23. nädala ilm (6.–12.06.2016)

Kommentaariumi link 
6. juunil olin Ökoskoobi eetris: http://vikerraadio.err.ee/v/okoskoop/saated/514abc40-aef3-48ad-abf9-0dafe4d461a3/okoskoop-ilm-jaanipaeval-ja-paaskula-raba-taimed

Nädal aega tuleb olla http://www.baltic-earth.eu/nida2016/index.html, mistõttu pole kindel, kuidas postitustega hakkab olema.

12. juunil liikus tsüklon Venemaa lääneosast kirdesse ja Skandinaavia kohal tugevnes kõrgrõhkkond.
Lõunatsüklon tõi kohati kuni 50 mm sademeid, kõige rohkem sadas Peipsi ääres. Samas mõnes kohas nagu Kiilis, sadas vaid paar mm.
Tsükloni kaugenemisega hakkas ilm paranema, kuid kohati oli veel sajune, õhtuks ilm selgines mitmel pool. Õhutemperatuur tõusis kohati juba üle 15 °C.
Soojenemistendents jätkub. Tugevneb kõrgrõhuhari, mille serva mööda hakkavad saabuma lõunalohud ja lõunatsüklonid. Nende täpsest trajektoorist olenevad sajuhulgad ja see, kas tuleb mõõdukalt soe suveilm või leitsakuline kuumus.

Lõunatsüklonitega võivad kaasneda ekstreemsed sajuhulgad (http://www1.wetter3.de/Archiv/).

Paduvihmane Suure-Jaani.

11. juunil liikus tsüklon Läti idaservast väga aeglaselt kirdesse. See hoidis ilma mitmel pool väga sajuse.
Hommikul oli sademeteta, kohati päikeseline Lääne-Eestis, ent päeva jooksul liikus sadu idast läände kuni saarteni (radaripildil http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/radaripildid/komposiitpilt/). Paraku kõikjale sadu ei jõudnud, näiteks Kiili elanikult: Eile pärastlõunal ja õhtupoolikul olin Tallinnas Rocca al mares, kuhu saabudes sain kogeda kella 16 ja 16:15 ümbruses rahet ja paduvihma – rünksajupilve epitsenter. Õhtul radaripilte järele vaadates selgus kurb tõsiasi – suured sajud siia polnud jõudnud ning ennelõunane nõrgenes. Eilne maksimum Kiilist nähtuna oli sellest järelejäänud mõõdukas pagituul ning hilisõhtune päikeseloojang. Aga paraku need nõrgapoolsed sajud ja loojangud eriti ei lohuta, sest pinnas vajab tugevat kestvat sadu. Suured puud ja nende all olev alusmets põhimõtteliselt kuivavad edasi, õigemini nende juurestik.

Oli eelmisel aastal juunis samuti tõsine põud. Selle lokaalsest tagajärjest taimestikule 1 video ka: https://www.youtube.com/watch?v=TqK_b_1JQTw, siin suure veeloigu põhi: https://www.youtube.com/watch?v=BnqnIyq6DC4. 

Kokkuvõtlikult: Kiilis kahjuks vaid paar mm sadanud. Eilsed suured sajud vaid riivasid Kiilit. Pinnas umbes 10 cm ulatuses niiskunud. Puude all ja metsas vaevu paar cm.

Tugeva tuule ja enamikes kohtades ka sajuse ilma tõttu püsis õhutemperatuur madal ega ületanud kuskil 15 °C piiri, sajuga jäi tunduvalt alla 10 °C.
Huvitaval kombel oli sarnane olukord ka 11.06.2012, kuid siis liikus lõunatsüklon otse lõunast põhja (seekord oli tegu kohaliku tekkega tsükloniga, mis liikus läänest itta ja seejärel kirdesse), tuues sarnaselt praegusega enim sademeid Ida-Eestisse (homme sademekaartide võrdlus).
Endiselt on ette näha, et troopiline õhumass hakkab Vahemere idaosast põhja poole liikuma ja haarab vähemalt osa Ida-Euroopast. Näib, et sel õhumassil on eksootilisi omadusi, näiteks: erakordselt kõrge kastepunkt (kohati kuni 30 °C) ja sellest lähtuvalt rekordiline labiilsus (GFS arvutab selle põhiliselt kastepunkti järgi). Prognoositavad labiilsusnäitajad: CAPE kuni 3600 J/kg ja LI kuni -13. Varasematest kordadest on lähedasi näitajaid Euroopas olnud näiteks 25.05.2009 (http://www1.wetter3.de/Archiv/GFS/2009052518_48.gif). Kui lähedale too eksootiline õhumass võib jõuda, pole teada.
Kommentaaridest: Natuke tulevikku vaadates jäi silma, et 18.06 on GFS mudeli peal ebatavaliselt kõrge CAPE/Li märgitud Ukraina ja Valgevene peale. Selline tumelilla laik, lifted index seal -12 kanti või enamgi veel. Kui tihti olete ise näinud kõrgeid andmeid ja mis on olnud maksimum? Kuskil foorumist kunagi lugesin, et Austraalias äikeseperioodil olla CAPE isegi üle 8000 J/kg. Meil midagi sellist ei juhtu ilmselt kunagi.
Maailma ekstreemseimad labiilsusnäitajad on kindlalt teada USA ja Mehhiko piiri lähedalt (tornaadoallee lõunaservast), kus on olnud CAPE üle 10000 J/kg ja LI -20, kuid see ei tähenda veel mingit konvektiivset aktiivsust, sest tegu võib olla tugeva CAPiga. Veel piirkondi, kus võiks kahtlustada, et aeg-ajalt tuleb ette selliseid näitajaid: mussoonkliimaga piirkonnad, eriti Bangladesh ja mõned India piirkonnad ja Lõuna-Ameerikas Corredor dos tornados da América do Sul (Lõuna-Ameerika tornaadoallee), mille moodustavad mõned Brasiilia osariigid (Rio Grande do Sul, Santa Catarina, Paraná, São Paulo ja Mato Grosso do Sul), Argentina, Paraguay, Uruguay kesk- ja põhjaosa ning Boliivia lõunaosa (Candido ja Candido, 2008)*.
Eesti rekordeid pole uuritud ja seda küsimust vist on väga harva kui üldse selgelt esitatud. Kindlasti võib 2001. a juulist leida ebatavalisi labiilsusnäitajate väärtusi, aga veel ka nt 15.07.2010 (http://www1.wetter3.de/Archiv/GFS/2010071518_48.gif). Võib oletada, et CAPE ulatub vahel harva ka meil üle 3000 J/kg, aga LI äärmusväärtused jäävad siiski kõrgemale kui -10.
* - Candido, Daniel Henrique; Candido, Rafael Felipe, 2008. Condicionantes Atmosféricos da Tempestade Ocorrida em 21 de abril de 2008 na Cidade de Maringá (PR) e suas Conseqüências. Apresentado no 1° Simpósio sobre pequenas cidades e desenvolvimento local e XVII Semana de Geografia/UEM, de 25 a 27 de agosto de 2008 no eixo temático Geografia física e geociências.

Labiilsusprognoos 18. juuni kohta (http://www1.wetter3.de/Archiv/GFS/2016061818_48.gif, püsiviide).

‎Inga Sõelsepp‎. 10.06.2016 kell 10.05 Tallinnas, Lasnamäel. Selline nägi välja meile vihmavalingu kaasa toonud pilv "selja tagant". See on kolmest pildist kokku lastud HDR

Ja äike paar tundi hiljem Laagris.

 Aasta esimene välkudeta äike (või kaugäike) 8. juuni varahommikul Laagris

10. juunil liikus tsüklon Läänemerelt üle Läti kirdesse. Õhumass selles oli külm, aga väga labiilne: juba hommikul tekkis mitmes kohas äike, eriti põhjarannikul. Sadas ka rahet, üksikutes kohtades lisaks lörtsi ja vesiseid lumekruupe.
Päeva jooksul jäi äikest vähemaks, aga päris ära ei kadunud. Siiski võttis võimust lausvihm, mis jõudis hommikul Liivi lahele ja liikus sealt edasi itta, Pärnumaal muutus sadu tugevaks.
Õhutemperatuur jäi kõikjal 15 °C-st madalamale, saju ajal langes alla 10 °C (nt Harkus langes sajuhooga, mis sisaldas lörtsi ja lumekruupe, õhutemperatuur kell 12 alla 6 °C).
Tsüklon toob tugevad sajud, kohati võib ööpäevaga üle 20 mm sadada. Süvenedes liigub tsüklon tasapisi kirdesse, kuid seejärel tugevneb terav kõrgrõhuhari. See on juba üsna soe, nii et 14. juunil võib tulla juba üle 20 plusskraadi.
See kõrgrõhuhari annab võimaluse tekkida uutel lõunalohkudel ja -tsüklonitel, mis võivad jõuda lõpuks Läänemereni. Kui intensiivsed ja kuhu täpselt liiguvad, on veel ebaselge, ent õhumass on juba suviselt soe.
Väärib märkimist üks huvitav asjaolu. Mudelid näitavad Vahemerelt eriti niiske troopilise õhumassi lähenemist Läänemereni (ilmselt osa niiskusest pärineb Mustalt merelt ja evapotranspiratsioonist). Ilmselt piiritleksid seda õhumassi läänest osatsüklonid või pisikesed lõunatsüklonid, mis on frontidega ühendatud. Sarnane olukord oli vist 1998. a juunis, kui Volgamaalt liikus Peterburi kohale troopiline õhumass, vt http://www1.wetter3.de/Archiv/GFS/1998061518_3.gif ja õhutemperatuur tõusis 35 °C-ni, vt https://estonian.wunderground.com/history/airport/ULLI/1998/6/15/DailyHistory.html?. Eriti karmi labiilsust näitab GFS, sest prognoositav kastepunkt ulatub kohati 30 °C lähedale (arvutuslik labiilsus GFS-s on tihedalt seotud kastepunktiga) ja see labiilsus püsiks ka öösiti, näide 19. juuni päevast https://www.upload.ee/image/5873839/Rtavn22211.gif. Euroopa mudel näitab samuti selle õhumassi liikumist põhja poole. Mida siis arvata? Praegu võib kindel olla, et läheb oluliselt soojemaks ja 20 kraadi tuleb kindlasti, aga edasise osas puudub kindel arvamus – on võimalik nii märg kuumalaine kui ka mõõdukalt soe ja kuiv suveilm.

Ilmateenistuse vaatlusandmetesse (http://www.ilmateenistus.ee/) ilmusid tahkete sademete sümbolid – kuna õnnestus midagi näha, siis vähemalt osaliselt on tõsiseltvõetavad andmed.

‎Aigar Telling‎. Pilved koos loojanguga Iisaku vaatetornist ;) 10.06.2016

9. juunil jõudis tormitsüklon Soome kohale ja saavutas suurima võimsuse. See tõi tormise ilma Eestissegi, samuti suure jaheduse, nii et kohati oli tajutav temperatuur miinuspoolel. Sisemaal esines sajuhooge, aga neid on hõredalt ja sajuhulgad pole suured. Õhutemperatuur jäi kõikjal 15 °C-st madalamale.
Arktiline õhumass võimutseb veel paar päeva, kuid siiski soojeneb tasapisi. Tuul hakkab seoses tsükloni lähemaletulekuga ja nõrgenemisega rahunema.
Tõenäoliselt see tsüklon koos külma õhumassiga vastastikmõjustub mingil hetkel lõunapoolsema soojema õhumassiga ja tekib uus võimas tsüklon, mis läheneb juba homme päeval Läti rannikule. See toob kaasa uued sajud (HIRLAM näitab näiteks Kuressaarde 41 mm sademeid kuni laupäeva pärastlõunaks).
Lumesajud Soomes
https://www.facebook.com/mtvsuomi/photos/a.282769011841428.66176.108191125965885/981854955266160/?type=3&theater.

Tajutav temperatuur (http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/vaatlusandmed/).



Noorkuu 8. juuni öösel Iisakul. Aigar Telling

8. juunil liikus madalrõhulohk üle Läänemere kagu suunas. Selle mõjul jõudsid hommikul saartele ja looderannikule hoogsajud äikesega, kohati sadas ka rahet.
Päeval jooksul liikusid sajud üle maa, kohati oli äikest (eriti Peipsi ääres koos tugeva pagiga), samas kõikjale ei pruukinud sajud jõuda (ja kohati sadas üle 10 mm, kohati, nt Laupal, kuni 1 mm). Enne sadu jõudis õhutemperatuur tõusta vähemalt Kagu-Eestis 20 °C-ni (Tartus, Võrus), mujal jäi oluliselt madalamaks ja langes pärast frondi möödumist.
Õhtuks tugevnes loodetuul eeskätt põhjarannikul puhanguti üle 15 m/s. Väga tugev, puhanguti tormine loodetuul püsib Soome lahel ka öösel ja hommikul, päeval hakkab pikkamööda nõrgenema.
Tsüklon triivib tasapisi lähemale ja õhumass püsib arktiline. Päevased sajuhood võivad sisemaal olla sagedased.

Öösel oli ilm veel piisavalt selge, et võis näha polaarmesokaid (esimesi nähti 30. mai öösel), uudis http://aikesehuvilised.ee/eestis-olid-tanavuse-aasta-esimesed-polaarmesosfaaripilved-nahtaval/.

7. juuni öist ilma määras pakaseline antitsüklon, mis jõudis Poola kohale. Mitmel pool oli öökülma (kuni -6 °C), kohati ka õhus (2 m kõrgusel).
Päeval: madalrõhulohk liikus Skandinaaviast kagu suunas. Selle mõjul kadus väga karm arktiline õhumass ja õhutemperatuur tõusis 15...20 °C-ni.
Oodatakse suurt tormi: http://www.hs.fi/kotimaa/a1465187370960?jako=625200eece8bfb16dce3a62445bac3c4&ref=tw-share ja uuemad teated https://twitter.com/meteorologit, lisaks ka https://www.youtube.com/watch?v=4vR-q82Zad0&feature=share. See ebatavaliselt võimas tsüklon toob prognoosi kohaselt suure saju- ja äikesevõimaluse ka Eestisse, nt Ilmateenistuse prognoos: Pilvisus tiheneb. Loode-Eestist levib vihmasadu kiiresti kagusse, on äikeseoht. Õhtuks sadu lakkab. Tuul pöördub edelast loodesse ning tugevneb 5-12, rannikul puhanguti 17, saartel kuni 20 m/s. Õhutemperatuur on 15...20, Kagu-Eestis kuni 23 °C, pärastlõunal õhutemperatuur langeb. 
Äikesevõimalus näib siiski olevat üsna väike, olles suurim 8. juunil Kagu-Eestis (http://www1.wetter3.de/Archiv/GFS/2016060812_48.gif). Samas Rootsis tekkisid tugevad äikesed (https://www.puuppa.org/~pnuu/salama/arkisto.php?pvm=20160607), mis näitavad õhumassi labiilsust, nii et äikest välistada ei saa. Ka saju jõudmine kõikjale on küsitav, sest tegu on sukeldujaga (loodest kagusse) ja mõni mudel ei näita kaugeltki kõikjale sademeid, vt nt http://www.ilmateenistus.ee/ilm/prognoosid/mudelprognoosid/eesti/#layers/sadufaas,sadutext. Küll aga tugevneb tuul, mida oli juba päeval tunda.
Tsüklon jääb mitmeks päevaks Soome kohale, triivides tasapisi kagusse. Selle lõunaservas on hoovihmadega ilm (tõenäosus suurim Ida-Eestis). Tsirkulatsioon hakkab vastasfaasiliseks muutuma pärast tsükloni täitumist, mis tähendab ilma soojenemist.

‎Inge Baikov‎. 5.juuni 2016kl.13.31 Raplamaa, Kumma. Tõeline möll oli täna taevas! Mõnda kohta jagus vist isegi vihma, aga mitte minu õuele...

6. juunil tugevnes Läänemere kohal kõrgrõhkkond – Eesti jäi selle idaserva, kus toimus intensiivne arktilise õhu advektsioon. Seetõttu olid soodsad tingimused konvektsiooniks; sisemaal, eriti Ida-Eestis, sadas hoovihma, sekka tuli ka lörtsi, lume- ja jääkruupe (vt Einari fotot).
Tõepoolest, olud olid tahketeks sademeteks soodsad: külmumispiir (0 °C isotermi kõrgus) oli kõigest 1000–1200 m (http://www.upload.ee/image/5863011/16060606_2_0606.gif), mis tähendab, et lumi jõudis kindlasti 1000 m kõrgusele, lörts ehk 400–600 m kõrgusele, mõne tugevama sajuhooga napilt aluspinnani. Siiski nii suurejoonelist arktilise õhumassi advektsiooni ja kohalolu nagu 17.06.2014 lumesadudega oli, seekord siiski polnud – lumesadu ja tuisku ei maksnud karta, vaid õhumass soojenes ja 0 °C isoterm tõusis 7. juuni õhtuks juba 2600 m kõrgusele, eriti saarte kohal.
Õhumass oli veel väga külm, mistõttu 15 °C jäi enamikes kohtades ülemiseks piiriks. Aga 7. juunil võib kohati õhutemperatuur tõusta 20 °C lähedale, 8. juunil enne sadu sama kõrgele.
8. juunil jõuab Soome kohale aktiivne ja ebatavaliselt võimas tsüklon, mis viib suviselt sooja õhumassi, mitmel pool on oodata vihma, võib äikest olla. Taaskord pääseb võimutsema arktilise õhumass oma karmuse ja kõledusega. Õhumass soojeneb alles pärast tsükloni täitumist.

Einar Laretei. Alatskivil sadas lörtsi segamine lume- ja jääkruupidega. Autori kommentaar: Saju ajal langes + 4,5 peale. Täna öösel on öökülm kindel pauk ! Juunis ja detsembris tihti sarnased temperatuurid.

Tuleb varasematest märksa jahedam ja sajusem nädal. On nii arktilise kui oluliselt soojemate-niiskemate õhumasside sissetunge. 

Nädal algab arktilises õhumassis öökülmaohuga. Kuna õhumass on niiske, võib tulla hoovihma. Olukord siiski muutub 8. juuniks, sest Skandinaavia kohal on oodata aktiivse tsükloni teket, mis haarab Põhjamere antitsüklonist sooja ja niiske õhumassi kaasa. Selle mõjul võib 7. juunil sooja tulla üle 20 °C (ja ka 8. juunil enne sadu).

8. juunil viib tsüklon õhumassi kaasa, väga suur on saju- ja äikesevõimalus. Asemele tuleb uuesti arktiline õhumass, aga tsükloni läheduses on see niiske, mistõttu peaks hoogsadusid jätkuma. 

Tsükloni täitumisega hakkab õhumass soojenema, aga selle ulatus ja muu toimuv on veel ebaselge.

Kuna sadanud on ainult siin-seal, st vihm pole kaugeltki kõikjale jõudnud, on püsinud ka tuleoht. Kagu-Eestis jõudis arvutuslik tuleohuindeks 4. juuniks üle 10000 ühiku. Kuigi  näiteks Tartus (ja ehk ka teiste asulate ja jaamade lähedal) sadas, ei sadanud Tõravere jaamas (ega ka teistes jaamades, vt http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/vaatlusandmed/oopaevaandmed/), mille andmete põhjal indeks arvutatakse, mistõttu indeksi väärtus kasvab jätkuvalt. 

Praeguseks on täidetud ka punase hoiatuse kriteeriumid: Erakordselt suur tuleoht, metsade tuleohtlikkuse indeks ületab V klassi 30% territooriumist (http://www.ilmateenistus.ee/ilmatarkus/kasulik-teada/hoiatuste-kriteeriumid/). Kas hoiatuse taset tõstetakse, selgub 6. juunil.

Tuleohuindeks 5. juuni seisuga (http://www.ilmateenistus.ee/ilm/prognoosid/tuleohukaart/).

Konvektiivne pilvestik Jõgeva ääres 2.06.2016. Kairo Kiitsak

22. nädala ilm (30.05.–5.06.2016)

Kommentaariumi link 

5. juunil oli Läänemere kohal kõrgrõhkkonna idaserv. Selles kandus Eesti kohale niiskem õhumass, mistõttu pilvisus tihenes ja siin-seal sadas hoovihma, üksikutes kohtades oli äikest. Arktilises õhumassis püsis õhutemperatuur valdavalt 15 °C madalamal.

Eestisse jõudis arktiline õhumass, kuid see on niiske, mistõttu sajab hoovihma (DWD)

4. juunil liikus tsüklon Koola poolsaarelt itta, kuid selle tagala oli Läänemere kohal. Seetõttu asendus poolmeridionaalne tsirkulatsioon meridionaalse tsirkulatsiooniga põhjast, mille mõjul kandus arktiline õhumass Eesti kohale. Tuul tugevnes hommikuks ja õhutemperatuur langes – valdavalt päikeselisele ilmale vaatamata jäi õhutemperatuur kõikjal alla 20 °C (sooja oli enamasti 14...19 °C).
Ülitugev nn Islandi maksimum on nõrgenemas ja kuumus annab seal järele.
Kuni 6. juunini arktilise õhumassi kohalolu süveneb, mistõttu võib tulla öökülma ja päeviti on sooja kindlalt alla 20 °C. Seejärel kandub Eestisse oluliselt soojem ja niiskem õhumass. Suureneb vihma- ja äikesevõimalus, eriti 8. juunil. Sadu võib olla laialdane ja märkimisväärne.

Lämmijärv ja Venemaa rannik 4. juunil Salusaare lähedalt nähtuna; ilm oli üsna tormine ja esines ka miraaže (külm õhk sooja vee kohal).

3. juunil jäi Eesti põhjatsükloni sooja sektorisse, kus valitses lämbe kuumus (õhutemperatuur oli valdavalt 24...28 °C, ainult Vilsandil oli oluliselt jahedam).
Kuna õhumass oli väga labiilne, siis esines kohati pikseid rajuhoogudega. Juba hommikul oli üksik äike Võrtsjärve kohal, mis hajus siiski üsna kiiresti. Päeval arenes sisemaal mitmel pool äike, oli pagisid ja rahet (pildid allpool).
Valik erinevaid prognoose:

Piltidel: prognoos Pärnu kohta; NOAA prognoosib meile 2000+ CAPE.

GooFuSe andmetest homme kella 18 jaoks 58.5°N 25.5°E. GooFuS = GFS. Ega mudelid seda ei ütle. Mudelitest saad signaali, et atmosfäär võib olla labiilne aga kui ikka äikesed juba tekivad, siis tuleb ise silmad lahti hoida...

Enne äikest Tartus ja päeva tugevaim äike Tartu lähistel (meeletu pidev kõmin kestis üle 20 minuti, oli ohtlikke lähivälke).

2. juunil oli Läänemere kohal on lagunev kõrgrõhuvöönd. Väga tugev antitsüklon on Islandi kohal nn Islandi maksimumina, mis põhjustab seal tavatult tugevat kuumalainet (mõnes kohas koguni 26 °C), kuid NAO indeksis see ei kajastu (http://www.cpc.ncep.noaa.gov/products/precip/CWlink/pna/nao_index.html).
Eestis muutus õhumass taas niiskemaks, mistõttu taevasina kahvatus ja ilmus palju kõrgeid pilvi, nähti halosid. Niiskemas õhumassis arenes ka rünkpilvi, kuid sadu neist enamasti ei tulnud (üksik rünksajupilv tekkis õhtul. Lõuna-Soome kohal on tunda põhjatsükloni mõju, millest annab tunnistust äikese areng.
Õhutemperatuur oli valdavalt 22...29 °C, kuid kohati rannikualadel jäi oluliselt madalamaks.
Põhjatsüklon toob hoovihma- ja äikesevõimaluse, eriti suur on see õhtusel ajal Ida-Eestis. Ilm püsib esialgu kuum, aga hakkab siis jahenema.

Islandi maksimum on tugevnemas (DWD).

Soomes möllas meeletu äike. 2. juunil 2016 Nõmme.

1. juunil püsis Läänemerel jätkuvalt antitsükloni edelaserv (ilmategijaid tuli siiski juurde, nt Poolast ulatuv madalrõhkkond ja Soome kohal tekkinud termaalne madalrõhkkond), milles õhumass oli väga soe, kuid see muutus kuivemaks, mistõttu taevasina tuli paremini esile ja pilvi ei olnud (isegi mitte rünkpilvi, v.a äärmises kagunurgas), alles õhtul tihenes Loode-Eestis pilvisus (kiudpilved).
Õhutemperatuur oli valdavalt 22...29 °C (Kihnus kõige soojem 28,5 °C), ainult kohati rannikualadel (Pakril) jäi jahedamaks.
Antitsüklon püsib Eesti kohal, alles 3. juunil hakkab ilma mõjutama põhjatsüklon. See võib tuua hoovihma ja äikest, kuid võib ka kuiv püsida. Prognoosid on siiski üha vesisemaks ja äikeselisemaks muutunud, nt Ilmateenistuse prognoos:
Vahelduva pilvisusega ilm. Mitmel pool sajab hoovihma, võimalik on äike. Puhub läänekaare tuul 3-9, õhtul põhjarannikul puhanguti 13 m/s. Õhutemperatuur on 21...26, rannikul kohati 17 °C. (http://www.ilmateenistus.ee/ilm/prognoosid/4-oopaeva-prognoos/).

Labiilsus on muutunud prognoosides üha võimsamaks (http://www1.wetter3.de/Archiv/).

Pilvitu ilm, v.a üks joonpilv Tartu kohal.

31. mail ulatus Läänemere kohale kõrgrõhkkonna edelaserv, milles õhumass oli südasuviselt soe (sondeerimisandmed). Selle mõjul püsis ilm päikeseline ja kuum: sooja oli enamasti 22...29 °C (samas näiteks Pakril 16 °C).
Kuigi keskpäeval algas Kagu-Eestis kiire rünkpilvede areng nagu eelnenud päevalgi, osutus antitsüklonis valitsev laskumisinversioon tugevamaks, pärssides pilvede arengut – see tähendas, et hoovihmade ja äikese võimalus jäi väga väikeseks (< 15%) ja ilm oli kõikjal sajuta.
Antitsüklon tuleb Eesti kohale, hoides ilma valdavalt päikeselise ja kuuma. Alles 4. juunil toob põhjatsüklon olulise ilmamuutuse jahenemise suunas. Kuigi suureneb ka vihma- ja äikese tõenäosus, on üsna ebatõenäoline, et see põuda leevendaks (võib olla ei tule kuskil sademeid, võib olla tuleb). See täpsustub lähema paari päeva jooksul.

Äikesejaht ääretutel Läti avarustel.

30. mail ulatus Läänemere kohale kõrgrõhkkonna lõunaserv. Selles saabus Eesti kohale kuum ja veidi niiskeem õhumass, milles algas lõuna paiku üsna tormiline rünkpilvede areng, kuid hoovihma ega äikest ei tulnud. Sooja oli enamasti 22...27 °C (kohati, nt Kihnus, rohkemgi).
Väga soe ja kuiv ilm püsib antitsükloni mõjul 3. juunini – alles siis suureneb hoovihmavõimalus, kuid on vähetõenäoline, et põud saab leevendust.

Äikeseotsingutel Kesk- ja Lõuna-Lätis

Tuleb soe ja enamasti päikeseline ilm. Ilmamuutust on oodata 3. juunil jaheduse poole, ühtlasi võib olla siis ka suurim sajuvõimalus kogu nädala vältel, kuid see veel selgub.

Mai lõppeb tulise õhumassi piiril soojade või isegi palavate päevadega, sest selge ilmaga võib õhutemperatuur tõusta üle 25 °C. Kohati on hoovihmade ja äikese võimalus (< 50%). Pole välistatud, et öö jooksul tekib udu või madalad pilved, sest õhk on küllaltki niiske.
Põud ilmselt jätkub, isegi kui 3. või 4. juunil ilma muutudes tuleb sademeid, kuid see alles selgub.

Jana Kuusemäe. 27. mai 2016 Raplamaal

21. nädala ilm (23.–29.05.2016)

Kommentaariumi link 
2015. a kokkuvõte on viimaks valmis: http://lepo.it.da.ut.ee/~cbarcus/2015.htm

29. mail  ulatus Läänemere kohale kõrgrõhkkonna lõunaserv. Öösel ja hommikul tihenes pilvisus taas, kohati tekkis udu, aga seekord kagust saabuva sooja frondi mõjul, sest õhk muutus tunduvalt niiskemaks. Ilm püsis siiski sademeteta.
Õhutemperatuur tõusis valdavalt üle 20 °C, rannikualadel jäi madalamaks.
30. mail on väike võimalus, et mõni äike jõuab Eestini või tekib koha peal, aga see on igal juhul suure küsimärgi all. Kui niiske õhk võimaldab piisavalt päikesepaistet, võib mitmel pool oodata 25 °C ja rohkemgi, kuid pilvise ilmaga jääb madalamaks.
Soe õhumass jääb valitsema mitmeks päevaks. Muutus võib toimuda alles 4. juuni paiku, kui suureneb ka vihmavõimalus.

29. mail 2014 oli väga jahe ja uduvihmane ilm Kääriku lähedal.

28. mail määras ilma Loode-Venemaa antitsükloni edelaserv. Selle mõjul muutus ilm ühest küljest soojemaks (õhutemperatuur tõusis valdavalt 20 °C lähedale, Lääne-Eestis kõrgemalegi), aga teisest küljest jahedamaks: Virumaal pilvisus tihenes, sest sinna jõudis külma frondiga seotud pilvemass, kuid püsis sademeteta, pilves ilma tõttu jäi seal õhutemperatuur valdavalt alla 15 °C. Õhtul jahenes ilm ka mujal, kõige soojemaks jäi Liivi lahe ümbrus.
Vaatamata külma frondi mõjule hakkab ilma üha enam ikkagi määrama antitsüklonis loodesse kanduv soe õhumass. Selle piiri tähistav soe front on ilmakaardil hästi näha (DWD). Soe front jõuab kohale ilmselt ööpäevaga, nii et 29. mai õhtuks on vast kogu Eestis soojas õhumassis (tegelikult oli õhumass juba 27. mai õhtul soe ja püsis sellisena, aga madalamates õhukihtides jõudis jahe ja niiske õhk tervenisti Virumaale, vt eespool).
Antitsüklon hoiab ilma vähemalt juuni alguseni sooja ja tõenäoliselt kuivana (hoovihma ja äikest nt 30. mail ei saa siiski välistada), mõni päev võib olla lausa palav. Sajuvõimalus on suurem 3. ja eriti 4. juuni paiku.

