Külmem periood aprilli alguses

8. aprilli öö oli enamikes kohtades väga sajune, mis kustutas tuleohu, ainult Kirde-Eesti jäi sajust puutumata. Päev oli võrdlemisi päikeseline, kuid juba on uus lohk läänest lähenemas ja seekord äikesega, sest soe sektor on täidetud sooja niiske (labiilse) õhumassiga, külm front aga väga aktiivne. 

Äike jõudis Gotlandini, kus kl 16 paiku vaibus, sest soe sektor sulgus. Samal ajal moodustus Läänemere lõunarannikul soojas sektoris joonpagi, mis jõudis Leeduni ja ilmselt püsib veel mõni tund aktiivne.

Pärastlõunaks jõudis äike juba Gotlandile, http://sat24.com/en/scan.

Hommikune pilvestik Tartust, pärastlõunane Paide lähedalt ja õhtune multihalo (22-kraadine puutujatega, ebapäikesed) Laagrist

7. aprilli öö oli udune, päeval algas Lääne-Eestist vihmasadu, mis levis kagusse ja kattis õhtuks suure osa Eestist. Selle põhjuseks on Islandi kohal asuva tsükloni lohu jõudmine Läänemerele. Ilma paranemist on oodata öösel või hommikul. 

Järgnevad päevad püsivad enamasti sajused, sest lohus areneb Läänemere või Baltikumi kohal osatsüklon, mille soojas sektoris on väga soe õhumass. See annab energiat viimaks uue tsükloni väljakujunemiseks. Samal ajal on Soome või Karjala kohal tugevnemas antitsüklon, mis liigub Venemaale. See võib Kirde-Eesti ilma kuiva hoida. 

Kui see antitsüklon ei osutu püsivaks, siis on nädala lõpp ja järgmine nädal endiselt tsüklonite ja nende lohkude kujundada. See tähendab sageli sajuseid ja jahedaid ilmu. 

Udune hommik Laagris ja kihtsajupilved Tartus

6. aprilli öösel oli võimalik näha püramiidjate jääkristallide tõttu raadiushalo Kuu ümber. Selle muudab kindlasti ebatavaliseks asjaolu, et Kuu on alles veerandfaasis (valgust ju vähem) ja üldsegi haruldase raadiushalo ilmumine öisel ajal. Gaida Jaksonil õnnestus sellest halovormist Viljandimaal, Heimtali lähedal Männa karjääri ääres ka suurepärane fotojäädvustus teha: https://www.flickr.com/photos/gaidafoto/13663102883/. 

Palusin selle saata http://www.atoptics.co.uk/ ja sealt saadeti selline vastus: Thank you! A very good pyramidal crystal halo display. I will show it on OPOD and write when it is about to go up.

Millega on üldse tegu? Hiljuti ilmus Eesti Looduses artikkel halodest, kuhu said raadiushalode kohta kirja järgmised read:
Väga põnev halovorm on raadiushalo. Selle erilisust väljendab ingliskeelne nimetus: odd radius halos. Nähtust ei tekita tavalised jääliistakud või -prismad, vaid jääkristallil on ühe või mõlema põhitahu asemel püramiidjas osa, sellest ka nimetus „püramiidjad jääkristallid”. Kuna neil on palju tahke, võivad nad tekitada mitmekesisema valiku ringikujulisi halovorme.
Raadiushalodest on kõige selgemini tajutav 9-kraadine halo, mida eristab 22-kraadisest vormist üksnes väiksemad mõõtmed. Selgi puhul on jääkristallid, sedakorda püramiidjad, nõrgalt orienteeritult, kusjuures valgus siseneb neisse külgtahu kaudu ja väljub vastas asuvalt püramiidja osa tahult. Lisaks sellele võivad tekkida 18-, 20-, 23-, 24- ja 35-kraadised haloringid, kuid need on tavaliselt halvasti tajutavad ja nende esiletoomiseks on vaja fotosid töödelda. Kergem on seda teha, lugedes kokku punased ringiosad, sest kõigi nende puhul saab paremini eristada punast ehk päikesekettapoolset osa.
Eestist tuleb viimaste aastate jooksul meelde kaks silmapaistvat juhtumit. Neist esimest nähti 2011. aasta 7. mail Järvamaal, kui multihalos olid vähemalt 9-, 18-, 20-kraadised haloringid, lisaks nendele 22° halo ja päikesesapid. Üht huvitavat nähtust oli mul õnn kogeda mullu 5. aprillil Harjumaal. Tol päeval liikus Musta mere äärest Eesti idapiiri tagant põhja järjekordne lõunatsüklon, mis tõi Lõuna- ja Ida-Eestisse rohkelt lund ning tuisku. Eesti põhja- ja lääneosa kohale laotusid kiudkihtpilved. Selline olukord on potentsiaalselt väga soodne halode tekkeks. Nii juhtuski: näha võis haruldasi raadiushalosid. Multihalos paistis erakordselt ere 9-kraadine, kuid aimatavad olid ka 7-kraadine (?), 18-, 20-, 23- ja 24-kraadine halo ning kas ülemine puutujakaar või 35-kraadine halo, vt fotot:

Raadiushalod 5.4.2013 Harjumaa kohal

6. aprilli esimene pool oli pilves ja sajune, hiljem eemaldus sadu itta. Ilm jääb siiski ilmselt õhtuni pilve.

Järgmistel päevadel on ülekaalus tsüklonite ja nende lohkude mõju, mistõttu oodata on jätkuvalt sademeid ja enamasti pilves ilma. Nädala teisel poolel on õhumass külmem, mistõttu on lörtsi ja lume võimalus. Samal ajal on üle Skandinaavia ja Soome Venemaale liikumas antitsüklon. Selle mõjul võib nädala lõpp kuivem olla, aga mitte eriti soe.

Kui antitsüklon ei muutu eriti tugevaks, siis jätkub tsüklonaalse mõju ülekaal vähemalt kuu keskpaigani ja ilm püsib järgneva kuni kahe nädala jooksul jahe. Tähelepanelikud on näinud GFS mudeli pakutud huvitavaid olukordi kuu teises pooles. Sellesse tasuks igal juhul ettevaatusega suhtuda. 

5. aprillil jätkus päikeseline, aga juba veidi soojem ilm, mitmel pool tõuseb maksimaalne õhutemperatuur üle +7°C. Kagusse sukelduva antitsükloni ja järjekordse põhjatsükloni survel tugevnes tuul, mis on läänest ja edelast. Taevas on rohkem kiudpilvi, mis on märgiks ilmamuutusest. 

Järgneva ööpäeva jooksul on suuremaks ilmakujundaks siiski läänepoolse tsükloni lohk, mis toob pilves ja sajuse ilma. Soojema õhumassi tõttu on oodata vihma. Sellele järgneb uus kagusse sukelduv külm antitsüklon, mis asendub nädala jooksul tsüklonaalse mõjuga. 

Varakevad algas juba veebruari keskel ja kestab tänini. Lähemad kaks nädalat sellesse muutust ilmselt ei too.

Lubatakse äikest, http://www.gismeteo.ru/city/weekly/4072/. Õhumassi energia/tasakaalu prognoosid seda ei toeta, aga sünoptiline olukord näib soodne. Arvatavasti see prognoos muutub, kuid on sellegipoolest märkimisväärne.

Kiudpilved Laagris

4. aprillil püsib Eesti kohal kagusse sukelduv antitsüklon, mistõttu ilm on enamasti selge, päeval on rünkpilvi, õhtul võib kiudpilvi taevasse ilmuda. Arktilise õhumassi tõttu on üsna külm, sooja ilmselt üle 5-7 kraadi ei tule. 

Antitsükloni edasisel liikumisel ja kadumisel jõuab edelast kohale soojem ja niiskem õhumass. Sellega algab niiskema ja sajusema ilma periood, sest Eesti jääb tsüklonite ja lohkude mõjutada. Seetõttu jätkub varakevadine ilm, sooja on enamasti alla 10°C. Sadu võib tugevam olla 7. ja 9. aprillil.

2000. a oli aprill ebatavaliselt soe. Esimene suurem soojalaine jõudis kohale 4.-5. aprilli, kui Riias tõusis temperatuur 17°C-ni ja Eestisse ulatus napilt 15°C piir; Tallinnas oli sooja 10 kraadi ringis, sest ilm oli pilves.

Pilvepäev Tartus ja loojang Kose lähedal

3. aprilli jooksul liigub üle Eesti kagusse lohk. See toob peamiselt mandrile lund. Sademed on vähem intensiivsed kui 1. aprillil, sest konvektsioon on nõrk. 

Lohu tagalas jõuab kohale taas külmem õhumass. See taandub 5. aprillil, sest ookeanilt jõuab kohale soojem ja niiskem õhumass. Samal ajal jätkub põhjatsüklonite sukeldumine Venemaale.

Siin ilmakaardil on küll näidatud Soomest lähenevat ebapüsivusjoont (must oksakestega joon), mille juurde on märgitud konvektsioonipilvi (TCU - towering Cumulus; CB - Cumulonimbus), ent 1. aprillist paistab konvektsioon olevat märksa tagasihoidlikum. Sadama peaks siiski rohkem lund kui 31. märtsil.

http://www.ilmailusaa.fi/index.html#id=swc#map=scandinavia#level=SWC

Kelvin-Helmholtzi lainepilved ja rünksajupilved Tartus

2. aprillil püsis arktiline õhumass Eesti kohal. Öösel langes õhutemperatuur -8°C-ni (selgemas Lääne-Eestis), oli udu. Päeval on plusskraadid. Erinevalt eilsest on sademeid vaid üksikutes kohtades (senimaani Kagu-Eestis).

Stabiilset kihistust näitavad kiudkihtpilved ja lamedad rünkpilved. Tartus

3. aprillil liigub üle Eesti lohk, mistõttu saju võimalus on taas suurem. Soojem õhumass saabub 5. aprillil, aga paistab, et päriskevadet see veel kaasa ei too, sest heal juhul võib sooja tulla kuni 10 kraadi, kuid enamasti on õhutemperatuur madalam ja öökülmad jätkuvad, kui on vähegi selgem ilm.

Uuel nädalal peaks tsüklonite mõju tugevam olla, mistõttu on jahedam ja sajusem ilm tõenäolisem kui soe ja kuiv.

Üle Taani liikus intensiivne äikeste vöönd, http://sat24.com/en/scan. 

Äike oli seotud sooja frondiga, ilmakaart.

1. aprill tõi Eestisse ebapüsivusjoone(d) koos konvektiivse aktiivsusega. Pilvedest sadas hooglund ja lumekruupe. Õhutemperatuur jäi 2...6°C vahele. Seega väga külma õhumassi alumine osa soojenes märkimisväärselt ja see suurendas labiilsust.

Vaade Teletornist lähenevale ebapüsivusjoonele, teletorn.ee/et/webcam.

Ebapüsivusjooned on märgitud mustade oksakestega joontega, noolega on antud liikumise suund ja kiirus sõlmedes, http://www.ilmailusaa.fi/index.html#id=swc#map=scandinavia#level=SWC. 

squall line 

A line of sudden, sometimes violent thunderstorms that develop on the leading edge of a cold front. Squall lines can form up to 80 to 240 km (50 to 149 mi) in front of an advancing cold front and can be more than 160 km (99 mi) long. The thunderstorms of a squall line can produce severe weather conditions, such as hail and rain accompanied by winds of over 96 km (60 mi) per hour; they are also associated with tornadoes, especially in spring and early summer.

