29. aprillil on veel soe ja üsna vaikne päev. Kõige pilvisem on Põhja-Eestis (peamiselt keskmise kihi pilved), kus on suurim hoovihma võimalus, sest külm front on jõudnud Lõuna-Soomeni. Mis puudutab äikest, siis selle kohta ütles Sven-Erik Enno nii: troposfääri ülaosa kisub üsna külmaks, seega kui on hoogsajupilved, siis tipu jäätumine on kerge tekkima ja sealt edasi võib kaasneda nii lumekruupide sadu kui ka mõni üksik välk.
Õhumassivahetusega kaasneb tihedam pilvisus ja sademed ilmselt Põhja-Eestis, st lõuna pool avaldub see vaid ilma jahedamaks muutumises. 1. mail on küll ilmselt terves Eestis sademeid oodata, kuid tsüklon või lohk, mis areneb siinsamas ja liigub ilmselt otse üle, on juba külma õhumassi sisene. Ilmateenistus mainib ka lörtsi, sest peetakse võimalikuks, et sulamispiir laskub aluspinnani.
Jaheda mai alguse kohta tuleb eraldi postitus.
28. aprillil tuleb veel üks päikeseline ja soe ilm, kuid tuul võib saartel ja Põhja-Eestis pisut tugevam olla kui eelmistel päevadel. Nagu viimasel paaril päeval, on nüüdki oodata enamasti ülemise või keskmise kihi pilvi, kuid kastepunkt on tõusnud 0°C lähedale ja sellest võib juba jätkuda ka alumise korruse pilvede tekkeks (rünkpilved, kihtrünkpilved).
Jahedamaks läheb 30. aprillist, kui sooja tuleb vähem kui 15 kraadi ja oodata on ka vihma (1. mail). Jahenemise põhjuseks on arktilise õhumassi saabumine Venemaale jõudva põhjatsükloni tagalas ja sademete põhjuseks Eesti kohal või lähedal süvenev tsüklon. Kui Eesti kohal tekib suur õhumassi kontrast, siis võib sadu tugev olla ja välistatud pole ka äike, eriti kui tegu on aktiivse sooja frondiga (1.-2. mail).
27. aprillil jätkub päikeseline, vaikne ja üsna soe ilm (kuni 20 kraadi võimalik), kuid pilvi peaks nõrgeneva antitsükloni tõttu rohkem olema.
Järgmise paari päeva jooksul peaks tugevnema põhjapoolse tsükloni mõju, mistõttu tuul on loodest, läänest või edelast ja veidi tugevam. Sademetevõimalus on suurim 29. aprillil kuni 1. mail. Pärast seda jääb Eesti väga tõenäoliselt külma õhumassi ja sooja enam üle 15 kraadi ei tule.
26. aprill toob tugeva öökülma järel taas päikeselise ja vaikse päeva, sest juba mitmendat päeva püsib antitsükloni kese looderanniku lähedal. Soojemas õhumassis on juba rohkemates kohtades üle 15 kraadi oodata. Ka pilvi võib enam olla, sest antitsüklon nõrgeneb, kuid need on tõenäoliselt ülemise kihi pilved, sest rünkpilvede tekkeks on õhumass veel liiga kuiv.
Tegu on ebatavaliselt kuiva õhumassiga: kastepunkt on mõnel pool -10...-14°C (http://www.emhi.ee/?ide=21,540,820). Kuna päevasel ajal on soe (kuni 18°C), siis tähendab see ka ekstreemselt madalat suhtelist õhuniiskust. Nii mõõdeti näiteks Pärnu-Sauga ilmajaamas suhtelise niiskuse miinimumiks 7%, mis võib-olla üldine rekord (vähemalt pole teada, et kunagi oleks mõõdetud madalamaid näitajaid).
Huvi on tekkinud ka tuleohuindeksi rekordi kohta. Selle kohta on teada järgnev:16.09.2002 Põlvamaal 16260 ja 8.09.2002 Saaremaal 16516. Aga kui vaadata ilma riskide raamatut, siis oli see küll üle 22 tuhande, kuid peab uurima!
25. ja 26. aprill pakkusid uhkeid kiudpilvede vaatemänge. 26. aprillil võis mitmel pool näha tihedaid kiudpilvi (Cirrus spissatus), mis sarnanevad kõrgrünkpilvedega või kiudrünkpilvedega. Neid koos kiudrünkpilvedega peetakse sageli lennukite põhjustatud uudseks nähtuseks. Ometigi sisaldas nii kiud- kui kiudrünkpilvi (Cirrocumulus) juba amatöörmeteoroloog Luke Howardi 1802. aasta lõpus esitletud pilvede nimetamise süsteem (teoses „On the modification of clouds”). Vanarahvas on neid vahel nimetanud ka oaõilmepilvedeks. Küll määratleti näiteks kihtsajupilved (Nimbostratus) pilvesüstemaatikas alles 20. sajandil, ometi ei peeta neid tehislikeks ega seosta mingite vandenõudega.
Välismaalt ja edasise ilma prognoos. 26. aprilli öösel liikus Suurbritannia kohal olevast tsüklonist lohk ühes sooja tüüpi oklusioonifrondiga Põhjamerele ja jäi seal statsionaarseks (väheliikuvaks). Frondil moodustus hommikul kitsas konvektsioonipilvede vöönd, kus ennelõunasel ajal hakkasid järsku välgud sähvima. Tund-tunnilt on statsionaarne, aga jõhkralt sirgjooneline äikesevöönd üha pikemaks veninud; äikesejoon jätkub katkestustega ka Saksamaal.
Üsna soe ilm püsib paar päeva (kuni 20 kraadi võimalik), siis muutub tsüklonite mõju tugevamaks. Esmalt peaks suurenema põhjapoolse tsükloni mõju, hiljem võib areneda tsüklon või lohk Eesti läheduses. See tähendab juba märkimisväärset vihmavõimalust (nädala keskel). Mai alguseks on arvutatud lõunatsükloni saabumine, kuid midagi täpsemat on selle kohta raske öelda: võib tulla nii äikeseline kui paduvihmane ja kõle ilm.
25. aprillil jätkub päikeseline ja üsna vaikne ilm. Kuna õhumass on veidi soojem, siis võib mõnel pool tulla sooja ka üle 16 kraadi. Pisut soojenemist on oodata nädalavahetusel.
Järgmise nädala algul on oodata tsükloni süvenemist Eesti lähedal. See tähendab vihmavõimaluse suurenemist.
24. aprillil jätkus antitsükloni mõjul päikeseline ja juba päris vaikne ilm. Kuna püsis veel külm õhumass, siis maksimaalne õhutemperatuur tõusis enamasti 8-14 kraadini.
Järgmised paar päeva läheb soojemaks, kuid see trend aeglustub või peatub nädalavahetusel. Kui kujuneb soodne sünoptiline olukord, siis jätkub ilma soojenemine järgmise nädala algul. Sel juhul tuleb sooja taas üle 20 kraadi. Sademete võimalus on endiselt kuu viimastel päevadel olemas.
23. aprill
Soojalaine lõppes tänasega ära, sest antitsükloni idaservas jõudis arktiline õhumass Eesti kohale. Mõnel pool ei tõusnud õhutemperatuur enam 10 kraadinigi. Jahe ilm kestab paar päeva, öösel on oodata kuni 5 kraadi külma. Nädala lõpus jõuab kohale soojem õhumass ja sooja tuleb taas üle 15 kraadi.
Õhumassivahetusega kaasneb tihedam pilvisus ja sademed ilmselt Põhja-Eestis, st lõuna pool avaldub see vaid ilma jahedamaks muutumises. 1. mail on küll ilmselt terves Eestis sademeid oodata, kuid tsüklon või lohk, mis areneb siinsamas ja liigub ilmselt otse üle, on juba külma õhumassi sisene. Ilmateenistus mainib ka lörtsi, sest peetakse võimalikuks, et sulamispiir laskub aluspinnani.
Jaheda mai alguse kohta tuleb eraldi postitus.
Need on kiudrünkpilved, rohkem: http://lepo.it.da.ut.ee/~cbarcus/cirrocumulus.htm (Laagris).
Taevas oli paksult kihtrünkpilvi täis (Rahvusraamatukogu juures).
Tornjas-sakmelised kõrgrünkpilved (vahel ka kihtrünkpilvedena) on labiilsuse näitajad ja seega tähendavad äikesevõimalust. Need meenutavad nagu keskaegse lossi müüre. See suurepärane eksemplar ilmus külma frondiga seoses (Rahvusraamatukogu juures).
Loojang oli väga värvikas. Eriti vahva on see pilveriba, millest kerkivad sakid kõrgemale (Laagris).
28. aprillil tuleb veel üks päikeseline ja soe ilm, kuid tuul võib saartel ja Põhja-Eestis pisut tugevam olla kui eelmistel päevadel. Nagu viimasel paaril päeval, on nüüdki oodata enamasti ülemise või keskmise kihi pilvi, kuid kastepunkt on tõusnud 0°C lähedale ja sellest võib juba jätkuda ka alumise korruse pilvede tekkeks (rünkpilved, kihtrünkpilved).
Juba teist nädalat võib põldudel näha sageli tekkivaid tolmukeeriseid, millest pikemalt: http://www.ilm.ee/?48778. 22.4.2014 Jõgeva, Kairo Kiitsaku fotod
Jahedamaks läheb 30. aprillist, kui sooja tuleb vähem kui 15 kraadi ja oodata on ka vihma (1. mail). Jahenemise põhjuseks on arktilise õhumassi saabumine Venemaale jõudva põhjatsükloni tagalas ja sademete põhjuseks Eesti kohal või lähedal süvenev tsüklon. Kui Eesti kohal tekib suur õhumassi kontrast, siis võib sadu tugev olla ja välistatud pole ka äike, eriti kui tegu on aktiivse sooja frondiga (1.-2. mail).
27. aprillil jätkub päikeseline, vaikne ja üsna soe ilm (kuni 20 kraadi võimalik), kuid pilvi peaks nõrgeneva antitsükloni tõttu rohkem olema.
Järgmise paari päeva jooksul peaks tugevnema põhjapoolse tsükloni mõju, mistõttu tuul on loodest, läänest või edelast ja veidi tugevam. Sademetevõimalus on suurim 29. aprillil kuni 1. mail. Pärast seda jääb Eesti väga tõenäoliselt külma õhumassi ja sooja enam üle 15 kraadi ei tule.
Pilvi jätkus (Laagris)
26. aprill toob tugeva öökülma järel taas päikeselise ja vaikse päeva, sest juba mitmendat päeva püsib antitsükloni kese looderanniku lähedal. Soojemas õhumassis on juba rohkemates kohtades üle 15 kraadi oodata. Ka pilvi võib enam olla, sest antitsüklon nõrgeneb, kuid need on tõenäoliselt ülemise kihi pilved, sest rünkpilvede tekkeks on õhumass veel liiga kuiv.
Tegu on ebatavaliselt kuiva õhumassiga: kastepunkt on mõnel pool -10...-14°C (http://www.emhi.ee/?ide=21,540,820). Kuna päevasel ajal on soe (kuni 18°C), siis tähendab see ka ekstreemselt madalat suhtelist õhuniiskust. Nii mõõdeti näiteks Pärnu-Sauga ilmajaamas suhtelise niiskuse miinimumiks 7%, mis võib-olla üldine rekord (vähemalt pole teada, et kunagi oleks mõõdetud madalamaid näitajaid).
