31. mai öösel nähti helkivaid ööpilvi: http://spaceweathergallery.com/indiv_upload.php?upload_id=97876, veel kohti, kus nähti: http://ed-co.net/nlcnet/positive-sightings-2014.
Päev oli muutliku pilvisusega ja mõnel pool, eriti Loode-Eestis, sadas hoovihma. Sooja oli juba 14...19°C. 1. juuni öösel tihenes alates Kagu-Eestist pilvisus ja sooja frondi laussadu jõudis kohale. Päeva jooksul see sadu siiski eriti palju loode poole ei liigu või liigub väga aeglaselt. Seetõttu jääb enamus Eestist täna ikkagi kuivaks. Äikeseks, mida prognoosis lubati, on kesised väljavaated. Kui äike ei arene just soojal frondil, siis tekib see ikka sooja frondi taga kuumas õhumassis, mis on juba juhtunud.
3. juunil jõuab lõunatsükloniga kuum ja niiske õhumass kohale, mistõttu see võib-olla nädala suurimaks äikesepäevaks. Sooja tuleb siis juba südasuviselt, aga kuumus paistab jäävat nõrgaks võrreldes maiga. Üsna ebapüsiv ja soe ilm püsib järgmise nädalani. Võimalik, et palavusel on samuti kaks harja.
30. mail oli juba igal pool üle 10°C sooja, aga ilm püsis tsükloni keskme läheduses pilvine. Samas oli enamasti sademeteta ja tuul suhteliselt nõrk.
Tänane toob jätkuvalt pilvise ilm, kusjuures sademed on tõenäoliselt hootised, mis on tsükloni okludeerumisele iseloomulik. Sooja on eilsega sarnaselt või õige pisut enam (rohkem kohti, kus on üle 15°C).
Jahedapoolne ilm püsib paar päeva. 3. juunil paistab, et läheb järsult soojemaks, sest idast jõuab lõunatsükloni põhjaservas kuum õhumass kohale. Kuna põhja pool on antitsüklon, siis võib õhuvool olla tugev ja ilm tuuline. Kui on soe front, siis peaks ka sademeid üsna palju tulema ja võib äikest olla.
Nädala teine pool on üsna kuum, kuni 30 kraadi võimalik.
29. mail püsis valdavalt pilves ilm, kohati sadas vihma, kuid oli juba soojem, sest enamikes kohtades tõusis maksimaalne õhutemperatuur üle 10°C. Õhtul arenes põhjarannikul udu, mis öö jooksul liikus tasapisi lõuna poole. Idapiiri tagant möödus tugevam sajuala.
Täna on ilm samuti pilvine, aga selgimisi peaks siiski rohkem tulema. Suuremaid sademeid ilmselt ei tule. On soojem, ilmselt kohati üle 15°C.
Põhjapoolse juba soojeneva antitsüklon on praktiliselt kadunud ja Eesti kohale liikunud tsükloni mõju on nõrgenemas. Tugevneb lõunatsüklonite mõju, need kannavad Venemaal tugevnevast palavast antitsüklonist sooja õhumassi läände. Seetõttu niiske ja üsna sajune ilm jätkub, kuid on soojem, kuni 20°C võimalik.
Järgmisel nädala paistab domineerivat poolmeridionaalne tsirkulatsioon, mistõttu ilmselt on sooja suviselt, st üle 20°C (eeskätt nädala teisel poolel).
28. mai oli pilves, uduvihmane ja väga külm: maksimaalne õhutemperatuur oli 6...11°C. Selle põhjuseks oli arktilises õhumassis tekkinud tsüklon, mis hoidis ilma pilves ja niiskena. Suuremad sajud jäi idapiiri taha.
Tasapisi tuleb tsüklon lähemale ja võib jõuda otse Eesti kohale, mistõttu pilves ja sajune ilm jätkub. Võimalik, et päeval on juba paar kraadi soojem, sest idast jõuab kohale ka soojem õhumass. Ööpäevane temperatuuri käik on viimasel kahel päeval puudunud, aga hakkab siiski tagasi tulema.
Järgmistel päevadel tugevneb Venemaal kuum antitsüklon. Lõunatsüklonid toovad sealt soojema õhumassi ka lääne poole ja seetõttu algab juuni oluliselt soojemalt. Kui selline areng jätkub, siis on järgmisel nädalal sooja suviselt 20-25 kraadi.
27. mail sattus Eesti troopikast arktikasse: 30-kraadise kuumuse asemel oli sooja kohati vaid 8 kraadi, ilm pilves ja sadas uduvihma, päeva jooksul jahenes veelgi. Arktilise õhumassi tõi Teravmägedel tugevnenud antitsüklon, mis katab Fennoskandiat ja seda toetab veel Venemaal olev tsüklon, mis süveneb ja hoiab ilma paar päeva külma ja niiskena.
Nädala teisel poolel peaksid lõunatsüklonid tooma Eesti kohale idast sooja ja niiske õhumassi, mistõttu oodata on suuremat vihmasadu, aga ka palju soojemat ilma. Äikesevõimalus suureneb lõunatsüklonite põhjaservas alates 1. juunist.
Kui poolmeridionaalne tsirkulatsioon jääb püsima, siis on järgmine nädal suviselt soe ja niiske.
26. mai oli päikeseline ja veel südasuviselt soe: maksimaalne õhutemperatuur ulatus 26°C-ni (Jõgevamaal). Öösel tugevnes loodetuul, pilvisus tihenes ja ilm külmenes alates Põhja-Eestist. Päev oli pilves ja aeg-ajalt sadas uduvihma; sooja oli enamasti alla 10°C, ainult Lõuna-Eestis (Sõrvest Põlvani) oli pisut soojem.
Järgmistel päevadel domineerib tsükloni mõju, mis areneb Eesti lähedal õhumasside piirialal ehk ida või kagu pool. Esialgu kandub rõhkkondade piirialal kirdest arktiline õhumass Läänemereni. Põhja-Venemaa ja Lapimaa lumesajud Eestini ei jõua ja öökülmagi tõenäosus on pilviste ja tuuliste ööde tõttu väike.
Nädala teisel poolel peaks idast kohale jõudma soojem õhumass, mistõttu võib kuni 20 kraadi oodata, aga õhumass on ilmselt niiske ja vihma võimalus on suur.
Mai teine pool tõi senini ebatavaliselt sooja ilma (ööpäeva keskmine oli pikaajalisest kuni 15°C võrra kõrgem, kuid juba 5°C kõrvalekallet peetakse suureks) ja palju äikest, arvestades Eestit tervikuna. Nüüd muutub ilm dramaatiliselt.
Päev oli muutliku pilvisusega ja mõnel pool, eriti Loode-Eestis, sadas hoovihma. Sooja oli juba 14...19°C. 1. juuni öösel tihenes alates Kagu-Eestist pilvisus ja sooja frondi laussadu jõudis kohale. Päeva jooksul see sadu siiski eriti palju loode poole ei liigu või liigub väga aeglaselt. Seetõttu jääb enamus Eestist täna ikkagi kuivaks. Äikeseks, mida prognoosis lubati, on kesised väljavaated. Kui äike ei arene just soojal frondil, siis tekib see ikka sooja frondi taga kuumas õhumassis, mis on juba juhtunud.
3. juunil jõuab lõunatsükloniga kuum ja niiske õhumass kohale, mistõttu see võib-olla nädala suurimaks äikesepäevaks. Sooja tuleb siis juba südasuviselt, aga kuumus paistab jäävat nõrgaks võrreldes maiga. Üsna ebapüsiv ja soe ilm püsib järgmise nädalani. Võimalik, et palavusel on samuti kaks harja.
Arvestades sünoptilist olukorda ja õhumassi omadusi, siis näib see olevat usaldusväärne, http://www.wetterzentrale.de/topkarten/fsavneur.html.
30. mail oli juba igal pool üle 10°C sooja, aga ilm püsis tsükloni keskme läheduses pilvine. Samas oli enamasti sademeteta ja tuul suhteliselt nõrk.
Tänane toob jätkuvalt pilvise ilm, kusjuures sademed on tõenäoliselt hootised, mis on tsükloni okludeerumisele iseloomulik. Sooja on eilsega sarnaselt või õige pisut enam (rohkem kohti, kus on üle 15°C).
Jahedapoolne ilm püsib paar päeva. 3. juunil paistab, et läheb järsult soojemaks, sest idast jõuab lõunatsükloni põhjaservas kuum õhumass kohale. Kuna põhja pool on antitsüklon, siis võib õhuvool olla tugev ja ilm tuuline. Kui on soe front, siis peaks ka sademeid üsna palju tulema ja võib äikest olla.
Nädala teine pool on üsna kuum, kuni 30 kraadi võimalik.
31. mail kell 21.10 Jõhvi lähedal (Marti Mooseli foto).
Enamik vikerkaari, mida näeme, on kahekordsed, aga 2. järku kaar on halvasti näha ja seetõttu tekib mulje vaid peakaarest.
Vikerkaare kordsus ehk järk on määratud peegeldumiste arvuga veetilgas. Iga peegeldumisega pääseb osa valgust välja, nii et igaks järgnevaks peegeldumiseks ja seega kaare tekkeks jätkub üha vähem valgust. Samuti siseneb valgus tilka rohkem serva pool, mistõttu tekkiv kaar on laiem ja kahvatum. Mõlemal põhjusel on 2. järku kaar rohkem kui poole võrra kahvatum kui peakaar (1. järku kaar). Kuna nii ühe- kui kahekordse peegeldumise puhul suunatakse valgus tilgast väljudes tagasi valgusallika poole, jagavad need ühist antisolaarset punkti, nii et mõlemaid vikerkaari näeb vaatleja valgusallika (enamasti päikese) vastas. 2. järku vikerkaare raadius on umbes 51-54° (vikerkaar on lint, mitte kriips!), mistõttu see jääb peakaarest väljapoole. Tasub tähele panna veel seda, et värvide järjestus on vastupidine. Iga vähegi eredam vikerkaar ongi tavaliselt kahekordne, kuid 2. järku kaar on sageli kahvatu, mistõttu seda sageli ei märgata.
Olemas on ka 0. järku vikerkaar, mille puhul peegeldumist ei toimugi, vaid valgus läbib piisa, moodustades valgusallika värvi sära või hiilguse. See on nähtav valgusallikaga samal pool, sest valgus tilgas ei peegeldu tagasi. 3. järku kaare puhul peegeldub valgus tilgas kolm korda ja suunatakse väljudes valgusallikast samuti eemale, mistõttu vaatleja näeb seda valgusallikaga samal pool. 3. järku vikerkaare kohta on maailmast teada vaid mõned vähesed fotod.
29. mail püsis valdavalt pilves ilm, kohati sadas vihma, kuid oli juba soojem, sest enamikes kohtades tõusis maksimaalne õhutemperatuur üle 10°C. Õhtul arenes põhjarannikul udu, mis öö jooksul liikus tasapisi lõuna poole. Idapiiri tagant möödus tugevam sajuala.
Täna on ilm samuti pilvine, aga selgimisi peaks siiski rohkem tulema. Suuremaid sademeid ilmselt ei tule. On soojem, ilmselt kohati üle 15°C.
Põhjapoolse juba soojeneva antitsüklon on praktiliselt kadunud ja Eesti kohale liikunud tsükloni mõju on nõrgenemas. Tugevneb lõunatsüklonite mõju, need kannavad Venemaal tugevnevast palavast antitsüklonist sooja õhumassi läände. Seetõttu niiske ja üsna sajune ilm jätkub, kuid on soojem, kuni 20°C võimalik.
Järgmisel nädala paistab domineerivat poolmeridionaalne tsirkulatsioon, mistõttu ilmselt on sooja suviselt, st üle 20°C (eeskätt nädala teisel poolel).
28. mai oli pilves, uduvihmane ja väga külm: maksimaalne õhutemperatuur oli 6...11°C. Selle põhjuseks oli arktilises õhumassis tekkinud tsüklon, mis hoidis ilma pilves ja niiskena. Suuremad sajud jäi idapiiri taha.
Tasapisi tuleb tsüklon lähemale ja võib jõuda otse Eesti kohale, mistõttu pilves ja sajune ilm jätkub. Võimalik, et päeval on juba paar kraadi soojem, sest idast jõuab kohale ka soojem õhumass. Ööpäevane temperatuuri käik on viimasel kahel päeval puudunud, aga hakkab siiski tagasi tulema.
Järgmistel päevadel tugevneb Venemaal kuum antitsüklon. Lõunatsüklonid toovad sealt soojema õhumassi ka lääne poole ja seetõttu algab juuni oluliselt soojemalt. Kui selline areng jätkub, siis on järgmisel nädalal sooja suviselt 20-25 kraadi.
Põhja-Soomes ja isegi Lapimaal on märksa soojem kui Eestis, sest seal on päikest, http://yle.fi/saa/loppuviikko_suuressa_osassa_maata_kesainen_-_lapissa_saa_on_vaihtelevaa_ja_muuta_maata_viileampaa/7016561
27. mail sattus Eesti troopikast arktikasse: 30-kraadise kuumuse asemel oli sooja kohati vaid 8 kraadi, ilm pilves ja sadas uduvihma, päeva jooksul jahenes veelgi. Arktilise õhumassi tõi Teravmägedel tugevnenud antitsüklon, mis katab Fennoskandiat ja seda toetab veel Venemaal olev tsüklon, mis süveneb ja hoiab ilma paar päeva külma ja niiskena.
Fennoskandiat kannab antitsüklon, mille arktilist hõngu võib Eesti paar päeva tunda, siis hakkab idast taas kuum ja niiske õhumass lähemale tulema, http://ilmatieteenlaitos.fi/saa-ulkomailla.
Nädala teisel poolel peaksid lõunatsüklonid tooma Eesti kohale idast sooja ja niiske õhumassi, mistõttu oodata on suuremat vihmasadu, aga ka palju soojemat ilma. Äikesevõimalus suureneb lõunatsüklonite põhjaservas alates 1. juunist.
Kui poolmeridionaalne tsirkulatsioon jääb püsima, siis on järgmine nädal suviselt soe ja niiske.
26. mai oli päikeseline ja veel südasuviselt soe: maksimaalne õhutemperatuur ulatus 26°C-ni (Jõgevamaal). Öösel tugevnes loodetuul, pilvisus tihenes ja ilm külmenes alates Põhja-Eestist. Päev oli pilves ja aeg-ajalt sadas uduvihma; sooja oli enamasti alla 10°C, ainult Lõuna-Eestis (Sõrvest Põlvani) oli pisut soojem.
Järgmistel päevadel domineerib tsükloni mõju, mis areneb Eesti lähedal õhumasside piirialal ehk ida või kagu pool. Esialgu kandub rõhkkondade piirialal kirdest arktiline õhumass Läänemereni. Põhja-Venemaa ja Lapimaa lumesajud Eestini ei jõua ja öökülmagi tõenäosus on pilviste ja tuuliste ööde tõttu väike.
Nädala teisel poolel peaks idast kohale jõudma soojem õhumass, mistõttu võib kuni 20 kraadi oodata, aga õhumass on ilmselt niiske ja vihma võimalus on suur.
Mai teine pool tõi senini ebatavaliselt sooja ilma (ööpäeva keskmine oli pikaajalisest kuni 15°C võrra kõrgem, kuid juba 5°C kõrvalekallet peetakse suureks) ja palju äikest, arvestades Eestit tervikuna. Nüüd muutub ilm dramaatiliselt.
Juba on Teravmägedel tekkinud arktiline antitsüklon, mille lõunaserv hakkab Läänemere ümbruse ilma mõjutama. Tänane päev on Venemaale eemalduva troopilise õhumassi mõjul siiski veel üsna suvine (sisemaal kuni 25°C võimalik).
Homseks peaks tekkima üsna tugev kirdevool, mis kannab arktilise õhumassi Eesti kohale. Seetõttu ei pruugi maksimaalne õhutemperatuur 10°C-ni tõusta. Barokliinse tsooni tekkimise tõttu on läheduses oodata ka tsükloni teket, mis põhjustab tuule tugevnemist ja võib-olla pilvist-sajust ilma. Siiski muutub õhumass nädala edenedes soojemaks ja nii võib nädala lõpus kuni 20°C tulla.
Mudelid on arvutanud poolmeridionaalse tsirkulatsiooni (ida- või kaguvoolu) domineerimist nädala jooksul. See tähendaks ka lõunatsüklonite saabumist ja lõpuks jälle sooja ja labiilse õhumassi sissetungi. Kui see juhtub, siis mitte enne juuni algust. Senikaua on äikesevõimalus väga väike.
25. mail jäi Eesti veel kindlalt troopilisse õhumassi, kuid suures osas Skandinaavias ja Põhja-Venemaal valitses juba arktiline õhumass, mis tõi sinna lund ja lörtsi või lihtsalt kõleda ilma, http://ilmatieteenlaitos.fi/saa-ulkomailla.
78 kommentaari:
ebatavalise soojuse kõrval on ebatavalisus kindlasti ka 10 äikesepäeva lõuna- ja idaeestis, samas kui loodeeestis 0..1.
