Sügis süveneb

Kommentaariumi link

Äikesehuviliste kokkutulek 8. novembril algusega kl 14 ilm.ee kontoris. Nüüdseks on paigas ka kava: http://aikesehuvilised.ee/aikesehuviliste-kokkutulek
2014. aasta pilvejahile saab fotosid saata veel täna, homme ja ülehomme, sest 1. november on viimane päev! http://www.ilm.ee/?512706

1. novembri öö jäi üsna pilviseks ja kohati sadas pisut vihma, kuid õhutemperatuur langes siiski kohati alla 0°C. Päev oli sarnane ja mõne kraadi võrra soojem.
Öö jooksul jõuab kohale soe front niiskema ja tunduvalt soojema õhumassiga. Arvatavasti kaasneb õhumassivahetusega vihm. Samuti tugevneb tuul. Sombune ja väga soe ilm (isegi üle 10°C) jääb mitmeks päevaks püsima.

31. oktoobri öösel oli paljudes kohtades udu, mis hommikul kadus, ja selgineva ilma tõttu langes kohati õhutemperatuur alla 0°C. Päev oli praeguse aja kohta väga soe (5...9°C).
Õhtu jooksul on oodata Skandinaaviast saabuva antitsükloni mõjul kihtrünkpilvede kadumist ja seetõttu on põhjust oodata taas öökülma ja tõenäoliselt ka udu, sest tuul nõrgeneb.
November algab soojeneva ja sajusemaks muutuva ilmaga: kui homme võib veel üsna päikeseline ja vaikne ilm olla, siis 2. novembril peaks pilvisus tihenema ja õhutemperatuur tõusma. Kuni 5. novembrini on ilmselt tuuline, sombune ja väga soe (sooja üle 10°C kraadi).
Talve saabumist pole veel niipea näha, arvestades praeguse tsirkulatsiooni iseloomu.

30. oktoobri öösel liikus üle Eesti külm front, mille järel saabus külmem, kuid niiskem õhumass. Seetõttu päev enam nii soe polnud, paljudes kohtades oli pilves ja udune.
Paar päeva on küll jahedamad ja öösel võib ka miinuskraade olla, kuid uus läänetsüklon toob varsti kohale jälle väga sooja õhumass, nii et õhutemperatuur võib novembri alguses tõusta taas üle 10°C. Vihma ilmselt tuleb, aga suuri sadusid pole veel ette näha.

30. oktoobril Laagris. Kirisika Pärna fotod (avaldatud autori loal)

Pisut selgituseks. Pärast hoovihmu päikese vastassuunda ilmuv värviline kaar on üldtuntud. Küllap on see üks ilusamaid optilisi nähtusi, mida seostatakse peamiselt suvega. Vähem teatakse seda, et peale hariliku vikerkaare on veel kaks vormi: udukaar ja pilvekaar. /---/

Peale hariliku vikerkaare on veel kaks vormi: udukaar ja pilvekaar. Nende tekkeks on vaja väga väikesi, alla 0,1-millimeetrise diameetriga veepiisku ehk udu või pilvi. Piiskade väiksuse tõttu on tähtis valguse lainelisus. Kiired hajuvad ja difrageeruvad (difraktsioon on lainete paindumine tõkete taha) kõigis suundades, kuid kõige enam kontsentriliste rõngastena. 

Need nähtused tekivad samamoodi kui tavaline vikerkaar: valgus peegeldub veetilga seest ja tekitab suure rõnga valgusallikast vastassuunas. Peamine erinevus seisneb selles, et hariliku vikerkaare puhul võib vihmapiiskade korral jälgida selgeid „geomeetrilise optika” trajektoore ehk valguskiirte teekondi, kuid uduvikerkaar tekib palju väiksemate tilgakeste puhul, mis difrageerivad valgust, põhjustades laia ja kahvatu kaare. Värvi enamasti pole, sest eri lainepikkusega valguskiired kattuvad suuresti. Harva võib siiski näha ühes servas punakat või sinakat varjundit. Üsna tüüpilised on lisakaared, mille põhjustab interferents.
Udukaar on võrdlemisi tavaline nähtus. Selleks peab olema läbipaistva taevaga udu, et päikese otsekiirgus paistaks vaatlejani (vikerkaarte tekkeks on vaja otsekiirgust). Sel juhul võib näha laia valget kaart, sageli lisakaartega. Kõige sagedamini õnnestub udukaari pildistada hommikuses rabas, kus hõredad ja madalad (selge taevaga) udud on tavaliselt. Udukaar ilmub üldjuhul enne udu hajumist, sest siis pääseb päikese otsekiirgus hõrenenud udust läbi. Öisel ajal saab udukaari tekitada autotuledega.
Udukaarest hoopis harvem saame näha pilvekaart. Seda tekitavad samuti väikesed piisad, ühtlasi on tegu laia valkja kaarega, millel tihti on võimalik näha lisakaari. Ent sellegipoolest on pilvekaared äärmiselt haruldased. Mulle teadaolevalt on Eestis õnnestunud seda pildistada kunstnik Hermes Sarapuul, kes on kirjutanud nõnda: „Pilvevikerkaar, samasugune valge nagu uduvikerkaargi. 27. jaanuar, 2011, Tallinn. On huvitav, miks nähtus on nii haruldane, kuigi piisapilvi on peaaegu alati taevas. Sama nimega, ent teisi nähtusi leiab internetist palju, õige pilvevikerkaare fotot olen seni leidnud vaid veel ühe!“ (Hermes Sarapuu, vt www.hot.ee/her/taevas.html).

Avaldatud 2014. a Eesti Looduse augustinumbris

29. oktoobri öösel selgines ilm kõikjal, sest saabunud õhumass on väga kuiv (kastepunkt merest kaugemal isegi kuni -10°C=. Päev jätkus esialgu päikeseliselt ja ebatavaliselt soojana (10...14°C, Pärnu-Saugas vähem, sest tuul Pärnu lahelt). Tsüklonis soojas sektoris tekkis enne külma fronti massiliselt joonpilvi (fotod hiljem).
Õhtul alates Lääne-Eestist pilvisus tiheneb, mis on märgiks külmast frondist. Tuleb pisut vihmagi.
Muljeid soojast: S.-E. Enno 27.10. ilmast: Londonis oli täna 19 kraadi ja pilvitu. Päris sürr oli kella 15-16 ajal väljas käia. Päike juba päris madalal, aga väga soojalt paistis. Eestis polegi nagu sellist kombinatsiooni, et 19 kraadi sooja, aga Päike loojub juba 16:30 ajal.
R. Rehe 29.10. ilmast: Tänane ilm oli lausa super mõnus. Sellised ilmad võiksid veel kesta.
U. Pai Oli väga mõnus ilm, mis tegi tuju heaks! Aga hämardus vara. Pidin kella 16.15 paiku akendele kardinad ette tõmbama ja töötamiseks elektrivalgust tarvitama hakkama.

Väga madal kastepunkt palavas õhumassis tähendab selget ilma (http://laguja.meteo.net.ee/obs/).

29.10.2014 oli halb päev vandenõuteoreetikutele. Võib olla nii ei kirjutaks ega tookski seda asjaolu eraldi välja, aga teen seda juhtumi pärast, mis minuga aset leidis. Istusin pärastlõunal Tartus Kaubamaja kolmandal korrusel ja nautisin lõunat, kui lähedusse istus üks perekond, kes asus lõunatama. Peatselt ütles pereisa, et täna on jälle see kurb päev, kui lennukid pritsivad ja mürgitavad inimesi herbitsiididega. Ja mina mõtlesin, miks siis mitte juba fungitsiididega. Pärast seda läksin õue, et nautida looduse meistriteoseid (maha tuleks lasta loodus, kes neid maalib, mitte lennukid, nagu keegi kirjutas FB-s pildi alla).

Siin oleks asjakohane puudutada otseselt veel probleemi tuuma: miks vahel on joonpilved kiirestikaduvad, teinekord kaua püsivad? Kuidas ja miks tekib mingi teatud kujuga joonpilv? Segadus tekib enamasti seetõttu, et ei aduta, kuivõrd muutlik on atmosfääri seisund – atmosfääriolud võivad märkimisväärselt muutuda iga meetri ja sekundiga. Seda on väga hästi osanud iseloomustada Tartu Ülikooli geograaf Mait Sepp: „Ehk siis, väga raske on rääkida nähtamatutest asjadest, nagu õhukihid, kondensatsioonituumakesed, virtuaalne temperatuur, kastepunkt, küllastunud või küllastumata veeaur jne. Ühesõnaga – isegi kui maa pealt paistab taevas päikesepaisteline ja sini-sinine, siis eri kõrgustel võivad möllata nagu Mehhiko seebiooperid meie tajudele märkamatud füüsikalised protsessid. Mingil kõrgusel puhub vingemast vingem tuul, kuigi meil siin all valitseb tuulevaikus. Kusagilt kiilub sisse niiskem õhumass või muutub temperatuur.

Need muutused ei pruugi nähtavaks saada enne, kui sellest mõni lennuk läbi põristab. Ja lennukeid on tänapäeval palju, nad lendavad teineteisega paralleelselt ja vahel risti, kuid alati eri kõrgustel. Nii võibki üks lennata läbi kihi, milles õhuniiskus vaid ootabki mootoritööst vabanevaid tahmaosakesi, et võimsat pilve moodustada. Pisut eemal, aga ühtlasi teistsuguste omadustega õhukihis lendava lennuki jaoks ei pruugi õhuniiskust jätkuda ja isegi mootorist vabanevast veeaurust tekkinud pilv hajub kiiresti.”

28. oktoobril jõudis kohale ebatavaliselt soe õhumass, nii et õhutemperatuur tõusis pea kõikjal üle 10°C, Ruhnul isegi üle 14°C, samal ajal oli Rootsis kuni 17 kraadi sooja. Tuul oli tugev eelkõige saartel ja põhjarannikul. Õhtul ilm selgines.
Öö ja hommiku jooksul on oodata tuule tugevnemist, sest Skandinaaviast läheneb külm front. Tuuline ilm püsib ka päeval. Frondi saabumisel võib päeva jooksul vihmagi tulla, aga sajuhulk pole ilmselt kuigi suur. Sooja on ikka umbes 10°C, kuigi ilmselt enam nii soe pole kui eile.
Järgmistel päevadel saabub loodest jahedam õhumass, nii et öisel ajal võib õhutemperatuur alla 0°C langeda, aga päeval on ikka plusskraadid.

27. oktoobril tõusis paljudes kohtades õhutemperatuur 10°C lähedale või kõrgemalegi. Suur soe püsib paar päeva, kuid ilm on enamasti tuuline ja pilves. Põhjuseks Norra merele jõudnud ulatuslik tsükloni, mille idaservas toob tugev edelavool jätkuvalt sooja ja niisket õhku (isegi suviselt soe õhumass, sest 850 hPa isobaarpinnal saabub 10°C-isoterm).
Suur soe püsib paar päeva, kuid ilm on enamasti tuuline ja pilves. Kuu peaks lõppema siiski jahedamalt, ent talvist ilma ei paista veel kusagilt.
Kaugemalt maailmast: Nicaragua ranniku lähedal tekkis troopiline tsüklon Hanna, kuid selle eluiga jääb ilmselt lühikeseks, sest jõuab peatselt maismaale.

25. ja 26. oktoobril tihenes pilvisus ja läks sulale, kuid sademeid ei kaasnenud või oli neid minimaalselt.
Norra merele jõudnud ulatusliku tsükloni idaservas toob tugev edelavool jätkuvalt sooja ja niisket õhku (isegi suviselt soe õhumass). Seetõttu tõuseb järgmise paari päevaga paljudes kohtades temperatuur 10°C lähedale või kõrgemalegi, kuid ilm püsib tuuline ja pilves.
Tasapisi liigub tsüklon itta Põhja-Venemaa või -Jäämere kohale ja seetõttu võib kohale jõuda veidi külmem õhumass. Siiski paistab, et kuu lõpus pole veel talvist ilma oodata (vajadusel täpsustatakse).

Kaugemalt maailmast: Atlandi ookeanil ei ole troopilisi tsükloneid, on vaid pisike võimalus, et Kariibi merel võib nädala jooksul mõni selline tekkida. Vaikse ookeani idaosas on troopilise tsükloni tekkimise tõenäosus oluliselt kõrgem.
Troopiline tsüklon Ana tugevnes Hawaiid ületades orkaaniks, kuid on nüüd uuesti nõrgenenud troopiliseks tormiks ja see suundub kiiresti loodesse (Alaska poole).

Paar külmapäeva pani jugadel jääpurikad kasvama (26.10.2014 Keila-Joa).

24. oktoobri öö osutus pigem soojemaks, sest õhumass soojenes ja tuul tugevnes, mis segas õhku, takistades jahtumist. Päeval tõusis juba enamasti üle 0°C. Seega jõudis antitsükloni kese Eestist ida poole Venemaale ja selle lääneservas avanes tee soojemale-niiskema õhumassile.
Päeva jooksul taevasse ilmunud ülemise kihi pilved (kiud-, kiudkiht- ja joonpilved) annavad märku soojast frondist. Põhiline tsüklonaalne tegevus ja sooja õhumassi saabumisega seotud sadu jääb küll põhja poole, kuid varem või hiljem (ilmselt 25. oktoobri öösel) läheb ilm Eestiski pilvi. Sademeid on pigem vähe oodata ja sel juhul on see uduvihm või nõrk lausvihm. Samal ajal jätkub tuule tugevnemine.
Soe ja niiske ilm püsib mitu päeva. Sel ajal on oodata paljudes kohtades sooja üle 10 kraadi. Kuu lõpus läheb arvatavasti veidi jahedamaks.

