Sooja-/kuumalaine 8.-12.8.2014

Kommentaariumi link

12. augusti öösel saabus oluline ilmamuutus vihma ja kohatise äikese saatel: peamiseks ilmakujundajaks on nüüd antitsüklonite asemel läänetsüklonid ja nende lohud. Seetõttu on ilm muutlik, sageli sajuhoogudega ja eelnevatest nädalatest tunduvalt jahedam.
14. augusti jooksul segab ilmselt vahele lõunatsüklon, kuid see toob peamiselt sademeid; väga soe õhumass jääb kitsa sektorina Venemaale. Korraks näis, et sellest võib ka torm tulla, kuid praegused andmed seda enam ei näita.
Läänetsüklonite mõju jääb ilmselt pikemaks ja ööpäeva keskmine õhutemperatuur püsib pikaajalise keskmise lähedal või on mõnel päeval sellest pisut kõrgem.

Ahvenajärv ja äikesega rünksajupilved (Nelijärvel)

9. augusti ilma mõjutas Ida-Euroopa kohal olev väheaktiivne frontaaltsoon ja sellel arenenud laine (lohk). Seetõttu oli paljudes kohtades ilm pilves, kohati sadas vihma, hommikul oli Lõuna-Eestis ka äikest. Õhtul sadu lakkas ja pilved kadusid. Selge ja vaikse ilma tõttu arenes öösel mitmel pool udu, kuid sooja õhumassi tõttu püsis minimaalne õhutemperatuur veel 10°C-st kõrgem.
10. augusti ilma kujundab jätkuvalt sooja õhumassiga kõrgrõhuhari, aga ka läänest saabuv külma tüüpi oklusioonifront, vt http://www2.wetter3.de/Archiv/GFS/2014081000_0.gif. Kuna front paistab olevat väheaktiivne, siis pole sademete ja äikese tõenäosus kuigi suur, ainult Lääne-Eestis areneb üksikuid rünksajupilvi.
11. august tuleb väga soojade/kuumade päevade seerias viimane, sest läänetsükloni idaservas jõuab kohale korraks veel väga soe/kuum õhumass. Nädala jooksul saab südasuvi (aeg, kui ööpäeva keskmine on üle 15°C või päevamaksimumid vähemalt 25°C) vist läbi, sest peamiseks ilmakujundajaks saavad läänetsüklonid. Eks see on märk ka sünoptilise sügise lähenemisest: selle tunnuseks on aktiviseeruv tsüklonaalne tegevus Atlandi ookeanil (peamiselt läänetsüklonid) ja nii on tuuliseid-sajuseid ilmu Läänemere regiooniski üha sagedamini. Õhutemperatuur jääb siiski suviseks.
Kuna ida pool asuv antitsüklon veel päriselt ei kao, siis võib mõni osatsüklon või lohk haarata sealt ka väga sooja õhumassi kaasa ja korraks Eestisse tuua. Selline lõunatsüklon võib kaasa tuua kiiresti muutuva (heitliku) ilma. Praegu näitavadki mudelid, et üks (lõuna)tsüklon võib 14.-15. augusti paiku Eesti lähedusse sattuda. Isegi kui see peaks mööduma lääne poolt, ei kesta tavaliselt sellisel ekspressil kaasa toodud väga soe ilm kaua, vaid ööpäeva keskmiselt. Antud juhul toob see pigem sajuse ja võib-olla ka tormise kui väga sooja ilma kaasa, aga oleneb trajektoorist, mis järgmiste päevade jooksul kindlasti täpsustub.
Igal juhul on oodata olulist ilmamuutust: enamasti päikeselised ja kuumad ilmad asenduvad tuulisemate ja sajusematega, samuti läheb oluliselt jahedamaks.

Selline on tsükloni saabumine GEM mudeli järgi (http://meteocentre.com/models/get_anim.php?mod=gemglb&run=00&stn=TT850&map=eur&lang=en). Läänetsüklonites on õhumass nädala jooksul üsna soe, mistõttu enamikel päevadel on ka sooja üle 20 kraadi tulemas.

Atmosfäàriolud muutuvad meetritega. 10.8.2014 kl 10.56 Laagris

8. august (hiidpagi aastapäev) möödus väga ilusa ilmaga: oli enamasti päikeseline ja soojagi alla 30 kraadi.
Baltimaade kohal on jätkuvalt frontaaltsoon, milles arenenud laine on öösel Leedus-Lätis ja võib 9. augusti päeval Eesti kohale jõuda. Selle mõju on suurem Lõuna- ja Ida-Eestis, kus on vihma ja äikesevõimalus.
Kuni 11. augustini on kui just mitte palav, siis vähemalt väga soe ilm (kuni 30 kraadi, pole ka mõni kümnendik kraadi kõrgem maksimum välistatud).
Suurem muutus tuleb 12. augustil, kui ilmakujundajana saab määravaks läänetsüklon. Väga sooja vee, kuid saabuva suhteliselt jahedama õhumassi tõttu on ilmselt äikest rohkem merel oodata.

Frontaaltsoonis arenenud laine Leedus, see võib Eestissegi vihma ja äikest tuua [http://www.ilmailusaa.fi/#id=swc#map=scandinavia#level=SWC].

8. augustil Toilas. Äike oli Tütarsaarte kohal.

7. augustiga sai kuumalaine intensiivseim osa läbi. Seda tähistasid rohked äikesed, aga nagu ikka, sademeid ei jagunud kaugeltki kõikjale. Äikesevihm jõuab kõikjale vaid erandlikel juhtudel.

Järgmised päevad on veel väga soojad,  nii et soojalaineks võib seda kindlasti nimetada. 

10.-11. augustil võib veel üle 30 kraadi sooja tulla, kui päikest piisavalt, sest läänetsükloni idaservas saabub lõunast taas soojem õhumass. 12. augusti jooksul tõrjutakse see Venemaale ja ilmselt koos äikesega.

2010. a lõppes kuum südasuvi äkitselt 18. augustil ja pärast seda oli juba sügisehõngu tunda. Seekord on õhumass tsüklonis üsna soe, nii et kui edaspidi pole just südasuviselt, siis suviselt soe kindlasti.

Välk 7. augustil Vasalemmas. Video välgukahjustusest: https://www.youtube.com/watch?v=Q9eecl3mQxI&feature=youtu.be (mõlemad Kaarel Virroja).

Kuumalaine 2.-7.(11).8.2014

Blogi sai 7-aastaseks. Seda tähistan oma sünnipäevaga koos. Esimene postitus: http://ilmjainimesed.blogspot.com/2007/08/eesti-suvi.html

Kommentaariumi link. NB! Kuna siin soovitati juba varem kommentaaride avaldamise vabadust muuta, siis tuleb nõustuda – kommentaariumis viisaka suhtluse säilitamiseks muutsin kommenteerimise eelmodereeritavaks.

7. augustiga sai kuumalaine tugevam osa läbi. See jätkub nõrgemal kujul või vaid soojalainena. Siiski, 10.-11. augustil võib veel tulla kuni 30 kraadi, kuid seejärel hakkab ilma kujundama läänetsüklon ja arvatavasti üle 25 kraadi ei tule enam kuskil.
7. august: madalrõhulohk külma frondiga on jõudnud Eesti kohale, mistõttu hoovihma ja äikest tuleb paljudes kohtades.
7.08.2014 päeval on paljudes kohtades oodata äikest. Äikesega võivad kaasneda tugevad vihmahood ja tuuleiilid üle 15 m/s, http://www.ilmateenistus.ee/ilm/prognoosid/hoiatused/.

Äikest oli palju Kibunas:

Hommik oli nagu 31. juulilgi pilvitu, kui kl 11 paiku hakkas lõunakaares äike paistma.

Juba tund hiljem oli rünkpilvi taevas täis.

Samal ajal arenesid kaugemal idas suured pilvesambad.

Varasel pärastlõunal oli kuulda müristamist.

Tipploore oli rohkesti.

Eriti palju välke (mitu tk minutis) võis näha sellest kohast.

Pilve all oli pagilaadne tuul. Sademeid tuli esimese äikesehooga minimaalselt - muru sai vaid märjaks.

Pilv pole kuigi ähvardav, aga katkematut müristamist oli kuulda ligi 40 min.

Iga äike saab alguse rünkpilvedest: selline oli Keilasse raju toonud äike tekkimise ajal.

Äikese areng

Edela ja lõuna suunas teine äike

Pilved produtseerisid alguses ka mõningaid positiivse laenguga välke. Üks neist lõi selles suunas umbes km kaugusele. Müristamine algas samuti sellest suunast ja jõudis üle pea viimaks pilve välja.

Lõpuks arenes kolmaski äike, mis tõi vihmaraju.

Vihmaraju. Päike hakkas paistma.

Vihmatilgad, eriti suured, pole kaugeltki sfäärilised.

Sinna see raju läks.

Peatselt hakkas läänes uuesti müristama, kuid see äike kohale ei jõudnud.

Kagus olev äike

Õhtused võimsad rünkpilved videvikukiirtega

Kl 20 paiku arenes veel üks pilvesammas, mis andis vihma, aga välke enam ei tekkinud.

6. augustil oli juba rünkpilvi hulga rohkem – see on märk labiilsuse suurenemisest. ESTOFEX andis isegi 1. astme ohuala koos suure äikesevõimalusega. Siiski juba õhtul arenesid Lääne-Eestis rünksajupilved ja kohati oli äikest. Küll aga on homme äikest oodata paljudes kohtades.
Nädala edenedes suurem kuumus kaob, kuid ilm jääb väga soojaks. Uuel nädalal on vähemalt esialgu veel väga soe, aga nädala keskel on tõenäolisem siiski ilma jahenemine kui tavapärasesest tunduvalt soojema ilma püsimine.

Juba 6. augusti õhtul jõudis äike Harjumaale.

Suurepärased castellanused hilisõhtul Kibuna kohal

Pääro Metsand: Mul ka küsimus Jürile – ega ei tea, miks täna öösel aset leidnud äikesetormist Hiiumaa lääneosas Real-Time radar mingit märku ei andnud? 
Mina tegin kokku sellest pilvest üle 400 kaadri, millest umbes 50 olid ilma pikselöögita. Seesuguselt võimsat sähvimist ei tule meie laiuskraadil just tihti ette... Siia panen lingi 380 järjestikust kaadrit, millest alla 50 on ilma pikseta.  Pildistatud Hiiumaal Ristiväljal 05.08. esimestel tundidel: https://www.youtube.com/watch?v=WUCYck7-mLw&feature=youtu.be.

Sähvatused paistsid Kibunasse ja Vasalemma ära. 

Mingit väga originaalset seletust ei paku: ilmselt enamik välkudest pilvesesised, pilv-õhk tüüpi, kuid detektorid on ette nähtud ikka pilv-aluspind tüüpi välkude registreerimiseks (v a Edela-Soome SAFIR-detektorid, mis suudavad pilvesiseste välkude kõrgsageduslikke EM-laineid registreerida, kuid nende tööraadius on väiksem). Kindlasti mõjutas ka see, et konkreetse äikese läheduses polnud detektoreid: võrk on seal hõre.

5. augustil oli järjekordselt väga kuum ja päikeseline ilm. Rohkem pilvi oli saartel, kus õhk on niiskem ja Skandinaavia madalrõhuvööndi mõju tugevam (öösel ulatus merelt saarteni isegi äike). Sooja tuli saartel ja Lääne-Eestis taas üle 30 kraadi, sisemaal vähem, sest õhumass oli  seal jahedam.
Järgmistel päevadel peaks pilvi juurde tulema ja alates 7. augustist on nii hoovihma kui äikese võimalus suur - esmalt saartel, hiljem ka ida pool.
Mudelite järgi võiks kuumus justkui taanduda 12. augusti paiku, sest Lääne-Euroopa kohale on arvutatud intensiivne tsüklon, mis peaks tavapärase sooja (kuni 25 kraadi) tooma pea kõikjale Läänemere ümbrusesse.

Alternatiivse variandina näitab GEM mudel kuumalaine tugevnemist järgmisel nädalal, sest Venemaa antitsüklon tugevneb jälle ja kuumust transpordivad samal ajal lõunatsüklonid [http://meteocentre.com/models/get_anim.php?mod=gemglb&run=00&stn=TT850&map=eur&lang=en].

4. augustil oli aasta kuumim päev: lõpuks ületati 19. mail Kundas mõõdetud 33,1 kraadi. Nii mõõdeti Lääne-Nigulas 33,5°C ja Haapsalus 33,4°C, kokkuvõtlikud andmed: http://www.ilmateenistus.ee/2014/08/tanane-rekordiliselt-soe-paev-2/.
Kas ma siis nüüd pelgan sinivetikat või mitte? Paraku on see ajakirjanduses ilmuv taas puhas mull ja palja hüsteeria tekitamine. See, et nad naha ärritust tekitada võivad, on ju õige, kuid see on nende poolt sama süütu patt kui näiteks tsüaniidi pudeliga vastu pead lüües veidi oimetuks jääda: http://ilm.ee/?512644.

4. august võib-olla käesoleva kuumalaine kõige palavam päev, sest siis on lõunast saabunud ekstreemselt kuuma õhumassi mõju tugevaim. Endiselt kehtivad postituse lõpus esitatud hinnangud, ent kordame pisikeste täiendustega üle.

Hinnangud kuni 3. augusti seisuga: uus Eesti kuumarekord on ebatõenäoline, sest kohale jõudnud rekordiliselt soe õhumass a) on hakanud jahtuma ja b) on suunatud Läänemerele. Kuidas on aasta kuumarekordiga? Jah, saartel ja läänerannikul võib 33-34 kraadi ära tulla, sest a) seal on õhumass Eesti piires kõige soojem ja b) tuul on kagust ja idast, kandes mandri kohal soojenenud õhku sinna. Seega uus aasta kuumarekord on vägagi võimalik.

***

Läti ilmateenistus lubab kuni 37 kraadi: 04.08.2014. Latvijas teritorijas lielākajā daļā gaidāms ļoti stiprs karstums - dienas vidū gaisa temperatūra sasniegs +33...+37º. Savukārt 05.08.2014. daudzviet gaidāms stiprs karstums - gaisa temperatūra paaugstināsies līdz +27...+32º, tomēr vietām, galvenokārt rietumos, tā aizvien saglabāsies +33...+34º robežās, http://www.meteo.lv/bridinajumi/?nid=484.
Läti uus kuumarekord on 37,2°C (Läti ilmateenistus kirjutas peatselt Facebooki, et õhutemperatuur tõusis 37,8 kraadini):

Seega ületati Ventspilsis eilne rekord. Küsimusi võib tekitada mõõtmiste representatiivsus, sest ilmajaam on linnas. Sellegi poolest jääb see ilmselt ametlikuks rekordiks, vt ka https://twitter.com/VSIA_LVGMC/status/496265844880838656/photo/1

30+ kraadiste isotermide senimaani suurim levik  sel suvel, http://www.ilmailusaa.fi/#id=rrpt#map=scandinavia#level=1000ft.

Läti uus kuumarekord on 36,7 kraadi (vana oli 36,4°C):

See koht on mere ääres ja temp kõikumine on seotud briisi ja maatuule vaheldumisega.  Aga miks üldse nii kuum? Antitsükloni servas saabus rekordiliselt kuum õhumass, vt ka https://twitter.com/VSIA_LVGMC/status/495918144658350081/photo/1.

Soe front hajus Eesti kohalt, mistõttu sademeid ja äikest Läänemere idakaldal ei tekkinud, ent merel ja Rootsis, kus soe front veel säilis, oli  äikest.
Endiselt paistab, et kõige soojem on ilm 4. augustil, kui õhutemperatuur võib saartel ja läänerannikul 33-34 kraadini tõusta, kuid nädala edenedes kuumalaine tasapisi nõrgeneb.

Uuesti on sademete ja äikese võimalus nädala teisel poolel, kui antitsüklon nõrgeneb ja saabub niiskust.

Kui 1. augustil oli taevasina üsna klaar võrreldes eelnenud päevadega, siis täna (2. augustil) on ilmunud jälle niiskusevine ja lisaks sellele veel kiud- ja kiudkihtpilvede loor - see on ilmne märk, et niiskust on tulnud juurde. Selline olukord on iseloomulik sooja frondi saabumisele. Soe front tuleb tasapisi lähemale, vt http://www.lennuilm.ee/prognoosiinfo/kaardid/sigwx-sfc-10000ft/. Kas see ka sademeid ja äikest toob, on hetkel endiselt lahtine, kuid see on võimalik.

Järgmise nädala jooksul jääb antitsüklon põhiliseks ilmakujundajaks. Paistab, et kõige kuumema õhumassi koridor jääb Läänemerele. M. Merilaini arvamus: /---/ Kuid eks nii nagu praegugi on tulemas, jääb kuuma õhumassi südamik pigem Lääne-Eesti kohale. Kõige kuumemad kohad ja kõige pikemalt olid ju Läänemaal. Pealegi oli mingil ajal vähemalt Venemaal tsükloni tagalas ilm umbes nagu meil juunis, küllap see jahedus maapinnalähedase tuulega ka meile mingit mõju avaldas. Seetõttu võib arvata, et õhutemperatuur tõuseb üle 30°C  just saartel ja läänerannikul.

Nädala teisel poolel ehk 7.-10. augustil on olemas ka teatav sademete ja äikese võimalus, kuid see on praegu väga lahtine, sest oleneb antitsükloni tugevusest ja asukohast. Olulist jahenemist pole veel ette näha.

2. augusti öösel nähti ka helkivaid ööpilvi päris madalal horisondi kohal. Augusti esimene nädal ongi viimane aeg veel nende nägemiseks. Suuremad huvilised võivad siiski kuni augusti keskpaigani taeval silm peale hoida ja seda just põhjarannikul, sest isegi veel siis võib neid näha, vt http://jyrivoiti.blogspot.com/2013/08/aikese-pilved-merel13082013.html.

KESKKONNAAGENTUUR
RIIGI ILMATEENISTUS
1.08.2014. a
Erakorraline teave kuuma ilma kohta
Ilm muutub taas kuumaks.
Alates 3.08.14. tõuseb maksimaalne õhutemperatuur suuremal osal territooriumist 30°C ümbrusse. Kuum periood võib tänastel andmetel kesta 7.08.14.-ni.   Ilm on valdavalt kuiv ja tuleoht meie metsades suureneb kiiresti.
Ilmaprognooside osakond, http://www.ilmateenistus.ee/ilm/prognoosid/hoiatused/

Oleme uue kuumalaine lävel, pisut värskem ongi vaid tänane päev.

Esmalt kommentaare lõppenud kuumalaine/selle esimese jao kohta. S.-E. Enno: Kuumalaine, mis algas möödunud nädalal on kujunenud prognoositust pikemaks. Esmaspäeval kohati ning teisipäeval mitmel pool esinenud äikesevihmad tõid palavusele vaid ajutist leevendust ja pilvede hajudes kuumenes õhk taas kiiresti (http://ilmake.www.ee/). 

lksölaölkcölsdköfsfd:  Ei meeldi selline ilm.Ei saa aru ka sellisest retoorikast, et "no nüüd on siis suvi viimaks ka Eestisse jõudnud". Suvi saaks olla ka meeldivalt soe, mitte selline kuni 35 kraadi. Praegu on hea vaadata, kuidas parkidesse kogunevad öösel inimesed tegema tavalisi päevaseid asju: jalutama koeri, mängima pingpongi, tervisejooksule, niisama jalutama: tegema seda, mida muidu enamus inimesi teeb päeval. Seega on näha, kuidas nii paljud inimesed väldivad päeval väljas olemist sellise ilmaga ja on lihtsalt vahetanud päeva ja öö ära, et siis öösel väljas käia. Öösel pargis purskkaevu ääres või mere ääres on täitsa ok olla, aga päeval ei kannata üldse väljas käia. Ei meeldi selline õhupuudus. Mõnele vist meeldib. 
Tahaks ka põhjamaa suve. Sellist 25-27 kraadi: värsket, mahedat, mitte sellist agressiivset.
Kõik oleks parem, kui meil oleks konditsioneerikultuur arenenum. Kui ikka nt pead tund aega bussis sõitma, ja juht kontsi sisse ei lülita (kui reisijad ei nõua häälekalt), sisi ei ole tore. Kui kodus ja autos on konts, siis jah, võib selline ilmakene mõnus olla.
cf: Põhjamaa suve kohta on ka 25- 27 kraadi liiga palju. Eelistab pigem ikka parajalt sooja ja mahedat 22-23 kraadist suve (http://ilm.ee/index.php?51262011).

Peab nõustuma, et inimeste käitumine näitab nii mõndagi ja Eestis peame arvestama erinevalt Araabia kõrbetest või Saharast ka kõrge niiskusega. Kuigi on arvamusi, et kuumalaine algab alles siis, kui ööpäeva maksimum on vähemalt +30 kraadi vähemalt viiel järjestikusel kuupäeval (nii ka oli, võib kontrollida), on see Eesti oludes siiski ilmselt liiga agresssiivne/liialdatud määratlus. Igasugused definitsioonid ja kategooriad on tegelikult antropotsentrilised, st inimene teeb need endale ja enda huvides, mistõttu asjakohasem ja sõbralikum absoluutne määratlus oleks ehk midagi sellist: kuumalaine  on periood, kui ööpäeva maksimum on vähemalt +25 kraadi vähemalt viiel järjestikusel või +30 kraadi ühel kuupäeval. Suhteliste määratlustega on olukord keerukam ja siis tuleks kasutada mitmesuguseid statistikuid.
Tõendeid leiab ka loodusest, nt algab paljudel pärismaistel taimedel kuumastress juba umbes 25°C juurest, kuid nt tammel on see siiski oluliselt kõrgem.

Miks siis ikkagi ei tulnud 30.-31. juulil üle 33 kraadi, kuigi õhumass oli siis kõige soojem? Ilmselt oli põhjus lisandunud niiskuses, sest niiskem õhk jahtub ja soojeneb aeglasemalt.

Mis on tulekul? S.-E. Enno sõnadega: Väga kuum tuleb ka augusti algus. Praeguseks on aeg juba nii kaugel, et saab anda pisut täpsemaid hinnanguid. Kui alguses näitasid prognoosid, et ekstreemne kuumus tuleb üsna laial rindel Baltimaadesse, siis nüüdseks saab öelda, et prognoos on veidi leebem, sest ekstreemse kuuma koridor on arvutatud üsna ahtaks ja peamiselt Läänemerele. Seega kõige kuumem võib tulla saartel ja läänerannikul.

Esialgseid hinnanguid: a) soojal frondil võib 3. augusti jooksul tulla äikest ja see võib tugev olla. Suurem on tõenäosus Lääne-Eestis;

b) uus soojarekord (üle 35,6 kraadi) on ebatõenäoline;

c) uus aasta soojarekord (üle 33,1 kraadi) on siiski endiselt tõenäoline;

d) kuumalaine ilmselt nõrgeneb pärast 4. augustit, kuid jääb siiski veel püsima.

Kuumalaine 20.7.-1.8.2014

Kommentaariumi link

Kokkuvõte 31. juuli kohta. Õhumasside omaduste gradient oli suur, tegu II liiki (kiirestiliikuva) külma  frondiga, palju soojust-niiskust – eeldused intensiivseks äikeseks olid olemas ja tundus, et kõik kohad saavad äikest või vähemalt kastetud. Keskpäevaks tekkiski Lääne-Eestis intensiivne äikesevöönd (joonpagi), mille tipp ulatus 12,5 km kõrgusele*, kuid vöönd muutus hiljem katkendlikuks, sest ida pool oli madalrõhulohu mõju nõrgem ja niiskust vähem, nii et igale pool ei jõudnudki.

* – WSEO31 EETN 310700 

EETT SIGMET 1 VALID 310700/311100 EEMH-

EETT TALLINN FIR FRQ TS OBS W OF E02210 TOP FL410 MOV NE 15KT INTSF= (www.lennuilm.ee/opmet/)

Pisut äikesejahist pilte:

Kui kl 10 oli taevas veel pilvitu, siis kl 11 ilmus kõrgrünkpilvi ja taamal võis näha joonpagi tippe (Kibunas Harjumaal).

Nagu õpikust võetud - M. Jürissaare lennundusmeteoroloogia õpikus on kirjas, et enne II liiki külma fronti ilmub hulgaliselt läätspilvi. Sellist eeskujulikku vaatepilti polnud juba aastaid näinud.

Turbanikandja!? 

Sealt see äike tuleb. Rünkpilved hakkasid tormiliselt arenema. Oli väga tuuline, sest suur õhurõhu gradient pani õhu kiiresti liikuma.

Vana alasi all küpsesid uued elemendid.

Kl 13.30 paiku toimusid muutused vaid minutitega.

Oli vaja rongi peale minna ja just siis hakkas marutama.

Kenad, aga ähvardavad pilved Tallinna-Rapla vahel. Rünksajupilvede tipud tungisid läbi kiudkihtpilvede.