Huvi on tekkinud ka tuleohuindeksi rekordi kohta. Selle kohta on teada järgnev:16.09.2002 Põlvamaal 16260 ja 8.09.2002 Saaremaal 16516. Aga kui vaadata ilma riskide raamatut, siis oli see küll üle 22 tuhande, kuid peab uurima!
25. ja 26. aprill pakkusid uhkeid kiudpilvede vaatemänge. 26. aprillil võis mitmel pool näha tihedaid kiudpilvi (Cirrus spissatus), mis sarnanevad kõrgrünkpilvedega või kiudrünkpilvedega. Neid koos kiudrünkpilvedega peetakse sageli lennukite põhjustatud uudseks nähtuseks. Ometigi sisaldas nii kiud- kui kiudrünkpilvi (Cirrocumulus) juba amatöörmeteoroloog Luke Howardi 1802. aasta lõpus esitletud pilvede nimetamise süsteem (teoses „On the modification of clouds”). Vanarahvas on neid vahel nimetanud ka oaõilmepilvedeks. Küll määratleti näiteks kihtsajupilved (Nimbostratus) pilvesüstemaatikas alles 20. sajandil, ometi ei peeta neid tehislikeks ega seosta mingite vandenõudega.
Kuigi kiudpilvede kohta öeldakse, et need on õhukesed ega varjuta tavaliselt päikest, siis seekord ilmusid taevalaotusele ka massiivsed kiudpilved. Neid nimetatakse tihedateks kiudpilvedeks (Cirrus spissatus). Väiksemad, mis meenutavad pisikesi rünkpilvi, on tihedate kiudpilvede erim - topjad kiudpilved (Cirrus floccus).
Need on siin on konksu- või isegi suusakujulised kiudpilved (Cirrus uncinus). Need näitavad pea alati pilvisuse tihenemist ja sageli ka sademeid. Selline kuju tekib sellest, et kiudpilvel tervikuna on paksus, mitte pole see tasapinnaline. See osa, mis asub kõrgemal, asub kiiremini liikuvas õhus, aga see osa, mis madalamal, asub aeglasemalt liikuvas õhuvoolus ja nii jääb madalam osa maha (võib ka vastupidi olla). Madalam osa kujutab endast sademeid - lumesadu 6-8 km kõrgusel.
Välismaalt ja edasise ilma prognoos. 26. aprilli öösel liikus Suurbritannia kohal olevast tsüklonist lohk ühes sooja tüüpi oklusioonifrondiga Põhjamerele ja jäi seal statsionaarseks (väheliikuvaks). Frondil moodustus hommikul kitsas konvektsioonipilvede vöönd, kus ennelõunasel ajal hakkasid järsku välgud sähvima. Tund-tunnilt on statsionaarne, aga jõhkralt sirgjooneline äikesevöönd üha pikemaks veninud; äikesejoon jätkub katkestustega ka Saksamaal.
Äikesevöönd frondil nähtuna satelliidipildilt, http://sat24.com/en/scan
Äikesevöönd detektori järgi, http://www.blitzortung.org/Webpages/index.php
Üsna soe ilm püsib paar päeva (kuni 20 kraadi võimalik), siis muutub tsüklonite mõju tugevamaks. Esmalt peaks suurenema põhjapoolse tsükloni mõju, hiljem võib areneda tsüklon või lohk Eesti läheduses. See tähendab juba märkimisväärset vihmavõimalust (nädala keskel). Mai alguseks on arvutatud lõunatsükloni saabumine, kuid midagi täpsemat on selle kohta raske öelda: võib tulla nii äikeseline kui paduvihmane ja kõle ilm.
25. aprillil jätkub päikeseline ja üsna vaikne ilm. Kuna õhumass on veidi soojem, siis võib mõnel pool tulla sooja ka üle 16 kraadi. Pisut soojenemist on oodata nädalavahetusel.
Järgmise nädala algul on oodata tsükloni süvenemist Eesti lähedal. See tähendab vihmavõimaluse suurenemist.
24. aprillil jätkus antitsükloni mõjul päikeseline ja juba päris vaikne ilm. Kuna püsis veel külm õhumass, siis maksimaalne õhutemperatuur tõusis enamasti 8-14 kraadini.
Järgmised paar päeva läheb soojemaks, kuid see trend aeglustub või peatub nädalavahetusel. Kui kujuneb soodne sünoptiline olukord, siis jätkub ilma soojenemine järgmise nädala algul. Sel juhul tuleb sooja taas üle 20 kraadi. Sademete võimalus on endiselt kuu viimastel päevadel olemas.
Kiudpilved piilumas linna vahelt ja loojang (Laagris)
23. aprill
Soojalaine lõppes tänasega ära, sest antitsükloni idaservas jõudis arktiline õhumass Eesti kohale. Mõnel pool ei tõusnud õhutemperatuur enam 10 kraadinigi. Jahe ilm kestab paar päeva, öösel on oodata kuni 5 kraadi külma. Nädala lõpus jõuab kohale soojem õhumass ja sooja tuleb taas üle 15 kraadi.
Enamikes kohtades oli viimati sademeid 14 või 15. aprillil hoovihma ja rahena. Päikeselise ilma ja väga kuiva õhumassi tõttu (kastepunkt oli hulk aega alla 0°C, viimasel paaril päeval kõrgem) on tuleoht muutunud suureks ja võib enne vihmade saabumist isegi ekstreemseks muutuda (indeks üle 5000). Seda soodustab jätkuvalt päikeseline ilm ja ebatavaliselt kuiva õhumassi saabumine, kus kastepunkt on kuni -10°C, vt http://www.emhi.ee/index.php?ide=21,540,820.
Tuleohuindeks 23. aprillil, http://www.emhi.ee/index.php?ide=19,270
Põud on kuivatanud jõe Pangodis Sulu külas. Eero Hermanni foto
Olukord võib muutuda kuu viimastel päevadel, sest antitsükloni mõju nõrgeneb ja mõjule võib pääseda mõni tsüklon, tõenäolisemalt lääne või edela pool asuv. Sademete võimalus muutuks sel juhul arvestatavaks 29. või 30. aprillil. Samal ajal püsib Eesti kohal soe õhumass, nii et sooja võib üle 20 kraadi tulla.
111 kommentaari:
jään seda pilvevaatluseks sobivat 29/30 aprilli pikisilmi ootama!
Eitea kas siis on äikest oodata?
siis kui jälle mingi totter a.tsüklon läänes tekib, siis mitte.
30. aprilliks on arvutatud küll 40% äikesevõimalus, selle põhjuseks peamiselt tsüklonaalne mõju ja kastepunkti tõus üle 10 kraadi.
nädal veel? ma ei jaksa enam ära oodata, sest koguaeg nädal veel.
Kahjuks 30. aprill on alles nädala pärast. Ka teised huvilised on kurtnud, et see ajab hulluks.
Jah, eelmine kord oli ka arvutatud päris suur äikesevõimalus nädal ette, kuid see võimalus kadus kiiremini kui tekkis. Sügise lõpus ja talvel oli suur häda, et päikest ning kuiva ilma pole, vaid on üks sombune seailm. Nautige nüüd natuke seda, mida meil niigi vähe on, ja unustage see aprilliäike, mida ei tule. Suvel saate seda niiehknaa küllaga.
Palju sademeid üldse aprilli kuus olnud on hetke seisuga ?
ka see võimalus kaob kindlasti, sest maapind kuivab veelgi ning niiskust ei jätku konvektsiooniks, kuigi õhumass seda võimaldaks.
ei saa suvel aprilliäikest kunagi küllaga ;)
võimalik et suvel ei tulegi äikest, vaid jätkub see tüütu põud edasi ning tuleohu indeks ulatub miljonini.
päikest pole küll vähe, vastupidi - liiga palju.
Tartus 14mm, Tallinnas 12,1mm. 2009.a oli veel vähem, mõnel pool pea olematult.
@ 23. aprill 2014 18:44
oleneb asukohast. kindlasti on kohti, kus polegi ning kus üle 10 mm.
Tore on, kui see võimalus kaob. Kompenseeribki külmal poolaastal olemata jäänud kuiva ilma ja päikese. Kui võrrelda Suurbritanniaga, siis on jah päikest palju, muidu mitte.
@23. aprill 2014 18:52 - Täiesti võimalik.
@ 23. aprill 2014 18:54
oleks jah tore, lisaks võiks iga öö miinuskraade teha, sest kompenseerib selle, mis külmal poolaastal vaid paaril nädalal olid.
loodetavasti sadu enne sügist ei tulegi - saaksime uue põua rekordi ja miljonini küündiva tuleohu indeksi
Nonii, GFS just uuenes ning on näha, et vähemalt Mandri-Eestis pole 1. maini piiskagi vihma oodata.
http://www.wetterzentrale.de/pics/Rtavn19218.gif
Tundub, et põua tõttu lööb kodumaise toidu hind sel aastal rekordeid.
Jaanuar oli pikaajalisest keskmisest tunduvalt päikeselisem, vt http://www.emhi.ee/index.php?ide=6,530&g_aasta=2014&g_kuu=1, veebruaris oli päikest vähem, aga märtsis jälle tunduvalt rohkem. Seega on päikest olnud enam kui küll. Ka on mõned inimesed kurtnud liigse päikese üle ja mitte ainult pilvehuviliste grupis.
Jaamade kohta saab vaadata sademeid, päikesepaiste hulka jne siit: http://average.bl.ee/
Olgu jaanuar ükskõik kui palju keskmisest päikeselisem, kokkuvõttes teevad ülejäänud pimedad kuud selle ikka tasa. Pealegi ei ole aprilli päikeserohkus mitte kuidagi võrreldav talvekuudega, sest siis on päevad lühikesed. Pilvehuviliste rahulolematus on praegu muidugi täiesti arusaadav. Neile aga, kes soovivad lõunamaale päikest võtma minna, saavad vast praegu oma asjad siin ära aetud - olen üks nende seast.
Jätsite millegipärast tähelepanuta, et märts oli samuti tunduvalt päikeselisem. Märts pole enam selline talvekuu, nagu detsember või jaanuar.
Märts jah, kuid mainisin ju kl 18:29 kommentaaris sügise lõppu ja talve, mitte kevadet.
Detsembrit ei anna võrrelde jälle jaanuari või veebruariga, kuna detsembris olen leidnud seenel käind.
Ega neid kuid saagi vist võrrelda, aga kuidagi tuleb ju jutt kirjutada ja väited millegi alusel üles ehitada. Mingi ettekujutuse ikka võrdlus annab.
Viimane GFS väljavaade lubab veel kuumemat ning veel pikemat soojalainet kui äsjalõppenud.
Jah, selle järgi oleks isegi 25 kraadi representatiivsetes jaamades võimalik.
@ 23. aprill 2014 20:23
Jõuad ennast suvel küll ja küll praadida.
