Novembri teine pool meenutab juba eeltalve

Kommentaariumi link

Oleme õnnelikud ja uhked, sest tänavuse teadusajakirjanike sõbra tiitli pälvis meie oma kolleeg - ilma-ja kliimateadlane Ain Kallis!
“Olgu teemaks äike, maru või joonpilved, Kallis on alati aldis põnevaid ilmanähtusi oma muhedal moel ja arvukate näidete toel publikule selgitama,” ütles auhinnažürii esimees Priit Ennet.
 Kallise sulest on ilmunud ligi kuussada populaarteaduslikku artiklit. Möödunud aastal ilmus Kallisel koos Andres Tarandi ja Jaak Jaagusega põhjalik teadusmonograafia “Eesti kliima minevikus ja tänapäeval”. Sel aastal sai kaante vahele “Kodune ilmaraamat”, kus ka kõige keerulisemad asjad on saanud lihtsad ja arusaadavad seletused.
 Loe rohkem: http://www.ilmateenistus.ee/2014/11/teadusajakirjanduse-sober-on-ain-kallis/

24. novembril tuule tugevnemise tõttu udu kadus ja ilm selgines, nii et näha võis huvitavaid joonpilvi, kuid õhutemperatuur püsis miinuspoolel ja lume sulamine peatus.
Skandinaaviast läheneva osatsükloni tõttu tuul tugevneb, aga sademete jõudmine on kahtlane: võib-olla jõuab midagi vaid saartele või Lääne-Eestisse. Osatsükloni suundumine kirdesse ja kadumine on seotud Venemaa antitsükloniga, mille mõju tugevneb. Sellega seoses tuul nõrgeneb ja ilm külmeneb uuesti.
Seoses bioklimatoloogiaga meenub aimede külmale vastupidamisvõime, mis kujuneb välja sügisel ja talve algul (lisaks pärilikele omadustele). Talvekindluse kujunemine on kahefaasiline ja sõltub paljugi ilmastikust. Praegu peaks tegu olema juba 2. faasiga, milleks soodsaim on vähene lumi (kui üldse) ja õhutemperatuur -2...-5°C, mille jätkumist võib Venemaa antitsükloniga oodata.

Ilus taevas Teemeistri kohal 24.11.2014. Kristjan Kalda fotod

23. november jätkus nõrga tuulega ja uduselt, kuid saartel ilm selgines. 24. novembril jõuab läänest osatsüklon lähemale ja tuul tugevneb. Sademeid on ilmselt kõige rohkem 25. novembril, aga kas igal pool ja kui palju, on teadmata, sest antitsükloni tõttu ei pruugi see lohk või osatsüklon kuigi kaugele itta pääseda. Ilm soojeneb pisut.

Udu Simunas 22.11.2014. Kairo Kiitsaku foto

22. november möödus uduselt ja vaikselt, oli nõrk sula. Praktiliselt tuuletu ja udune ilm püsib veel paar päeva. Alles 24. novembril on oodata lohu saabumist, mis toob nii sademeid, tuult kui soojema õhumassi. Pikemalt: http://aikesehuvilised.ee/kas-sadanud-lumi-jaab-detsembrini-maha/

Kihtpilved Teemeistris

Lumine ja udune Vana-Võidu. Kristjan Kalda foto

Udune Pangodi (22.11.2014 kl 18.34). Eero Hermanni foto. Avaldatud autorite loal

Jäide, kiilasjää, jäävihm
Kõnekeeles öeldakse väga sageli, et sajab jäidet, kuid see pole õige. Facebookis vihjati sellele, miks selline sõnakasutus võib levinud olla: ilmateates räägitakse ja hoiatatakse ikka jäite ja kiilasjää, mitte aga jäävihma või jäätuva vihma eest. Võib olla peaks ilmateates ikkagi rääkima ka jäidet ja kiilasjääd tekitavatest sademetest?
Mõisted:
* Jäide on jääkiht, mis tekib esemetele allajahtunud vedelate sademete jäätumise tagajärjel. Jäide tekib ka siis kui vihma-, uduvihma- või udupiisad puutuvad kokku külmunud pindadega, mille temperatuur on 0°C või madalam. Jäitekiht võib olla tuhm või klaasjalt läbipaistev ja see tekib esemete tuulepoolsele küljele. Mõnikord on jääkihi paksus mitu sentimeetrit, kutsudes esile mitmesuguseid kahjustusi nagu puuokste murdumine, elektri- ja sideliinide katkemine, postide purunemine jne.
 * Kiilasjää on jääkiht maapinnal. See tekib samuti vedelate sademete – vihma, uduvihma, tihedate udupiiskade, märja lume, aga ka veekihi jäätumisel maapinnal. Kiilasjää hulka kuulub ka lumekiht, mis on tihenenud ja libedaks muutunud autotranspordi liikumise tulemusel. Kiilasjää, erinevalt jäitest, esineb ainult maapinnal, kõige sagedamini teedel.
 * Jäävihm on sademed, mis kujutavad peenikesi tugevaid läbipaistvaid jääteri diameetriga 1-3 mm, seega on osaliselt jäätunud (!). Kui piiskade külmumine on võrdlemisi nõrk, võib piiskade keskele jääda külmumata vett. Maapinnale kukkudes võib selline terake katki minna ja järele jätta kaks poolikut koorikut. Tegu on laussademetega, mida sajab kihtsajupilvedest, harvem kõrgkihtpilvedest. Jäävihm tekitab jäidet ja kiilasjääd. Jäävihma sajab iseloomuliku sahinaga: https://www.youtube.com/watch?v=W2T8apX55PA&list=UUSZ290YULwKIA41194YRJpw
* Jäätuv (udu)vihm on vedelad sademed, mis ei ole jäätunud, aga mille temperatuur on alla 0°C. Mingi pinnaga kokkupuutudes jäätub otsekohe.
 * Jäälörts on sademed, mis tekivad siis, kui lumi ei jõua plusskraadidega õhukihis täielikult sulada, vaid niiskub või sulab osaliselt, st tekib lörts, kuid miinuskraadidega õhukihti sattudes see lörts jäätub uuesti. Seega võib meenutada nt jääkruupe.
 Veel infot: http://lepo.it.da.ut.ee/~cbarcus/nimbostratus.htm
* Kui tegu on tugeva inversiooniga, nii et maapinnal on miinuskraadid, aga 1-2 km kõrgusel plusskraadid, siis võib sadada jäävihma, jäätuvat ehk allajahtunud (udu)vihma, jäälörtsi. Nii oli 21. novembril umbes ühe kilomeetri kõrgusel õhutemperatuur kuni +4°C, aga maapinna lähedal -2...-7°C. Kõrgemal tekkinud lumi sulas selles soojas õhukihis vihmaks või lörtsiks ja hakkas maapinna lähedal miinuskraadide juures jäätuma. Nii tekkiski jäävihm või jäälörts. Jäävihm omakorda tekitab jäidet ja kiilasjääd esemetele ja maapinnale.
 Foto on jäide, mis tekkis jäätuva ehk allajahtunud vihma tõttu 2.02.2014 Tallinnas:

21. novembril hakkas paljudes kohtades sadama jäävihma, mis läks enamasti üle lumeks, märjaks lumeks või lörtsiks, aga mitte kõikjal – näiteks Tartus jäigi vihmaks, kohati sadas jäälörtsi või ajuti kõike läbisegi. Jäävihm tekitas jäidet ja kiilasjääd. See on lõunatsüklonitega üsna tavaline. Rohkem jäävihma kohta: http://lepo.it.da.ut.ee/~cbarcus/nimbostratus.htm. NB! Jäidet ei saja, sajab ikka jäävihma, jäälörtsi vms.

Lõunatsüklonitega on jäävihm ja jäälörts nende tagajärjel tekkiva jäite ja kiilasjääga üsna tüüpiline olukord, seega üks lõunatsüklonite ohte. Sondeeringu andmetest on näha vägev inversioon, mis vastutab jäävihma, jäite, kiilasjää tekkimise eest (andmetabel).

Väike valik pilte:

Esimene lumi Vana-Võidus. Kristjan Kalda fotod

Kiilasjää teel ja jäide rohulehtedel, Tartumaal Alatskivil 21. novembril 2014. Einar Laretei fotod

Jäävihm ja jäide Pangodis. Eero Hermanni fotod

Jäävihm Jõgeval ja jäälörts koos lörtsiga Simunas. Kairo Kiitsaku fotod, rohkem: http://loodusvaatleja.blogspot.com/2014/11/jahedamad-ilmad-ja-kas-on-ka-lund-oodata.html.

Laagris läks lühiajaline jäävihm üle kuivaks lumeks ja üsna tugev lumesadu kestis mitu tundi.

Tartus üksnes jäävihm, jäätuv vihm ja vihm, ei mingit lund. Marek Karmi foto. Avaldatud autorite loal

20. novembri öösel selgines ilm uuesti, kohati tekkis udu ja härmatis. Päev möödus vaikselt, kuid alates Edela-Eestist hakkas pilvisus tihenema, sest suurenes Musta mere ääres oleva lõunatsükloni mõju. Õhtul jõudsid saartele ja Liivi lahele sademed, mis esialgu aluspinnani ei jõudnud, sest kuivas õhus jõudsid aurustuda.
Ilmateenistuse uudis lume kohta: http://www.ilmateenistus.ee/2014/11/lumi-tulekul/, AccuWeather: http://www.accuweather.com/en/weather-news/first-snow-of-season-for-parts/37571889.
Pärast lumesadu võib ilm soojeneda ja sulale minna, sest õhumass on ikkagi soojapoolne. Selle nädalaga alanud eeltalv jätkub.

20. novembril püsis härmatis Tartus keskpäevani.

19. novembril püsis suures osas Eestis taevas selge ja õhutemperatuur miinuspoolel. Saartel ja Liivi lahel oli pilves ja seetõttu ka soojem. Sisemaal ja Soome lahe ümbruses paistab valdavalt selge ilm püsivat (öösel liikus kagust loodesse pilvemass), lõunapiiril ja Lääne-Eestis võib päris pilves olla, kuid sademeid pole.
Antitsüklon paistab nõrgenevat ja see suurendab tõenäosust, et järgmise 7 päeva jooksul tuleb mingisuguseid sademeid. Siit on näha Läti Ilmateenistuse prognoos 26. novembriks (mida sinisem, seda rohkem lund): http://meteo.lv/jaunumi/prognoze/nedelas-nogale-daudzviet-latvija-veidosies-bieza-sniega-sega-?id=865&cid=105.

18.11.2014.Nõmmisel kell 12:15. Terve päev oli selline. Raina Rehe foto (avaldatud autori loal)

15.-18. novembril ilm selgines ja mõnel pool oli päev päikeseline. Kohati püsis nii hall kui miinuskraadid ööpäev läbi; Loode-Eestis tekkis 17.11. puudel härmatist, mis maha langedes tekitas mõnedel inimestel illusiooni lumesajust. 

Üha rohkem aega on õhutemperatuur miinuspoolel ja juba näib, et algamas on eeltalv. Viimane on määratletud nii: eeltalv algab koos esimese ajutise lumikatte moodustumisega ja esimeste külmailmadega. Ööpäeva keskmine temperatuur langeb eeltalve saabudes tavaliselt alla nulli. Algab ebamäärane periood, kui soojemad (sula)ilmad ja külmad lumised ilmad vahelduvad.

Ülekaalus püsib antitsüklonaalne ilm, kuid sellesse satub ka niiskust ja madalrõhulohke, mistõttu mõnel päeval on lume- ja lörtsisadu võimalik (tõenäosus jääb üsna 50% lähedale). Seega on ebamäärane periood küll ees ootamas. 

15.11.2014 Haapsalus. Kaarel Virroja foto

Vaade 16.11.2014 Tallinna Teletornist

Kas sooja hilissügise võidukäik?

Kommentaariumi link

Kaupo Mändla kaitses edukalt doktoritöö lõunatsüklonite teemal. Kaupo Mända (lõuna)tsüklonitest saates "Labor": http://vikerraadio.err.ee/helid?main_id=2402831

17. novembril on ilm pilvisem, selgem vaid Kirde-Eestis, kus õhutemperatuur võib ööpäevaringselt püsida miinuspoolel.
Venemaale liikunud antitsüklonil on blokeeringu tunnuseid, sest on püsinud juba mitu päeva ja lagunemise märke veel ei ole. See antitsüklon tuleb tagasi Eesti kohale, mistõttu kuiv ja vaikne ilm püsib.
Praegu võib juba märgata eeltalve alguse märke, sest järjest sageneb miinuskraadidega aja hulk, kohati võib õhutemperatuur olla alla 0°C ööpäevaringselt. Selles osas pole muutusi eeloleva nädala jooksul oodata. Antitsüklonaalse ilma tõttu sademeid ei ole.

16. novembril võis päikest näha paljudes kohtades, kohati oli ilm täiesti päikeseline. Antitsükloni lääneservas puhus nõrk või mõõdukas kagutuul, seega igati nauditav ilm õuesolemiseks, eriti hilissügise kohta.
Kuna paariks päevaks on edelapoolse tsükloni mõju tugevam, siis on ka tuul tugevam, eriti merel. Seejärel tuleb antitsüklon Eesti kohale ja tuul võib kaduda. Vaatamata selginenud ilmale on ikkagi udude ja inversioonipilvisuse tõenäosus suur. Kui on selge, võib õhutemperatuur ööpäevaringselt püsida miinuspoolel.

15. novembril ilm pisut selgines, eriti Lääne-Eestis. Õhutemperatuur püsis plusspoolel.
Antitsüklonaalne ilm paistab jäävat veel mõneks ajaks püsima. Kuna sooja õhu advektsiooni praktiliselt pole, siis on jahtumine ülekaalus ja õhutemperatuur aegamööda langeb. Nii võib nädala jooksul tulla mitu külmapäevagi, st õhutemperatuur on ööpäevaringselt miinuspoolel.

14. novembril püsis ilm suuremate muutusteta: pilves, sombune ja Ida-Eestis udune.
Antitsüklon liigub tasapisi Venemaale, kuid selle mõju püsib veel mitu päeva. Uuel nädalal on jätkuvalt oodata külmemat ilma, aga tõenäoliselt mitte sademeid, seega talvist ilma veel silmapiiril ei paista. Vaiksete ilmadega püsib ka inversioonipilvisus.

Udu 14.11.2014 Jõgeval pisut enne kella 15. Kairo Kiitsaku foto

13. novembril jätkus pilves ja vaikne ilm. Õhutemperatuur oli pisut madalam, kuid kindlalt plusskraadides.
Antitsüklon liigub üle Soome kagusse. Selle lõunaservas jätkub hilissügisene ilm, kuid õhutemperatuur langeb. Arvatavasti hakkab antitsükloni eemaldumisel ka tuul tugevnema.

12. november oli vaikne ja uduse hommikuga. Udu päeva jooksul enamasti hajus, kuid ilm jäi ikka pilviseks.
Eesti jäi Lõuna-Venemaale jõudnud sooja antitsükloni ja Grööni merelt Skandinaaviasse ulatuva külma antitsükloni vahele. Tasapisi liigub see külm antitsüklon kagu poole ja seetõttu läheb ilm külmemaks. Esialgu peaks ilm pilves, sombune ja vaikne püsima, aga hiljem, kui antitsüklon jõuab Venemaale, tugevneb tuul. Ühtlasi avaneb taas tee soojale õhumassile ja õhutemperatuur tõuseb jälle.
Kui see on väljakujunenud tsirkulatsiooni tsükkel või käik, siis peaks novembri teises pooles Grööni või Norra merelt kagusse liikuma järjekordne antitsüklon, mille mõjul võib esialgu ilm külmeneda, aga seejärel soojeneb uuesti. Praeguseks on juba päris kindel, et talvist ilm pole lähiajal oodata.

Udu Jõgeval 11.11.2014 õhtul. Kairo Kiitsaku foto

11. november möödus antitsükloni lääneservas sombuselt ja väga soojalt (5...10°C), sest soojapuhur Vahemerelt on keeratud maksimaalse režiimi peale ja saab nautida importsoojust.
Mudelites veel paar päeva tagasi olnud üsna karm stsenaarium on asendunud märksa leebemaga. See tähendab, et üle Eesti küll liigub antitsüklon, kuid arktiline õhumass otse Läänemere äärde ei pääse, vaid tunda saab üksnes selle mõjutusi: 10-kraadine soojus asendub nädala lõpuks 0 °C lähedase õhuga, vähemalt kohati on tõenäolised ka miinuskraadid.  Seega olukord sarnaneb nädala eest olnuga.
Kuna valitsema peaks üsna tugev inversioon, siis selginemiseks ei ole kuigi suuri võimalusi, vaid ikka püsib pigem pilves ja sombune ilm.
Näib, et kinnistunud on tsirkulatsiooni režiim, kus antitsüklonid liiguvad Grööni merelt või Skandinaavialt üle Läänemere ja Eesti kagusse. See võib tuua küll lühiajalisi külmenemisi, aga kaugeltki mitte talvist ilma. Kui antitsüklon jõuab Venemaale, siis on keeratakse soojapuhur taas maksimumi ja ilm soojeneb.

Novembrikuine kuumalaine paneb skaala proovile (http://laguja.meteo.net.ee/obs/).

Sügis on olnud sarnaselt eelmise aastaga soe või väga soe, mille vahele on mahtunud paar külmemat perioodi ja näpuotsaga lörtsi-lundki siin-seal. Talvest siiski märke justkui ei ole, vaid kestab juba mõnda aega hilissügis.

Paistab siiski, et ilm läheb nii või naa külmemaks. Vahepeal arvutati antitsükloni servas isegi arktilise õhumassi otsene sissetung, kuid nüüd enam nii külma stsenaariumit ei ole. Sellegi poolest on nädala lõpu poole miinuskraade oodata. Kuna külmenemine on seotud antitsükloniga, siis lumikatte teke pole kuigi tõenäoline. Juba on jõutud tähele panna, et tekkida võib massiivne inversioon, kus maapinna lähedal on miinuskraadid, aga paari km kõrgusel plusskraadid.

Pika jutuga ununes, et 10. novembri öö jooksul liikus selge taevaga ala lõunast põhja ja ennelõunaks läks taas pilve, sest antitsükloni lääneserva mööda läheneb lõunast soe front. 

November jätkub soojalt ja sombuselt

Kommentaariumi link

Äikesehuviliste kokkutulek toimus 8. nov kl 14-18 edukalt ilm.ee kontoris. Kohale jõudis 12 inimest, mis on täiesti arvestatav hulk. Eriline tänu osalejatele ja toetajatele!
Kokkutuleku slaide näeb: https://www.dropbox.com/s/qhw11s9rpkkuby7/%C3%84ike%20ja%20%C3%A4ikesejahtimine%20Eestis.ppt?dl=0&force_no_progressive=1.
Keda huvitab, siis siit saab valgusele reageeriva trigeri http://rienquepourlesyeux.free.fr/Detecteur%20de%20foudre/Lightning%20detector.htm ja siit raadiovariandi http://hardpan.com/diy-pentax-ir-lightning-trigger-version-3/.

9. novembril ilm selgines alates Lõuna-Eestist. Tuul oli valdavalt nõrk. Ilm läks soojemaks (5...10°C), sest antitsükloni lääneosas avanes tee soojemale õhumassile.
Antitsüklon liigub Lõuna-Venemaa poole ja kohale saab jõuda üha soojem õhumass. Ilm võib sisemaal isegi selge olla, sest õhumass on kuiv, aga mere lähedal, kus on niiskem, püsib ilmselt kogu aeg pilves.
Mingisugust arktilise õhumassi sissetungi on arvutatud nädala pärast, aga on vähetõenäoline, et see tooks talvise ilma või isegi lumesaju, sest on seotud antitsükloniga. Nagu senimaani, pole sellegi puhul veel varianti, et see võiks kauemaks püsima jääda. Seega, isegi kui tuleb -10...-15°C, siis on seda ilmselt lühikest aega ja lumeta (või sajab lund vähe ja üksikutes kohtades). Kuna see veel üsna kauge tulevik, siis hetkel võiks sellisesse võimalusse ettevaatlikult suhtuda.
Edasine oleneb tsirkulatsioonist. Kui jääb püsima rõhkkondade loodest kagusse liikumine, võib kuu teine pool väga järskude muutustega olla: sulailmad vahelduvad krõbedate perioodidega. Aga kui püsib ikka läänepoolse tsükloni ja idapoolse antitsükloni vastasseis, siis jätkub soe ja niiske ilm.

8. novembril möödus pilviselt ja peamiselt sademeteta. Eesti jäi kahe tsükloni vahele kõrgrõhuvööndisse, kus ilm on rahulik. Homseks jõuab see Eestist ida poole ja tee avaneb taas soojemale ja niiskema õhule.

7. novembril jätkus pilves ja sombune ilm, kohati sadas vihma ja oli udu. Tsükloni keskme lähedal oli tuul nõrk.
Ilm jätkub soojalt ja sombuselt: aeg-ajalt sajab vihma, õhutemperatuur on 0°C, tuul nõrk või mõõdukas, mistõttu udu võib sagedane olla. Selle põhjuseks on Lõuna-Venemaal tugevnev antitsüklon, mille lääneservas tuleb Vahemerelt sooja.

Pilves selgimistega ilm Tartus. Kristjan Kalda foto (avaldatud autori loal)

6. novembril oli pilves ja kohati udune ilm, saartel ja Põhja-Eestis, õhtul ka lõuna pool sadas vihma. Õhutemperatuur oli novembri kohta jätkuvalt kõrge (kuni 9°C).
Eesti kohale liigub tsüklon, mis toob vihma; keskme läheduses on tuul nõrk või mõõdukas. Kuivemaks muutub ilm alates 8. või 9. novembrist. Ilmakaartidel pole talvest veel mingit märki.

Novembriudu Tõrva lähedal

5. novembri öö hakuks tugevnes tuul oluliselt, kuid siiski mitte päris tormini (maksimumpuhangud 19 m/s). Selle põhjuseks oli Edela-Soomes süvenenud (osa)tsüklon, mille keskme ümbruses oli suur õhurõhugradient:

Mida see kaasa tõi, vt allpool (DWD)!

Päev möödus pilviselt, kuid märksa rahulikumalt. Polaarfront lookleb üle Eesti, Läänemere ja Rootsi (sinna lubati isegi lumetormi). Eesti jäi polaarfrondi rahulikumale ja soojemale poolele, kus sooja ikka kuni 10 kraadi. Päeva jooksul hakkas alates saartest ja Põhja-Eestist vihma sadama.

Polaarfront on pilvemassi järgi hästi jälgitav (http://sat24.com/en/scan?ir=false).

Kuna paistab, et polaarfront jääb mõneks päevaks Eesti kohale või väga lähedale, siis tulevad vihmased päevad. Külm õhumass jääb siiski põhja poole, nii et lörtsi ega lund pole oodata. Siiski saabuv tsüklon võib tuua üsna tuulise ilma.
Praegune tormine periood tõenäoliselt nõrgeneb või kaob mõne aja pärast, nii et varsti võivad ees oodata vaiksed, udused ja soojad novembripäevad.

4. november jätkus väga soojalt (sooja 9...13°C). Pilvisus oli tihedam saartel ja Põhja-Eestis, kus sadas vihma. Lõuna pool oli sademeteta ja Eesti lõunapiiril isegi päikeseline ilm.
Suure sooja toonud madalrõhuvöönd nihkub ida ja kirde poole, mistõttu praegune asendub jahedama õhumassiga, nii et õhutemperatuur järgmistel päevadel ilmselt üle 10°C ei ulatu, aga siiski valitsevad kindlalt plusskraadid; rohkem sajab vihma ilmselt 7. novembril, kui ilmselt Eesti kohale satub aktiivne osatsüklon.
Talvisema ilma osas uudiseid pole (Eestis!) – sügis näib jätkuvat pikemat aega.

Vaasa kohale sattus oklusioonipunkt ja seal marutas lund nii mis kole, samas kui pisut maad lõuna pool oli sooja 10 kraadi ja enamgi, lisaks vihm (http://www.ilmailusaa.fi/#id=swc#map=scandinavia#level=SWC).

Üsna tugev lumesadu 4. nov õhtul Vaasas. Hommikuks lubatakse kuni 20 cm lund: http://yle.fi/saa/lumipyrya_pohjois-pohjanmaalle_ja_kainuuseen/7016561.

Diana Lahti foto (avaldatud autori loal)

Aktiivsed ja ulatuslikud läänetsüklonid jätkavad sooja ja niiske õhumassi transportimist Põhja-Euroopasse. Ehkki paistab, et tsirkulatsioon pöördub peatselt meridionaalsemaks, ei tule Vahemereltki muud kui ikka sooja. Seetõttu väga tõenäoliselt niipea talve pole veel oodata, vaid november jätkub väga soojalt ja enamasti pilviselt-sombuselt. Sademed tulevad ikka vihmana.

Kuigi nädala lõpuks on arvutatud Skandinaaviasse antitsükloni teke, mis võiks tähendada ilma külmenemist, tooks see talvisema ilma vaid siis, kui kujuneks välja antitsüklonaalne blokeering. Siiski on arvutatud antitsükloni liikumine itta ja tee soojale-niiske õhumassile on seejärel taas avatud.

Ilmakaardil on näha, et Läänemere regioon jääb tsüklonite lõuna- või idaserva. Seal on tee avatud soojale ja niiske õhumassile, mis tähendab, et talvine ilm lükkub edasi (DWD).

Sügis süveneb

Kommentaariumi link

Äikesehuviliste kokkutulek 8. novembril algusega kl 14 ilm.ee kontoris. Nüüdseks on paigas ka kava: http://aikesehuvilised.ee/aikesehuviliste-kokkutulek
2014. aasta pilvejahile saab fotosid saata veel täna, homme ja ülehomme, sest 1. november on viimane päev! http://www.ilm.ee/?512706

1. novembri öö jäi üsna pilviseks ja kohati sadas pisut vihma, kuid õhutemperatuur langes siiski kohati alla 0°C. Päev oli sarnane ja mõne kraadi võrra soojem.
Öö jooksul jõuab kohale soe front niiskema ja tunduvalt soojema õhumassiga. Arvatavasti kaasneb õhumassivahetusega vihm. Samuti tugevneb tuul. Sombune ja väga soe ilm (isegi üle 10°C) jääb mitmeks päevaks püsima.

31. oktoobri öösel oli paljudes kohtades udu, mis hommikul kadus, ja selgineva ilma tõttu langes kohati õhutemperatuur alla 0°C. Päev oli praeguse aja kohta väga soe (5...9°C).
Õhtu jooksul on oodata Skandinaaviast saabuva antitsükloni mõjul kihtrünkpilvede kadumist ja seetõttu on põhjust oodata taas öökülma ja tõenäoliselt ka udu, sest tuul nõrgeneb.
November algab soojeneva ja sajusemaks muutuva ilmaga: kui homme võib veel üsna päikeseline ja vaikne ilm olla, siis 2. novembril peaks pilvisus tihenema ja õhutemperatuur tõusma. Kuni 5. novembrini on ilmselt tuuline, sombune ja väga soe (sooja üle 10°C kraadi).
Talve saabumist pole veel niipea näha, arvestades praeguse tsirkulatsiooni iseloomu.

30. oktoobri öösel liikus üle Eesti külm front, mille järel saabus külmem, kuid niiskem õhumass. Seetõttu päev enam nii soe polnud, paljudes kohtades oli pilves ja udune.
Paar päeva on küll jahedamad ja öösel võib ka miinuskraade olla, kuid uus läänetsüklon toob varsti kohale jälle väga sooja õhumass, nii et õhutemperatuur võib novembri alguses tõusta taas üle 10°C. Vihma ilmselt tuleb, aga suuri sadusid pole veel ette näha.

30. oktoobril Laagris. Kirisika Pärna fotod (avaldatud autori loal)

Pisut selgituseks. Pärast hoovihmu päikese vastassuunda ilmuv värviline kaar on üldtuntud. Küllap on see üks ilusamaid optilisi nähtusi, mida seostatakse peamiselt suvega. Vähem teatakse seda, et peale hariliku vikerkaare on veel kaks vormi: udukaar ja pilvekaar. /---/

Peale hariliku vikerkaare on veel kaks vormi: udukaar ja pilvekaar. Nende tekkeks on vaja väga väikesi, alla 0,1-millimeetrise diameetriga veepiisku ehk udu või pilvi. Piiskade väiksuse tõttu on tähtis valguse lainelisus. Kiired hajuvad ja difrageeruvad (difraktsioon on lainete paindumine tõkete taha) kõigis suundades, kuid kõige enam kontsentriliste rõngastena. 

Need nähtused tekivad samamoodi kui tavaline vikerkaar: valgus peegeldub veetilga seest ja tekitab suure rõnga valgusallikast vastassuunas. Peamine erinevus seisneb selles, et hariliku vikerkaare puhul võib vihmapiiskade korral jälgida selgeid „geomeetrilise optika” trajektoore ehk valguskiirte teekondi, kuid uduvikerkaar tekib palju väiksemate tilgakeste puhul, mis difrageerivad valgust, põhjustades laia ja kahvatu kaare. Värvi enamasti pole, sest eri lainepikkusega valguskiired kattuvad suuresti. Harva võib siiski näha ühes servas punakat või sinakat varjundit. Üsna tüüpilised on lisakaared, mille põhjustab interferents.
Udukaar on võrdlemisi tavaline nähtus. Selleks peab olema läbipaistva taevaga udu, et päikese otsekiirgus paistaks vaatlejani (vikerkaarte tekkeks on vaja otsekiirgust). Sel juhul võib näha laia valget kaart, sageli lisakaartega. Kõige sagedamini õnnestub udukaari pildistada hommikuses rabas, kus hõredad ja madalad (selge taevaga) udud on tavaliselt. Udukaar ilmub üldjuhul enne udu hajumist, sest siis pääseb päikese otsekiirgus hõrenenud udust läbi. Öisel ajal saab udukaari tekitada autotuledega.
Udukaarest hoopis harvem saame näha pilvekaart. Seda tekitavad samuti väikesed piisad, ühtlasi on tegu laia valkja kaarega, millel tihti on võimalik näha lisakaari. Ent sellegipoolest on pilvekaared äärmiselt haruldased. Mulle teadaolevalt on Eestis õnnestunud seda pildistada kunstnik Hermes Sarapuul, kes on kirjutanud nõnda: „Pilvevikerkaar, samasugune valge nagu uduvikerkaargi. 27. jaanuar, 2011, Tallinn. On huvitav, miks nähtus on nii haruldane, kuigi piisapilvi on peaaegu alati taevas. Sama nimega, ent teisi nähtusi leiab internetist palju, õige pilvevikerkaare fotot olen seni leidnud vaid veel ühe!“ (Hermes Sarapuu, vt www.hot.ee/her/taevas.html).

Avaldatud 2014. a Eesti Looduse augustinumbris

29. oktoobri öösel selgines ilm kõikjal, sest saabunud õhumass on väga kuiv (kastepunkt merest kaugemal isegi kuni -10°C=. Päev jätkus esialgu päikeseliselt ja ebatavaliselt soojana (10...14°C, Pärnu-Saugas vähem, sest tuul Pärnu lahelt). Tsüklonis soojas sektoris tekkis enne külma fronti massiliselt joonpilvi (fotod hiljem).
Õhtul alates Lääne-Eestist pilvisus tiheneb, mis on märgiks külmast frondist. Tuleb pisut vihmagi.
Muljeid soojast: S.-E. Enno 27.10. ilmast: Londonis oli täna 19 kraadi ja pilvitu. Päris sürr oli kella 15-16 ajal väljas käia. Päike juba päris madalal, aga väga soojalt paistis. Eestis polegi nagu sellist kombinatsiooni, et 19 kraadi sooja, aga Päike loojub juba 16:30 ajal.
R. Rehe 29.10. ilmast: Tänane ilm oli lausa super mõnus. Sellised ilmad võiksid veel kesta.
U. Pai Oli väga mõnus ilm, mis tegi tuju heaks! Aga hämardus vara. Pidin kella 16.15 paiku akendele kardinad ette tõmbama ja töötamiseks elektrivalgust tarvitama hakkama.

Väga madal kastepunkt palavas õhumassis tähendab selget ilma (http://laguja.meteo.net.ee/obs/).

29.10.2014 oli halb päev vandenõuteoreetikutele. Võib olla nii ei kirjutaks ega tookski seda asjaolu eraldi välja, aga teen seda juhtumi pärast, mis minuga aset leidis. Istusin pärastlõunal Tartus Kaubamaja kolmandal korrusel ja nautisin lõunat, kui lähedusse istus üks perekond, kes asus lõunatama. Peatselt ütles pereisa, et täna on jälle see kurb päev, kui lennukid pritsivad ja mürgitavad inimesi herbitsiididega. Ja mina mõtlesin, miks siis mitte juba fungitsiididega. Pärast seda läksin õue, et nautida looduse meistriteoseid (maha tuleks lasta loodus, kes neid maalib, mitte lennukid, nagu keegi kirjutas FB-s pildi alla).

Siin oleks asjakohane puudutada otseselt veel probleemi tuuma: miks vahel on joonpilved kiirestikaduvad, teinekord kaua püsivad? Kuidas ja miks tekib mingi teatud kujuga joonpilv? Segadus tekib enamasti seetõttu, et ei aduta, kuivõrd muutlik on atmosfääri seisund – atmosfääriolud võivad märkimisväärselt muutuda iga meetri ja sekundiga. Seda on väga hästi osanud iseloomustada Tartu Ülikooli geograaf Mait Sepp: „Ehk siis, väga raske on rääkida nähtamatutest asjadest, nagu õhukihid, kondensatsioonituumakesed, virtuaalne temperatuur, kastepunkt, küllastunud või küllastumata veeaur jne. Ühesõnaga – isegi kui maa pealt paistab taevas päikesepaisteline ja sini-sinine, siis eri kõrgustel võivad möllata nagu Mehhiko seebiooperid meie tajudele märkamatud füüsikalised protsessid. Mingil kõrgusel puhub vingemast vingem tuul, kuigi meil siin all valitseb tuulevaikus. Kusagilt kiilub sisse niiskem õhumass või muutub temperatuur.

Need muutused ei pruugi nähtavaks saada enne, kui sellest mõni lennuk läbi põristab. Ja lennukeid on tänapäeval palju, nad lendavad teineteisega paralleelselt ja vahel risti, kuid alati eri kõrgustel. Nii võibki üks lennata läbi kihi, milles õhuniiskus vaid ootabki mootoritööst vabanevaid tahmaosakesi, et võimsat pilve moodustada. Pisut eemal, aga ühtlasi teistsuguste omadustega õhukihis lendava lennuki jaoks ei pruugi õhuniiskust jätkuda ja isegi mootorist vabanevast veeaurust tekkinud pilv hajub kiiresti.”

28. oktoobril jõudis kohale ebatavaliselt soe õhumass, nii et õhutemperatuur tõusis pea kõikjal üle 10°C, Ruhnul isegi üle 14°C, samal ajal oli Rootsis kuni 17 kraadi sooja. Tuul oli tugev eelkõige saartel ja põhjarannikul. Õhtul ilm selgines.
Öö ja hommiku jooksul on oodata tuule tugevnemist, sest Skandinaaviast läheneb külm front. Tuuline ilm püsib ka päeval. Frondi saabumisel võib päeva jooksul vihmagi tulla, aga sajuhulk pole ilmselt kuigi suur. Sooja on ikka umbes 10°C, kuigi ilmselt enam nii soe pole kui eile.
Järgmistel päevadel saabub loodest jahedam õhumass, nii et öisel ajal võib õhutemperatuur alla 0°C langeda, aga päeval on ikka plusskraadid.

27. oktoobril tõusis paljudes kohtades õhutemperatuur 10°C lähedale või kõrgemalegi. Suur soe püsib paar päeva, kuid ilm on enamasti tuuline ja pilves. Põhjuseks Norra merele jõudnud ulatuslik tsükloni, mille idaservas toob tugev edelavool jätkuvalt sooja ja niisket õhku (isegi suviselt soe õhumass, sest 850 hPa isobaarpinnal saabub 10°C-isoterm).
Suur soe püsib paar päeva, kuid ilm on enamasti tuuline ja pilves. Kuu peaks lõppema siiski jahedamalt, ent talvist ilma ei paista veel kusagilt.
Kaugemalt maailmast: Nicaragua ranniku lähedal tekkis troopiline tsüklon Hanna, kuid selle eluiga jääb ilmselt lühikeseks, sest jõuab peatselt maismaale.

25. ja 26. oktoobril tihenes pilvisus ja läks sulale, kuid sademeid ei kaasnenud või oli neid minimaalselt.
Norra merele jõudnud ulatusliku tsükloni idaservas toob tugev edelavool jätkuvalt sooja ja niisket õhku (isegi suviselt soe õhumass). Seetõttu tõuseb järgmise paari päevaga paljudes kohtades temperatuur 10°C lähedale või kõrgemalegi, kuid ilm püsib tuuline ja pilves.
Tasapisi liigub tsüklon itta Põhja-Venemaa või -Jäämere kohale ja seetõttu võib kohale jõuda veidi külmem õhumass. Siiski paistab, et kuu lõpus pole veel talvist ilma oodata (vajadusel täpsustatakse).

Kaugemalt maailmast: Atlandi ookeanil ei ole troopilisi tsükloneid, on vaid pisike võimalus, et Kariibi merel võib nädala jooksul mõni selline tekkida. Vaikse ookeani idaosas on troopilise tsükloni tekkimise tõenäosus oluliselt kõrgem.
Troopiline tsüklon Ana tugevnes Hawaiid ületades orkaaniks, kuid on nüüd uuesti nõrgenenud troopiliseks tormiks ja see suundub kiiresti loodesse (Alaska poole).

Paar külmapäeva pani jugadel jääpurikad kasvama (26.10.2014 Keila-Joa).

24. oktoobri öö osutus pigem soojemaks, sest õhumass soojenes ja tuul tugevnes, mis segas õhku, takistades jahtumist. Päeval tõusis juba enamasti üle 0°C. Seega jõudis antitsükloni kese Eestist ida poole Venemaale ja selle lääneservas avanes tee soojemale-niiskema õhumassile.
Päeva jooksul taevasse ilmunud ülemise kihi pilved (kiud-, kiudkiht- ja joonpilved) annavad märku soojast frondist. Põhiline tsüklonaalne tegevus ja sooja õhumassi saabumisega seotud sadu jääb küll põhja poole, kuid varem või hiljem (ilmselt 25. oktoobri öösel) läheb ilm Eestiski pilvi. Sademeid on pigem vähe oodata ja sel juhul on see uduvihm või nõrk lausvihm. Samal ajal jätkub tuule tugevnemine.
Soe ja niiske ilm püsib mitu päeva. Sel ajal on oodata paljudes kohtades sooja üle 10 kraadi. Kuu lõpus läheb arvatavasti veidi jahedamaks.

Ilmateenistus kirjutas Facebookis: 23. oktoobri hommikul registreeriti Kirde-Eestis selle sügise madalaim termomeetrinäit! Kell 8 oli õhutemperatuur Narva vaatlusjaamas -11,8°C. Arkiliselt külma õhuga antitsüklon jääb meie ilma kujundama ka täna ja homme. Eeloleval ööl ja homme hommikul langeb termomeetrinäit Ida- ja Kirde-Eestis paiguti taas -10°C-st madalamale.
Arktiline õhumass püsib veel vähemalt ühe ööpäeva. Nii on 24.10. hommikul võimalik kuni -15°C ja ilmselt päevalgi jääb paljudes kohtades 0°C-st madalamaks.
Kuna antitsüklon jõuab Venemaale ja Eesti jääb selle lääneserva, siis avaneb tee soojemale ja niiskemale õhumassile, nii et pakane (oktoobri kohta -10°C ja madalam ju on) asendub peaaegu suvise ilmaga (10°C ja rohkem). See muutus toimub ilmselt tugevneva tuule saatel ja 25.-26. oktoobri jooksul.
Samas hakkab tihenema uuesti pilvisus ning ühes soojaga saabub vihm ja udu. Suur soe püsib ilmselt üsna kuu lõpuni.

Kaugemalt maailmast: Atlandi ookeani piires troopikatsükloneid hetkel ei ole ja Assooridel olnud tsüklon ei muutunud lähistroopiliseks tsükloniks. Korraks küll tekkis nõrk troopiline tsüklon Yucatani poolsaare lähedale, aga maismaale jõudes see hajus.

Troopikatsüklon Ana ületab troopilise tormina Hawaii ja liigub edasi kirdesse.

22. oktoobril hommikul ilm selgines ja Soome lahel tekkis mereefekt, sest kohale jõudis kärekülm ja väga kuiv arktiline õhumass. Kuna öö oli enamasti pilvine, polnud ka hommikul üle 5 kraadi külma. Sellest hoolimata ei tõusnud mõnel pool päeval õhutemperatuur nullist kõrgemale.
Õhtupoolikul tihenes pilvisus alates saartest ja Lõuna-Eestist, sest Läänemere lõunaosa kohale jõudis tsüklon. Kuna see möödub üsna kaugelt ja antitsüklon liigub lõunasse, siis sademeid seoses tsükloni või frontidega ei tule, vaid järgnevus piirdub üksnes kiud- ja kiudkihtpilvedega, võib-olla Saaremaal ja Liivi lahel jõuab kõrgkihtpilvedeni; Kirde-Eestis võib taevas kogu aja vältel selge püsida (mereefekti pilvi ei arvesta). Seetõttu võib arvata, et hommikuks langeb õhutemperatuur -7...-10°C-ni.
Kuna viimaks jääb Eesti antitsükloni lääneserva, siis pääseb Läänemere idakaldale uuesti soojem ja niiskem õhumass. Olenevalt antitsükloni liikumise kiirusest võib see juhtuda 2-4 päeva pärast. Seega, oodata on tuulisemaid ja soojemaid ilmu. Kas sademeid tuleb ja mis faasis, pole teada.

Kui 20. oktoobril oli veel väga soe (õhutemperatuur üle 10°C) ja niiske, nii et kohati oli labiilses õhumassis äikestki, rääkimata rünksajupilvedest, siis 21. oktoobril oli juba märksa jahedam, kuid ikka pilves.

Jahenemise põhjustas Venemaale jõudnud osatsükloni tagalas saabunud külmem õhumass. Põhja-Jäämerelt mööda Soomet ja Venemaad lõunasse liikuv eriti külm antitsüklon süvendab jahenemist, sest selle lõunaservas jõuab kohale arktiline õhumass. Kuna paistab, et laskumisinversiooni tõttu on tekkinud paljusid riike kattev kihtrünkpilvestik, siis selgeks ei pruugi ilm niipea minna (hilisõhtul selgines ilm Tartu kohal, ehk hommikuks ka mujal, eks paistab) ja seetõttu ei lange ka õhutemperatuur väga madalale, aga alla 0°C ilmselt ikka. Kui siiski selgineb ja tuul on nõrk, võib langeda hommikuks -10°C-st madalamale.

Üksikutes kohtades on märgatud kihtrünkpilvedest sadanud vähest lörtsi ja lund. Seda võib oodata järgmistelgi päevadel. Kas kuidagi avaldub ka mereefekt, pole teada. Seega sügis süveneb, kuid talveks veel ei lähe, sest antitsükloni liikumisega lõunasse avaneb mõne päeva pärast tee soojemale ja niiskemale õhumassile. Seega läheb taas tuulisemaks ja tunduvalt soojemaks.

Kaugemalt maailmast: Atlandi ookeani piires otseselt troopikatsükloneid hetkel ei ole. Assooridel on tsüklon, milles on küllalt palju konvektsiooni ja NHC on andnud 10% tõenäosuse, et see võib mõne päeva jooksul muutuda lähistroopiliseks tsükloniks. 

Troopikatsüklon Ana jõudis orkaanina Hawaiile, kuid on nüüdseks nõrgenenud tormiks, ent selle kadumist või tranformeerumist parasvöötmetsükloniks veel niipea ei oodata.

Soome lennundusmeteoroloogia kaardil on isotermide järgi hästi näha külma õhumassi levimine kirdest edelasse (http://www.ilmailusaa.fi/index.html#id=rrpt#map=scandinavia#level=FL50).

Tohutult suurem alal laiub kihtrünkpilvest (http://sat24.com/en/bc?ir=false).

