Pühapäev, 17. november 2013

Torm 17.11. ja edasine

17.11. tormist: http://www.ilm.ee/?511830

Postituse lõpus on juttu tulevasest ilmast. Euroopa mudeli 27.11. eelpakaseline prognoos arvutati ümber lund toovaks lõunatsükloniks: 

17. novembril oli Eestis torm. Tormi põhjustanud tsüklon (Otto) liikus ööpäevaga Norra merelt üle Fennoskandia Arhangelski kohale. Kõige tugevam oli tuul 17.11. hommikul ja ennelõunal, kui mõnel pool ulatusid puhangud üle 25 m/s ja nt 1 min tuule keskmine üle 21 m/s vähemalt ühes kohas (Loksal), vaata http://www.emhi.ee/?ide=21,540,1071, kuid kindlasti oli kohti, kus ka 10 min keskmine ulatus 21 m/s. 
Video: http://www.youtube.com/watch?v=WwJHxojIY6g&feature=youtu.be. Kommentaariks niipalju, et inimesi oli seal mitukümmend ja aeg-ajalt võis näha, et torm lükkas mõne inimese ka pikali. 
See tsüklon tõi kaasa ka ebatavaliselt sooja õhumassi, nii et mõned kohad said 16.11. uue soojarekordi, nt Tallinnas (Harku) mõõdeti maksimumiks 9,4°C, kuid eelmine rekord oli 8,9°C, mis mõõdeti 1979. aastal. Ka ulatus nullisoterm 16. novembri hilisõhtul kolmest km-st kõrgemal.
Torm oli 17.11. öösel veel Põhjalahe põhjatipu lähedal, kuid päeval juba Arhangelski kohal. Allikas: Berliini Vabaülikool, DWD.

Mõned pildid 17. novembrist:
17.11. pärastlõuna oli Tallinnas täiesti pilvitu.

Pääsküla endine prügila

Päikeseloojang 17.11. Meriväljal






Pilte suurtest lainetest ja nende põrkamistest vastu muuli

Inimesi oli palju vaatamas, pärast loojangut jäi vaatajaid küll vähemaks.

Mis saab edasi? 
Nädala esimesel poolel saabub lõunast soojem õhumass, mistõttu ööpäeva keskmine temperatuur püsib nullist kõrgemal. 21. novembril ilmselt jõuab lõunast või edelast kohale madalrõhulohk või osatsüklon, mis võib märkimisväärseid sademeid tuua, kuid tõenäoliselt vihmana, sest õhumass on endiselt üsna soe. Pärast seda läheb külmemaks, nii et ööpäeva keskmine temperatuur jääb esialgu null kraadi lähedale.
Kui arvutatud ulatuslik antitsüklon püsib Suurbritannia kohal või lähedal, siis on õhuvool järgnevatel päeval põhjast, mis kannab Põhja-Jäämerelt arktilise õhumassi kohale. Sel juhul langeb ööpäevane keskmine temperatuur kindlalt miinuspoolele. 17.11. õhtuse seisuga on Euroopa mudel pärast 26.11. lausa eelpakaselise (-20°C) ilma arvutanud, sest arvatav õhumass on väga külm:

GFS mudel on tunduvalt leebem:

Mudeleid ja prognoose saab ikka siit vaadata: http://www.wetterzentrale.de/topkarten/fsavneur.html

28 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

millal järgmine torm näib tõenäoline

Jüri ütles ...

Mudelid on arvutanud nädala teisel poolel antitsükloni tekke Suurbritannia lähedale. See tähendab, et tsüklonid liiguvad veelgi kaugemal põhjas kui seni. Mõni neist võib muutuda sukelduvaks tsükloniks ehk liikuda 70ndatelt laiustelt üle Fennoskandia kagusse.
Praegu pole teada, kas võib nii juhtuda. Suuremat võimalust mõneks sukelduvaks tsükloniks pakub GFS mudel. See võib aga juhtuda pärast 24. novembrit.

Anonüümne ütles ...

See oleks lahe,kui 27.11 tuleks lumetorm.
Siis oleks olukord eelmise aastaga suht sarnane.

Anonüümne ütles ...

kas preagu on välja arvutatud, et pärast 26.11 on Eestisse jõudmas väga külm õhumass

EestiLoodus ütles ...

Kui kedagi veel peaksid 17.11 tugeva tuule videod huvitama: (Facebooki postituse sisu)

"Tere!
Lisan siia videod 17.11.2013 väga tuulisest ilmast Kiili vallast. Videod on filmitud kella 11:24 ja 14:49 vahelisel ajal.

Kell 11:24 (Umbes 20 sekundi paiku jõuab tugev puhang eemalt kohale)
http://www.youtube.com/watch?v=9gNdxjlPv_0

Kell 11:47 (Alates ajast 1.45 on peagi kuulda puu raksatust)
http://www.youtube.com/watch?v=0dG05CkX0RA

Kell 12:05 (Alates 45. sekundist algab selles videos tugevaim puhang)
http://www.youtube.com/watch?v=lqHOIsZ_tdw

Kell 12:51
http://www.youtube.com/watch?v=hz75BD2GKFo

Kell 12:57 (Video, kuidas torm valjult mühiseb ja suurt kaske räsib. Selles videos õnnestus jäädvustada - mu teiste videodega võrreldes - kõige tugevamat tuult)
http://www.youtube.com/watch?v=Nz8pl2gr0DE

Kell 13:14
http://www.youtube.com/watch?v=IpStBpQL_CI

Kell 13:23
http://www.youtube.com/watch?v=KghhG4Bvumg

Kell 14:26
http://www.youtube.com/watch?v=P4BquKcV90U

Kell 14:49
http://www.youtube.com/watch?v=-jZewHfnZI4

Lõpetuseks üks loojanguvideo, kell 15:39
http://www.youtube.com/watch?v=-CVbuvLy_Yw

Meeldivat vaatamist :)."

Jüri ütles ...

Tere, videod pakuvad ikka huvi, see on hea, et siin on välja toodud. Täna õnnestus rääkida ka sünoptik Ele Pedassaarega, kes samuti kinnitas, et tegu oli viimaste aastate üha suurema tormiga Fennoskandias, kuid Eesti jäi tormi lõunaserva, mistõttu siin olukord eriti hull ei olnud.

Mudelite pakutavad arengud on erinevad. Praegu on siiski aktuaalne külma (või külmema) õhumassi saabumine loodest või põhjast nädala lõpuks.
GFS mudeli järgi on Assoori maksimum sel ajal ebatavalises kohas - Suurbritannia kohal või vahetus läheduses. Seepärast on Eestis õhuvool loodest või põhjast.
Euroopa mudel selget Assoori maksimumi ei näitagi, vaid külm õhumass võib saabuda Norra merel ja hiljem Skandinaaviasse jõudva tsükloni lõunaosas, kuid kohe seejärel on arvutatud lõunatsükloni saabumine kagust. Selle tee oleks põhjapoolse külma antitsükloni tõttu tõkestatud, mistõttu jääb hääbuma Läänemere või Baltikumi kohale.
Kuna nädalane ja pikem periood on usaldusväärse prognoosi tegemiseks liiga pikk, siis ongi erinevaid ja samal ajal tõenäolisi stsenaariumeid mitu või isegi palju.
Siin näiteks pole isegi ilma külmenemist tõenäoliseks peetud: http://www.emhi.ee/index.php?ide=19,250

Anonüümne ütles ...

kas eestis võib ka midagi sellist briisiga näha

https://www.youtube.com/watch?feature=player_embedded&v=ZNOsjQ1ZpII

Jüri ütles ...

See on siin ikka äikesega seotud, sarnast pilvegi pildistati suvel, foto saadeti pilvejahi fotovõistlusele, http://www.ilm.ee/client/failid/galerii81288.jpg.
Varasemalt äikesega seoses: http://lepo.it.da.ut.ee/~cbarcus/P5242224-v.jpg
Briisiga seoses vajaks see palju erilisemaid ja stabiilsemaid tingimusi, kuid päris välistada ei saa.

Anonüümne ütles ...

eilne ilm sarnanes torm patrikuga, aint et sooja paar pügalat vähem ja tuul 4..7 ms nõrgem

Jüri ütles ...

Jah, Soomes oli Patrickust isegi tugevam, sest isegi maa siseosas registreeriti puhanguid kuni 30 m/s.

Anonüümne ütles ...

seega isegi soome lahe avaosas oli tuul nõrgem :D
vedas et eesti pääses.


kui tugevad olid 2005.a jaanuaritormi ajal maksimaalsed põhja-eesti puhangud?

Anonüümne ütles ...

Veidi üle 20 m/s.

Jüri ütles ...

2005. a jaanuaritormi ajal olid Põhja-Eestis maksimaalsed puhangud üle 30 m/s, nt Pakril 30,3 m/s.

Anonüümne ütles ...

lääne-nigulas alates kl 11-st põhjapagi, mis lõppes vertikaalselt (emhis tuulekiirus on näha, kuid suunda mitte)

Anonüümne ütles ...

kas see nädal on lootust 50%-lise või vähema pilvisusega päevadele. vaatan, et ennustus on kuni reedeni tusane.

Anonüümne ütles ...

nüüd kuni laupäevani

Jüri ütles ...

Õhumass on soe ja tormituuli pole esialgu oodata. Seetõttu on ilmselt nädala lõpuni ilm praktiliselt kogu aeg pilves. Seda soodustab ka madalrõhuväli.

Anonüümne ütles ...

pigem torm ja päike kui pilves ja nõrga tuulega ning sajune

Anonüümne ütles ...

Miks siis 29.10 tormiga ilm selgeks ei läinud?

Anonüümne ütles ...

ei tea

Jüri ütles ...

Aga kes siis teab?
Läks küll üsna selgeks, 29.10. öösel oli Tartus mitme tunni vältel pärast sooja fronti võimalik tähti ja Kuud näha, kuid hommikupoole ööd läks taas pilve.

Anonüümne ütles ...

See, et Jüri "tagaaias" korraks selgeks läks, ei tähenda et selginemist võiks üle-Eestiliselt üldistada

Jüri ütles ...

Selginemisest raporteeriti ka teistes kohtades. Ka nähti päikest tormieelsel päeval päris mitmel pool, kuid päris selget ilma ei olnud.
Kui küsimus oli ilma selginemises, siis miks ei või enda asukohta näitena tuua? Kas öeldust võis välja lugeda, et üldistati tervele Eestile või siiski viide Tartule andis mõista, et jutt oli mingist konkreetsemast kohast? Mille alusel on hinnatud "mitu tundi" korraks? Mis teid ärritas vastuse juures ja miks?

Anonüümne ütles ...

Ma nägin ka päikest tormieelsel 16.11 isegi lausaliselt. Sama ka tormisel 17.11-l.

Jüri ütles ...

Vahva lugemine Ain Kalliselt: http://maaleht.delfi.ee/news/lehelood/koik/fotograafid-elage-pea-pilvedes.d?id=67129812

Anonüümne ütles ...

kõige kõrgem tase oleks mount everesti tipus :)

tänapäeva ühiskond on ikka hämmastavalt rahakeskne, isegi uudise lugemiseks peab kulutama kas elektroonilist raha või siis ehtsaid metallkettaid ja paberlipikuid..

Jüri ütles ...

Kahjuks jah tahetakse iga asja eest raha, kuid on tasuta nüüd ka siin saadaval: http://www.upload.ee/files/3721902/pilvevoistlus13ml.doc.html

Anonüümne ütles ...

aitäh!