Kahtlemata, kuid natuke lisapruuni ei tee paha. ;)
Ei soovita praadida üleliia sest melanoom ja nahavähk vanemas eas riskialtim tulema.
Mäletan seda 2000a. kuumalainet väga hästi.
Käisin 27.aprill ujumas.
Milline suvi 2000a. oli?
Nüüd näitavad mudelid juba 30-ndast jälle külma sissetungi.
Üks lahe stsenaarium GFS-ilt:
http://www.wetterzentrale.de/topkarten/fsavneur.html
Et siis 1. maiks on sama jahe nagu praegu.
2000. a suvi oli pikaajalisele keskmisele vastav, aga vihmane. Tol aastal oli ka see Rakvere tornaado.
väga hea, et külmaks läheb. seda vastikut läpatist ühes lõõskava päikesega polegi siia aprillis ja mai algul vaja. saate seda suvel niiehknaa küllaga.
nagu gfs mudel näitab, siis on sel külmal ajal eestis suurim cape indeks ja sajuvõimalus.
ka viimatised 14..15 aprilli hoovihmad olid tänu külmale õhumassile!
ja seda ka, et mis ma ütlesin, et see uus suur soe kahaneb ka tublisti, nagu äsjamöödunu.
http://www.wetterzentrale.de/pics/Rtavn3722.gif
seda varianti ma kindlasti ei usu, sest samal kuupäeval sama õhumass 2-l järjestikusel aastal on välistatud.
jäite hiljaks, mudel just minut tagasi uuenes lõplikult.
Emhi juba 2.astme hoiatuse väljastanud tuleohu pärast.
See läheb üha karmimaks ja enne sademete saabumist võib indeks üle 5000 kerkida.
see nii vähe ju. mäletan, et 2010 juuli lõpus oli ida virumaal indeks isegi 11000..12000 piires
ilmelik, et tänapäeva kõrgtehnoloogilises maailmas ennustused 10 tunniga kardinaalselt muutuvad - eile hilisõhtul ennustati +25 kraadist sooja 1. maini - täna hommikul kella 9..10 vahel nägin, et see suur soe jääb ära hoopis.
homme ärkan vist kõhedusega, sest lubatakse lund?!
Jah, nägin ka just ja tegin weatheronline prognoosist pildi. Õhtul saab näha, kui palju on muudetud.
gfs ennustab mai 1. dekaadiks eesti kohale -9 kraadi isotermi.
Cute. Mida paremat ikka mais oodata peale sellist sooja märtsi ja aprilli?
30.mail tuleb kusagil tiba vihma, võib-olla isegi lund ning seejärel jätkub põud edasi, aga külmemal kujul - nii prognoosivad paljud ilmaportaalid. Pilvehuvilised surevad igavusse ja endalgi tuleb lõunamaale sõita, sest päike millegipärast siin ei võta. Päevitasin täna vähemalt 2 tundi ilma päikesekreemita, aga koju jõudes olin valgem kui minnes"? UV-kiirgus oli siis 3,5 ning väidetavalt peaksin praegu kolmnda astme põletushaavadega kusagil haiglas lebama. Käib see UV-kiirgus Eestis ainult juuni-juuli kohta, või äkki olen veel eelmisest suvest liiga pruun?
eelmisele:
30.MAI on ju nii kauge aeg ennustamiseks.
väga hea, et päike ei mõju nahale kahjulikult, sest saabki looduses kauem olla.
Päris täpselt ei saa veel kinnitada, et kas äikest esineb 30. aprillil, sest prognoosid muutuvad iga päevaga. Igatahes, pilvi ja vihma peaks kõigile jaguma! Aga, kui isegi äikest peaks esinema, siis on rõõmu ja lusti kui palju, vähemalt neil, kellele äike vaatamist pakub. Eks näeb, kui võimas saab see madalrõhkkond olema. Samas rõhutan, et prognoosid muutuvad aeg-ajalt!! Lugesin siin kommentaaridest just, et keegi vaatab prognoose weatheronlinest, mina ei usalda seda lehte eriti ja pole vaja kõike uskuda ka, mida seal prognoosid näitavad.
Hetkeseisuga on mudelid juba sooja jätkumise arvutanud.Seega kõik muutub iga uuendusega.
enam sooja jätkumist jälle pole :D ja loodan, et ega tule ka. lõõskava päikesega ootan ikka külma ning pilves ilmaga sooja.
tundub, et käin täna metsas ära, sest saku jääb napilt punasest tuleohualast välja. punases alas on metsas olek tõenäoliselt juba keelatud. (infot saad emhi tuleohukaardi kõrvalt tekstist)
@ kairo
äikest enne juunit ei tule!
Puhtast algaja huvist küsin, millised lehed on siis siinsete arvates kõige usaldusväärsemad? Jüri ei usu yr.no-t ja Kairo ei usu weatheronline...
Sai küsitud Tõraverest järele selle päikese käes valgenemise asjus. Selline vastus saabus: uurigu ennast. Mul on tuttavaid, kes on näost õhetavad, punased, ühel liigagi saanud kogu päev väljas olles! Endal ka nina punane.
Tuleb analüüs ise läbi viia - paljud ilmakaardid ja mudeli väljundid on saadaval ja selle alusel saab ise prognoosi koostada. Siis on võimalus, et on veidi parem, sest allikaid on palju rohkem, mida arvestada. Muidu on nii, et üks või teine lk on ainult ühe või kahe allika peale ja seetõttu ei pruugi tulemus olla hea.
Kui kättesaadavad on tõenäosuslikud (ansambel-)prognoosid, siis võiks neid eelistada.
Peaksin siis tõesti ennast uurima, äitäh!
@25. aprill 2014 13:25 - Yr.no ja Accuweather unusta ära. Olen erinevate ilmaportaalide prognoose aastaid võrrelnud ja jälginud. Wunderground ning Gismeteo on vahepealsed, isiklikult neid ei usalda. Enda arvates on kõige täpsemad Ilmateenistus ja weather.com, Weatheronline üldjuhul ka. Arvan samuti, et ise analüüsides saad parima tulemuse.
Ma ei mõista, mis ila see Ilmateenistus oma nädalaprognoosis ajab - 30.04 ei tule ju mingit hoovihma ega äikest, kuna CAPE+LI kaart on Eesti ala kohta sama sinine nagu möödunud päevadel, täna ja lähipäevadel :D.
to: Anonüümne
Äikest tuleb alles juunikuus? Mina rääkisin ligi 6 päeva prognoosist, aga sina räägib 2 kuu kaugusest prognoosist. Enne tuleks läbi mõelda, et nii kaugele pole kohe üldse mõtet prognoosida, kuna prognoos muutub nii kiiresti. Nt. on ennustatud homseks vihma, kuigi õhtul selgub, et prognoos on muutunud ja homne päev tuleb soe ja päikesepaisteline.
Kui suur on olnud kõige kõrgem tuleohuindeks ja millal se oli?
2002. aasta septembri alguses kui tuleoht küündis 16000 ühikuni !!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!
Lõuna-Eestis ei sadanud siis 40 päeva vihma. loodus hakkas kõrbestuma nagu vanakurat.
20 tuhandest ühikust oli siis küll juttu, sellest ilmus ajakirjanduses ka artikleid. Kahjuks oli tollal veel veebis toimuv piiratud. Selles osas ei ole praegu veel midagi hullu.
Ilmateenistus ei vaata õhumassi energia prognoose, vaid aluseks on nt Euroopa mudel, HIRLAM jms, lisaks sünoptiline olukord. Äikest siiski tõenäoliseks pidada ei saa, sademete võimalus endiselt suur.
kas äikest on tänase seisuga siis 30.04 oodata või ei ole?
Kui täna või homme peaks keegi lõket tegema ja peaks midagi juhtuma läheks vist kulu ja mets nagu niuhti põlema.Leedus Kura säärel on juba 210 hektarit maha põlenud 1 ööpäevaga.
Selle kohta öeldakse, et istutakse nagu püssirohutünni otsas, st sädeme sattumisel mets justkui plahvataks. Selliseid väljendeid kasutati nii 2002., 2006., kui 2010. a rohkesti.
30. aprillil ei tundu äikest tulevat, aga nüüd on mudelid näidanud lõunatsükloni saabumist mai alguses. See võib tähendada äikesevõimalust ja paduvihmu.
Mida teeb GFS?
Weatheronline esimene väljund: http://www.upload.ee/image/4022340/ssss.jpg
Teine väljund: http://www.upload.ee/image/4022342/Untitled.jpg
Võrrelge 30.maid. Järgmise uuendusega prognoositakse tõenäoliselt jälle ligi 20 kraadi sooja, kui vaadata GFS-i. Usun, et võta enam kaua aega, kui ka see mudel oma maine kaotab.
ma küll 30.MAId kuskil ei näind
Minu viga. Aprill ikka.
See lihtsalt viga. Aga kui tegu on mittedetermineeritud sünoptilise olukorraga, nt tõenäosus on nelja erineva olukorra realiseerumise vahel täpselt 20%, siis tulevadki sellised suured erinevused. GFS võib-olla ka ebasobiv veel ebakindlate ja võrdvõimalike olukordade osas. Euroopa mudel, mis arvestab rohkem ansamblitega, on selles osas kindlasti parem.
mis sahaara kõrbes tavaliselt suht.õhuniiskus päeval on?
Peaks olema 10%. Päring klimatoloog-peaspetsialistile andis vastuseks järgneva: igatahes pole ma madalamaid päevaseid miinimume Eestis näinud.
Nimetaks rekordiks küll.
Lisaks info tuleohuindeksi rekordi kohta: 16.09.2002 Põlvamaal 16260 ja 8.09.2002 Saaremaal 16516. Aga kui vaadata ilma riskide raamatut, siis oli see küll üle 22 tuhande, peab uurima!
noh, täna saime siis tunda jahedat sahaarat!
Jah, oli rekord ja talvine Sahara.
nt 04.05 jääb päevakülm +2 kraadi juurde:
http://ilm.ee/kola/grib-test/2014-05-04-12_temp.gif
mai algus on üldsegi ehe näide jälle, et eesti on "klimaatiline tollipunkt".
@ 27. aprill 2014 10:46
Võiks siis juba maa valgeks teha, sest see kuupäev on (minu elukoha) viimatise mailume 4. aastapäev!
Tugev lumesadu:
http://ilm.ee/kola/grib-test/2014-05-04-12_sadu-koos.gif
xDDDDDDDDD. Eesti jääb Eestiks.
Kuidas mai, nõnda suvi. Palav mai toob palava suve - külm mai külma suve.
Olen 99% kindel, et lund ei tule. Täpselt sama külma ilma prognoositi 26. aprilliks eelmine nädal, kuid näite, mis juhtus.
olen 99% kindel, et eestis äikest enne juunit ei tule!
sama kindel olen, et mais tuleb poolas u.20, lätis-leedus u.10 äikesepäeva!
Äikest on sel kevadel olnud ja külm mai toob samuti kuuma suve, nt 1999. või 2001. aastal.
See, et kuskil külakeses paar sähvakat oli, ei tähenda, et kõikjal on äikest olnud. Ma mõtlen ikka sellist, mida Lätis-Leedus on juba küll ja küll olnud.