Ilmateenistus kirjutas Facebookis: 23. oktoobri hommikul registreeriti Kirde-Eestis selle sügise madalaim termomeetrinäit! Kell 8 oli õhutemperatuur Narva vaatlusjaamas -11,8°C. Arkiliselt külma õhuga antitsüklon jääb meie ilma kujundama ka täna ja homme. Eeloleval ööl ja homme hommikul langeb termomeetrinäit Ida- ja Kirde-Eestis paiguti taas -10°C-st madalamale.
Arktiline õhumass püsib veel vähemalt ühe ööpäeva. Nii on 24.10. hommikul võimalik kuni -15°C ja ilmselt päevalgi jääb paljudes kohtades 0°C-st madalamaks.
Kuna antitsüklon jõuab Venemaale ja Eesti jääb selle lääneserva, siis avaneb tee soojemale ja niiskemale õhumassile, nii et pakane (oktoobri kohta -10°C ja madalam ju on) asendub peaaegu suvise ilmaga (10°C ja rohkem). See muutus toimub ilmselt tugevneva tuule saatel ja 25.-26. oktoobri jooksul.
Samas hakkab tihenema uuesti pilvisus ning ühes soojaga saabub vihm ja udu. Suur soe püsib ilmselt üsna kuu lõpuni.

Kaugemalt maailmast: Atlandi ookeani piires troopikatsükloneid hetkel ei ole ja Assooridel olnud tsüklon ei muutunud lähistroopiliseks tsükloniks. Korraks küll tekkis nõrk troopiline tsüklon Yucatani poolsaare lähedale, aga maismaale jõudes see hajus.

Troopikatsüklon Ana ületab troopilise tormina Hawaii ja liigub edasi kirdesse.

22. oktoobril hommikul ilm selgines ja Soome lahel tekkis mereefekt, sest kohale jõudis kärekülm ja väga kuiv arktiline õhumass. Kuna öö oli enamasti pilvine, polnud ka hommikul üle 5 kraadi külma. Sellest hoolimata ei tõusnud mõnel pool päeval õhutemperatuur nullist kõrgemale.
Õhtupoolikul tihenes pilvisus alates saartest ja Lõuna-Eestist, sest Läänemere lõunaosa kohale jõudis tsüklon. Kuna see möödub üsna kaugelt ja antitsüklon liigub lõunasse, siis sademeid seoses tsükloni või frontidega ei tule, vaid järgnevus piirdub üksnes kiud- ja kiudkihtpilvedega, võib-olla Saaremaal ja Liivi lahel jõuab kõrgkihtpilvedeni; Kirde-Eestis võib taevas kogu aja vältel selge püsida (mereefekti pilvi ei arvesta). Seetõttu võib arvata, et hommikuks langeb õhutemperatuur -7...-10°C-ni.
Kuna viimaks jääb Eesti antitsükloni lääneserva, siis pääseb Läänemere idakaldale uuesti soojem ja niiskem õhumass. Olenevalt antitsükloni liikumise kiirusest võib see juhtuda 2-4 päeva pärast. Seega, oodata on tuulisemaid ja soojemaid ilmu. Kas sademeid tuleb ja mis faasis, pole teada.

Kui 20. oktoobril oli veel väga soe (õhutemperatuur üle 10°C) ja niiske, nii et kohati oli labiilses õhumassis äikestki, rääkimata rünksajupilvedest, siis 21. oktoobril oli juba märksa jahedam, kuid ikka pilves.

Jahenemise põhjustas Venemaale jõudnud osatsükloni tagalas saabunud külmem õhumass. Põhja-Jäämerelt mööda Soomet ja Venemaad lõunasse liikuv eriti külm antitsüklon süvendab jahenemist, sest selle lõunaservas jõuab kohale arktiline õhumass. Kuna paistab, et laskumisinversiooni tõttu on tekkinud paljusid riike kattev kihtrünkpilvestik, siis selgeks ei pruugi ilm niipea minna (hilisõhtul selgines ilm Tartu kohal, ehk hommikuks ka mujal, eks paistab) ja seetõttu ei lange ka õhutemperatuur väga madalale, aga alla 0°C ilmselt ikka. Kui siiski selgineb ja tuul on nõrk, võib langeda hommikuks -10°C-st madalamale.

Üksikutes kohtades on märgatud kihtrünkpilvedest sadanud vähest lörtsi ja lund. Seda võib oodata järgmistelgi päevadel. Kas kuidagi avaldub ka mereefekt, pole teada. Seega sügis süveneb, kuid talveks veel ei lähe, sest antitsükloni liikumisega lõunasse avaneb mõne päeva pärast tee soojemale ja niiskemale õhumassile. Seega läheb taas tuulisemaks ja tunduvalt soojemaks.

Kaugemalt maailmast: Atlandi ookeani piires otseselt troopikatsükloneid hetkel ei ole. Assooridel on tsüklon, milles on küllalt palju konvektsiooni ja NHC on andnud 10% tõenäosuse, et see võib mõne päeva jooksul muutuda lähistroopiliseks tsükloniks. 

Troopikatsüklon Ana jõudis orkaanina Hawaiile, kuid on nüüdseks nõrgenenud tormiks, ent selle kadumist või tranformeerumist parasvöötmetsükloniks veel niipea ei oodata.

Soome lennundusmeteoroloogia kaardil on isotermide järgi hästi näha külma õhumassi levimine kirdest edelasse (http://www.ilmailusaa.fi/index.html#id=rrpt#map=scandinavia#level=FL50).

Tohutult suurem alal laiub kihtrünkpilvest (http://sat24.com/en/bc?ir=false).

Oktoober jätkub sügiseselt

Kommentaariumi link
Pilvedest geograafi pilgu läbi
Orkaan Gonzalo Bermudal: https://www.youtube.com/watch?v=RsKPEx3fgHU

Peatselt tuleb ka uus postitus, kuid proovime päev-kaks veel sellega hakkama saada. 19. oktoobril läks ilm sulale, sest kohale jõudis väga soe ja niiske õhumass. Soojal frondil sadas paljudes kohtades lausvihma, sooja õhumassi saabumisel kohati ka jäävihma ja jäälörtsi, nt Jõgevamaal. Õhtul tõusis õhutemperatuur paljudes kohtades üle 10°C ja tekkis advektsiooniudu, nagu sulade ajal ikka.

Ilmamuutuse toojaks on Fääri saartele jõudnud tsüklon, mille idaservas Skandinaavia kohal arenes osatsüklon ja õhtuks liikus see juba Soome kohale. Selle lõunaservas püsib esialgu soe ja udune ilm, kuid tasapisi õhumass jaheneb, sest tsüklon liigub Venemaale ja nii pääseb külmem õhumass jälle liikuma lõuna poole.

Nädala jooksul tugevneb põhjapoolne antitsüklon, mis toob ilmselt külma ja tuulise ilma (päevalgi võib temperatuur püsida 0°C lähedal). Lund pole veel ette näha (või siis põhjarannikul, kui õhuvool on rohkem kirdest?).

YLE prognoosis on äikest lubatud, http://yle.fi/saa/sateet_vaistyvat_ja_saa_poutaantuu/7016561

18. oktoober oli veel üsna külm, vaikne, pilvine ilm. Muutused on siiski teel – hommikuks jõuab sooja õhumassi saabumisel kohale ka sadu (ilmselt vihm, sest soe õhumass jõuab sademetega samal ajal kohale). Lisaks tugevneb tuul.

GFS mudel on arvutanud 20. oktoobriks Eestile äikesevõimaluse. See võib olla analoogne eelmise sügise juhtumitega: siis tõid rünksajupilvi ja äikest ülemised külmad frondid.

Kaugemalt maailmast: Gonzalo ületas Bermuda ja nõrgenes 1. kategooria orkaaniks, kuid on ikka troopiline tsüklon. Peatselt hakkab mõjutama Newfoundlandi rannikut. 

Troopiline torm Ana tugevnes viimaks orkaaniks ja see mõjutab Hawaiid.

17. oktoobril oli Eesti kohal veel arktilise antitsükloni serv. Öösel ilm selgines ja seetõttu langes õhus pea kõikjal õhutemperatuur alla 0°C, ainult saartel jäi pilviseks ja ilm oli soojem. Päev võrreldes eelmisega ei olnud soojem, kuid päikest oli hulga rohkem näha.

Atlandi ookeani keskosas on väga ulatuslik tsüklon. Selle idaservas kandub soe ja niiske õhumass Põhja-Euroopa poole ja jõuab paari päeva pärast ka Eestisse. Seetõttu läheb ilm uuesti pilve ja sajule. Ilmateenistus lubab kohatist lörtsivõimalust enne sooja õhumassi kohalejõudmist. Kas tuleb, eks näis.
Kaugemalt maailmast: Gonzalo on püsinud 4. kategooria orkaanina, kuid ilmselt juba nõrgeneb, sest silm muutub järjest vähemärgatavamaks. Bermudale jõuab see ilmselt siiski 2. või 3. kategooria orkaanina. 

Troopiline torm Ana hakkas uuesti tugevnema, sest seda häiriv tuulenihe nõrgenes. Endiselt oodatakse selle tugevnemist napilt 1. kategooria orkaaniks. 

16. oktoobril mõjutas Eestit antitsükloni lõunaservas arktiline õhumass, mille mõju oli tugevaim Kirde-Eestis, kus hommikupoolikul kuni keskpäevani oli õhus temperatuur alla 0°C. Päeval jäi õhutemperatuur enamikes kohtades alla 5°C. Üldiselt oli ilm pilves, ainult Põhja-Eestis, kus arktilise õhumassi mõju oli tugevaim, oli kohati üsna päikeseline.

Soojemaks ja sajusemaks läheb paari päeva pärast, kui tugevneb läänetsüklonite mõju. Kui sadu jõuab kohale enne õhumassivahetust, siis on teatav lörtsi võimalus, kuid see on alla 50%, sest 850 hPa isoterm on -2°...-5°C, vt http://weather.uwyo.edu/cgi-bin/sounding?region=europe&TYPE=TEXT%3ALIST&YEAR=2014&MONTH=10&FROM=1600&TO=1600&STNM=26038.
Kaugemalt maailmast: orkaan Gonzalo vahepeal nõrgenes pisut, kuid tugevnes nüüd uuesti 4. kategooriani. Paari päeva jooksul prognoositakse selle üleminekut Bermuda saartest.

Troopiline torm Ana nõrgenes Vaikse ookeani keskosas. Siiski arvatakse, et ööpäeva jooksul võib tugevneda orkaaniks.

15. oktoobril jäi Eesti Venemaale eemalduva tsükloni põhjaserva (tagalasse) ja Skandinaavias tugevneva antitsükloni lõunaserva. Õhumass jahenes, nii et päeva jooksul langes õhutemperatuur kõikjal alla 10°C, kuid niiskust oli pilvisuse püsimiseks ja kohatiseks vihmaks veel piisavalt.

Antitsükloni mõju püsib paar päeva, nii et ilm püsib jahedapoolne, kuid mitte päris külm. Ilm võib jääda pilve, sest näib, et kuiv arktiline õhumass päris Eesti kohale ei tule. Nädala lõpus hakkab edelast saabuma uuesti soe õhumass ja ilm läheb sajule (vihm).

Kaugemalt maailmast: Gonzalo tugevnes Bahama saartest ida pool 4. kategooria orkaaniks, mis on esimene nii intensiivne Atlandi ookeanil pärast 2011. aastat. See suundub tasapisi põhja poole ja lähema ööpäeva jooksul peaks püsima orkaani intensiivsus vähemuutuv. Kuna viimaks jõuab see tsüklon Kanada vetesse, siis jälgitakse seda sealses Ilmateenistuses, vt http://weather.gc.ca/hurricane/track_e.html. 

Vaikse ookeani keskosas tekkis hiljuti troopiline tsüklon, mis nimetati Ana´ks. Lähemate tundide jooksul prognoositakse selle tugevnemist orkaaniks ja see peaks jõudma lõpuks Hawaii saartele.

Need troopilised tsüklonid, mis tekivad 140. ja 180. (kuupäevaraja) läänepikkuse vahel, nimetatakse eraldi nimekirja alusel, vt lisaks http://en.wikipedia.org/wiki/Central_Pacific_Hurricane_Center. Ka seal, st Vaikse ookeani keskosas, nimetatakse intensiivseid troopilisi tsükloneid orkaanideks. Alles siis, kui troopiline tsüklon tekib lääne pool kuupäevaraja või liigub üle selle idapoolkerale, nimetatakse neid taifuunideks. Nimetus võib erineda, aga nähtus on ikka sama.

Orkaan Gonzalo animatsioon 15. oktoobril. Silm on halvasti nähtav, sest on väga väike – vaid ca 10 km läbimõõduga. Selline väike silm võimaldab tuulte intensiivistumist ja muudab troopilise tsükloni 4. kategooria orkaaniks. Õhurõhk on keskmes umbes 950 hPa, mis pole niisuguse kategooria orkaani kohta kuigi madal – ikka silma väiksuse tõttu saavad tuuled keskme ümbruses olla niivõrd tugevad (1 min keskmine tuule kiirus 60 m/s).
http://www.ssd.noaa.gov/PS/TROP/floaters/08L/08L_floater.html

14. oktoobril jõudis tsükloni põhjaservas kohale vihm. Veel üsna soojas õhumassis tõusis õhutemperatuur kohati 10...12 kraadini. 

Tsükloni eemaldumisel Venemaale avaneb tee põhjast saabuva külmemale õhumassile. Kuna pole oodata tugevat õhuvoolu põhjast ega kirdest, vaid õhumass pigem valgub lõuna poole, siis pole ka õhutemperatuuri langus kuigi järsk ega suur: päeviti on sooja alla 10 kraadi, öösel on õhutemperatuur nullilähedane, kui selgineb, siis on öökülma ka õhus. 

Lund veel karta või oodata pole tarvis. Siiski on lörts või lumekruubid mõnel pool võimalikud.

Kaugemalt maailmast: 

2. kategooria orkaan Gonzalo 14.10.2014 Antillidel (http://www.ssd.noaa.gov/PS/TROP/floaters/08L/08L_floater.html). Hästi on näha, et see koosneb peamiselt rünksajupilvedest (suur äikesekogum). Selle all tuleb rinda pista sajasõlmeste tuultega.

***

Reisipilte Kesk-Euroopast ja Itaaliast:

Viimaseks reisipildiks jäägu see 11. oktoobril Poola keskel nähtu: soojuselektrijaamast väljuva kuuma gaasi jahtumisel ja veeauru kondenseerumisel tekkinud pilved omandasid märkimisväärse vertikaalse ulatuse. See võib tõepoolest sobivatel tingimustel äikeseks areneda. Sellest on pikemalt juttu siin: http://stormhighway.com/plantstorms.php.

Aadria meri tervitas 9. oktoobril ebatavaliselt tiheda uduga. Muidugi oli hirmus lämbe, sest sooja oli ikkagi ju 20 kraadi, lisaks troopilised aromaatseid ühendeid eritavad taimed – tekkis tunne, nagu oleks ürdi- (aroomi)aurusaunas.

Kuna sooja oli 20 kraadi, siis pidi kastepunkt udu ajal sama palju olema. Selline udu on äärmiselt suure veesisaldusega (ca 0,5 g/m3, Eestis tüüpiliselt 0,01-0,05 g/m3). Seetõttu muutusid riided juba paari tunniga läbimärjaks.

Ikka Veneetsia. Alles lõuna paiku hakkas läbi udu midagi paistma ja õhtuks hajus udu, kuid uduvine püsis.

Filosoofilised hetked Austria-Itaalia piiri lähedal Eel-Alpides (6.10.2014).

On huvitav, et teades pilveliiki, saab hinnata mägede kõrgust: need on kõrgkihtpilved, seega ei saa mäed üle 2000 m kõrged olla. Hiljem kaardilt vaadates selgus, et tõesti, kõrgus oli neil ca 1950 m. 

Tippudes olevad pilved ei ole kõrgkihtpilved, vaid tekkinud õhu sunnitud tõusu tagajärjel –adiabaatilisel jahtumisel tekkinud orograafilised pilved. Aga kõrgkihtpilvede teke ja saabumine oli seotud sünoptilise protsessiga ja mäestik neid eriti ei mõjutanud.

Siiski on sellise pilvede järgi mägede kõrguse hindamisel olemas aga: kui kiudkiht-, kõrgkiht- ja kihtsajupilvede alumise piiri kõrgus on planetaarses mastaabis üsnagi samasugune, ei saa seda öelda konvektsioonipilvede kohta, sest nende alumine piir oleneb suhtelisest niiskusest: meil Eestis alus 500-1000 m kõrgusel, aga poolkõrbetes võib olla isegi 3-4 km kõrgusel.

7.10.2014 Como järvel Dolomiitides.

Como järv Põhja-Itaalias Dolomiitides on kindlasti üks Alpide pärleid. See puhtaveeline järv on kuni 420 meetrit sügav ja on praegugi suplemiseks mõnusalt soe (sai proovitud!). 

Küllap paljudele see ei meeldinud, aga Ilmataadile esitatud "palved" rahuldati, sest juba esimesel päeval kadus päike ja asemele tuli kodumaine rõskus, hallus ja lausvihm. Pildil on näha, et nähtavus halveneb, sest veeaur hakkas üha intensiivsemalt kondenseeruma. 

Vihmane Itaalia: kihtsajupilved 8. oktoobril Milano kohal. Sademed ja pilved tõi polaarfrondi looge, mis ulatus Vahemereni.

Kihtsajupilved d´Almé külas 8.10.2014 Milano lähedal

Mäeahelik paistab väga ähmaselt üle Garda järve (Põhja-Itaalias, 8.10.2014). See järv on Itaalia suurimaid, kuid on Como järvest väiksema sügavusega, vaid u 340 m sügavune. Vesi oli seal hästi soe ja helesinist värvi.

Pilvestik Aadria mere rannikul. See on lõunatsüklonite kodumaa, sest just seal tekib neid kõige rohkem. Vahel jõuavad lõunatsüklonid ka Eestisse ja toovad äärmuslikke nähtusi, nagu üleujutused, tornaadod, lumetormid jms.

Vaatamata südaöisele ajale oli sooja 20 kraadi ja õhk väga niiske, mistõttu T-särgist paksemaid riideid ei kannatanud selga panna. 8./9.10.2014

Kätte on jõudnud kuldne sügis. See ilmselt niipea ei muutu, sest antitsüklonite ülekaal Läänemere regioonis püsib. Kuigi 3. ja 4. oktoober on üsna soojad ja pilvised, on oodata antitsükloni lõunaservas idast märksa külmema ja kuivema õhumassi saabumist. Seega võib tulla mitu selget ja tugevate öökülmadega päeva. 

Kui nädala teisel poolel osutub läänetsükloni mõju piisavalt tugevaks, siis peaks Vahemere ääres saabuma soojem ja niiskem õhumass. Vastasseis antitsükloniga tähendab tuule tugevnemist. Vaata ka M. Merilaini ilmajuttu: http://ilm.ee/?512816.

Kuldne sügis Tartus (2. oktoobril)

Kuni Leeduni oli huvitavaid pilvestikke, kuid siis kadus viimne kui pilveke.

Need pole tuuleluuad, vaid puuvõõrikud. Massiliselt ilmub neid Kaunase ümbruses ja sealt edasi Poola poole sõites.

Fumuluste kollektsioon 5.10.2014 Katowice´i tööstusrajoonis. Ei ole suits!

Fumulus on sulandsõna fume ja Cumulus, olles mitteametlik nimetus pilvedele, mis tekivad soojuselektrijaamade ja katlamajade korstnatest väljuvast veeaurust, sest kuum gaas jahtub märgatavalt atmosfääri jõudes ja seetõttu veeaur kondenseerub (Fumulust peetakse Pyrocumuluse vormiks). Seetõttu nimetatakse seda eesti keeles ka korstnapilveks.

Sageli võib vaikse ja jaheda ilmaga, kui temperatuur langeb kiiresti kõrgusega (Eestis mõnel külmal märtsi keskpäeval), korstnapilv ulatuda sadade meetrite kõrguseni ja ülevalt isegi laieneda ning moodustada rünkpilve või kihtrünkpilve. Kui on pakaseline ilm ja tugev inversioon, siis võib see moodustada „vulkaani purskepilve“, mis võib väga kaua, isegi tunde püsida. Seega kuulub see põhimõtteliselt vertikaalselt arenevate pilvede hulka.

Pilvestik ja maastik 5.10.2014 Poola-Tšehhi piiril. Taamal paistab Pieniny mäeahelik. Eriti põnev on õhumassi sumestuse tõttu tekkiv võimas teravussügavus ehk täpsemalt õhuperspektiiv.

Sügis on käes

Kommentaariumi link
Ilmapäevik, 20 a tagune sünoptiline olukord ja ilm

3. oktoobri hommik oli hallane, kuid sooja ja niiske õhumassi saabumise tõttu mitmel pool ka udune. Päevane temperatuur küündib mõnel pool koguni üle 15°C, kuid madalaid pilvi on siin-seal palju.
Järgmistel päevadel läheb külmemaks, sest Eesti jääb antitsükloni lõunaserva ja nii jõuab idast kohale külmem ja kuivem õhumass. Olulisi sademeid pole pikka aega ette näha.

Oktoober algas antitsükloni mõjul vaikselt, selgete (päikeseliste) päevadega, kuid öökülmade ja hallaste hommikutega.
Antitsüklon on Eesti kohal veel oma servaga. Seetõttu pääseb siia soojem ja niiskem õhumass - läheb pilvisemaks, kuid sooja üle 10°C. Kui kohale jõuab uue antitsükloni idaserv, siis saabub külmem ja kuivem õhumass, mistõttu läheb selgemaks ja päevanegi temperatuur ei tõuse igal pool üle 10°C.

30. september oli põhjast saabunud kuivema ja külmema õhumassi tõttu enamasti päikeseline, kuid Ida-Eesti üsna pilvine, õhtul ja öö hakul sadas seal pisut vihmagi.
Oktoober algab tugevneva antitsükloniga. See toob valdavald selged ilmad, seega sisemaal tulemas öökülma (eriti tugevalt maapinnal). Nädala edenedes võib pilvisemaks minna, sest õhumass soojeneb ja lisandub niiskust (antitsükloni lääneserv): sügis jätkub üsna soojana.

29. septembri öösel mõnel pool taevas selgines, aga hommikul tihenes pilvisus taas, nii et päev möödus enamasti pilvisena; õhtupoolikul arenesid Kesk-Eestis rünksajupilved. Soojas õhumassis tõusis temperatuur kohati üle 15 kraadi, Sõrves koguni 20,1°C-ni (hiljem selgus, et näit pole usaldusväärne, sest sensor tuli pesast välja).
Loodest saabunud külma frondi järel läks õhtul ja öösel selgeks. Skandinaavia kohal areneb antitsüklon – tsüklonite seeriasse tuleb paus.
Oktoober algab küll pisut jahedamalt, sest seeria viimase tsükloni järel saabub jahedam õhumass, aga kui antitsüklon jõuab Eesti kohale või ida poole, on Vahemerelt saabuvale soojale tee avatud. Kaasa aitab Islandi läheduses tekkis suur tsüklon, mille mõjub võib ulatuda Läänemereni, kui antitsüklon eemaldub piisavalt. Seega jätkub sügis soojana, võrdluseks: 5.10.2002 sadas mõnel pool esimene ja ühtlasi suurem lumi, millega algas talvine aeg (varaseim registreeritud eeltalve algus Eestis).

Midagi karget: nii nägi Pangodi välja Scarletti ajal (25.12.2010). Eero Hermanni foto (avaldatud autori loal)

27. septembri öösel tõi Norra merele jõudnud tsükloni lohk tormise ilma (puhangud merel ja rannikualadel üle 23 m/s) ja laussaju. Hommikul ilm selgines.
Praegu on aktuaalsed tsüklonite seeriad. Miks? Eestit mõjutab paari päeva vältel tsüklonite seeria –järjestikku tekkivad tsüklonid, mis liiguvad mööda suuri laiusi itta. Seega jääme nende kaugesse lõunaserva, kus on soe, aga tuuline ilm. Sademeid tuleb lohkude ja frontide üleminekul. Seeria lõppeb ilmselt antitsükloni tekkega Põhjamerel või Skandinaavias.
Tsüklonite seeriast pikemalt: http://aikesehuvilised.ee/tsuklonite-seeria-seadusparasused/

Virumaal ja idapiiri taga arenes ohtralt rünksajupilvi, oli äikest (http://sat24.com/en/bc?ir=false).

Sel sügisel on plaan teha äikesehuviliste kokkutulek, vt rohkem: https://www.facebook.com/events/1524485321123075/, kuid info ka siia:
See toimuks 8. novembril algusega kl 14 ilm.ee kontoris (Ristiku 10, Tallinn). NB! Üsna palju hääli sai ka 15. november, nii et kui kellelegi sobib see rohkem, andku teada!
Täpsustatud päevakava:
*lühikoolitus (ca 45-60 min): Rünksajupilvede organiseerumine ülirünksajupilvedeks (supercell) ehk kuidas tekivad tornaadod
*äikesehooaja ja äikesejahtide kokkuvõte
*pisike lõpueine koos videolõikudega ehk huvitavaid palu äikesejahtidest (võib olla tuleb eelmise punkti alla)
*äikesefotograafia? (oleneb sellest, kas keegi saab tulla sellest rääkima - andke palun vihjeid!)

Sünoptik Maile Meiusi kokkuvõte lõppevast septembrist: Lõpusirgele jõudnud septembrikuu pakkus ohtralt päikesepaistelisi hetki ja õhutemperatuur püsis valdavalt suvine kuni kalendrisügise alguseni. 20°C-ni kerkis termomeetrinäit vähemalt ühes Eestimaa punktis 14 päeval. Kõige soojem oli sealjuures 8. september, kui Lääne-Nigulas ja Kundas mõõdeti sooja 24,1°C.
Norra merele on praeguseks (26. sept lõuna) jõudnud 955 hPa tsüklon, mis mõjutab järgmistel päevadel Eesti ilma. Selle äärealal jõuab mõneks päevaks soe õhumass, mida on juba tunda: vaatamata pilves ilmale on sooja üle 10°C ja kus päikeseline, isegi üle 15°C. Sooja ja niiske õhumassi saabumisest andis märku ka hommikuks tekkinud udu, samuti kõrge kastepunkt:

Kastepunkt tõusis taas üle 10 kraadi (http://laguja.meteo.net.ee/obs/).

Mammad sügisvärvides ja ilma (kõrgrünkpilvedel). 26.9.2014 kl 19.18 ja 19.09 Laagris. 

Seda kommenteeriti nii: "Imelik, et papa pilvedest pole kuulnud veel." Vastata võib sellele järgmiselt. Mamma on ladina keeles piimanääre – pilv on sageli udarakujuline. Kui need seosed tõsta eesti keelde ümber, siis on arusaadav, et võib selline mõte tekkida.

25. septembri öösel ja hommikul oli kohati saartel frondi läheduses äikest. Päev möödus osatsükloni sooja sektoris üsna tuuliselt, kuid oli pisut soojem (kõikjal üle 10 kraadi sooja). Taevas oli küll enamasti pilves, aga kuna tegu oli valdavalt kiudkiht- ja õhukeste kõrgkihtpilvedega, siis oli päikestki näha; siin-seal sadas pisut vihma.
Norra merele liigub intensiivne tsüklon, mille servas jõuab soe õhumass ka Eesti kohale (võib üle 15 kraadi tulla). Lohus on õhurõhugradient üsna suur, nii et tuule poolest on vähemalt merele oodata hiljemalt 27. septembriks tormi. Seejärel läheb pisut jahedamaks.

Läätsjad kiudrünkpilved (Cirrocumulus lenticularis) irisatsiooniga Härjanurme kalatalu kohal.

24. septembri öösel taevas selgines ja öökülma oli kohati ka õhus, mitte ainult maapinnal.
Päeval püsib Eesti veel arktilises õhumassis, kuid see hakkab asenduma märksa soojema õhumassiga: pilvisus tiheneb alates saartest. Soojema õhumassi toob läänest kohale madalrõhulohk. Juba praeguseks on temperatuur mõnel pool rannikualal tõusnud üle 10 kraadi, mis näitab külma õhu advektsiooni lakkamist ja õhumassi soojenemist.
Tsüklonite seeria lõuna- ja idaservas transporditakse Läänemere õhuruumi ookeanilt tunduvalt soojem ja niiskem õhumass: kastepunkt tõuseb taas üle 10 kraadi ja õhutemperatuur kohati üle 15 kraadi. Tsüklonite lõunaservas püsib ilm tuuline.

Arktilise õhumassi pilved Laagri kohal

23. septembril laotus tsükloni tagalas arktiline õhumass kogu Eesti kohale. Ilm oli pilves, sajuhoogudega (enamasti vihm, kohati võis tulla vesist lörtsi) ja väga jahe, sest õhutemperatuur jõi kõikjal selgelt alla 10 kraadi, v.a saartel, kus ilm oli selgem  ja sooja kuni 10 kraadi. Tekkis ka mereefekt (lake-effect rain).

Mereefekt satpildil (http://www.sat24.com/en/scan)

Arvestades nt saarte eripära, tuleb  rõhutada, et Eesti on kliimalt väga mitmekesine, nii ka rajoneeritud: Mandri-Eesti Dfb Köppeni järgi (niiske kliima, külm talv), saarte lääneosa aga Cfb (mereline, pehme talv). See avaldub eriti selgelt ülemineku- ja vaheaastaaegadel.
Kuigi igal pool Põhja-Euroopas saab praegu rääkida sünoptilisest sügisest, siis klimaatiliselt see ilmselt nii pole, sest nädala jooksul läheb uuesti päris soojaks (nädala lõpus kuni 18 kraadi võimalik). Seega merel ja kohati rannikualadel tõenäoliselt veel jätkub klimaatiline suvi (ööpäeva keskmine üle 13 kraadi). Niisiis meenub juuni, mis algas soojalt, aga kuu keskel saabus järsk külmenemine nagu praegugi.
Kuivõrd sarnane on  23.09 sünoptilist olukord 17.06 omaga? Kui ilmakaarte vaadata, siis sarnanusi on päris palju: Suurbritannia kohal on antitsüklon või selle hari, samal ajal tuleb põhjast või loodest tsüklon või selle lohk – kujuneb meridionaalne tsirkulatsioon (C-tüüp, õhuvool põhjast). Tsükloni tagalas on tugev arktilise õhumassi advektsioon 80. laiustelt 50. laiusteni või isegi kaugemale lõunasse. Troposfääri keskosas on külma õhumassi advektsiooni teljel väga tugev isohüpside miinimum, mis jõuab Läänemereni.
Erinevalt juuni juhtumist ei püsi tsirkulatsiooni C-tüüp pikalt, vaid asendub juba paari päevaga W-tüübiga ja läänest ehk ookeanilt tuleb praegusel ajal juba sooja. Nii läheneb nädala lõpus temperatuur taas 20 kraadile.

17.6. ja 23.9. ilmakaartide võrdlus. Sarnasusi on mitmeid, erinevused pigem nüanssides (http://www.wetter3.de/Archiv/).

Kui möödunud nädal jäi suve ja sügise üleminekuperioodiks, siis nüüd saab juba päris kindlalt sügisest rääkida – nii klimaatiliselt kui ka astronoomiliselt. On huvitav, et suvi vedas end juba teist aastat järjest väärika lõpuni välja (kui parafraseerida üht ilmahuvilist).

Ilmamuutuse tõi Läänemere ja Baltikumi kohal arenenud tsüklon, mille tagalas avanes tee arktilisele õhumassile. Ilmateenistus kirjutas oma Facebooki lehel: Kuulduste kohaselt on Ida-Soomes juba esimene lumi maas. Lähipäevadeks prognoosib sinna tugevnevat põhjatuult ja (kohati kuni 15 cm paksust) lund ka põhjanaabrite ilmateenistus. Põhjanaabrite septembrikuine lumerekord on aga aastast 1968 (23.09), mil Lapimaal mõõdeti lume paksuseks 30 cm.

Eestis lund siiski tõenäoliselt oodata ei ole, kuid lörts või lumekruubid on võimalikud, sest õhumass on selleks piisavalt külm. Juba 22. septembri õhtul, kui alates saartest ja Loode-Eestist tuul tugevnes, sest algas arktilise õhumassi sissetung, hakkas uduvihma tuiskama – märk sellest, et 2-3 km kõrgusel sadas lund, kuid aluspinna lähedal on veel piisavalt paks plusskraadidega õhukiht, nii et peen lumi jõudis sulada uduvihmaks, mida tuisutas tugev põhjatuul. 

Ilmamuutuse toonud tsüklon 22. septembri õhtul (allikas).

23. september tulebki nädala kõige kõledam päev, sest tsükloni tagalas on intensiivne külma õhu advektsioon, tuul on tugev ja taevas võib olla pilves – see hoiab temperatuuri 10°C-st valdavalt madalamana.
Esimene kindel öökülm õhus on võimalik 24. septembri öösel. Edaspidi läheb soojemaks, sest ookeanil aktiviseerub tsüklonaalne tegevus, nii et Läänemere regioon jääb tsüklonite seeria sooja kagu- ja idaserva.

Sügise algus

Kommentaariumi link

Tartus oodatakse meteoroloogia huviringi õppureid: http://looduskalender.ee/node/21112

21. september jääb ilmselt pärissuve viimaseks päevaks (nädalat võib käsitleda siiski ka sügisena), sest on veel päikeseline ja kuni 20-kraadise soojaga. Ööpäeva keskmine on taas lähenenud suvele.
Õhtul tihenes pilvisus, kuid sademeid veel polnud. Lõuna-Rootsis ja Läänemerel tekkis hulgaliselt äikeseid, mis triivivad öö jooksul tasapisi lähemale.
22. septembril jõuab Eesti kohale osatsüklon, mis toob pilvise ja sajuse ilma. Kohti võib-olla äikest. Hiljem, tsükloni tagalas, jõuab kohale päris külm õhumass. Nii on 23. september üle pika aja tõeliselt jahe – nii külm oli viimati juuni keskpaigas. Edaspidi läheb jälle soojemaks, sest Eesti jääb tsüklonite lõunaserva. Nii osutus ligi kolm nädalat tagasi kirjutatud kuuprognoos üsna täpseks: Septembrikuu teine pool tuleb muutlikum. Lõunapoolsed kõrgrõhuharjad vahelduvad läänevoolus saabuvate madalrõhulohkudega. Vahete-vahel tungib soojade õhumasside vahele loodest märksa jahedam õhk ning õhutemperatuur langeb öösel 0°C lähedale.

Eesti kohal on tekkimas tsüklon. Juba praegu on õhuruum äikest täis ja see labiilne õhumass jõuab hommikuks vähemalt saarteni. Seega võib mõnel pool sügise algust tähistada äike (http://sat24.com/en/scan).

Ööd on pimedad, mistõttu pilvi ei saa määrata, kui pole just valgusreostust, suurefaasilist kuud või eritingimusi (välke, ilutulestikku). 21. sept öö Kibunas

Hilissuvi hakkab viimaks lõppema. 20. september on veel suviselt soe ja päikeseline. Tugevama Mie hajumise tõttu on taevas muutunud valgeks.
Ees on tsüklonite kujundatav esimene sügisnädal, kui on pilvine, tuuline, päeviti palju jahedam ja aeg-ajalt sajune. Kui tsüklonid jäävad edaspidi Norra mere piirkonda, siis toovad sooja, aga see on siiski juba sügis, mitte enam suvi. Arvatavasti areneb sünoptiline sügis seekord kaugemale kui oli augustis.

Suve üks viimaseid ja kuldseid loojanguid Kibunas

19. septembri öö oli pilvine, mistõttu oli tunduvalt soojem, mõnel pool rannikul ja merel koguni üle 16°C. Kui öökülma ka oli mõnel pool maapinnal, siis vaid üksikutes kohtades.
Päeva jooksul madalad pilved enamasti kadusid ja sooja oli paljudes kohtades 20-21°C. Seega õhumass muutus soojemaks.
Kuna kihtrünkpilvi genereeriv konvektsioon oli nõrgem, sest päike tuli hiljem välja, oli õhtu ja öö selgem, ehkki õhtupoolikul siiski Põhja-Eestis tekkis rünkpilvi, mis mõne tunniga hajusid. Samal ajal suurenes ülemiste pilvede hulk. Niiskust on piirkihis üsna vähe, nii et tugevaid ulatuslikke udusid vaatamata vaiksele ja suhteliselt selgele ööle pole oodata.
Nädala alguses on oodata Eesti kohale tsüklonit, mis muudab ilma sügiseseks ka päeval. See tähendab ilmselt püsivamat läänetsüklonite mõju suurenemist edaspidi.

Õhtupoolikul arenes Põhja-Eestis konvektsioon, kuid hiljem tekkinud rünkpilved hajusid, mitte ei moodustanud kihtrünkpilvi.

Kuigi ilmateates öeldakse, et õhk on külm (vaata), kehtib see vast ainult varahommikuse piirkihi kohta, st rõhuasetus on vale, sest õhumass on veel üsna soe, nii et päeviti on kuni 20 kraadi sooja.
Erandiks pole ka 18. september, sest päev oli lõunani päikeseline ja temperatuur tõusis nii mõneski kohas üle 20 kraadi. Kuna niiskust on juurde tulnud (valkjam taevas – tugevam Mie hajumine), siis tekkis mitmel pool rünk- ja kihtrünkpilvi, mis katsid suure osa taevast. Öö saabudes need ei hajunud, takistades niiviisi udu laiemat teket ja kaitstes öökülma eest.
Kaugemalt maailmast: Edouard püsib 1. kategooria orkaanina, kuid aegamööda nõrgeneb. Orkaan liigub itta.
Odile hajus USA lääneosa kohal. Kesk-Ameerika ranniku lähedal tekkinud troopiline torm Polo tugevnes orkaaniks, kuid tugeva tuulenihke tõttu ei oodata selle märkimisväärset tugevnemist, st jääb ilmselt 1. kategooria orkaaniks.

"Hea ilma" rünkpilved Tartus

17. septembri öö oli jätkuvalt selge ja vaikne, mitmel pool oli madalat või selge taevaga udu. Õhus öökülma ei registreeritud, kuid oli maapinnal. Mõnel pool rannikualadel ja saartel püsis temperatuur veel kuni 15°C.
Päev oli enamasti selge, ainult Lääne-Eesti oli pilvi rohkem (rünk- ja kihtrünkpilved), sest niiskust oli seal tunduvalt rohkem. Õhk oli eelmistest päevadest pisut soojem: kohati tõsis 20 kraadini, kõige soojem oli Viljandis (20,5°C).
Suve ja sügise üleminekuperiood kestab nädala lõpuni. Päevad on veel „suve nägu“, aga karged, kastesed ja sageli hallased hommikud tunduvad juba päris sügisesed – süüdlaseks on pikale veninud öö, selle ajaga jõuab õhk tublisti maha jahtuda. Sellised pilvitud päevad ongi varasügisel päris ulatuslikku temperatuurikõikumisega ja hästi märgatavad sisemaal.
Ööpäeva keskmine on mõnel kohas alla, teises kohas veel üle 13°C. Sügise saabumine võib-olla eelmise aastaga sarnaselt üsna äkiline ja seotud tsükloniga, mis on arvutatud 22.-23. septembril Eesti kohale.
Kaugemalt maailmast: Edouard tugevnes vahepeal 3., kuid nõrgenes nüüd 1. kategooria orkaaniks.
Odile nõrgeneb jätkuvalt ja jõudis California lahe kohale. Kui jõuab uuesti maismaale, siis ilmselt kaob või muutub jäänuktsükloniks.
Samal ajal on Kesk-Ameerika ranniku lähedal uus troopiline torm tekkinud, sellele anti nimeks Polo ja see liigub loodesse. Samuti prognoositakse orkaaniks tugevnemist.

17. sept päikesetõus Laagris

16. septembri öö oli juba udusem, aga ikka oli enamasti tegu selge taevaga uduga. Õhus veel öökülma ei registreeritud, küll aga maapinnal, kusjuures tugevam oli see Peipsi-äärsetes maakondades.
Päev on päikeseline ja kuni 20-kraadise soojaga. Õhtul ja öösel on oodata udu tekkimise intensiivistumist, sest jahtumiseks on tingimused head ja õhk läheb tasapisi niiskemaks (antitsükloni kese on veel Eesti kohal, kuid liigub Venemaale).

Kaugemalt maailmast: Edouard püsib 2. kategooria orkaan, kuid endiselt prognoositakse tugevnemist suurorkaaniks (major hurricane, vähemalt 3. kat).
Odile nõrgenes California poolsaare  kohal troopiliseks tormiks, kuid see tõi sinna kaasa talumatu 37-kraadise leitsaku, sest kastepunkt ulatub üle 25 kraadi (tormi animatsioon): orkaanid kannavad endaga ekvatoriaalset või merelist troopilist õhumassi suurematele laiustele.

Edouard 16. septembri öösel Atlandi ookeani keskosas. Näha on ebatavaliselt hästi väljakujunenud silma [http://www.ssd.noaa.gov/PS/TROP/floaters/06L/imagery/rgb-animated.gif].

Viimaks on aeg nii kaugele jõudnud, et algamas on sügis. Ehkki päevad on veel üsna soojad, on juba teist ööd järjest õhus (2 m kõrgusel) langenud mõnel pool õhutemperatuur 0°C-ni ja maapinnal on olnud üsnagi paljudes kohtades öökülma. Ööpäeva keskmine temperatuur on teist päeva järjest enamikes kohtades alla 13°C, ainult merel ja kohati rannikualadel on see veel kõrgem ehk klimaatiline suvi seal veel kestab.

Antitsükloni mõjul vaikne ja ilmselt valdavalt selge ilm püsib. Seetõttu on ööpäevane temperatuurikõikumine üpris suur ehk võib ulatuda üle 15°C. Udu tekkimine võib järgnevate ööde jooksul intensiivistuda, sest jahtumiseks on tingimused soodsad, kuid antitsükloni jõudmisel Venemaale võib õhumass muutuda niiskemaks. 

Kui paari päeva eest toimunud jahenemine on märgatav eeskätt öisel ajal, siis uut ja just päevasel ajal kajastuvat jahenemist on oodata nädala pärast seoses uue antitsükloni tekkega Skandinaavia kohal.

Kaugemalt maailmast: Odile püsib üsna stabiilselt 3-4. kategooria orkaanina, kuid õhurõhk langes selles rekordiliselt madalalale (922 hPa). Hommikuks jõudis see California poolsaare kohale, animatsioon. 

Atlandi keskosas tugevnes Edouard 2. kategooria orkaaniks ja prognoositakse jätkuvat tugevnemist.

Edouard 15. septembri hommikul Atlandi ookeani keskosas [http://www.ssd.noaa.gov/PS/TROP/floaters/06L/imagery/rgb-animated.gif].