Janek Pärn. täna oli hommikul simunas meeletu udu ja paistis ,et ka öökülma oli. selles udus oli nähtavus vaevu 5 m. hea oli ,et tuul millalgi tuli muidu oleks ära eksinud smile emotikon

27. mail täitus osatsüklon Gotlandi lähistel ja tugevnes põhjapoolne kõrgrõhuhari, hiljem juba antitsüklon. Sellises sünoptilises olukorras tuul nõrgenes ja ilm selgines, kuid päevase konvektsiooni tõttu tihenes pilvisus kohati uuesti, ent ilm püsis sajuta. Eelmisest päevast selgema ilma tõttu tõusis õhutemperatuur 20 °C piirimaile.
Antitsüklon tugevneb ja õhumass selles soojeneb. Nii on oodata suviselt sooje päevi. Saju- ja äikesevõimalus on suurim alates 29. maist lõunapiiril (üle 50%). Suures osas Eestist võib jääda siiski sajuta.
Juuni algul ilm küll jaheneb, aga püsib ikka üpris soe.

Vaade rünkpilvedele 25. mail Kesk-Euroopa kohal

26. mail asendus antitsüklon tsükloniga. Seoses õhumassivahetusega arenes hommikuks mitmel pool erakordselt tihe udu, mis hajus lõplikult alles ennelõunal. Kohati, peamiselt Ida- ja Põhja-Eestis, sadas hoovihma. Sajuhooge oli öösel rohkem Ida-Eestis, kuid hommikul ja päeval Virumaal – seal esines ka äikest (kõige rohkem Vasknarva ümbruses, vt http://www.puuppa.org/~pnuu/salama/arkisto.php?pvm=20160526).
Eriti tugev ja kestev oli sadu Lõuna-Soomes, nt Vaasast andis D. L. teada: Eilse päeva ja tänase öö jooksul on maha sadanud 70 mm vihma ja lisaks saime täna öösel äikest kah :D.
"Sügisene udu tähendab sooja, kevadine udu külma", ütleb rahvatarkus. Teine vanasõna täpsustab: "Sügisene udu tähendab kolmeks nädalaks sooja, kevadine aga kolmeks päevaks külma". Jah, see on ka nüüd tõsi, sest ilm soojeneb päev-päevalt ja kolme päeva pärast ongi südasuvine soojus tagasi: kui 26. mail jäi õhutemperatuur valdavalt alla 20 °C, siis 29. mail tõuseb 25 °C piirimaile, ehk kõrgemalegi.
Sademete ja äikese osas on 29.–31. mai endiselt väga segane: Euroopa mudel näitab südasuvise kuumuse saabumist, rohkelt sademeid ja äikest, aga GFS eriti mitte. Paistab, et kindel on ainult see, et läheb tunduvalt soojemaks.

Ilmakaardil on näha, et antitsüklon asendus lõunatsüklonilaadse tsükloniga, milles jahe ja niiske õhumass voolas Eestisse, tekitades tiheda udu (DWD).

Janek Pärn. Siin võib väita ,et tegu on õietolmutaraga. Tuvastamisel oli abiks Jüri Kamenik (viide: http://www.atoptics.co.uk/droplets/pollen1.htm).

Vahetult enne õhumasssivahetust Laagris muutus kuuketas oranžiks ja ilmus intensiivne õietolmutara.
Les Cowley kommentaar:
Thanks Jüri, That was a spectacular pollen corona. The bright spots on the rings show very good orientation of the individual pollen grains. I wish I had been there!

25. mail antitsüklon lagunes. Eestit mõjutas Musta mere äärest Läänemereni ulatuv lõunatsüklon, aga ka Norra mere antitsükloni kaguserv. Rõhkkondade vahele jäi õhumasse eraldav frontaaltsoon, mille mõjul tekkisid ulatuslikud udulaamid mere kohal, vt http://www.dwd.de/DE/leistungen/hobbymet_wk_europa/hobbyeuropakarten.html?nn=357606 ja http://en.sat24.com/en/scan/visual. Lõunatsükloni mõjul arenenud äikesed lähenesid Eestile, aga üle Peipsi ei jõudnud. Küll aga jõudis õhtul kerge vihmasadu Virumaale.
Õhutemperatuur oli 20...26 °C, mõnel pool rannikualadel siiski madalam. Vilsandile jõudis udu ja seal langes 12 °C-ni, õhtul olid udused kõik saarte läänerannikud, kus õhutemperatuur langes koguni alla 10 °C.

Einar Laretei. Peipsi ääres selline seis. Venemaa poolt läheb järjest tumedamaks.

Ehkki äike võib kuhugi sattuda, näib siiski, et 26. mail on äikesevõimalus ikkagi suurem, eriti Ida-Eestis. Sama öö jooksul võib udu haarata saared ja Lääne-Eesti, kus õhutemperatuur langeb 10 °C lähedale, aga sisemaale ei pruugi udu jõuda. Ilm jaheneb mõnevõrra.
Norra merelt triivib antitsüklon itta, jõudes viimaks Loode-Venemaa kohale. See on soodne võimalus kuuma ja niiske õhumassi kohalejõudmiseks idast või kagust. Seega hakkab ilm taas soojenema. 29. maist alates suureneb ka äikesevõimalus.
NB! Kuna Ida-Eestis on mais sadanud vaid 1–5 mm (samas kui Pärnumaal sadas ühe ööpäevaga kohati enam kui 40 mm) ja viimane korralik sajupäev oli seal 28. aprillil, siis on tekkinud tugev meteroloogiline põud (pole kaua või on väga vähe sadanud), mis areneb ka hüdroloogiliseks põuaks (veepuudus pinnases, põhjaveetaseme langus). Kahjuks pole ulatuslikku laussadu veel niipea ette näha, aga hoovihmu võib tulla küll. Tuleoht on jõudnud isegi suviste kriteeriumite järgi erakordse tasemeni, vt http://www.ilmateenistus.ee/ilm/prognoosid/tuleohukaart/.

25. mail 2014 arenes Viru raba kohal tugev äike.

24. mail oli Eesti kohal nõrgeneva antitsükloni edelaserv. Ilm püsis jätkuvalt päikeseline ja rahulik, sooja oli 20...25 °C, vaid kohati rannikualadel vähem.
Venemaalt läheneb lõunatsükloni lohk. Selle mõjul suureneb hoovihma ja äikese võimalus, eriti Ida- ja Lõuna-Eestis. Õhumass püsib väga soe.
26.–27. mail on tsükloni või madalrõhulohu mõju suurem ja ilm jahedam. Uus antitsüklon tekib Skandinaavia kohal ja laieneb ida-läänesuunalise vööndina üle Soome Loode-Venemaale. Selle lõunaservas tugevneb idavool, mis toob kohale kuuma õhumassi.

Vaade Tõraverest kagusse ja itta. Silmapiiril on sombu sees näha Venemaal tegutsenud äikeseid.

