraadi) jne.
Eespool oli ESTOFEXi ohutasemete kohta midagi - 1. tase on kõige leebem, 2. tase on ohtlikum, 3. tase kõige tõsisem.
millal järgmisel nädalal võib tallinnas äikest tulla
ESTOFEX-i osas oli minu näpuviga. Pidasin silmas, et Eestile antakse ilmselt teine või kõrgeim hoiatustase, aga ajasin kõrgeima ehk kolmanda lihtsalt hajameelsusest esimesega segamini. Vähemalt live-kaamera sain peale pikka mässamist tööle. Natuke seadistamist veel tahab, pilt võiks ka muidugi teravam olla, aga mida ühest 10.90€ maksnud kaamerast rohkem tahtagi. http://www.ustream.tv/channel/weather-in-karlova
Praegu pidevalt eetris ei ole, täna öösel ehk veel tunnikese-paar. Päeval veel kindlasti vahepeal katsetan ja pikem live-show siis, kui midagi huvitavat toimuma hakkab. Mul millegipärast firefoxiga ei toimi, IE-ga aga küll.
Tõenäolisemad on 19. ja 21. mail; kui on soe front, siis juba 19. mai öösel. Aga see arvamus on üsna spekulatiivne.
kas äikesed on tugevad Tallinnas
Jüri,
kas lähed jahile ka?
Kui,siis kuhu?
"Päev tuleb päikeseline või vahelduva pilvisusega (rünkpilved, kiudpilved) sademeteta, üpris vaikse idatuulega."
Rannikualadel kindlasti mitte idatuulega.
kui aasta tagasi oli 9. mail 10°C isotermiga kuni 29°C, siis see aasta on +16 kraadise isoterniga ehk samuti isotermist 19 kraadi rohkem ehk +35. päike käib juba sutsu kõrgemalt ja pikemalt ning saame mai eesti kõigi aegade uue soojarekordi.
seega on eesti absoluutne soojarekord mai keskel ohus - mis, juulis siis +40 vä :D
ja kui nüüd detailidesse laskuda, siis juunis-juulis on eestis kuni +42 kraadi võimalik, sest:
09.05.2013 oli 10-se isotermiga 29 kraadi - vahe 19 kraadi.
08.08.2010 oli isoterm +23 kraadi. olnuks see isoterm juunis-juulis ning panna 19 kraadi otsa, ongi ju +42!
Kuidas täna tundub - kas äike tuleb juba homme, või alles 19.05 päevast?
Vaatasin EMHI-ennustusest, et "Pärastlõunal sajab paljudes kohtades hoovihma ja on äikest." ning su pilti postitusest, kus oli "Pärastlõunal sajab paljudes kohtades äikesevihma.".
Huvitav, miks enam sõna "äikesevihm" ei kasutata?
Laagri pole just põhjarannik, aga ikkagi, siin on kagutuul ja sooja juba 23 kraadi, nii et see arvamus, et tuul on rohkem kirde poolt, ei ole nii absoluutne. Päris mere ääres on ehk teisiti.
Praeguseks peaks olema juba tõepärane pilt mudelites, mille kohaselt äike võib juba homme õhtuks Eestisse jõuda. Põhjarannikuni enne hilisõhtut või ööd ilmset midagi ei jõua. Ka 2007. a analoogse olukorra ajal oli nii, et mõnel päeval jõudis äike kohale või arenes alles öösel.
Äikesejaht on plaanis 19. ja 20. mail ühe fotograafiga, kel on sellega seoses vastav projekt. Eks minek on sinna, kus on midagi tulemas, seega konkreetne koht selgib ehk paar tundi varem, praegu ennustada ei oska.
Aja jooksul on tulnud teised inimesed asemele ja neil teine keelepruuk.
Millal põhjarannikule ehk Tallinna äike võib jõuda? Nii ootan äikest ja tugevaid sadusi juba
Küll see tuul peagi Laagriski merelt puhuma hakkab, sest manner ju aina soojeneb.
19.05 on kirdetuul märksa kindlam. Seega see Weatheronline pakutud 29 kraadi pole mitte kuidagi sel juhul võimaik.
Tähelepanelik GFS jälgija teab, et iga väljund nihutab labiilset õhumassi aina itta ja nõrgendab äikesevõimalust. Labiilse õhumassi läänepiir on juba Lääne-Eestile arvutatud ning 20.05 päeval ei pruugigi äikest tulla!
Samuti on näha, et +15 kraadi isoterm piirneb läänes Kesk-Eestiga.
Erinevate ilmaportaalide prognoosid järgnevateks päevadeks on küllaltki lahknevad, nt. yr.no ei ennusta Tartu jaoks midagi erilist, samas ESTOFEX pakub juba tänaseks lõuna-Eestisse 15% äikesevõimalust. GFS mudel kipub Eesti osas järjest "lahjemaks" jääma, tundub, et suurem raju jääb meist kagu ja ida poole. Eestis praeguse seisuga kõige tõenäolisemalt piirdub asi lihtsalt tavaliste äikesevihmadega.
Tore on.
Ka temperatuur on kaardil alla tõmmatud. Juba mitu päeva näitas see Lõuna-Eestisse 30-33 tooni, nüüd lõpuks 27-30. Olin juba lootmas, et kordki saab GFS'i usaldada, aga ei. Need, kes on varem siin kommentaariumis väitnud, et aja saabudes muudetakse väljavaated jahedamaks, neil on 100% õigus. Kokkuvõttes peab ikkagi tõdema, et oma kodumaa ilmateenistus on ikka kõige täpsem.
Eks kodumaa Ilmateenistus arvutab variandi just meie oludele kohanevalt, laiemad (mis nagu mitmetesse kohtadesse, GFS jne ei arvesta kohalikke olusid) pole nii täpsed. Kodumaa ikka parim, nõustun. Aga päris ilma ma arvan et ei jää ükski paik.
GFS = "Good f*cking story".
Väga hea, et jahedama poole ennustatakse. Tööinimestele on see põrgulik palavus kohutav piin.
sat24 küll ei näita midagi ekstreemset selles väidetavalt ohtlikus õhumassis - mõni üksik kolle siin ja seal.
tundub et kordub 01.06.2013 stsenaarium.
hirlami järgi ei ole mingit erilist sadu tulemas.
Eesti poole liikuva õhumassi labiilsus on suurenenud. Seda näitab ka päev-päevalt üha suuremate ja tugevamate kollete teke meist lõunas ja kagus.
Arvatavasti jõuab äike juba homme õhtuks ka Eestisse. Viimaste andmete järgi püsib ohtliku või väga ohtliku konvektiivse ilma võimalus alates 18. maist kuni 20. maini.
Praeguse õhumassi järgi on oodata õhutemperatuuri maksimumi ikka üle 30 kraadi, kui päikest jätkub. Tänagi tõusis mitmel pool maksimaalne õhutemperatuur oodatust 1-3 kraadi kõrgemale.
Peatselt tuleb postitusse täiendusi selle kohta.
Kuluaaridest (sünoptikud omavahel) on kuulda olnud, et 19. maiks võib ka Ilmateenistus maksimaalse õhutemperatuuri piirmäära üle 30 tõsta. Ka on õhumassi omadusi võetud üha rohkem arvesse, mistõttu Ilmateenistuse prognoos on üha karmistunud ja võib veelgi karmistuda.
kuidas tallinnas ohtliku ilmaga on
olgu äike milline tahes - ma ei karda!
sama tempo jätkudes on valgevene hiidäike juba hommikul eestis!
Valgevene äike ilmselt nõrgeneb ja Eestisse ei jõua.Aga tõenäliselt hakkavad samasugused äikesed homme arenema Eestile lähemal ja need võivad meile jõuda.
no aga lõpuks saab õhumassil sellisteks äikesteks energia otsa ju :D
Lõpuks jah saab, aga praegu tundub, et alles teisipäeval.
juba teisipäeval? eile just näitas et neljapäeval.
kuidas täna öösel ilm on
Õhumasside omadused on dünaamilised. Hetkel muutub see labiilsemaks, kuid siis (19. mail) peaks muutuma pisut stabiilsemaks, kuid GFS mudeli järgi on nädala keskel oodata Baltikumi kohale sekundaarset labiliseerumist.
Õhumassi energia pärineb lõppkokkuvõttes päikeselt, see aga lähemate miljardite aastate jooksul otsa ei saa.
Praegune hiiglaslik äikesekolle hajub öö jooksul ja vastavad äikese-kiudpilved jõuavad öö jooksul Eesti kohale. Eks homme arenevad uued kolded ja siis juba Eestile lähemal.
Eelolev öö on rahulik ja kiudpilvedega, tuleb veel suhteliselt jahe, kuid ilmselt öökülma enam ei tule.
Laagri kohta, et jah, päeval asendus kagutuul küll idatuulega, ent õhutemperatuur püsis üle 20 kraadi, alles pärast kl 18 langes väheneva päikesekiirguse tõttu ja jahtumise ülekaalu mõjul alla 20 kraadi.
Üsna huvitavad näidud, selle järgi tasub tallinlastel ka valmis ikka olla http://www.puuppa.org/~pnuu/gfs/index.php?map=scp&ensemble=&ens_select=temp&sounding=&meteogram=&mgr_select=sfc&prob=
jüri ju just ütles, et õhumass stabiliseerub 19. maiks.
seega need näidud ei pruugi üldse täpsed olla.
ups, mitte ei stabiliseeru, vaid muutub stabiilsemaks..
Stabiliseerumise all võiks jah mõista seda, et nt 2000 J/kg CAPE asendub 1500 J/kg CAPE'ga; LI nt -7st -5ks jne.
Ülirünksajupilved võivad piisava tuulenihke korral tekkida ka madalama kui 500 J/kg CAPE korral (tekivad madalatipulised ülirünksajupilved), aga praegu on tegu ikka klassikalise vormiga, kui neid peaks tekkima.
seega õhumass muutub just eesti kohale jõudes stabiilsemaks..nõme.
Õhumass jõuab Eesti kohale ikka 18. mai jooksul ja järgneval ööl, kui selle labiilsus peaks suurim olema.
Hirlam ei ennusta mingit suurt sadu.
Aga näitab samuti ekstreemset labiilsust (CAPE produkt pole sisselogimata nähtav).
Lisaks peab arvestama, et ka mujale Ida-Euroopasse näitas see 17. maiks minimaalseid sademeid, kuid tegelikult tõi tohutu konvektiivtorm üleujutusi nii Ukrainasse kui Valgevenesse. Seega ei tähenda suurte sademete puudumine väljundist mitte midagi - kõik oleneb sellest, kas konvektsioon tekib või mitte.
Aga kas täna õhtul tekib siis reaalselt mingit äikesemöllu vms ?
Postita kommentaar