Õnneks ei too see arktiline õhumass kaasa öökülma, kuna tuul ja pilvisus kaitseb jahtumise eest. Soojalembesed taimed elavad need mõned kargemad päevad kenasti üle.
Loode-Eestis oli kokku 4 äikesepäeva.
mis kuupäevadel
19., 20., 21. ja 25. mail, neist viimane oli üsna tugev äike rahega. 19. mail oli mitu äikest.
tallinn on siiski põhjaeesti, või äärmisel põhjaloode-eesti
päris loodeeestis ehk nt dirhamis pole see aasta äike üle liikunud.
Päris halb ilm ikka
jah, eesti aastaajad ongi kas liiga soojad või liiga külmad.
Kogu aeg ei saa olla 30+ kraadi; selliseid kuumalaineid on mais ehk kord sajandis; kuna terve nädala on komplekspraktikum metsas (Saarejärvel, Järvseljal), siis annaks taevas, et nädala lõpuni oleks +10 ja pilves.
+20 ja pilves on palju mõnusam. praegune külm on ka ju kord sajandis sellisel ajal.
Sellel sajandil on +30 maikuus olnud juba ikka rohkem kui ühel korral. Ja usun, et selle sajandi jooksul näeme veelgi enam. Kõik, mis on minevikus olnud haruldane, ei välista, et see tulevikus muutub tavapäraseks. Ja tulevik on juba homne päev.
20kraadi oleks selle 10 asemel ikka parem kasvõi pilves. Ja jah meenub teisigi nii soojasid maikuu soojalaineid
Loodetavasti lisanduks pilves ilmale ka vihm, siis on ju veel mõnusamalt jahe.
Kellele meeldib jahedam ilm, kellele meeldib soojem ilm, maitse küsimus. Soojenemist on oodata arvatavasti algavast nädalavahetusest, suureneb ka äikeseoht!
Eks nimetage siis aeg, millal oli viimati mais 33 kraadi - vaadates vaatlusandmeid kuni 200 a taha, siis selliseid päevi ei olegi.
Aga nii jahe oli viimati umbes samal ajal 2009. a juuni alguses. Sajandi juhtumi hulka läheb kindlasti 1975. a mai lõpu lumi.
Eesti ilma grupist selline arvamus: reedel paluks soojemat ja kuivemat ilma, sest igast väljas käigud ees väljas ja muidu saab see jube olema, kui külm ja vihm kaela sajab :S
@ kairo
ida- ja lõunaeestis saate jah äikest, mujal üsna kindlalt jälle mitte.
aga õnneks on selleeest saarlastel ja põhjaseestlastel homme lootust väga tugevale tuulele.
reede 30. hommikul pöörlevad tuuled ümber saarte
http://www.emhi.ee/index.php?ide=19,394,416,1203
GFS küll mingit kuumuse ega labiilsuse lähenemist ei prognoosi.
Pikk suvi jääb ära, vaid tuleb 2 suve, milledest 1 oli mais nagu 2010-gi. Võibolla tuleb 4 suve..
Ja selle Enno lõputöö osas vaidlen vastu - Tartumaa keskosas ega Peipsi põhja-läänekaldal pole kindlasti tavalisest vähem äikest. Tavalisest vähem on hoopis mandri lääneosas ja Harjumaal. Mujal on äikest kõvasti rohkem olnud - seda nii äikesepäevade arvult kui ka kestuselt.
Isegi läänesaartel on viimastel aastatel äikest olnud Tallinna kandist enam.
Uusim väljund samuti ei näita kuumust ega äikesevõimalust.
Cape on suurim reedest esmaspäevani, mil indeks võib olla enamus Eestist 50..100 piires, mis pole äikese tekkeks sugugi piisav. Seega jäävad maiäikesed üsna pikaks ajaks ainsateks.
kui soome lahelt tulevad rünksajukad ei haju, siis tallinnas peaks varsti padukas tulema.
Nagu juba korduvalt on juhtunud, siis positiivne CAPE võib tuua kaasa äikese, olgu see 50 või 500 J/kg.
Kuumusest pole ju keegi rääkinud, vaid suvisest ilmast. Seda näitavad järgmise nädala kohta endiselt mõlemad mudelid.
Meie ilm on ikka äärmusest äärmusesse. Eelmine nädal olime Euroopa kuumim koht, täna kõige külmem.
Jah, geograafiline asukoht on selline - ei peagi sõitma kaugetele maadele, vaid vastav ilm tuleb meile siia kätte.
Enno doktoritöö kaitsmise uudis: http://ilm.ee/?512441. Kui võtta on andmemassiiv ja alternatiiv on kellegi isiklik arvamus, siis teaduses ei loe viimane, vaid andmeid peetakse ikkagi objektiivsemateks, kui nende kogumisel on lähtutud teatud protseduurireeglitest ja need vastavad veel mõningatele kriteeriumitele.
Isiklik kogemus on see, et Tallinnas on äikest (vähemalt sellist, mis liigub otse peale) oluliselt rohkem kui nt Tartus. Mõlemas kohas on elatud juba 7 aastat või rohkem ja seetõtt saab võrrelda. Kogemuse järgi tunduvad kindlasti tulemused õiged.
Kõige üllatavamateks või ootamatuteks tulemusteks on see, et Kirde-Eestis on välgutihedus kõige suurem (arvestades pilvede dünaamikat, tsirkulatsiooni iseärasusi jms, siis see pole tegelikult üllatav) ja eriti see, et pärast jaanipäeva saabub paarinädalane äikese sekundaarne miinimum, mida ei osata selgitada.
Keegi võiks teha ka äikesega kaasnevate ohtlike nähtuste statistika(rahe, keeristormid, pagid jne). Praegu on endal tornaadode kaarti tegemine pooleli ning püüan selle õhtul üles lisada. Andmed on võetud erinevatest artiklitest, uudistest ning väga paljude küsitletute käest, mille autentsust võib igaüks ise kontrollida. Kogu meediaga seotud bluffi sõelun välja. See peaks mingigi ülevaate andma.
igatahes sakus (tallinna lähedal) on äikesega kaasnevad üle 15 m/s pagid väga haruldased, kui samas idaeestis tavalised.
Tundub, et loodus teeb nüüd need olnud kuumad päevad tasa selle vahva jaheda vihmaga, mis mõnusalt näkku tuiskab :D
Sai siis algne keeristormide kaart valmis(täiendan): http://www.upload.ee/image/4078315/Trombid_Eestis.jpg
@ 29. mai 2014 15:37
selliseid totraid jahenimisi on igal aastal mai lõpus/juunis.
oleks siis stabiilselt +20 kraad piires - aga ei, hoopis kas 13 kraadi soojem või külmem.
isegi märtsis oli soojem kui praegu :D
Selle kaardi järgi on siis enamus keeristormid Kagu-Eestis. Paneb imestama, et Kesk- ja Lääne-Eestis pole peaaegu üldse. Samas merel on ju vesipüksid ka.
isegi veebruaris oli soojalaine korral märksa soojem kui praegu, kaa mitte ei sündinud uut rekordit.
Oh jumal :D jääaeg ma ütlen
Keeristormide kaardilt on puudu 80date I pooles (84 või 85) , Jõgevamaa Siimusti tromb.
Päev oli tegus: Sveni kaitsmine, intervjuu A. Kallisega Horisondi artikli osas, komplekspraktikumis juurte väljapesemine ja sorteerimine, orienteerumine, Sveni tänuüritus ja pidu jne.
Kuna magistritööga läheb kokku, siis saaks ehk seal kasutada. Tutvustus: http://www.upload.ee/files/4050961/Erakorraliste_nahtuste_andmebaas.pptx.html
Kaardilt on puudu Umbusi (30.7.2012, http://ilm.ee/?510622), lisaks vesipüksid (enamasti mittemesotsüklonaalsed tornaadod).
jüri, kust ma saaks näha 17.06.2012 ilmakaarti?
mäletan, et siis oli sakus üks tugevaim suvetorm mida mina olen näinud. (loomulikult mitte äikesega seoses, seda juhtub siin ülharva)
Tegin lisaks põhjaliku otsimise keeristormide kohta ning leidsin veelgi juhtumeid. Lisasin ka Umbusi. Siimusti trombi ei lugenud mitte kuskilt välja. Kui on selle kohta kuskil infot, siis võib lingi saata.
Täienenud kaart: http://www.upload.ee/image/4079565/Trombid_Eestis.jpg
Siimustis ja selle läheduses on olnud päris mitu trombijuhtumit, aga kahjuks infot selle kohta pole.
Tarmo ütles nii: Kindel, et 2005 Tõravere ei olnud meedianaado? See sama pilv käis ka minu kodust üle koos tuule ja vihmaga. Tagantjärele ma peaks tõenäolisemaks ikkagi sirgjoonelist tuult.
Tarmo Tanilsoo
Siit saab kuni 2002. a tagasi vaadata ilmakaarte, kui panna aadressis soovitud kuupäev ja enter: http://www.met.fu-berlin.de/de/wetter/maps/Analyse_20051011.gif
Parema resolutsiooniga (iga 6 h tagant) saab http://www.wetter3.de/Archiv/index.html (valida DWD-Bodenanalyse).
Vaevalt see meedianaado oli, kui EMHI isiklikult trombi teket järeldas. Samuti rääkisid paljud kohalikud, et väga tugev raju oli ainult mõned minutid. Kui ma ei eksi, on Tõraveres varemgi trombe olnud, aga täpseid aastaid pole teada.
Ega siis kõikide trombide kohta pole internetis infot.Kui soovid saada kõiki trombe kaardile (nagu ka S iimusti omad), siis pead ikka küsimas käimas inimestelt isiklikult.
Eesti ilma riskid, leidsin Siimusti tornaado kohta. 1984 17.07 Jõgevamaa Siimusti. Tuul lõhkus katuseid ja pööras külili veoauto.Külmal frondil või frondieelne ebapüsivuse joon.
Loomulikult ei ole trombide kohta kogu infot internetis, aga mingi ülevaate peaks juba saama. Nagu eespool öeldud, siis kaart sai praegu tehtud põhiliselt ikkagi artiklite ja uudiste põhjal, mida saab tulevikus tõsisemalt üle kontrollida. Samuti ei saa garanteerida, et Tõraveres oli kindlasti tromb, mitte pagi vms. Siinkohal tulevad mängu palju muudki, nagu lehterpilved, mis ei pruugi üldse maaga kontaktis olla jne. Juhtumid, mis tunduvad kahtlased või meedia bluff, nendele lisasin hetkel küsimärgid ette. Kuna antud teema on juba aastaid huvitanud, siis võtan arvatavasti selle tõsisemalt käsile ja varem või hiljem tuleb kaart ümber teha, seda eelkõige autentsuse osas. Kui keegi teab, kust saada rohkem informatsiooni trombide kohta, võib teada anda. Siimusti tornaado lisan ka kaardile.
Siimusti tromb on lapsepõlvest hästi meelde jäänud. Olin lapsena sealt paarikümne kilomeetri kaugusel maal. 80 aastane vanaonu luges tolleaegsest rajoonilehest "Punalipp" seda uudist ette (eriti on meelde jäänud kummulikeeratud veoauto gaZ-53) ja siis vanatädi ütles selle peale tõsiselt "Eks see üks kosmunautide töö ole" Aasta võis tõesti olla 84.
Vanavanemad rääkisid aastaid tagasi, et Võrtsjärve lähedal oli 90-datel keeristorm, mis kandis lehmi ja heinapalle ning langetas need kaugel eemal maha. Lugesin selle kuskilt ka välja, kuid täpsemat piirkonda polnud kirjas. Keeristormikaardilt võib igatahes selgelt näha, et enim juhtumeid on olnud ikkagi ida pool, eelkõige Kagu-Eestis. Seevastu on merel jällegi vesipüksid, mida peaks ka lisama.
Maailma mastaabis oleme meiegi tornaadode suurima esinemistõenäosuse alasse määratud. http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/1/1a/Globdisttornado.jpg
Eesti on jah planetaarses mastaabis üsna tornaadorohke ala (arvestatuna ka mittemesotsüklonaalseid tornaadosid, nagu maa- ja vesipüksid).
Ida-Eesti kuni Mustveeni jääb Baltimaade tornaadoalleele, sest seal on vähemalt tugevamaid tornaadosid rohkem.
Kindlasti magistritöö jooksul selgub veel hulga juhtumeid. Aja jooksul on nii Eesti looduses kui ajalehtedes tehtud kokkuvõtteid (üks on kuskil lausa eraldi välja lõigatud, aga kultuurikihi all), mis tuleb üles otsida.
Eesti ilma riskides on ka üsna palju juhtumeid.
Siimusti juhtum on tsükloniga seotud: http://www.wetterzentrale.de/pics/archive/ra/1984/Rrea00119840717.gif (õhumass polnud eriti soe).
Anne ja Mihkel Jõeveer kirjutasid 2006. aasta Tähetorni kalendris:
... Langenud tüvede suuna järgi tuli tuul asimuudilt 125°. Murtud puutüved lebasid üsna paralleelselt, ...
Igatahes ma ei välistaks sirgjoonelist tuult. Seal kirjeldatud möllust on mul sarnane mälestus ning mina olen Tõraverest 15 km lõunas.
Otsi välja Tähetorni kalender 2006, seal on artikkel Tõravere tormist.
Tarmo Tanilsoo
1987. aasta (või oli äkki '88?) suve lõpipoole (tõenäoliselt augustis) oli Jõgevamaal Paduvere külas (Vaimastvere lähedal) arvatavasti tromb. Oma isiklikest mälestustest meelde jäänud, olin siis 7-8 aastane. Ilmselt oli nädalavahetus. Olime perega isa RAF-bussiga maale sugulastele külla sõitnud ja vahetult enne tormi algust hakkasime Tartusse tagasi sõitma. Sadas vihma ja oli äikest, veidi enne Jõgevat Õuna bensiinijaamas (seda bensukat pole enam ammu) tuli kütust võtta. Mäletan, et tuul oli nii tugev, et buss kõikus päris korralikult. Kuna tol ajal kodudes telefone eriti polnud, siis alles järgmisel nädalavahetusel saime teada ja nägime, mis u. 10-15 minutit peale meie lahkumist juhtunud oli. Ilm läinud äkki väga pimedaks, siis hakanud üks suur kohin, mühin ja kolin pihta. Kuusehekist (u. 20m kõrged puud) murdis tuul ühe kuuse ladvast u. 3-4 m pikkuse tüki ja virutas selle 10-15m eemal püsti maasse nagu oleks sinna uus kuusk istutatud. Aida, lauda ja maja katustelt lendas kokku vast nii paar-kolmkümmend eterniitplaati minema. Sealsamas lähedal kukkus üks betoonist elektriliini post päris maha, teine vajus lääbakile (liini sealt enam ei taastatud, ehitati uus teisest suunast ja nii on need pikali ja lääbakil post seal tänaseni, vaid traadid küljest võetud). Uue kuivkäimla ehitus oli parajasti pooleli. Selle karkassi viskas tuul ca. 10m eemale sarapuupõõsasse, kõrval olnud vana kemmergu lükkas ümber, nii et see pilbasteks lagunes. Lisaks murdis veel aias paar 20-30cm tüveläbimõõduga õunapuud maha. See on mul hästi meelde jäänud. Õunad olid juba küpsed, sai neid siis mahamurdunud puude otsast korjatud ja söödud. Ühest puust oli kõigil kangesti kahju, sest sel kasvasid aia kõige magusamad õunad. Lähedal olev mets sai ka veidi räsida. Oli see nüüd tromb või väga tugev pagi? Täpselt ei tea, aga kaldun pigem trombi kahtlustama, sest midagi niisugust ei mäleta seal juba EW ajast elavad sugulased ei varasemast ega hilisemast ajast.
Kuressaares 2012 oli kindlasti tromb. Alguse sai lagedalt lennuväljalt ja sisenes linnaserva eramajade vööndisse. Naabertrepikoja rahvas oli kortermaja rõdul äikest vaatlemas ja kirjeldasid hiljem mulle undamist ja musta lonti , mis raginal 300 meetri kaugusel neist eramajade pool tegutses. Ühel majal rebiti pool katust ja visati teisele majale ja autole otsa. Veel teine kirjeldus oli 500 meetrit edasi kus autojuht teatas ees sõitnud rolleri pikalituiskamisest ja tema auto ümber toimunud liiva- kivipuru möllust, nii, et kõik auto küljed rabisesid.
Panen siis Tõravere juhtumi ka praegu küsimärgi alla. Tihtipeale on jah nii, et pagid tembeldatakse tornaadodeks, mistõttu ongi väga hea, kui inimesed saavad võimalikult detailse kirjelduse tormist anda.
@ margus
selle trombi toonud äikesevööndi pagituul jõudis üsna tugevana ka sakuni, kust levis edasi kirdesse. äike hajus nii kiiresti, et tuul ei jõudnud vaibuda ning pilvedest vaid tibas.
kiili elanik sai sellest tuulest ka video, kus kirjeldab, et tuul võis kiili vallas olla kuni 15 m/s
http://www.youtube.com/watch?v=6S2wYSHQaR8
Algul tundus see isegi kuumapagi (heat burst), sest temperatuur tõusis märkimisväärselt, aga kastepunkt ei muutunud. Seega jäi määranguks ikkagi pagi, mis tõi inversioonikihist soojema õhu maa poole.
Vesipüksid tuleb kindlasti ka lisada, neid on igal aastal ja eriti Lääne-Eestis.
Homne äike Kagu-Eestis pole kuidagigi võimalik. Ükski ennustus, va.Emhi enda oma, ei näita äikeseks sobivat õhumassi energiat.
Võib-olla sünoptik nägi midagi sellist, mida teised ei näe või pakub, et mujal tekkinud äike võib kohale jõuda. Aga las ta olla, eks vihma ikka tuleb.
Lugesin kommentaare ja jutt jõudis ootamatult äikeseni. Vaatasin mudelite prognoose ning tundub, et juunikuu tuleb arvatavasti äikeserohke. Selle aasta algusel, umbes 5 kuud tagasi, rääkisin Jüriga enda nägemusest ees olevast suvest, tuleb palju äikest, rahet ja esineb paar keeristormi. Tegelikult on raske üldse midagi ennustada, nagu me kõik teame, siis Eesti ilm võib mõne päevaga üllatavalt suuri muutusi korda saata. Vaatasin ilmateenistuse prognoosi ja GFS mudeli oma ning tundub, et mõne päeva pärast hakkab äikest esinema, sooviks suuri rünksajupilvi. Eriti vinge oleks näha ülirünksajupilve ja selle arengut.
Eeldusi on tuliseks juuniks küll, kui praegune poolmeridionaalne tsirkulatsioon jääb pikemaks püsima. Sveni doktoritöös näidati, et äike korreleerub kõige tugevamini just selle tsirkulatsioonivormiga (tal oli küll Lambi klassifikatsioon, aga põhimõte on ikka sama).
jah, kairo. äikese magnet ongi simuna ja jõgeva.
sakut püüab iga hinna eest põlata. siia raudselt midagi huvitavat ei tule - mõni välk, kerge tuuleke ja kogu moos.
ja gfs ennustus lahjeneb iga uuendusega..
Homme peaks taas ilus päikeseloojang tulema.
GFS mudel on viimastel päevadel üha jõulisemaks ja karmimaks läinud. Loodame, et ei lähe üle piiri.
Tänagi oli vapustav loojang.
kahjuks vähemalt sakus mitte. 13.05 oli sakus senini kõige ilmusam, kus terve kõrgkihtpilvedekiht oli alt roosa ja mummuline ning kihtrünkpilvede tombud lisasid ruumilisust
loodame jah - et seekord tuleb võimsaim äike siis ometi loode- ja lääne-eestis ning suurem osa idast ja lõunast jääks ilma.
3. juuni näib olevat suures osas Eestist ühtlaselt suur äikesevõimalus, aga hiljem on tõenäosus suurem Lääne-Eestis.
tundub et loode-eestis jõuab jälle punane tuleohu tase tulla.
Eile sadas siin küll päris palju hoovihma ja metsad on väga niisked, see kindlasti ei soodusta suurt tuleohtu.
Õnneks Ilmateenistus mingit kuuma ei lubagi ning Ida-Eestis heal juhul +27 on võimalik. Loodame!
+20 ongi just mõnus. Sellist temperatuuri on sel aastal ainult aprillis olnud.
Ja äikese seisukohast oli mais sün.olukord samuti ju üle-Eestiliselt paljulubav, kuid ometi ei juhtunud ju midagi peale Peipsi ümbruse erilist.
gfs näitab, et järg.nädala lõpust võib eestisse taas jõuda või riivata arktiline õhk - lapimaast alates ja koguni -5..-10 kraadise isotermiga.
seega on lume ja lörtsisadu väga tõenäoline, kuna õhumass on 5 kraadi külmem, kui äsjalõppenud külmaga.
loodetavalt läheb see ennustus mööda ning tuleb stabiilne +20 kraadine ilm, nagu üks siin juba mainis.
Arvestades õhumassi, siis kuumaks läheb 3. juunist küll (kuni 28 kraadi võimalik, kui piisavalt päikest).
Arvestades Eesti geograafilist asukohta ja geograafilis-klimatoloogilisi iseärasusi, siis kuumus algab juba 25 kraadist. Lätis ja Soomes antakse kuumahoiatus siis, kui sooja on oodata vähemalt 27 kraadi. See on madalama astme hoiatus, aga asukoha jm iseärasusi arvestades igati õigustatud.
Võrdluseks: Hongkongis antakse pakasehoiatus juba +10 kraadi juures ja üks kursaõde, kes mitu kuud seal oli, koges seal erakordselt tugevat külmalainet, sest õhutemperatuur langes +5 kraadini ja hukkus massiliselt inimesi (külmusid lihtsalt surnuks) - meil Eestis on sellise temperatuuri puhul selline asi mõeldamatu. Kuumahoiatusi seal ei anta, sest kunagi ei tõuse õhutemperatuur üle 36 kraadi.
Seda see tähendabki, et pakase või kuumuse mõiste määratlemisel tuleb arvestada konkreetse koha geograafilisi, klimatoloogilisi ja isegi kultuurilisi eripärasid: see, mis ühes kohas võib olla kuumus, on teisal pakane (nt +10 kraadi on päris suur kuumus eskimotel, aga pakane Hongkongis).
seega on lume ja lörtsisadu väga tõenäoline
lubage naerda, aga suvel ei ole ka arktilise õhu saabumisel lund ega lörtsi oodata.
Kui on, siis seda juhtub väga väga väga väga harva.(vulkaanipursete tagajärjel tekkinud jahenemine)
Palun kontrollige ja uurige enne kui kirjutate siia!
Kui Ain Kallisega käisime 29. mail Baeri majas uue Horisondi artikli asjus intervjuud andmas, siis arutlesime ka praeguse muutlikkuse üle: valitseb selline tsirkulatsioonilaad, mistõttu ilm, eriti just ööpäeva keskmise õhutemperatuuri muutused, on nagu sõit ameerika mägedel.
M. Kaasiku kommentaar: mai pakkus äärmusi alates jahedast algusest kuni rekordilise kuumalaineni kuu teisel poolel. Vaatamata sellele, et kuu viimased päevad tulevad taas jahedad, on mai kohta erakordne kuumus oma töö teinud ja keskmine temperatuur kujuneb paljuaastasest oluliselt kõrgemaks. Seega kuu alguses tehtud prognoos läks nihu.
/juunis võib selline olukord jätkuda/
Hiliseimad lumed-lumekruubid: * 17. juuni, 1982: Jõgevamaa, Tiirikoja
Sadas lumekruupe.
* 10. juuni, 1982: Tartumaa, Tõravere
Sadas lörtsi, jääkruupe, rahet ja vihma. Maa sai valgeks. Ilmajaam täheldas isegi tuisku. Minimaalne õhutemperatuur 10. juunil Tõraveres oli –0,8 kraadi ja maksimaalne +9,4 kraadi. Lund tuli ka mujal Eestis.
El Chichóni purse oli 1982. a kevadel.
850 hPa temperatuur: http://www.wetterzentrale.de/pics/archive/ra/1982/Rrea00219820610.gif
@ 1. juuni 2014 14:07
ei luba naerda.
kas on võimalik et arktiline õhumass tuleb eestisse jälle varsti
Ilmateenistus mainib isegi homseks ööpäevaks äikest. GFS kaart ei näita isegi hoovihmaks piisavat energiat - rääkimata siis äikesest.
Viljandi 1997, päev enne Hansapäevi (5 juuni vist oli, võin eksida) tuli järve Orika poolsest otsast sõna otseses mõttes veesein tohutu tuule ja sajuga! Jõudis paari minutiga linna alla sadamasse kus rebis maast juurtega välja esimese vabariigi aegseid suuri pajusi, lõhkus rannaäärsetel majadel katuseid jne. Hansapäevade avamiseks oli ehitatud uus, järve poole avanev bangalo stiilis sild, millele oli tekstiilist katuse moodi kate, hiljem räägiti, et toosama riidetükk leitud Uueveski kandist (mitu kilomeetrit eemal). Kalamehest sõber, kes sama maru ajal järvel oli, rääkis kuidas nad Närska mäe alla (mul vanaisa ja tema sõprade organiseeritu puglatõstukiga slaalom-mägi päästejaamast enam-vähem otse üle järve) varju said ja kusjuures veesein neid absoluutselt ei puudutanud...Meil oli ka päästejaama juures FIN tüüpi purjekas vees, mis paari minutiga ääreni vett täis oli, pluss paadikerest väljatõstetud mast, uskumatu jõud pidi olema kuna mastil on päris mitu vägagi korraliku kinnitust! Jüri, äkki selgitaksid millega tegu võis olla ja kas on ka kuskil arhiivides selle kohta mingit märget? Aitäh!
ma arvan ise, et tegu võis olla nn märja allapuhkega (wet downburst)
aga jah, jüri teab kindlasti paremini.
Arktiline õhumass peaks tulema 80ndatelt laiustelt ja selle kohalejõudmine võtaks mitu päeva aega, aga kui soodne sünoptiline olukord püsib, siis miks mitte. Selleks peaks Venemaal püsima mitu päeva tsüklon, mille lääneservas jõuaks see õhumass kohale.
Gismeteos on isegi 12.-13. juunil selline ilm märgitud: http://www.gismeteo.ru/city/weekly/4072/
Ilmateenistuse äikese kohta ei tea, seal võib olla mitmeid põhjuseid: mõni uus sünoptik on teinud julge prognoosi; on arvestatud, et soe front on aktiivne (anafront) ja pealetungil soe õhumass on labiilne, mistõttu peeti äikese mainimist asjakohaseks; arvestati, et kaugemal tekkinud äike võib jõuda kagunurka, milline võimalus on küll juba homme olemas, aga mitte eriti suur.
Siin on näidatud mitmesuguses mastaabis äikesega seotud pagisid ja allapuhkeid: http://www.spc.noaa.gov/misc/AbtDerechos/images/Jet_Stream_figs/familydbclusters.gif
See võis olla üks sellistest. Tavaliselt nimetatakse väiksemas skaalas olevaid intensiivseid pagituuli ikka allapuheteks ja vahel ka pilvede murdumiseks (cloudburst), kui mõne minutiga tuleb äkkkondenseerumisel kümneid mm sademeid (maailmarekord on umbes 600 mm/5 min).
Märja allapuhke väliseks tunnuseks on selline vihmajalg (rain foot), mis oli 15.7.2010 Laagris näha: http://www.upload.ee/image/4083566/DSCF7647.JPG
Vastus anonüümsele
31. mai 2014 19:52
Tere! Äikese suhtes on mul küll selle viimase kahe aasta jooksul vedanud, vahel väga intensiivne äike, teinekord paar kõminat ja kõik. Eelmisel nädalal lugesin, kuidas Sven-Erik-Enno rääkis, et viimaste aastate jooksul on esinenud kõrgustikel rohkem äikest kui varem. Ütleme nii, et see on väga hea uudis! Ise olen küll äärmiselt rahul ilmavaatlemisega nii Simunas kui ka Jõgeval. Teil pole põhjust muretseda seal Sakus, küll see äike ka teid kord külastama tuleb. :)
Postita kommentaar