Eesti keeles tähendab see piirkonda, kus ridamisi areneb konvektsioonipilvi. Olenevalt õhumassi tasakaalust, soojusest jne võib see ulatuda rünkpilvede rivist hüperelemendiliste rünksajupilvedeni (hypercell, embedded supercells in squall line). Praegu on veel soojust vähe ja seepärast võib ebapüsivusjoonel areneda vaid rünksajupilvi, mis toovad hooglund ja lumekruupe kaasa. Äike on siiski vähetõenäoline, sest pilvede tipud on liiga madalad.

Tugev konvektsioon Tartu kohal.

Lumepagi Tartus. Mustad pallid on lumekruubid*. 1.4.2014 kl 14.35

*Lumekruubid (snow pellets) on sademed, mis langevad maapinnale läbipaistmatute ümmarguste või koonusekujuliste lumekuulidena diameetriga 2-5 mm. Näpuga on neid võrdlemisi kerge katki suruda. Lumekruupe sajab rünksajupilvedest (Cb). Sageli esinevad nad natuke aega enne hooglund või ka üheaegselt sellega. Saju ajal on õhutemperatuur nulli ümber.

Õhtused kihtrünkpilved

Arktilise õhumassi ääreala püsib 5. aprillini. Enne selle lahkumist jõuab veel ilmselt lund ja lörtsi tulla, sest 3. aprillil liigub üle Eesti lohk. Nädala teisel poolel aktiviseerub tsüklonaalne tegevus ookeanil ja seepärast on oodata soojema õhumassi kohalejõudmist. Eestit mõjutab ilmselt Läänemere lõunaosa kohale liikuv antitsüklon, kuid see peaks suhteliselt kiiresti lagunema.
Nädalalõpu soojem ilm ei pruugi kaua kesta, vaid on pigem kahe-kolme päeva küsimus. Seejärel on oodata ilma jahenemist kas uue arktilise õhu sissetungi tõttu või tsüklonite mõju suureneb ja ilm on pilvisem-sajusem.

31. märtsiks jõudis arktiline õhumass kohale. Pilvise öö ja õhumassivahetuse tõttu oli öö veel üsna soe (õhutemperatuur enamasti 0...-2°C), kuid päev jääb peaaegu sama jahedaks: miinuse asemel on arvude ees lihtsalt plussmärk. Konvektsiooni tõttu tekkis Ida-Eesti päeva jooksul lumehooge. Kohati, peamiselt Tartust lõunas, sai maa ka valgeks.
1. aprillil on lumesajuvõimalus suurem ja sadada võib suuremal maa-alal, mis tähendab, et tekkida võib mitmes jaamas mõõdetav lumikate. Selle põhjuseks on lohu teke Põhjamerel või Eesti läheduses. See lohk liigub üle Eesti.
Nädala jooksul tugevneb arvatavasti Norra merel või Skandinaavias antitsüklon, mis liigub Läänemere poole. Põhjatsüklonid püsivad Jäämerel endiselt aktiivsed ja mõjutavad kõige rohkem Soomet ja Venemaa lääneosa. Nii on nädala jooksul oodata veel vähemalt kahte arktilise õhumassi sissetungi. Nädala lõpuks peaks siiski antitsükloni servas soojem õhumass Eesti kohale jõudma.

30. märtsil püsis põhjatsükloni soe sektor veel Eesti kohal, mistõttu ilm oli üsna soe: sisemaal tõusis õhutemperatuur üle 10°C. Soojas sektoris on tekkinud kiudkihtpilvi, mistõttu näha võib halosid, ja mõnel pool ka rünkpilvi. Idapiiri taga arenes seoses külma õhumassi advektsiooniga ka rünksajupilvi, kuid äikest veel polnud.
Eeloleva öö jooksul peaks külm õhumass ikkagi kohale jõudma ja seetõttu on järgmine päev juba tunduvalt külmem. Ilmselt tuleb nädala jooksul põhjatsüklonite seerias mitu sukeldujat Skandinaaviasse ja Venemaale, mistõttu on ka külma õhumassi sissetunge mitu, kuid need on suunatud Venemaale. Seetõttu jääb Eesti selle õhumassi äärealadele, nii et päevasel ajal on oodata plusskraade.
Lumesajuvõimalus on suurim 1. ja 3. aprillil, kui üle Eesti liiguvad põhjatsüklonite lohud.