Küpseks saanud pilved vesikardinatega.

Väljakujunenud äike Habaja kandis.

Kehrasse jõudnud vihmatuisk.

Viitna kandis läks suurem äike merele, kuid väiksemaid koldeid ja huvitavaid pilvestikke tekkis endiselt.

Eemalduv äikesevöönd õhtul Kibunas. Seda panid paljud inimesed tähele.

Ilmateenistuse hoiatus: 31.07.2014 on Eestis paljudes kohtades äikest, millega võivad kaasneda kohati tugevad sajuhood, rahe ja tuuleiilid (http://www.ilmateenistus.ee/ilm/prognoosid/hoiatused/). 

Kommentaarides soovitati nt Tallinna kohta kasutada tinglikku kõneviisi, kuid sellele vaatamata on äikesevõimalus väga suur ja pole välistatud ka mitu äikesehoogu. 

Eile polnud inversiooni või oli nõrgem, kuid täna (30. juulil) on sooja õhu juurdevoolu tõttu inversioon tugevam ja äikese areng jääb hilisemaks või koha peal koguni ära.  – Nii ka oli üldiselt, sest äikest oli vaid Soome lahel ja üksikutes kohtades sisemaal.

Soome lahe äikese areng

Ka 30. juuli tõotab mitmele poole äikest, kuid õhutemperatuur võib kõrgem olla, sest lõuna poolt lisandub soojust.

A MDT risk has been issued for E Germany, Czech Republic, W Poland into Baltic sea and SE Sweden with threat for excessive rainfall. An eastwards progressing slow moving frontal boundary should result in widespread mostly multicell storms in strongly unstable but weakly sheared environment.

A broad SLGT risk area has been issued for surrounding areas of HIGH/MDT risks where isolated severe storms are possible, bringing threat for excessive rain and some severe winds or large hail threat.

A SLGT risk has been issued for parts of Scandinavia into NW Russia for excessive rainfall, large hail and severe winds. http://www.severe-weather.eu/outlooks-day1/outlook-day-1-valid-30072014/

Sven-Erik Enno: Võrumaal oli ebatavaliselt palju äikest täna (29. juulil). Kella 14:30 ajal hakkas Haanja kõrgustiku kandist pihta ja sisuliselt 7 tundi oli pidevald vähemalt 1-2 aktiivset äikesepilve vaateväljas kui Võru ja Lasva piirkonnas ringi sõitsin ja pildistasin. Hämmastav, et kui suuremate pilvede vahel ka mingi vahe tekkis, siis kohe hakkas seal kiiresti arenema uus äikesepilv. Välku sai väga palju näha, muid ohtlikke nähtusi oma liikumispiirkonnas ei täheldanud. Äike lõppes Lasval pärast kella 21 tugeva vihmaga.

Kibunas (Harjumaal):

Juba kl 11 paiku ilmusid taevasse pilvesambad. Neid on niiskusevine tõttu halvasti näha (ei ole pilveloor). Järgnenud tundidel oli ilm väga rahutu.  

Esimene äikesehoog eemaldub (kl 12 paiku). Heledam osa on rahe, müra kostis mitme km kaugusele. 

Kahe äikese vahel. Pilvevöönd meenutas briisifronti. Mingil hetkel tekkis pilvede poole suunatud tugev tõmbetuul.

Pärast seda sadas ja sähvis peaaegu kaks tundi järjest. 

Viimaks hakkas äike eemalduma.

Võimsad konvektsioonipilved, seal oli ka äikest. Pilvede alumine osa on mähkunud niiskusevinesse. 

Päikeseloojangul ilmus udu. 

28. juulil oli äikest ja hoovihma rohkem, eriti Kagu-Eestis. Äike jätkus õhtul ja öösel Lõuna-Eestis.  Õhumassi labiilsus suureneb, nii et äikest on 29. juulil oodata paljudes kohtades.

Kommentaaridest: Ka Euroopa mudeli kaardilt on isegi 18 kraadine isoterm Eesti kohalt kadunud nagu niuhti. Tõde hakkab vaikselt päevavalgele tulema nende mudelite osas, mille kohta sai eile vaieldud ;). Aga olgu, ootame siis järgivad päevad ka ära, et näha, kas see maagiline isoterm ilmub kusagilt taas välja. 

Kui ei viitsita vanu andmeid kontrollida, siis peab vist edasipidi ise siin järjepidevalt neid tõeksosutuvaid prognoosipilte isotermidest inimestele ette nämmutama. 20 isoterm Eestis 3-4.aug 2014 ei realiseeru, pidage mu sõnad meeles ;). – Lisada võib seda, et tegelikult muutub prognoos mõlemas suunas ja seda päevast päeva, lisaks võib veel äkkmuutusi tulla. Nädala lõpus algava kuumalaine teise jao prognoos on olnud senini üllatavalt stabiilne. 34…37°C tulemiseks peab Eesti jääma täpselt õigesse kohta, sest ekstreemse kuuma õhumassi koridor võib-olla üsna kitsas. Kas mudelisse ilmunud leevenemine on püsiv või ei, veel ei tea. Vt ka: http://www.inseneeria.ee/kaoseteooria-jaergi-on-kliima-soojenemine-suur-bluff/ ja http://ilm.ee/index.php?51262011. 