Ja lisaks tundub, et 1. mai vähesed sajud jäävad taas nädalateks ainusteks. Seega mõned kohad ei saa kuuaega vähemalt vihma.
Ilmateenistus mainib suuremat sadu ja ulatuslikul alal: http://www.emhi.ee/index.php?ide=19. Kas see on usutav ja miks?
Peaaegu kõik ilmaportaalid mainivad 1.maist alates sademid. Seega oodatud põud jääb kahjuks ära.
väga hea et ära jääb.
Kas Lõuna-Soomes olid täna rünksajupilved?
Hetkel siit Tln-st kenad "mäetipud" näha.
Mitte ainult Lõuna-Soomes, vaid ka Ida-Eestis. Elan Tartumaal ning praegugi on veel ida poole vaadates rünksajupilvi näha, mis jäävad kindlalt riigipiiridesse.
Päris rünksajupilved need ei olnud, vaid kõrgrünkpilved, millest tuli sademeid. Eemalt vaadates näisid need rünksajupilvede moodi.
olen enam kui kindel, et äikest selle frondiga ei tule.
lisan, et uuesti on 0-kraadist kõrgemat isotermi oodata alles 1,5..2 nädala pärast.
Ilmateenistus pakub, et homsest läheb vihmale ja oodata on äikest. No ma ei tea, mina küll CAPE+LI kaardilt lähipäevadeks äikesevõimalust välja ei loe, LI positiivne ja CAPE max. 100.
Õhumassi labiilsus oleneb paljuski ka sellest, milline sünoptiline protsess toimub. Vahel on õhumassi labiilsusnäitajad väga kõrged, aga äikest ei tule ja kindlasti on ka vastupidine olukord võimalik. See arutelu on näide lihtsalt sellest, et alati ei pea lähtuma prognoositud õhumassi labiilsusest, vaid vaadata võib ka kaugemale.
Lisainfot tuleohuindeksi kohta: seda indeksit arvutatakse kevadist kuni lehtede ilmumiseni) ja suvist.
Praegu on veel, vast paar päeva kevadine, kui äärmiselt suur oht on siis, kui indeks on üle 2400.
Rekord on sept 2002 Valgas - 20581.
2006. juuli alguses oli ka erakordselt suur tuleoht aga siis ei olnud kaardil V klass äärmiselt suur tuleoht vaid erakordselt suur tuleoht ja indeks küündis üle 6000 !!
Kas siis üle 5000 on siis erakordselt suur tuleoht ??
Tõraveres on kindlasti tuleohuindeks 5000-ni tõusnud, et ootaks homseks VI klassi ilmumist sinna.
äikest homme ei küll tule. põhja-eestis ei tule hoovihma, vaid kitsas laussajuala, mis liigub varahommikul lõunapoole ja hajub. hoovihma, ehk rünksajupilvedest tuleva vihma võimalus on homme suurim peipsi läänekalda maakondades. varahommikul pöördub tuul loodesse ning see ei soosi kuidagigi praegusel aastaajal põhja-eestis rünksajupilvede teket - rääkimata siis ebapiisavast cape indeksist, mis jääb vaid 50 piiresse!
Kõik on võimalik, postituses oli see sõnastatud pigem nii, et selleks peavad tekkima tingimused, et võiks äikest oodata. Sünoptikutest võib aru saada, sest nemad lähtuvad eelkõige ikkagi sünoptilisest olukorrast. Seega ei saa piirduda vaid cape-li kaartidega. Labiilsuse näitajaid on muidugi tohutult, nt üks paljudest: http://www.skystef.be/forecast11.html, mille järgi polegi olukord nii lootusetu.
Isegi kui äikest peame vähetõenäoliseks, siis rünksajupilvi võib tulla ja mitte vaid kaugel sisemaal. Tänagi liikus Soome edelaosas rünksajupilvi. Seega on olukord keerukam nagu sageli juhtub.
Kui puude-põõsaste fenoloogiline areng jõuab piisavalt kaugele, siis defineeritakse kõrgeim tuleoht nii: V - Erakordselt suur tuleoht (7000<).
2006. a juuli kohta on muude ilmateadete ja vaatluste vahel ka tuleohu kaarte ja prognoose: http://www.upload.ee/files/4026233/Netiilm18jarg.doc.html
Elan Jõgevamaal ja mina küll siin mingit rünksajupilve ei näinud...arvan, et radarid ka ei näidanud midagi. Muidu sa poleks ainus, kes rünksajupilve märkas-Anonüümne.
14.04-ks oli cape+li kaart tunduvalt lootustandvam ning sel kuupäeval olidki uhked rünksajupilved. homseks mitte, sest õhumass on liiga kuiv, et korduks 14.04 stsenaarium. esmalt on korralikku vihma vaja, sest purukuivast maapinnast ei saa kuidagigi homseks ennustatud õhumassi energia korral piisavaid pilvi tekkida. 14.04 juhtumi puhul oli õhumassil rohkem energiat + asjaolu, et maapind oli eelnevalt piisavalt märg.
ja veel - kui homme on ühtlane pilvekiht, siis äikest ei tule, sest päike ei saa purukuiva maapinda soojendada, et tekiks tõusvad õhuvoolud.
külm front on hetkel juba stockholm-helsingi joonele jõudmas.
14.04 sarnane olukord:
http://www.wetterzentrale.de/pics/Rtavn16811.gif
see aasta on äikesevõimalus huvitaval kombel siiani olnud külma õhumassiga.