Hommikune pilvestik ja päevane halo Laagris

29. märtsil jõudis Eesti kohale põhjatsükloni soe sektor. Kui öösel oli praktiliselt kõikjal öökülm, mõnel pool langes õhutemperatuur -5...-7°C-ni, siis päeval tõusis kuni 10°C-ni, kusjuures soojem oli Loode-Eestis (soojem õhumass). 

Ööpäeva jooksul jõuab tsükloni soe sektor eemalduda kagusse ja algab arktilise õhumassi sissetung. Kuna õhumass on kuiv, siis sademed on ebatõenäolised. Küll aga on lumesadu võimalik 1. aprillil, kui Eesti läheduses võib tekkida lohk või osatsüklon. Põhjatsüklon püsib Barentsi merel või liigub tasapisi Põhja-Venemaale.
Kuna  madalama rõhuga ala püsib pikemat aega Eestist kirdes ja kõrgema rõhuga ala lääne või edela pool, siis püsib ka ilm senikaua külm. Päevasel ajal peaks õhutemperatuur siiski üle 0°C tõusma. Soojemat ilma on oodata aprilli esimese nädala lõpus või teise algul.

Pilved katsid korraks sinitaeva kinni.

26.-27. märtsil sukeldus Põhja-Jäämerelt tsüklon Venemaale. Sukelduja tagalas jõudis 28. märtsiks külmem õhumass teatud määral ka Eestini, kuid külm front kulges peamiselt siiski mööda Venemaal lääneosa lõunasse. Eesti pääses seekord suuremast külmast Läänemere kohal püsiva antitsükloni tõttu. Öösel langes õhutemperatuur küll kuni -5°C-ni, kuid päeval tõusis Edela-Eestis veel üle 10°C. 

Venemaale sukeldunud tsükloni tagalas jõudis Lääne-Venemaale ebatavaliselt külm õhumass, kus õhutemperatuur jääb öisel ajal vahemikku -10...-20°C, päeval enamasti -5...-10°C vahele. Ilmakaardil on näha, et üldiselt domineerib meridionaalne või poolmeridionaalne tsirkulatsioon, http://www.met.fu-berlin.de/de/wetter/maps/Analyse_20140328.gif.

Tuulenihkelises keskkonnas tekkis väändunud joonpilvi ja õnnestus tabada isegi Kelvin-Helmholtzi lainepilv (Tartu kohal). 

Paar päeva püsib päeval veel varakevadiselt soe ilm (maksimaalne õhutemperatuur on kuni 10°C, kuid tugevate öökülmadega, sest minimaalne õhutemperatuur võib langeda -5°C-st madalamale. 29. märtsil peaks Eesti jääma põhjatsükloni sooja sektorisse, mistõttu päev on tänasega sarnane või kohati isegi soojem. 

Kuu lõpus jääb ulatuslik põhjatsüklon Barentsi merele või Loode-Venemaale ja Norra ja Põhjamerel on antitsüklon või kõrgrõhuvöönd. See kindlustab loodevoolu ja seega arktilise õhumassi jõudmise Baltikumi kohale. Õhumassi kõige külmem osa on suunatud rohkem Karjala kohale, mistõttu päeval peaks õhutemperatuur ikka üle 0°C tõusma, aga öösel, kui on selge, siis vähemalt sisemaal -5...-10°C-ni langema. Lumesaju võimalus on suurim arktilise õhumassi sissetungi ajal 31. märtsil või 1. aprillil.

Arktilise õhumassi mõju peaks püsima terve aprilli esimese nädala. Edasine oleneb sellest, kas põhjatsüklonite teke jätkub või mitte ja kuidas on antitsüklonitega. Näiteks Euroopa mudel pakub aprilli esimese nädala lõpuks Skandinaavia kohal tugeva antitsükloni kujunemist, see liiguks paari päevaga Venemaale ja soe õhumass jõuaks selle lääneservas Eesti kohale.