27. juuli hilisõhtul tekkis Peipsi ümbruses Venemaa poolel äike ja teateid põuavälkudest tuli Viljandimaani välja:

http://ilmatieteenlaitos.fi/sade-ja-pilvialueet/suomen-etelaosa

Mõningat vastukaja lühikommentaaridega:

1) Emhi võiks oma prognoose julgesti 2 pügala võrra kärpida. 850 hpa temperatuur on praeguse napika +15-ga kõvasti maas 19.mai 18'C-sest isotermist. Lisaks vastas 19. mai päikese ööpäevane käik umbes 22. juulile, aga praegu on juba 27. juuli ning kehtiv ennustus veelgi madalama päikese käiguga päevade kohta. Seega oleks +34-ks kraadiks vaja vähemalt +18-st isotermi, aga on vaid napilt +15 kraadine. – Vale, sest juba 27. juulil kui Harku sondeerimisandmed näitasid 850 hPa pinnal vaid 13,8°C, mõõdeti Eestis kuni 31,6°C, mis on kooskõlas Ilmateenistuse prognoosiga: Õhutemperatuur on 27...32, rannikul kohati 24°C. Kuna on oodata õhumassi soojenemist veel 2-3 kraadi jagu, siis on kindlasti 33-34 kraadi prognoosis õigustatud. Tegelikult on Ilmateenistus prognoosi ja hoiatuse osas senimaani suhteliselt konservatiivne olnud. Kui nt 34 kraadi ei realiseeru, siis ilmselt pilvise ja sajuse ilma kui liiga külma õhumassi pärast.

2) Kui norida, siis +31,5 kraadi on ümardamatu - st nii +31-st kui ka +32-st võrdsel kaugusel ehk 2 vahel. – Äärmiselt rumal ja absurdne kommentaar. Prognoos ei pea ega saagi olla 0,1-kraadise täpsusega. Vahel hakkavad inimesed ette kujutama, et ilmaprognoos on nagu mõni spordivõistluse kihlveokontor. 

3) Salvestage praegused prognoosid ära ja nähke tõde, et mingit 20 isotermi ei tule. Iga mööduv kuumalaine kinnitab, et Gfs'il on kalduvus oma väljavaated jahedamaks muuta, nagu siin kommentaarides juba korduvalt erinevate inimeste poolt väidetud(jutt käib ainult Gfs'ist). – Tegu on kinnituste otsimisega (confirmation bias) ja rahvamehe argumendiga [(Argumentum ad populum - argument inimeste toetuse kaudu. Öeldakse, et midagi on tõsi sellepärast, et (enamik) inimesi seda toetab.)]. Prognoos muutub mõlemas suunas ja seda päevast päeva. Mingeid väidetavaid trende saab tõsiselt võtma hakata alles siis, kui on kogutud korralik materjal, mitte üksikjuhtumite põhjal. See, kas 20-kraadine isoterm tuleb või mitte, on hoopis isejutt.

- Vastukaja:  Korralik material ongi siin blogis juba olemas, mille järgi saab tõsiseltvõetavaid trende kenasti näha. Kes vähegi viitsib üle kontrollida, näeb ilusti, et enamik kõrgeid isoterme, mida on postitustesse lisatud, on vähemalt 80% osas tulemata jäänud.

ütles ... Õige. Tundub et hoopis Jüri vist püüab otsida neid konfirmatsiooni biaase või kuidas iganes neid ka kutsutakse.

4 ööpäeva prognoos on keerukamaks muutunud, vt http://www.ilmateenistus.ee/ilm/prognoosid/4-oopaeva-prognoos/, kuhu pole midagi erilist lisada –kehtib endiselt nii see kui siinne jutt. Kuula ka ilmateadet.

Rünkpilvedest üle külvatud. 26.7.2014 kl 12.29 Laagris

Täna (26. juulil) on eilsest palju rohkem rünkpilvi ja need on kõrgemale arenenud - see on märk õhumassi labiilsemaks muutumisest. Kella 15 paiku tekkis Pärnu- ja Läänemaal rünksajupilvi, kuid äikesest veel teateid pole.
27.-31. juulil on ilm kuumenemise tendentsiga, sest antitsüklon jõuab Venemaale ja avaneb lõunast tee soojemale õhumassile. Äikesevõimalus paistab kõige suurem olevat 29. ja 31. juulil, kuid on kõikidel päevadel olemas.
Kui senimaani tundus, et augusti alguses läheb jahedamaks, siis praegu ei näita Euroopa mudel erilist jahenemist, vaid ikka 30 kraadi ja rohkemgi, hiljem jälle suuremat soojenemist. GFS mudel on kahtlevam ja näitab augusti algusesse siiski pisut jahedamat ja tuulisemat ilma.
Prof Keevalliku pooldajatele olgu tema sõnade järgi öeldud nii: Tema (Keevalliku) sõnul saab ilma teaduslikult ette ennustada viis kuni kümme päeva. «Edasi on juba hiromantia,» sõnas ta,“ tsükloni eluiga ongi viis päeva, see tekib, õitseb ja sureb.“ (cit http://www.postimees.ee/2856633/meteoroloogia-professor-pikem-ennustus-kui-viis-paeva-on-hiromantia). Täpsustuseks peaks ütlema, et praegu on meil tegu poolmeridionaalse tsirkulatsiooniga, kus peab eriti hoolikalt arvestama antitsüklonite käitumisega, need aga kipuvad olema tsüklonitest püsivamad ja pikema eluaega, aga ka ettearvamatu liikumisega, sest ei allu nii selgelt juhtvoolule (õhu liikumine u 3-5 km kõrgusel).