Külma õhumassi korral muutub õhumass eriti päevase soojenemise tõttu kergemini labiilseks kui sooja õhumassiga. Kui külma õhumassi labiilsuse korral on oluline, et aluspind oleks suhteliselt soe, siis sooja õhumassi labiilsus on seotud suure niiskussisaldusega ja sellega, et troposfääri keskosas on väga kuiv ja külm õhk.
kui homme on ühtlane pilvekiht, siis äikest ei tule, sest päike ei saa purukuiva maapinda soojendada, et tekiks tõusvad õhuvoolud - oluline vaid termilise konvektsiooni korral, frontide, konvergentsi jms puhul ei loe see, milline on pilvisus.
esmalt on korralikku vihma vaja, sest purukuivast maapinnast ei saa kuidagigi homseks ennustatud õhumassi energia korral piisavaid pilvi tekkida - vaja on niiskemat õhumassi, see, kas maapind on märg või ei, pole nii tähtis. Suurenevast niiskusest annavad märku päev-päevalt üha rohkemad ja tihedamad pilved, täna arenes ka rünkpilvi; kastepunkt on samuti tõusnud (http://www.emhi.ee/?ide=21,540,820).
Pole tarvidust, et praegune õhumass omandaks niiskuse nt aurumise teel või vihmadest, vaid piisavalt niiske õhumass kandub mujalt kohale.
mis ilma on täna öösel oodata
Kõrbes samamoodi ju maapind purukuiv aga oluline on see, et jõuaks kohale piisavalt niiske õhumass mis sademeid annab.
@ jüri,
äitäh!
loodetavasti ilm jääbki külmaks, sest siis on rünksajupilved meil ehk sama igapäevased kui saksamaal ja poolas.
Rohkemaks kui nädalaks ajaks on kindlasti külm õhumass, iseasi kui suur äikesevõimalus.
Aga äikeseks piisavalt niiske õhumass on juba praegu jõudnud läänest kohale, seda näitab ilmekalt nii pilvisus kui kastepunkt, http://www.emhi.ee/?ide=21,540,820
Äikese tekkimiseks pole vaja eelnevalt sademeid, nüüd teisel korral tuli juba veidi selgemalt väide välja.
kas homme tuleb äikest päevasel või õhtusel ajal, kui peaks tulema
oleneb asukohast - nii päeval kui õhtul.
testbedi radar näitab, et soome lõunaosas on päris palju rünksajupilvi.
Jah, need on külma frondiga seotud, mis jõuab ehk põhjarannikuni, kuid öö jooksul mitte kaugemale lõuna poole.
Öö tulebki pilvisema ja tuulisema ilmaga kui on olnud möödunud päevadel. Sademeid jagub peamiselt Virumaale. Sooja on 5-10 kraadi (öökülmaoht on väiksem kui möödunud öödel).
Kuna frontaaltsoon jääb ka päeval pigem Põhja-Eesti kohale, siis siin on ka kõige pilvisem ja suurim võimalus rünksajupilvedeks.
kas praeguse seisuga on äikest oodata
Soome lõunaosa ja Põhja-Eestis on konvektiivset aktiivsust küll, aga äikest pole. ESROFEXi järgi on äikese tõenäosus alla 15%, vt http://estofex.org/. Tõenäoliselt jääb isegi Sveni mainitud üksikute välkude tekkimise võimalus vaid 5-10% juurde, seega vaid pisike tõenäosus ja parem on arvestada lihtsalt hoovihmaga.
mis ma eile ütlesin, et äikest ei tule.
Seda oli arvata ju,et nii vähese energiaga õhumassis praegusel aastaajal äikest ei tule :)
täna siis oli järjekordselt soomes äike, kuid eestis polnud jälle mitte essugi.
Kes kannatab see kaua elab, nagu öeldakse. Küll see äike kord ikka saabub. Jah, väike tõenäosus oli küll täna äikeseks, aga seda kahjuks ei olnud, küll aga esines Põhja-Eestis, Lääne-Virumaal ja Ida-Virumaal mõnusaid vihmahooge. Ka võimsaid rünksajupilvi ja rünkpilvi jagus mitmele poole Eestisse.
see, et ma ütlesin, et enne juunit äikest ei tule, oli ainult minuu ennustus, mitte pikkadel ennustustel põhinev. kuna mai tuleb väga külm, siis ei arva, et enne juunit äikest siia tuleb.
kevad on küll erakordselt pikk ja soe olnud, kuid äikest on olnud vaid 1 kord ja vähem kui 1% riigi pindalast.
Ega külm mai kuu ei välista äikest. Külmal õhumassil on termilis konvektsiooni teel arenevatel rünksajupilvedel suurem potentsiaal äikesteks areneda kui soojal õhumassil. Termilise konvektsiooni puhul on pilvede arenemisel suurem tõenäosus kõrgemaks kasvada just siis, kui tugevalt soojenenud niiske aluspinna ja külma õhumassi koosmõjul on termiline gradient mis annab põhilise enrgia äikesteks. Sooja õhumassi puhul ei vabaneks aluspinnalt enam niipalju energiat aga soojal õhumassil on tavaliselt rohkem energiat siis kui ta ise on labiilne, külm õhumass aga võib olla öösiti stabiilne ja päeviti labiilne.
ega see potentsiaal pole nii suur midagi. külmemas õhumassis on tropopaus tunduvalt madalamal kui soojas või kuumas õhumassis. see kiht määrab rünksajupilvede tipu kõrguse. külmas õhumassis on madalad rünksajupilved, milles äikeseoht on alla 10%, mis on väga pisike tõenäosus.
Oluline on rünksajupilvedes tõusvate õhuvoolude kiirus, tipu temperatuur ja jääkristallide produktsioon. Kui õhumass on külm ja tropopaus madal, aga -sfääri keskosas on väga külm õhk, siis võib tekkida tugev äike, näited: 28.8.2005, 14.8.2009, 7.9.2012.
Postita kommentaar