Oktoober jätkub sügiseselt

Kommentaariumi link
Pilvedest geograafi pilgu läbi
Orkaan Gonzalo Bermudal: https://www.youtube.com/watch?v=RsKPEx3fgHU

Peatselt tuleb ka uus postitus, kuid proovime päev-kaks veel sellega hakkama saada. 19. oktoobril läks ilm sulale, sest kohale jõudis väga soe ja niiske õhumass. Soojal frondil sadas paljudes kohtades lausvihma, sooja õhumassi saabumisel kohati ka jäävihma ja jäälörtsi, nt Jõgevamaal. Õhtul tõusis õhutemperatuur paljudes kohtades üle 10°C ja tekkis advektsiooniudu, nagu sulade ajal ikka.

Ilmamuutuse toojaks on Fääri saartele jõudnud tsüklon, mille idaservas Skandinaavia kohal arenes osatsüklon ja õhtuks liikus see juba Soome kohale. Selle lõunaservas püsib esialgu soe ja udune ilm, kuid tasapisi õhumass jaheneb, sest tsüklon liigub Venemaale ja nii pääseb külmem õhumass jälle liikuma lõuna poole.

Nädala jooksul tugevneb põhjapoolne antitsüklon, mis toob ilmselt külma ja tuulise ilma (päevalgi võib temperatuur püsida 0°C lähedal). Lund pole veel ette näha (või siis põhjarannikul, kui õhuvool on rohkem kirdest?).

YLE prognoosis on äikest lubatud, http://yle.fi/saa/sateet_vaistyvat_ja_saa_poutaantuu/7016561

18. oktoober oli veel üsna külm, vaikne, pilvine ilm. Muutused on siiski teel – hommikuks jõuab sooja õhumassi saabumisel kohale ka sadu (ilmselt vihm, sest soe õhumass jõuab sademetega samal ajal kohale). Lisaks tugevneb tuul.

GFS mudel on arvutanud 20. oktoobriks Eestile äikesevõimaluse. See võib olla analoogne eelmise sügise juhtumitega: siis tõid rünksajupilvi ja äikest ülemised külmad frondid.

Kaugemalt maailmast: Gonzalo ületas Bermuda ja nõrgenes 1. kategooria orkaaniks, kuid on ikka troopiline tsüklon. Peatselt hakkab mõjutama Newfoundlandi rannikut. 

Troopiline torm Ana tugevnes viimaks orkaaniks ja see mõjutab Hawaiid.

17. oktoobril oli Eesti kohal veel arktilise antitsükloni serv. Öösel ilm selgines ja seetõttu langes õhus pea kõikjal õhutemperatuur alla 0°C, ainult saartel jäi pilviseks ja ilm oli soojem. Päev võrreldes eelmisega ei olnud soojem, kuid päikest oli hulga rohkem näha.

Atlandi ookeani keskosas on väga ulatuslik tsüklon. Selle idaservas kandub soe ja niiske õhumass Põhja-Euroopa poole ja jõuab paari päeva pärast ka Eestisse. Seetõttu läheb ilm uuesti pilve ja sajule. Ilmateenistus lubab kohatist lörtsivõimalust enne sooja õhumassi kohalejõudmist. Kas tuleb, eks näis.
Kaugemalt maailmast: Gonzalo on püsinud 4. kategooria orkaanina, kuid ilmselt juba nõrgeneb, sest silm muutub järjest vähemärgatavamaks. Bermudale jõuab see ilmselt siiski 2. või 3. kategooria orkaanina. 

Troopiline torm Ana hakkas uuesti tugevnema, sest seda häiriv tuulenihe nõrgenes. Endiselt oodatakse selle tugevnemist napilt 1. kategooria orkaaniks. 

16. oktoobril mõjutas Eestit antitsükloni lõunaservas arktiline õhumass, mille mõju oli tugevaim Kirde-Eestis, kus hommikupoolikul kuni keskpäevani oli õhus temperatuur alla 0°C. Päeval jäi õhutemperatuur enamikes kohtades alla 5°C. Üldiselt oli ilm pilves, ainult Põhja-Eestis, kus arktilise õhumassi mõju oli tugevaim, oli kohati üsna päikeseline.

Soojemaks ja sajusemaks läheb paari päeva pärast, kui tugevneb läänetsüklonite mõju. Kui sadu jõuab kohale enne õhumassivahetust, siis on teatav lörtsi võimalus, kuid see on alla 50%, sest 850 hPa isoterm on -2°...-5°C, vt http://weather.uwyo.edu/cgi-bin/sounding?region=europe&TYPE=TEXT%3ALIST&YEAR=2014&MONTH=10&FROM=1600&TO=1600&STNM=26038.
Kaugemalt maailmast: orkaan Gonzalo vahepeal nõrgenes pisut, kuid tugevnes nüüd uuesti 4. kategooriani. Paari päeva jooksul prognoositakse selle üleminekut Bermuda saartest.

Troopiline torm Ana nõrgenes Vaikse ookeani keskosas. Siiski arvatakse, et ööpäeva jooksul võib tugevneda orkaaniks.

15. oktoobril jäi Eesti Venemaale eemalduva tsükloni põhjaserva (tagalasse) ja Skandinaavias tugevneva antitsükloni lõunaserva. Õhumass jahenes, nii et päeva jooksul langes õhutemperatuur kõikjal alla 10°C, kuid niiskust oli pilvisuse püsimiseks ja kohatiseks vihmaks veel piisavalt.

Antitsükloni mõju püsib paar päeva, nii et ilm püsib jahedapoolne, kuid mitte päris külm. Ilm võib jääda pilve, sest näib, et kuiv arktiline õhumass päris Eesti kohale ei tule. Nädala lõpus hakkab edelast saabuma uuesti soe õhumass ja ilm läheb sajule (vihm).

Kaugemalt maailmast: Gonzalo tugevnes Bahama saartest ida pool 4. kategooria orkaaniks, mis on esimene nii intensiivne Atlandi ookeanil pärast 2011. aastat. See suundub tasapisi põhja poole ja lähema ööpäeva jooksul peaks püsima orkaani intensiivsus vähemuutuv. Kuna viimaks jõuab see tsüklon Kanada vetesse, siis jälgitakse seda sealses Ilmateenistuses, vt http://weather.gc.ca/hurricane/track_e.html. 

Vaikse ookeani keskosas tekkis hiljuti troopiline tsüklon, mis nimetati Ana´ks. Lähemate tundide jooksul prognoositakse selle tugevnemist orkaaniks ja see peaks jõudma lõpuks Hawaii saartele.

Need troopilised tsüklonid, mis tekivad 140. ja 180. (kuupäevaraja) läänepikkuse vahel, nimetatakse eraldi nimekirja alusel, vt lisaks http://en.wikipedia.org/wiki/Central_Pacific_Hurricane_Center. Ka seal, st Vaikse ookeani keskosas, nimetatakse intensiivseid troopilisi tsükloneid orkaanideks. Alles siis, kui troopiline tsüklon tekib lääne pool kuupäevaraja või liigub üle selle idapoolkerale, nimetatakse neid taifuunideks. Nimetus võib erineda, aga nähtus on ikka sama.

Orkaan Gonzalo animatsioon 15. oktoobril. Silm on halvasti nähtav, sest on väga väike – vaid ca 10 km läbimõõduga. Selline väike silm võimaldab tuulte intensiivistumist ja muudab troopilise tsükloni 4. kategooria orkaaniks. Õhurõhk on keskmes umbes 950 hPa, mis pole niisuguse kategooria orkaani kohta kuigi madal – ikka silma väiksuse tõttu saavad tuuled keskme ümbruses olla niivõrd tugevad (1 min keskmine tuule kiirus 60 m/s).
http://www.ssd.noaa.gov/PS/TROP/floaters/08L/08L_floater.html

14. oktoobril jõudis tsükloni põhjaservas kohale vihm. Veel üsna soojas õhumassis tõusis õhutemperatuur kohati 10...12 kraadini. 

Tsükloni eemaldumisel Venemaale avaneb tee põhjast saabuva külmemale õhumassile. Kuna pole oodata tugevat õhuvoolu põhjast ega kirdest, vaid õhumass pigem valgub lõuna poole, siis pole ka õhutemperatuuri langus kuigi järsk ega suur: päeviti on sooja alla 10 kraadi, öösel on õhutemperatuur nullilähedane, kui selgineb, siis on öökülma ka õhus. 

Lund veel karta või oodata pole tarvis. Siiski on lörts või lumekruubid mõnel pool võimalikud.

Kaugemalt maailmast: 

2. kategooria orkaan Gonzalo 14.10.2014 Antillidel (http://www.ssd.noaa.gov/PS/TROP/floaters/08L/08L_floater.html). Hästi on näha, et see koosneb peamiselt rünksajupilvedest (suur äikesekogum). Selle all tuleb rinda pista sajasõlmeste tuultega.

***

Reisipilte Kesk-Euroopast ja Itaaliast:

Viimaseks reisipildiks jäägu see 11. oktoobril Poola keskel nähtu: soojuselektrijaamast väljuva kuuma gaasi jahtumisel ja veeauru kondenseerumisel tekkinud pilved omandasid märkimisväärse vertikaalse ulatuse. See võib tõepoolest sobivatel tingimustel äikeseks areneda. Sellest on pikemalt juttu siin: http://stormhighway.com/plantstorms.php.

Aadria meri tervitas 9. oktoobril ebatavaliselt tiheda uduga. Muidugi oli hirmus lämbe, sest sooja oli ikkagi ju 20 kraadi, lisaks troopilised aromaatseid ühendeid eritavad taimed – tekkis tunne, nagu oleks ürdi- (aroomi)aurusaunas.

Kuna sooja oli 20 kraadi, siis pidi kastepunkt udu ajal sama palju olema. Selline udu on äärmiselt suure veesisaldusega (ca 0,5 g/m3, Eestis tüüpiliselt 0,01-0,05 g/m3). Seetõttu muutusid riided juba paari tunniga läbimärjaks.

Ikka Veneetsia. Alles lõuna paiku hakkas läbi udu midagi paistma ja õhtuks hajus udu, kuid uduvine püsis.

Filosoofilised hetked Austria-Itaalia piiri lähedal Eel-Alpides (6.10.2014).

On huvitav, et teades pilveliiki, saab hinnata mägede kõrgust: need on kõrgkihtpilved, seega ei saa mäed üle 2000 m kõrged olla. Hiljem kaardilt vaadates selgus, et tõesti, kõrgus oli neil ca 1950 m. 

Tippudes olevad pilved ei ole kõrgkihtpilved, vaid tekkinud õhu sunnitud tõusu tagajärjel –adiabaatilisel jahtumisel tekkinud orograafilised pilved. Aga kõrgkihtpilvede teke ja saabumine oli seotud sünoptilise protsessiga ja mäestik neid eriti ei mõjutanud.

Siiski on sellise pilvede järgi mägede kõrguse hindamisel olemas aga: kui kiudkiht-, kõrgkiht- ja kihtsajupilvede alumise piiri kõrgus on planetaarses mastaabis üsnagi samasugune, ei saa seda öelda konvektsioonipilvede kohta, sest nende alumine piir oleneb suhtelisest niiskusest: meil Eestis alus 500-1000 m kõrgusel, aga poolkõrbetes võib olla isegi 3-4 km kõrgusel.

7.10.2014 Como järvel Dolomiitides.

Como järv Põhja-Itaalias Dolomiitides on kindlasti üks Alpide pärleid. See puhtaveeline järv on kuni 420 meetrit sügav ja on praegugi suplemiseks mõnusalt soe (sai proovitud!). 

Küllap paljudele see ei meeldinud, aga Ilmataadile esitatud "palved" rahuldati, sest juba esimesel päeval kadus päike ja asemele tuli kodumaine rõskus, hallus ja lausvihm. Pildil on näha, et nähtavus halveneb, sest veeaur hakkas üha intensiivsemalt kondenseeruma. 

Vihmane Itaalia: kihtsajupilved 8. oktoobril Milano kohal. Sademed ja pilved tõi polaarfrondi looge, mis ulatus Vahemereni.

Kihtsajupilved d´Almé külas 8.10.2014 Milano lähedal

Mäeahelik paistab väga ähmaselt üle Garda järve (Põhja-Itaalias, 8.10.2014). See järv on Itaalia suurimaid, kuid on Como järvest väiksema sügavusega, vaid u 340 m sügavune. Vesi oli seal hästi soe ja helesinist värvi.

Pilvestik Aadria mere rannikul. See on lõunatsüklonite kodumaa, sest just seal tekib neid kõige rohkem. Vahel jõuavad lõunatsüklonid ka Eestisse ja toovad äärmuslikke nähtusi, nagu üleujutused, tornaadod, lumetormid jms.

Vaatamata südaöisele ajale oli sooja 20 kraadi ja õhk väga niiske, mistõttu T-särgist paksemaid riideid ei kannatanud selga panna. 8./9.10.2014

Kätte on jõudnud kuldne sügis. See ilmselt niipea ei muutu, sest antitsüklonite ülekaal Läänemere regioonis püsib. Kuigi 3. ja 4. oktoober on üsna soojad ja pilvised, on oodata antitsükloni lõunaservas idast märksa külmema ja kuivema õhumassi saabumist. Seega võib tulla mitu selget ja tugevate öökülmadega päeva. 

Kui nädala teisel poolel osutub läänetsükloni mõju piisavalt tugevaks, siis peaks Vahemere ääres saabuma soojem ja niiskem õhumass. Vastasseis antitsükloniga tähendab tuule tugevnemist. Vaata ka M. Merilaini ilmajuttu: http://ilm.ee/?512816.

Kuldne sügis Tartus (2. oktoobril)

Kuni Leeduni oli huvitavaid pilvestikke, kuid siis kadus viimne kui pilveke.

Need pole tuuleluuad, vaid puuvõõrikud. Massiliselt ilmub neid Kaunase ümbruses ja sealt edasi Poola poole sõites.

Fumuluste kollektsioon 5.10.2014 Katowice´i tööstusrajoonis. Ei ole suits!

Fumulus on sulandsõna fume ja Cumulus, olles mitteametlik nimetus pilvedele, mis tekivad soojuselektrijaamade ja katlamajade korstnatest väljuvast veeaurust, sest kuum gaas jahtub märgatavalt atmosfääri jõudes ja seetõttu veeaur kondenseerub (Fumulust peetakse Pyrocumuluse vormiks). Seetõttu nimetatakse seda eesti keeles ka korstnapilveks.

Sageli võib vaikse ja jaheda ilmaga, kui temperatuur langeb kiiresti kõrgusega (Eestis mõnel külmal märtsi keskpäeval), korstnapilv ulatuda sadade meetrite kõrguseni ja ülevalt isegi laieneda ning moodustada rünkpilve või kihtrünkpilve. Kui on pakaseline ilm ja tugev inversioon, siis võib see moodustada „vulkaani purskepilve“, mis võib väga kaua, isegi tunde püsida. Seega kuulub see põhimõtteliselt vertikaalselt arenevate pilvede hulka.

Pilvestik ja maastik 5.10.2014 Poola-Tšehhi piiril. Taamal paistab Pieniny mäeahelik. Eriti põnev on õhumassi sumestuse tõttu tekkiv võimas teravussügavus ehk täpsemalt õhuperspektiiv.