Euroopa mudeli (http://www.wetterzentrale.de/topkarten/fsecmeur.html) järgi ei toimugi augusti alguses erilist jahenemist ja paar päeva hiljem on oodata intensiivset soojenemist, kuid GFS mudel näitab siiski selget jahenemist, enne kui  uuesti soojemaks läheb. Viimase osas on mõlemad mudelid olnud senini stabiilsed, mis annab teatavat kindlust, et selline prognoos on usaldusväärne. 

Saabunud kuumalaine alguseks võiks pidada 19.-20. juulit, kui üle Eesti liikus äikeste vöönd, pärast mida muutus ilm päikeseliseks ja väga soojaks. Vaheldust on pakkunud vaid üksikud hoovihmad ja äike ja kaugeltki mitte kõikjal. Ka järgmised päevad ei too selles osas muutust, kuid antitsüklon on hakanud liikuma Venemaa poole.
Kui antitsüklon jõuab keskmega Venemaale, siis avab see tee lõuna poolt saabuvale soojemale õhumassile. Selline olukord peaks saabuma 27. juuliks. Kui Eesti kohale jõuab 15-kraadine isoterm, siis on enamikes kohtades üle 30°C oodata. GFS mudel näitas korraks isegi 20-kraadise isotermi riivamist.

Keegi pistis näppu sellise uudise ja viitas nii sealsetele kommentaaridele kui muna kalgendumisele asfaldil: 

http://www.postimees.ee/2867565/maanteeamet-hoiatab-asfaldi-sulamise-eest.

KESKKONNAAGENTUUR

RIIGI ILMATEENISTUS

25.07.2014 .a.

Erakorraline teave kuuma ilma kohta

Kuum ja valdavalt kuiv periood pikeneb. 25.07.14. tõuseb maksimaalne õhutemperatuur suuremal osal territooriumist 30°C ümbrusse.

26.07.-27.07.14. tõuseb õhutemperatuur 30...32°C-ni.

28.07.-31.07.14 tõuseb õhutemperatuur 30...34°C-ni.

Tuleoht meie metsades suureneb kiiresti!

Ilmaprognooside osakond, http://www.ilmateenistus.ee/ilm/prognoosid/hoiatused/, nädalaprognoos.

Maile Meiusi 25. juuli ilmateatest: Kõle juunikuu tekitas palju kahtlusi ja küsimusi suve edaspidises arengus. Kas see lühike soojalaine, mis kevadel meid külastas, jääbki viimaseks? Hall taevas ja sadu, vihisev tuul ja madal õhutemperatuur – kas paremaks ei lähegi? Need olid tavapärased küsimused ilmateenistusse helistanud inimeste seas. Pärast kuu keskel maha sadanud lund ja sellele järgnenud erakordselt jahedat jaanipäeva hakkas ilmataadil aga tuju äkki tõusma ja selle tulemusena muutus rõõmsamaks ka ilmapilt. Suvi sai Eestis hoo sisse ja pakkus palju meelepäraseid hetki nii välisteks töödeks kui ka puhkuseks. Nüüdseks oleme langenud teise äärmusesse.

GFS (http://www.wetterzentrale.de/topkarten/fsavneur.html) näitas 25. juuli hommikuse seisuga seda, et  Eestit võib puudutada 20-kraadine isoterm, mis tähendab kuni 35 kraadi. Euroopa mudel on samuti prognoosi äärmuslikumaks muutnud ja Ilmateenistus kraade lisanud: http://www.ilmateenistus.ee/ilm/prognoosid/nadala-ja-kuuprognoos/nadalaprognoos/. 

2.-3. augustil peaks ilm olema siiski tavapärasema soojusega (20…27°C)*. Ent ilmselt jääb antitsüklon Venemaale alles, nii et 3.-4. augustil, kui läänetsükloni mõju nõrgeneb, tuleb kuum õhumass uuesti Eesti poole ja võib kaasa tuua ebatavalise kuumuse 5.-8. augusti paiku. Sellist arengut toetab nii GFS kui Euroopa mudel. On huvitav märkida, et väga sarnane olukord oli 2010. a samal ajal (http://www.wetterzentrale.de/topkarten/fsecmeur.html).

* –  Ja 20..+27 pole tavapärane soojus! Tavapärane on +17/18..+22/23, mida aga lubatakse hoopis 29. ja 30. juuli ÖÖKS (kommentaaridest)