Soe ja tormine

22. oktoobriga lõppes mõnepäevane külma ilma periood. Selgetel ja vaiksetel öödel langes temperatuur kuni -9°C-ni. 23. oktoobris jõudis Venemaa antitsükloni lääneservas ja Suurbritannia kohal asunud ulatusliku tsükloni idaservas kohale suviselt soe õhumass, milles oli 22. oktoobril mõnel pool Madalmaades kuni 24°C sooja.
Õhumassivahetus kajastus nii õhu niiskemaks muutumises kui suures temperatuuritõusus: kui 22. oktoobri hommikul oli Tartus külma 7°C, siis 23. oktoobril kl 20 oli sooja juba üle 10°C. Temperatuur tõusis enam kui 17 kraadi!

Õhumassivahetus kajastub ka Tartu füüsikamaja katusel oleva ilmajaama andmegraafikul (http://meteo.physic.ut.ee/et/param.php?pid=9).

22. oktoobri ilmakaart. Allikas: FMI

23. oktoobri ilmakaart (õhumassid). Allikas: http://www.wetterzentrale.de/topkarten/fsavneur.html

10...12 °C isoterm 850 hPa pinnal jõudis ka Eesti kohale, kuid 13–15 kraadist kõrgemat temperatuuri ilmselt loota pole. Soe ja tormine ilm jääb püsima ilmselt novembri alguseni, sest Eesti jääb Atlandi ookeanil järjestikku tekkivate tsüklonite, täpsemalt nende idaservas tekkivate lohkude või osatsüklonite meelevalda. Õhumasside lääne- või edelasuunaline vool on väga tugev. Ka novembri alguses ei ole ette näha tsüklonaalse tegevuse olulist nõrgenemist. Isegi kui mõni päev kipub pisut jahedamaks, järgneb sellele tõenäoliselt uuesti soojem ja tuulisem.
Siiski on praegu näha märke sellest, et novembri alguses võivad seeria viimased tsüklonid liikuda üle Eesti, tuues tagalas ka lumist ilma.

Äike 19. oktoobril

18. oktoobri päeval jõudis tsükloni tagalas Eesti kohale arktiline õhumass, milles nähtavus ulatus üle 100 km, kuid endise EMHI mõõteseadmed võimaldavad määrata nähtavust vaid kuni 50 km-ni. Siiski oli veel õhtul õhumass märkimisväärseks konvektsiooniks liiga soe. 19. oktoobri öösel arenes Põhja-Eestis konvektsioon, mis oli seotud veelgi külmema õhu sissetungiga. 

Hommikupoole ööd oli mõnel pool Harjumaal äikest ja hooti sadas läbisegi nii vihma, lörtsi, lund, lume- kui jääkruupe.

Esimesed konvektsiooniilmingud tekkisid 18. oktoobri hilisõhtul:

Pärast keskööd ilmusid loodest esimesed rünksajupilved:

Äike hommikul kella poole 7 ajal itta lahkumas:

Seejärel jätkus konvektsioon ja üksikud sähvatused siin-seal:

Hommikul jätkus heitlik ilm huvitavate pilvemaastikega:

Maa oli kirjatud lumekruupidega:

Ka ülejäänud päev oli muutliku või isegi heitliku ilmaga, sageli sadas lumekruupe:

Lõpetuseks K. Virroja foto päevastest sademetest Vasalemmas.

Tsüklon 17.-20. oktoobril 2013

Seni tugevaim tuulepuhang registreeriti kl 17-18 vahel Dirhamis, 25,2 m/s. Laussademed on kogu Eestis lõppenud. Mõnes kohas, nt Simunas, raporteeriti ka lörtsist.

Õhurõhk Eestis kell 18.00. Näha on tugevat tuult põhjustav õhurõhugradient. Mida sinisem, seda madalam õhurõhk.

Allikas: Tarmo Tanilsoo poolt Ilmateenistuse vaatlusandmete põhjal Interpoleeritud ilmakaardid, http://laguja.meteo.net.ee/obs/

Saarte läänerannikul ja põhjarannikul on juba olnud tuulepuhanguid üle 20 m/s, kusjuures tugevaim puhang oli kl 14-15 vahel mõõdetud 24,1 m/s Dirhamis.
Väga hästi on interpoleeritud kaartidel näha külma frondi liikumine:

Õhutemperatuur kell 12 ja kl 13

Õhurõhk Eestis kell 11 ja kl 13. Fronti ja tsükloni lohku märgib sinine. Allikas: Tarmo Tanilsoo poolt Ilmateenistuse vaatlusandmete põhjal Interpoleeritud ilmakaardid (http://laguja.meteo.net.ee/obs/).

17. oktoobril jõuab Eestini süvenev ja tormi toov tsüklon, mille kohta on plaanis teha ka uudisvoog: http://ilm.ee/?511753. 

Paistab, et 18. oktoober on lihtsalt väga sajune ja tuuline päev. Ööpäevas võib mõnel pool tulla kuni 15-20 mm sademeid.

Kui vaadata sissetungivat õhumassi, siis võiks oletada, et 18. oktoobri õhtul võib tulla lörtsi, järgneval ööl mõnel pool ehk ka märga lund, aga maha vaevalt midagi jääb. Lörtsi võimalus algab Lääne-Eestist ja liigub 19. oktoobri öösel Ida-Eestisse.

23. oktoobril jõuab Eestisse ilmselt kuumalaine, mis toob tõenäoliselt endaga kaasa 10-15 kraadi sooja

GFS mudeli prognooskaart 18. oktoobriks

Imeline joonpilvede vaatemäng 11. oktoobril 2013. a.

11. oktoober pakkus imelist joonpilvede vaatemängu. Miks tekkis selline hämmastav joonpilvede vaatemäng? Põhja-Jäämerel toimus intensiivne tsüklonaalne areng, mille mõju ulatus ka Skandinaaviale ja Soome (http://www.ilm.ee/kola/sat_test.php3). Sellega seoses suurenes niiskuse hulk tropopausi lähedal, mistõttu lennuki mootoritest põlemisprotsessis tekkivast ja väljuvast veeaurust piisas lennukõrgusel õhu üleküllastuseks ning tugevate joonpilvede tekkeks ja püsimajäämiseks. 

Veeauru suurt hulka näitab ka 6,2 µm lainepikkuses tehtud pilt:

Mida valgem, seda enam niiskust. Allikas: http://eumetrain.org/eport/euro_18.php?width=1440&height=900&date=2013101118&region=euro. 

Joonpilvede kohta on rohkem infot: http://lepo.it.da.ut.ee/~cbarcus/kondensjaljed ja http://aero-net.info/fileadmin/aeronet_files/links/documents/DLR/Schumann_Contrails.pdf ·

Tartus võis 11. okt. päeval jälgida konvektsiooni. Õhtul liikus üle külm front.

Pärast madalate pilvede eemaldumist võis näha imelisi vaatepilte. See ja järgmised fotod on pildistatud Tartu-Tallinn mnt-l.

Tuulenihe (kiirus ja/või suund muutub juba väikese vahemaa tagant) on joonpilvi väänanud.

Hilisem õhtu rõõmustas veel intensiivse taevapunaga, kl 18.42 Mäo risti lähedal.

Kuldne sügis on käes, aga kui kauaks?

Praegu valitseb Eestis Atlandilt saabunud transformeeruv troopiline õhumass. See on õhumasside RGB kaardil rohelise tooni abil hästi näha: 

Õhumasside RGB 6. oktoobril. Rohelisega on troopiline õhumass. Nagu näha, siis ulatub see Eestini. Tol päeval liikus üle Eesti külm front (oranžiga), mille  tagalas saabus väga soe ja niiske õhumass. Allikas: http://eumetrain.org/eport/euro_06.php?width=1440&height=900&date=2013100906&region=euro

Sarnane olukord püsib mõned päevad, siis läheb jahedamaks. Suurema jahenemise toob kuu keskel ilmselt Skandinaavial tekkiv ja itta või kagusse liikuv tsüklon. Selle tagalas võib tulla lund ja lörtsi, sest praeguse seisuga jõuab arktiline õhumass kohale.

GFS ja ECMWF mudeli prognoositud arktilise õhumassi sissetung 16. oktoobril.