23. mail oli Eesti kohal antitsüklon ja Skandinaavias madalrõhuvöönd. Ilm oli rahulik ja päikeseline, õhutemperatuur tõusis valdavalt üle 20 °C. Udu mere kohal hajus hommikuks, mistõttu rannikualadel oli samuti suviselt soe.
Antitsüklonivahetusega kaasneb õhumassi jahenemine ja madalrõhulohkude või madalrõhkkondade mõjul suurem saju- ja äikesevõimalus, eriti 25. ja 26. mail. Siiski näib, et jahenemine ei ole nii suur kui esialgu tundus. Arvatavasti püsib õhutemperatuur paar päeva siiski alla 20 °C (või tõuseb selle piirimaile), aga uus antitsüklon peaks jääma lõpuks põhja poole lääne-idasuunalise vööndina: see tähendab, et mandri sisealadelt võib kuum ja labiilne õhumass kohale jõuda.

Äike 23. mail 2013 Tartust nähtuna

Tuleb antitsüklonaalne nädal: esialgu on küll väga soe, aga uue antitsükloni tekkimisega seotud õhumassivahetusega suureneb hoovihmade võimalus ja ilm jaheneb. 

Nädala alguses on Eesti kohal soe antitsüklon. Selles on päevane õhutemperatuur 20...25 °C, kohati võib olla koguni 27 °C, kuid rannikualad võivad olla udused ja seetõttu väga jahedad (alla 15 °C); ka öökülmaohtu ei ole. Nädala keskel see antitsüklon laguneb ja Skandinaavia kohal tekib uus, kuid jahedam antitsüklon. Sellega seotud õhumassivahetus suurendab hoovihmavõimalust, kuid on vähetõenäoline, et sajud on ulatuslikud. 

Nädala teises pooles antitsüklon tugevneb ja tuleb ilmselt Soome kohale. Õhumass selles soojeneb, nii et õhutemperatuur tõuseb kohati taas 20 °C-ni (suurema tõenäosusega alates 29. maist).

Nädala vältel on õhumass enamasti suviselt soe, ent 26. mai paiku võib jaheneda ja vihma sadada (http://www.wetterzentrale.de/topkarten/fsecmeur.html).

20. nädala ilm (16.–22.05.2016)

Kommentaariumi link

22. mail oli Eesti kohal antitsüklon. See hoidis ilma valdavalt päikeselise, kuid mere- ja rannikualasid kattis mitmel pool advektsiooniudu (soe ja niiske õhumass külma vee kohal), mille püsimisele aitas kaasa Läänemerele jõudnud soe front.
Õhutemperatuur oli enamasti 16...21 °C, udustel rannikualadel märksa vähem.
Soe antitsüklon esialgu püsib. Saju võimalus on väike.

Meeletu kihtpilvede rünnak Kuivastu-Virtsu trassil.

21. mail jõudis Venemaa lääneserva küllaltki võimas lõunatsüklon. Selle mõjul alates Ida-Eestist pilvisus tihenes ja hakkas vihma sadama, kuid see sadu siiski Ida-Eestist kaugemale läände ei jõudnud, kuid päeva jooksul selgines ilm sealgi. Mujal oli enamasti päikeseline (Kesk-Eestis arenes hulgalt rünkpilvi, mis hiljem levisid ida poole).
Merelt jõudis saarteni külm front. Selle mõjul suurenes mere kohal niiskushulk ja tekkis advektsiooniudu, mis jõudis saarteni, põhjustades seal kõledat ilma (10...12 °C). Hiiu- ja Saaremaal arenes frondi mõjul konvektsioon ja tekkis mulje äikesevõimalusest, kuid see hajus päeva teises pooles üsna ruttu. Niiskuse koondumise tekkis iseloomulik niiskushämu (somp).
Õhutemperatuur oli enamasti 14...21 °C.

Konvektsioon Muhust nähtuna.

Udu levik 21. mai õhtul (http://laguja.meteo.net.ee/obs.html)

Käisin Muhus udujahil ja sain kätte!

20. mail oli Eesti kohal kõrgrõhuvöönd. See hoidis ilma vaikse, aga päeval tekib rünkpilvi, mistõttu pilvisus küll tihenes, kuid sademeid pole oodata. Õhtul selgines taas, sest päevane konvektsioon nõrgenes. Õhutemperatuur oli enamasti 14...19 °C.
Lõunatsükloni mõjul võib õhtul Ida-Eestis tugevneda põhjatuul. See lõunatsüklon võib mitu päeva kesta, aga suurt sadu kohale ei too.
Kuigi tundus, et põud sai läbi, see nii siiski pole, mida näitavad ilmekalt ka järgmised andmed:
* Tartus ikka superkuiv juba – see 1,4 mm oli ikka väga vähe.
* Alatskivil on seni mais tulnud 2,0 mm vihma. Rekord pärineb seni aastast 1976, kui tuli mais 10 mm, sellele järgneb aasta 2002 11 mm-ga.

Karm äike 20. mail 2014 Männikjärvel

19. mail oli Baltimaade kohal väheliikuv nõrk kõrgrõhuhari. Idapoolne lõunatsüklon kadus ilmakaardilt, samas frontaaltsoon püsis ja sellel tekkis Musta mere lähedal uus lõunatsüklon.
Üsna niiskes õhumassis oli öösel siin-seal ilm pilves ja sooja üle viie kraadi, aga selgetes kohtades oli öökülma. Hommikul oli enamasti päikeseline, aga päevase konvektsiooni tõttu tihenes pilvisus, ilm püsis siiski olulise sajuta. Õhutemperatuur oli 11...17 °C.
Lõunatsüklon läheneb päev-päevalt, mistõttu ilmamuutus jõuab vähemalt osaliselt kohale. Soojenevas õhumassis tõuseb õhutemperatuur 20 °C lähedale, kuid pilves ilmaga jääb alla 15 °C.

Majesteetlik äike 19. mail 2013 Tartu kohal

18. mail oli Eesti kohal nõrk kõrgrõhuhari, kuid samal ajal lähenes kagust lõunatsüklon. Nii oli öösel öökülma, aga päev oli eelnenust päikeselisem ja soojem: õhutemperatuur tõusis 14...18 °C-ni, saarte rannikualadel oli 10 °C lähedal.
Tõenäoliselt lõunatsüklon ilmamuutust, st olulist pilvisuse tihenemist ja sadu, siiski kohale ei too. Samas paistab, et peatselt hakkab Lääne-Venemaal uus lõunatsüklon tegutsema ja see on praegusest märksa võimsam, mistõttu ilmamuutus (tuule tugevnemine, pilvisus jms) on tõenäoline. Õhumass soojeneb ja termomeetrinäit trügib taas 20 °C lähedale.

Tugev äike 18. mail 2013 Tartus

17. mail täitus Läänemerel asetsev madalrõhkkond ja Eesti kohale jõudis lõuna poolt kõrgrõhuhari. Erakordselt soe maikuu esimene pool sai lõpuks tavapärasema järje ehk õhutemperatuuri maksimum püsib valdavalt alla 15 °C.
Pilvisus tihenes päevase konvektsiooni tagajärjel, kuid ilm püsis olulise sajuta. Hommikul esines mõnes kohas öökülma. Päevane õhutemperatuur oli 9...16 °C (kõige soojem oli Virumaal).
Kui lõunavool (poolmeridionaalne tsirkulatsioon) saab sõnaõiguse tagasi, hakkab ilm soojenema. Senimaani on õhutemperatuur kõikjal alla 20 °C, kohati võib olla öökülma.

Enne äikest  17. mail 2012 Tapa lähedal. Eesti idaservani ulatus tugeva kuumalaine teravik Venemaalt. 

Sissekanne Ele Pedassaarelt http://ilm.ee/?510225: 17.05.2012 ulatus Musta mere äärest üle Baltimaade madalrõhuvöönd, mille all oli Eesti ilm sajuhoogudega ning mitmel pool äikesega. Öösel sadas kohati 9-12 mm, päeval läänes 1-6, ida pool 14-20, Väike-Maarjas kuni 40 mm. Äikest registreeriti Võrus, Tartus, Väike-Maarjas, Tallinnas, Pärnus. Tuul pöördus idakaarest läänekaarde, tuule kiirus ulatus 9-13, äikesepilvede all 15 m/s. Öösel oli sooja 7..16, päeval saartel ja mandri läänerannikul 9...14, ida pool 15...22, Narva-Jõesuus 26,4 °C (nädala maksimum).

Ilmateenistuse sademekaardil (http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/sademed/) on ebatavaliselt tugevate sadude vöönd hästi näha.

16. mail püsis Läänemere kohal täituv lõunatsüklon. Selle idaservas oli vahelduva ja muutliku pilvisusega ilm, mitmel pool sadas hoovihma, kuid sajuhood oli enamasti nõrgad. Õhutemperatuur oli valdavalt 11...16 °C.
Lõunatsüklon täitub ja ühes sellega õhumass jaheneb. Pärast tsükloni täitumist on oodata poolmeridionaalse tsirkulatsiooni tugevnemist ja õhumass soojenemist.

Mitmekesine pilvestik (vaade ilm.ee kontori katuselt)

Tuleb varasemast jahedam ja sajusem nädal. Ida-Eestis on paiku, kus 15. mai seisuga pole 17 päeva sadanud, sest lõunatsükloni sajud ei ulatunud sinna.

Nädala alguses jääb lõunatsüklon Läänemere kohale täituma ja õhumass jaheneb. Seetõttu ilmselt enam 20-kraadist soojust ei tule, samas püsib hoovihmade võimalus. 

Nädala teisel poolel, kui tsüklon on ilmakaardilt kadunud, on oodata poolmeridionaalse tsirkulatsiooni tugevnemist. See toob kaasa soojema õhumassi ja õhutemperatuur võib taas tõusta 20 kraadini. Ilm võib kuivemaks muutuda, aga pikka kuivaperioodi ilmselt lähiajal ei tule.

Mihkel Maasepp. Millest tekib must joon lennuki oma kõrvale.

07.05.16 : kell 15.55 Sürgavere lähistel (vastus: vahel jätab joonpilv varju madalamal olevale pilvekihile, aga vahel ka atmosfääri, kui õhk on "paksem", niiskem).

Lisaks andis erikEST sellise hooajalise äikeseprognoosi: Kahtlemata mõni võimas ööäikeste periood juuni alguses... Accuweatheri suveennustus ütles ka, et sel aastal on suvi nn. märjem ja nagu sealt näha, siis see frontaalne piir tundub pidevalt sel suvel pendeldavat üle Eesti...ja see muidugi tähendab rämedaid frontaaläikeseid, kuna Venemaalt imbub kuuma õhku ja lääne-euroopast jahedamat...

juuni algus...pange tähele...midagi sellist pole kaua olnud nagu siis tuleb...jätke mu prediction meelde grin emotikon. Ülejäänud suvel on ka mõned võimsamad äiksed, aga Juuni algus...ohohoo...tongue emotikon. Vb on Väike-Maarja ja Jõgeva maatasa lausa unsure emotikon. Lääne_eestis tuleb ka midagi mõnel sellisel päeval. Keila jääb ette ja vb ka Saue.

19. nädala ilm (9.–15.05.2016)

Kommentaariumi link

15. mail laotus Eesti kohale lõunatsükloni soe sektor, kus väga soojas õhumassis tõusis õhutemperatuur valdavalt 20 °C-ni ja vedi kõrgemalegi.
Sooja frondi sajud eemaldusid öösel merele, aga päeval tekkisid hoovihmad, mis tormasid üle Pärnu- ja Läänemaa, üksikutes kohtades oli äikest. Liivi lahelt saabunud sajud katsid päeva jooksul saared (tugeva sajuga oli sooja 9...14 °C), hiljem jõudis külma frondiga sadu ka Lõuna-Eestisse, liikudes edasi põhja poole.
Õhtul toimus üsna järsk õhumassivahetus: kontinentaalne kuumenenud õhumass asendus järsult niiske ja jahedama merelise õhumassiga. Seda oli hea jälgida kastepunktikaardilt:

Kastepunkti kaardil olid õhumassid hästi eristatavad (http://laguja.meteo.net.ee/obs.html).

Ilmateenistuse sajukaardil on ka näha lõunatsükloni läänepoolne asend (http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/sademed/).

14. mail oli Läänemere kohal lõunatsüklon, mille soe front liikus tasapisi üle saarte mandrile. See tõi kaasa tugevaid sadusid (hommikul oli sajuala Lääne-Eestis, päeval nihkus Kesk-Eesti kohale ja jäi sinna püsima), oli äikesevõimalus (http://www.estofex.org/), ent äikest siiski ei täheldatud.
Õhutemperatuur ulatus 9...22 °C-ni olenevalt kohast ja ilmast.
Lõunatsüklon nihkub põhja poole. See hoiab ilma jätkuvalt pilves ja sajuse, kuid üsna sooja. Vähem või üldse mitte sajab Ida-Eestis.
16. mail hakkab lõunatsüklon täituma, õhumass jahtub ja sadu muutub hootisemaks. Õhumass hakkab uuesti soojenema, sest tugevneb poolmeridionaalne tsirkulatsioon.

Vihmane ilm Pirita kloostri juures.

13. mail oli Karjala kohal antitsüklon, aga Lõuna-Euroopast ulatus Läänemereni lõunatsüklon. Ilm püsis esialgu veel enamasti päikeseline ja sajuta, aga päeval tihenes pilvisus seoses frondiga saartel ja Lääne-Eestis, õhtuks jõudis sadu saartele, samas Ida-Eestis püsis selge.
Õhutemperatuur tõusis enamasti 20 °C lähedale, kohati kõrgemalegi, aga kohati, peamiselt pilves ja sajustel saartel, jäi 15 °C juurde pidama.
Lõunatsükloniga seotud meridionaalne front toob saartele ja ehk ka Lääne-Eestisse ohtraid sademeid (mõne mudeli järgi ööpäevas koguni kuni 60 mm). 16. maiks olukord leeveneb – tugevate sadude tõenäosus väheneb, samas peaks sadu ka Ida-Eestisse jõudma. Üsna soe ilm püsib.

Äikesejahil Lätis (kolle Riiast läänes)

12. mail oli Eesti kohal antitsüklon, milles ilm oli päikeseline, aga kohati tekkis rünk- ja kiudpilvi, esines huvitavaid joonpilvestikke. Kui hommik oli mitmel pool hallane ja kohati miinuskraadidega, siis päeval soojenes õhk 12...17 °C-ni (kõige soojem oli Lääne-Eestis).
13. mail hakkab lõunatsüklon ilma mõjutama. Merike kirjutab oma reedeses ilmateates: Vahemere idaossa Aafrikast saabuv kuum õhk ja Läänemere- ning Põhjamereäärne jahedus saavad kokku Põhja-Itaaliast põhja poole pürgiva tsükloni piirides. Ägedate sadude hoiatused kehtisid eile Bulgaariast Inglise kanalini.
Reedel on suurte sadude vöönd koos madalrõhualaga haaranud maa-ala Krimmist Prantsusmaa keskaladeni. Sadude põhjapoolne piir kulgeb õhtuks juba piki Eesti ja Soome läänerannikut.
Paduvihmade vöönd võib 14. mail haarata saared ja Lääne-Eesti, samas idaserv võib kuivaks jääda. Äikesevõimalus küünib 60%-ni. Niiske periood jääb arvatavasti pikemaks ajaks püsima.

Pikseline ja paduvihmane prognoos püsib (http://www.weatheronline.co.uk/weather/maps/forecastmaps?LANG=en&UP=1&R=0&MORE=1&REGION=0004&DAY=2&MAPS=over&CONT=euro&LAND=ED&TOFD=tag).

11. mai öösel jõudis Loode-Venemaale tsüklon, samal ajal lähenes päeva jooksul Skandinaaviast antitsüklon.
Ilmamuutus toimus öösel ja jätkus veel päevalgi: tsükloni tagalas pilvisus tihenes seoses külma frondi saabumisega; kohati, peamiselt öösel Põhja-Eestis, esines kergeid sajuhooge, kuid kuiva õhumassi tõttu mõõdetavaid sademeid see ilmamuutus praktiliselt mitte kuskil kaasa ei toonud.
Päeval nihkus hõrenev pilvevöönd kagusse, hajudes õhtuks pea täielikult. Järele jäi siiski üsna palju kiud- ja kiudkihtpilvi, näha võis halosid. Frondi ees soojas õhumassis tekkis kohati Ida-Baltikumis äikeseid, vt http://www.puuppa.org/~pnuu/salama/arkisto.php?pvm=20160511.
Kuigi öö oli soe, jäi jahedas ja kuivas õhumassis õhutemperatuur päevalgi enamasti alla 20 °C (12...17 °C, ennelõunal ja keskpäeval oli Lõuna-Eestis ka kohati üle 20 °C).
Antitsüklon liigub üle Eesti Venemaale. Öö tuleb külm (miinuskraade võib olla ka õhus), päev tuleb ilmselt veel alla 20-kraadise soojaga. Lõunatsükloni soe ja niiske õhumass laotub 13. ja 14. mail Eesti kohale. Seekord näivad tugevamad sajud ja suurem äikesevõimalus jäävat Lääne-Eestisse, eriti Pärnumaale.
Äikeseootuses kasutatakse ilma prognoosimisel meetodeid, mida tänapäevases tehnoloogilises ühiskonnas võib pidada väga ebakonventsionaalseteks. Ühel tuttaval (nimetagem teda lihtsalt Kadiks) on selline prognostiline meetod: ilmaportaalid ei näita,  aga mul on täpselt selline tunne, ajab higistama jne. ma tunnen just täna täitsa äikeseelset tunnet. ma alati sellega suht tundlik, tulevad kindlad sümtomid, hakkan higistama ja õhku pole jne. Tõenäoliselt tunnetas Kadi käimasolevat ilmamuutust, mis seisnes ilmaelementide olulises muutumises – see võib tundlikes indiviidides esile kutsuda mitmeid psühhosomaatilisi sümptoome (äärmuslikel juhtudel üle keha vappumine ja profuusne higistamine), mitte ei tunnetata ette 13. või 14. mai äikest. See ilmamuutus põhjustas mõnel pool Baltikumis äikest, millest ka tõetera. Esitati isegi ettepanekuid: sünoptikud teevad oma prognoosid ära ja siis lisaks uurivad, kas Kadi higistab ja siis panevad selle võrra täpsema ennustuse kokku. 

Prognoos 13. mai ja 14. mai  äikese kohta püsib (arutelud sünoptikutega kinnitavad seda, nt: "Äikese t.n. nagu oleks reede-laupäeva pärastlõunal Pärnumaal, eks sa ise ka näed wetterzentrale mudelist, seal tuleb soe õhk peale. Enne reedet ei saa aga kindlalt väita, kuidas see merelt saabuv tsüklon ennast üleval peab").  

10. mail oli Eesti kohal kõrgrõhkkond. Soome kohal tekkis tsüklon. Ilm oli päikeseline, ainult lõunapiiri lähedal oli rohkem pilverünki, kuid sademeid polnud. Sooja oli 21...25 °C – tõenäoliselt jääb nädala kõige soojemaks päevaks, kuid ka lõunatsükloniga on oodata väga sooja, ent niisket õhumassi.
Tsüklon liigub Loode-Venemaale ja selle järel saabub jaheda ja kuiva õhumassi antitsüklon. 11. ja 12. mai päev võib olla päikeselise ja vaikse ilmaga suviselt soe, aga ööd ja ilmselt ka rannikualad on kõledad (päevalgi alla 15 °C).
Antitsüklon tormab Venemaale, mistõttu asemele tuleb lõunatsüklon. Selle mõjul hakkab 13. mail väga sooja ja niisket õhku Eestisse kanduma. Seetõttu suureneb hoovihmade ja äikese võimalus, ilm on suviselt soe.

13. mail on äikesevõimalus nädala suurim (Lääne-Eestis, eriti Pärnumaal). Tõenäosus on 57 % (http://www.weatheronline.co.uk/weather/maps/forecastmaps?LANG=en&UP=1&R=0&MORE=1&REGION=0004&DAY=3&MAPS=over&CONT=euro&LAND=ED&TOFD=tag).

Ain Vindi. Kuna viimasel ajal pilvi vähe,siis pakun kosutuseks tänaseid kihtpilvi Emajõe kohalt. 09.05.2016 05:31

9. mail oli Eesti kohal antitsüklon. Seetõttu püsis ilm selge. Väga kuivas õhus oli kohati öökülma, aga päeval oli sooja enamasti 20...25 °C, rannikualadel jäi enamasti madalamaks.
Juba nädal, kohati kauemgi, on ilm püsinud sademeteta ja isegi üsna selge – tekkinud on märkimisväärne meteoroloogiline põud (hüdroloogilist põuda veel pole). Sarnane olukord jätkub, sest õhumass püsib väga kuiv. Alles 13. mail hakkab ilma määrama lõunatsüklon ja siis suureneb nii saju- kui äikesevõimalus (selleks peab Eestisse ulatuma vähemalt 10-kraadine kastepunkt).

Euroopa mudel näitab äikeseks soodsaid tingimusi eeskätt 14. mail (http://www.wetterzentrale.de/topkarten/fsecmeur.html).

Tuleb soe ja päikeseline nädal. Nädala lõpus suureneb lõunatsüklonite mõju: kuumas niiskes õhumassis on oodata sademeid ja äikest. Põhjalik ilmateade: http://www.ilmateenistus.ee/wp-content/themes/emhi2013/data/raadio/ilm_2016-05-08_10_puhas.mp3.

Nädala alguses on Eesti kohal nõrgenev antitsüklon. Õhumass on selles päev-päevalt soojenenud, nii et kohati võib õhutemperatuur tõusta 25 °C-ni, ent väga kuivas õhus püsib öökülmaoht. Ka rannikulähedane vesi on jõudsalt soojenenud, vt http://www.ilmateenistus.ee/meri/vaatlusandmed/kogu-rannik/kaart/, nii et õhutemperatuur võib sealgi olla 15...20 °C, öösiti aga 10 °C lähedal.

11. mail olukord muutub: antitsükloni asemele tuleb põhjatsüklon, mis liigub üle Soome Loode-Venemaale ja see viib endaga sooja õhumassi. Kuna õhumass on väga kuiv, siis jääb sademete tõenäosus alla 50%, ent pilvisuse tihenemist ja kohatist vihma välistada ei saa. Õhutemperatuur võib parimal juhul tõusta 20 °C-ni (Pärnumaal, Saaremaa sisealadel).

Nädala lõpuks liigub Vahemerelt lõunatsüklon Läänemere kohale ja jõuab Põhjamerele. Selle idaservas saabub kuum ja niiske õhumass, kus sademete ja äikese tõenäosus on suur, kohati ilmselt üle 90%. Õhutemperatuur võib selgema ilmaga tõusta 26 °C-ni.

Äike 13. mail 2010 Lagujast idas. Tarmo Tanilsoo foto