Nendel päevadel ulatus Eestisse küll Venemaal püsiva kuuma õhumassi serv, kuid kuumalaine ise jäi tegelikult piiri taha. Küllaga jõudis viimaks kuumalaine otse Soome, kus püstitati rekord (29. juulil 37,2° Joensuu lennujaamas). Eestis ei tuleks sellisel viisil mõõdetud temperatuuri ametlikuks tunnistamine kõne alla, sest EMHIl on ranged reeglid, sealjuures peab keegi inimene olema juures ja kinnitama mõõtmisi, muidu ei lähe näiteks rekord arvesse. Rangus on üldiselt hea, see tagab "rekordite kvaliteedi", kuigi põhimõtteliselt ei oleks midagi halba ka selles, kui näiteks mõni vaatluspost või mehitamata vaatlusjaam registreerib rekordi ja siis minnakse kontrollima seadmeid jne, et kõik oleks tõepoolest õige ja kui on, siis arvestatakse seda. Mõnel pool maailmas toimitakse praktikas niimoodi.
Kuna juuli lõpus oli väga sooja põhjustav õhumass Eestist ida pool, siis olid ka kuukeskmised Ida-Eestis kõige kõrgemad, kirdeservas kõrgeimad. Kuukokkuvõtet saab lugeda http://www.emhi.ee/?ide=6,530
Kui energiat on palju ja soojas ning niiskes õhumassis see on nii, siis saab tekkida ohtlikke loodusnähtuseid. Ajakirjandusest kirjutati ka äikesetormidest ja nende kahjudest. Täiesti juhuslikult kasutati läbisegi selliseid mõisteid nagu tromb, pagituul jne. Ilmselt ajakirjanduse mõjul rääkisid inimesed ka sellisest asjast nagu trombipilv või tornaadopilv. Viimaseks võiks küll pidada, kui üldse, mesotsüklonit sisaldavat pilve. Mesotsüklon on mõnekilomeetrise läbimõõduga tõusva ja keerleva õhu sammas pilvedes, mitte aga ei seostu otseselt päris tsükloniga või mõne äikesetormi kogumikuga, milleks pidamist on samuti ette tulnud. Trombi- ehk tornaadokahjustuse tunnuseks puudega kaetud alal on see, et puud on igasse ilmakaarde paiskunud, pagikahjustus, et puud on ühes suunas langenud või murdunud (kui puud on juurtega välja tõmmatud, nimetetakse seda tormiheiteks, kui murdunud, siis tormimurruks). Ei tasu alahinnata pagi võimsust, sest oli neid, kes väitsid, et tekkinud kahjusid saab ainult tromb tekitada. Kõige võimsamaid ja ohtlikumaid pagitorme nimetatakse "derecho". Need võivad olla sadu kuni enam kui tuhat km pikad ja läbida sadu kilomeetreid ning teha oma teekonnal kõik maatasa (tuulte kiirus võib ületada 300 km/h, seega võib torm meenutada 5. kategooria orkaani). Ka nn Keila trombi kahjustus 4. juulil 2002. a võis olla põhjustatud sellisest võimsast pagitormist.
Kuuma õhumassi serv taandus 28. juulil. See toimus kahes osas. Esimene toimus öösel ja hommikul, mille tulemusena oli õhk eelmisest päevast jahedam, taevas kirkam ning tuul tugevam, kuid teine osa õhtupoolikul ja õhtul, kui paljudes kohtades oli äikest.
Lähipäevil on võimalik uuesti kuuma õhumassi sissetung, sest meridionaalselt paikneval frondijoonel tekib lohkusid või tsükloneid, mis tähendab, et frondi sisse tekib järjest suurem looge. Lohu või tsükloni keskmest põhja pool hakkab palav õhumass läände ja loodesse liikuma, lõuna pool aga tungib peale jahedam õhk. Üks selliseid tsükloneid läks 3.-4. augustil mööda Läänemerd põhja poole. See põhjustas kuni tormini ulatuvat tuult tsükloni keskmest otse lõuna ja edela pool, järgmine on kujunemas ja liikumas hetkel loode või põhja poole. GFS mudel näitab nädala lõpuks Võrru isegi üle 38 kraadi ulatuvat palavust. Et uus rekord tekiks, peaks seda põhjustav õhumass otse Eesti kohale tulema, ilm olema selge ja tuulevaikne või nõrga tuulega. 22.-28.7. jäid aga need või üks neist tingimustest täitmata ja maksimumtemperatuur (34,5° 28. juulil Narva-Jõesuus, 4. augustil oli seal ligi 33 kraadi) jäi maha 2006. aasta omast (35,1° 9. juulil Võrus).
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar