Kolmapäev, 30. juuli 2008

Keeristormiprobleem

Saaremaal olles kerkis esile keeristormiprobleem (õigemini keeristuulte). Mida mõista keeristormi ja tema sugulaste all? Kas tegemist on rangelt võttes ühtse nähtusega või on siiski reaalselt olemas ka keeristormide (või keeristuulte?) liigid?
Üks samuti ilmastikku kaua uurinud kaaslane põhjendas oma keeristuulte ühtsusteooriat sellega, et tegemist on nähtustega, millel on üks ja sama füüsikaline tagapõhi: temp. kontrastid (ja muud tegurid) põhjustavad keeristuuli. Samuti kaitses ta ettepanekut, et kõiki vesipüksi, trombe jne tuleb tähistada ühtse mõistega (tornaado või tromb) ja kõik muud sõnad unustada.
Tegelikult tundub, et tegemist on siiski kompleksse nähtusega ja tekkepõhjused võivad varieeruda (kõikide keeristuulte täpseid tekkepõhjusi pole siiski teada ja hetkel on olemas lihtsalt veenvad teooriad, mitte aga päris faktid või seadused). Selle kasuks (õigustus klassifitseerimisele) on mitmesuguseid tõendeid.
Võrdleme näiteks tornaadot ja tavalist väikest tuulekeerist. Tornaado on seotud äikesepilvega, ta kasvab tingimata ülalt alla ja liigub juhtvoolu suunas (iseasi, et alumine osa võib-olla väga liikuv), samuti on tornaado enamasti üsna võimas nähtus ja pikema elueaga.
Tolmukeeris tekib rahuliku vaikse (sageli päikeselise ja sooja) ilmaga, liigub täiesti iseseisvalt, kasvab alati alt üles ning vähemtähtsad on tõsiasjad, et ta eluiga on lühike ja energia väike.
Tuulekeerise tekkepõhjustest võib nimetada järgmisi asjaolusid: tulekahju, muutlik või tuulenihkeline õhuvool (kohtuvad erisuunalised; muide, USAs on tekkinud teooria, et mõned tornaadod või tuulekeerised tekivad või vähemalt tekkimist soodustab asjaolu, et kiirteedel on sageli haljasala, kus kohtuvad sõidukite tekitatud erisuunalised õhuvoolud. Kontrollimise jmt kohta ei oska midagi täpsemat öelda.), aluspinna tugev soojenemine, takistused õhuvooludel (sageli mõnes nurgataguses majade vahel on keeriseid).
Tornaado tekkepõhjused on ilmselt mastaapsemad, olles seotud kõigepealt kontrastsete õhumasside kokkupõrkealaga, turbulentsi ning tugevate laskuvate ja tõusvate õhuvoolude süsteemiga. Oluline on, et esineks tsentraalne õhuvool.
Samuti võib videosid analüüsides märgata, et vesipükse ja tornaadosid põhjustavad pilved ei sarnane omavahel kuigi palju. Sageli on vesipüksi põhjustav pilv tasase alusega ning puuduvad sademed ja äike, kuid tornaado puhul on pilv kobrutav, madala servaga, palju äikest jne (justnagu oleks vesipüksi energiaallikas sisemine, kohalik, aga tornaadol välimine). Oluline on veel see, et vesipüks tekib vee, tornaado aga maismaa kohal. Märgata võib sageli, et kui vesipüks jõuab maismaale, laguneb ta kohe (http://www.youtube.com/watch?v=DRybHOPb6oM). Arvatavasti on selle peamiseks põhjuseks temp. erinevuste vähenemine ja energiat ei tule enam soojast veest juurde, muidugi ka maismaa suurem hõõrdetegur. Siiski on teada juhtumeid, kui arvatav vesipüks hoopiski tugevneb või vähemalt säilitab oma tugevuse, kui ta maabub (Miamis, aga aasta kahjuks ei meenu). See tähendab, et mõned vesipüksid on tornaadod, aga ilmselt mitte vastupidi, kui me siiski klassifitseerime/lahterdame neid nähtusi !? Võib-olla on tähtsust sellelgi, et vesipükse tekib sageli mitu, tornaadosid aga üks.
Inglise keeles tehakse vahet nn hea ilma ja halva ilma vesipüksidel. Hea ilma vesipüks laguneb, kuid halva ilma oma mitte, kui ta maabub. Samuti võib vahel kirjanduses kohata sellist kirjeldust, et tornaado ületas jõe või järve vesipüksina, kuid kui me lähtume ikkagi tekketingimustest, kuidas saab siis ühel hetkel rääkida tornaado asemel vesipüksist?
Seega tõendid näitavad justkui, et keeristuuli tasub siiski klassifitseerida kuidagi, ent kuidas suhtuda ettepanekusse, et vahet teha äärmisel juhul ainult tolmukeeriste ja nn atmosfäärikeeriste (vesi-ja maapüks, tornaado) vahel.
Ka nn maapüksi mõiste võib osutuda lähemal uurimisel kahtlaseks või segadusttekitavaks. Mingisugune definitsioon inglisekeelses kirjanduses on siiski olemas.
Paralleele on teinekord ohtlik tuua, aga tundub, et see küsimus sarnaneb ühele teisele küsimusele: kas on õigustatud inimeste jagamine tüüpideks (ükskõik siis millisteks)? Ühest küljest on tegemist ühtse bioloogilise liigiga, ent ometigi on olemas ju rassid, iseloomutüübid jpm. Vististi on midagi sarnast ka keeristuultega.

Kommentaare ei ole: