kolmapäev, 20. oktoober 2010

Kuidas suhtuda ilmateadetesse?

Sel teemal võib mõningaid mõttemõlgutusi leida siit: http://vaatepunkt.eu/2010/10/20/kuidas-suhtuda-ilmateadetesse/.
Mõned märkused selle loo kohta. Kõigepealt pealkiri: Kuidas suhtuda ilmateadetesse? Võib norida sõna "ilmateade" üle, sest ilmateade on ilma teade ja õigem oleks ikka rääkida ilmaprognoosidest, kuid pealkirjas olevate sõnade valikus arvestati ka kõnekeelega, sest tavatsetakse ju rääkida ilmaprognoosidest ehk ilmateadetest.
Sealsed fotod on valinud toimetaja, nagu ka allkirjad. Fotod on võetud Internetist ja nende kasutamise eest autoriõiguste seisukohast ma ei vastuta.
Esimese foto allkiri, et rulluv äikesepilv saab tekkida vaid madalrõhkkonnas, pole õige, sest äike võib tekkida tüüpiliselt veel atmosfäärifrondi mõjul, mis võib ühendada küll madalrõhkkondi, aga ei pruugi ise tervenisti kuuluda mõne tsükloni koosseisu, näiteks polaarfront jookseb tihti läbi mitme madalrõhkkonna - tsüklonite seeria, mida ühendavad nabanöörid, nagu sünoptikud vahel ütlevad, mõnikord on sellised frontaalsed ühendused ka meridionaalse madalrõhuvööndi osatsüklonite või väikeste tsüklonite vahel olemas. Äike võib tekkida ka troposfääri ülalohu korral või sadula piirkonnas või suure kõrgrõhkonna äärealadel, harva otse selle südames (7.8.2009).
Loo lõpus on mõned mõistete seletused olemas. Tsükloni ja antitsükloni kohta käiv on väga üldine ja ütleb tegelikus elus ettetulevate olukordade kohta vähe või peaaegu üldse midagi. Tsüklonites on tihti nii sajuseid, tuuliseid ja pilviseid alasid kui ka rahulikuma ja ilusama ilmaga piirkondi, see on eriti iseloomulik maksimaalsesse arengustaadiumisse jõudnud ja okludeeruvatele tsüklonitele. Kõrgrõhkkonnas aga on ilm enamasti rahulik, lääneosas võib tuuline olla, kui on tekkinud vastasseis, tihti, eriti sügisel ja talvel on ilm aga pilves.
Küllap ebatäpsuseid leiab sealt loost veelgi.

Kommentaare ei ole: