Kommentaariumi link
15. juulil oli vahelduva ja muutliku pilvisusega ilm, Ida-Eestis oli rohkesti äikesehoogi, kohati sadas rahet, kuid mujal oli enamasti sademeteta ilm ja äikest polnud. Sooja oli kuni 28°C. Õhtul ilm selgines ja öösel tekkis udu.
16. juuli toob pilvisema ilma Põhja-Eestis, kus võib hoovihma sadada ja äikest olla. Ilm on nii täna kui kogu nädala vältel suviselt soe.
Rohkelt, ehk isegi ülemääraselt, võis näha läätspilvi.
13. juuli õhtul tekkis tugevaid äikeseid mitmel pool, üks neist liikus joonpagina üle Edela- ja Lääne-Eesti Soome lahe suudme kohale. Mõnel pool sadas rahet. Öösel tekkis Lätis äike, mis ületas lõunapiiri ja jõudis viimaks Võrtsjärve kohale.
14. juulil on enamasti rahulik ja jahedam ilm (kõikjal alla 25°C). Äikest oli ennelõunal vaid Kirde-Eestis. Öösel hakkab ilma mõjutama Läänemerelt saabuv madalrõhulohk, mille eel saabub taas kuumem ja niiskem õhumass Eestisse. Nii saabus äike juba õhtul saarte lääneossa.
15. juulil on madalrõhulohu ja taanduva kuuma-niiske õhumassi mõjul ilmselt üle Eesti äikeseline, pole ka tugev äike välistatud.
Jõudumööda on juttu pisut ka siin: http://ilm.ee/?512572.
12. juuli õhtul ja 13. juuli öösel jõudis leitsakuline õhumass kohale. Sellega seoses oli Halliste kandis ja saartel (varahommikul) ka äikest.
Hommikul ja ennelõunal oli saartel ja Põhja-Eestis selgem, mistõttu õhutemperatuur tõusis kiiresti 25°C-ni, kuid eriti Kagu-Eestis oli pilvise ilma tõttu palju jahedam (isegi alla 20°C). Päeva jooksul selgines ka Lõuna-Eestis, mistõttu õhutemperatuur ühtlustus. Mõnevõrra kõrgemale tõusis õhutemperatuur Kirde-Eestis. Äikest oli Hiiumaal
Õhtul on oodata Lätis initsiatsiooni tugevnemist ja uute äikesekollete tekkimist. Ilmselt järgnevad kolded tekivad üha kirde pool, liikudes samal ajal üsna tugevas kaguvoolus kiiresti loodesse. Äikest võiks seetõttu õhtu ja öö jooksul oodata paljudes kohtades Eestis. ESTOFEX (http://estofex.org/) on andnud üsna suurele osale Eestist ka 1. astme hoiatuse hiidrahe eest.
Järgmistel päevadel jätkub südasuviselt soe ilm. 14. juulil on äikest ilmselt peamiselt Ida-Eestis, aga 15. juulil, kui paistab, et õhumasside kontrast on suurem, laialdasemalt.
11. juulil oli küll tuuline, aga päikeseline ilm. Sooja oli nii alla kui üle 20°C. Õhtul tihenes Lõuna-Eestis pilvisus, sademeid polnud.
Öö tõi kaasa üsna tugevad helkivad ööpilved, vt https://www.flickr.com/photos/125862732@N07/14630279762/. Päeval on oodata pilvisuse tihenemist ja õhtul ehk võib sooja frondi mõjul ka sadama hakata. Aga äike jääb ilmselt ikkagi 13. ja 14. juulisse.
10. juulil osutus külmenemine oodatust tugevamaks, nii et mõnel pool Põhja-Eestis langes õhtuks õhutemperatuur juba alla 15°C. Päeva jooksul kujunes paradoksaalne (näiliselt vastuoluline) olukord: kui mõnel pool mandril lausa lõdiseti saabunud arktilises hinguses, sest selga pandi vaid õhukesed suveriided, siis saartel, vähemal määral Edela-Eestis kurdeti kuumuse üle, sest sinna jõudis külm õhumass hiljem ja mittetäielikult kohale (saarte lääneosas tõusis õhutemperatuur lõunaks veel üle 25°C ja õhtulgi püsis üle 20°C, pärast päikeseloojangut siiski langes alla selle).
Selle illustratsiooniks olgu toodud kaks tegelikult esitatud kirjeldust: #1 Mina käisin täna Tallinnas Tähesaju keskuse kandis ja mul hakkasid kõrvad külmetama kui tuule käes kõndima pidi, jube külm ikka.
#2 Ma sõitsin Halliste vallas päeval jalgrattaga 12 km kaugusele poodi, seljas lühikese varrega särk, jalas lühikesed püksid - pool teed tuule käes oli mõnusalt soe, tuulevarjus pani kuumus nagu haamriga, särk hoobilt higine...
Kuumus lükati ida- ja kaguvoolus (vaadatuna Skandinaaviast!) Norrasse ja põhjapolaarjoone taha, kus mõõdeti isegi üle 30°C, mida võib üsna ilmekalt näha sellelt vaatlusandmete kaardilt:
Siit saab vaadata 10. juuli sondeeringuandmeid, nii et järgmise keskpäeva paiku saab võrrelda uute andmetega, et näha, milline isoterm saabus ehk hinnata jahenemise intensiivsust.
Oli võimalus külastada Ülo Kestlast, kes on neid aastakümneid uurinud ja tema hinnangul võiks oodata kena helkivate ööpilvede vaatemängu. Aga nagu ikka, ei mingeid garantiisid! Ja nii juhtuski, et ilmusid küll kl 1 paiku loodetaevasse, kuid olid väga nõrgad.
Muuhulgas küsiti isegi öökülma kohta, kuigi seda ei saa siiski tõenäoliseks pidada, sest mõned indikaatorid pole soodsad, nt liiga kõrge kastepunkt, mida vt http://laguja.meteo.net.ee/obs/ või tugev tuul.
Kuum õhumass jõuab antitsükloni taandumisel Venemaale ja lõunast saabuva lõunatsükloni soojas sektoris kohale 12. juuli jooksul. Nii võib nädal lõppeda 30-kraadise kuumusega nagu see algaski. Tsükloniga saabub ka rohkem niiskust, mis annab aluse äikeseks.
9. juuli oli veel üks kuum päev, kuigi 30°C-ni enam õhutemperatuur ei tõusnud, ja tuulisem; ilm püsis päikeseline ja kõikjal sademeteta, tekkis vaid rünkpilvi. Öö oli esialgu vaikse ja enamasti selge ilmaga, kuid vastu hommiku jõudis pilvisuse tihenemine Kirde-Eestist ka lääne poole.
Ilmamuutus saabus hommikuks, kui kirdest jõudis kohale külm front, mis liikus läände. Seetõttu läks tuulisemaks, merel peaaegu tormiseks, kohati oli pilvisus tihedam. Soome lahel ja Harjumaal sadas hoovihma, kuid lõunaks need pilved hajusid.
Päev tuleb juba tuntavalt jahedam, ainult saartel on sooja veel üle 25°C. Soojemaks läheb taas alates 12. juulist, kuid ühtlasi on oodata ka sademeid ja äikest kuni 15. juulini. Erilist jahenemist pole näha ka kuu teisel poolel.
Sel aastal saabus ilma poolest südasuvi (ööpäeva keskmine üle 15°C või päevane maksimum vähemalt 25°C) 4.-5. juulil.
8. juulil oli peamiselt sademeteta ilm, äikest oli vaid Läänemaal Haapsalu lähedal, Muhus ja Hiiumaal. Sooja oli kuni 30°C või pisut enamgi (Haapsalus).
Öö oli vaikne, enamasti selge ja võis näha helkivaid ööpilvi. 9. juuli on päikeseline (rünkpilvi küll tekib) ja suviselt palav.
Järgmised päevad on ilmselt päikeselised, alles 12. juulil hakkab vihma ja äikese võimalus suurenema, sest ilma hakkab lisaks antitsüklonile määrama ka lõunatsüklon. Täpsemad ilmaolud on veel lahtised, kuid juurde võib lugeda nädalaprognoosi: http://www.ilmateenistus.ee/ilm/prognoosid/nadala-ja-kuuprognoos/nadalaprognoos/.
7. juulil tekkisid teist päeva järjest mõnel pool õhumassisisesed (termilised) äikesed. Kuna juhtvoolu polnud, siis pilvemassiivid ei liikunud, vaid asukohamuutus tulenes pilvede arengu iseärasustest. Seetõttu püsis mõne koha peal äike isegi tunde ja põhjustas üleujutusi, sellal kui mõni km eemal ei sadanud midagi. Üsna korralik maru käis üle ka Tallinna lõunaservast (äikesenoppeid vaata tagapool).
Nagu termiliste äikestega ikka, siis need hajusid öö saabudes ja hommikuni püsis ilm vaikne ja selge või vähese pilvisusega. Öö tõi siiski kaasa üsna uhke polaarmesokate vaatemängu (vt allpool).
8. juuli toob veel ühe palava päeva: sooja tuleb kuni 30°C. Kohati võib tekkida äike, vt ESTOFEXi. Järgmistel päevadel saabub idavoolus jahedam õhumass ja õhutemperatuur langeb, kuid Edela-Eestis võib siiski ka nädala jahedamal päeval (tõenäoliselt 11. juulil) tulla kuni 25°C, samal ajal Virumaal jääb päeva maksimum vaid 20°C lähedale.
Nädala lõpus on oodata antitsükloni nihkumist Skandinaaviast Venemaale ja seetõttu jõuab kohale jälle leitsakuline õhumass. Oma osa võib selles olla lõunatsüklonil, mille vastasseis antitsükloniga kiirendaks kuuma õhumassi kohalejõudmist. Selline sünoptiline olukord tähendab ühtlasi ka sademeid ja äikest.
6. juuli. Kaua oodatud kuumalaine (maksimumtemperatuur üle 25°C) jõudis 5. juulil kohale. 6. juulil mõõdeti sooja juba kuni 29°C ja lisandunud niiskuse mõjul (kastepunkt üle 15°C) tekkis mõnel pool tugevaid äikeseid (Tartumaal, Viljandimaal), kirjeldus Viljandist: pani aknaklaasid liialdamata värisema, äiksesähvatus ei jõudnud lõppeda enne kui müristama hakkas, vihmapiiskades olid korralikud rahetükid sees ja nähtavus oli üpris halb ikka... (uudis).
Kuuma- või vähemasti soojalaine paistab kestvat pikemalt, st võimalik et juuli keskpaigani ja kauemgi. Vahepeal tundus, et 10. juuli paiku võib oluliselt jahedamaks minna, kuid uued GFS mudeli arvutused seda ei kinnita, nii et vähemalt 25°C on ehk kõikidel päevadel perioodi jooksul oodata. Enne kuu keskpaika läheb tõenäoliselt jälle kuumemaks. Maikuu 33,1°C siiski praegustel andmetel ohus ei ole.
Euroopa mudel näitab palju keerukamat ja muutlikumat olukorda: päev-päevalt läheb jahedamaks ja nädala lõpus toob lõunatsüklon leitsaku tagasi. Aeg peab näitama, kumma arvutatud olukorra järgi siis ilm lõpuks läheb.
Märkimisväärne on see, et kuum õhumass on jõudnud ka Skandinaavia põhjatippu: nii oli 6. juulil Tromsøs sooja kuni 26°C. Suur kuumus kestab seal samuti mitu päeva.
Üldiselt on tegu põuase nädalaga. Rohkem võib äikest ja vihma olla 7. juulil, kui antitsüklon pole veel väga tugev ja niiskust jagub samuti. 8. juulil on suurem sajuvõimalus Lääne-Eestis ja saartel, kuid järgmistel päevadel pea olematu.
15. juulil oli vahelduva ja muutliku pilvisusega ilm, Ida-Eestis oli rohkesti äikesehoogi, kohati sadas rahet, kuid mujal oli enamasti sademeteta ilm ja äikest polnud. Sooja oli kuni 28°C. Õhtul ilm selgines ja öösel tekkis udu.
16. juuli toob pilvisema ilma Põhja-Eestis, kus võib hoovihma sadada ja äikest olla. Ilm on nii täna kui kogu nädala vältel suviselt soe.
Juba keskpäeval hakkasid pilved järjest kõrgusesse kerkima.
Kesk-Eestis oli võimalus jõuda äikesevööndi lähedale. Mäeküla ja Koeru vahel
Rohkelt, ehk isegi ülemääraselt, võis näha läätspilvi.
Koerus alasi all
Äike mõne km kaugusel
Veeseina järsk piir on näha just asfalti kohal.
Rahesajusse sisenemine
Käru külas Lääne-Virumaal marutas võimsalt, sadas paksu rahet ja lendas isegi oksi.
Vaheaeg marus
Umbes 20 min pärast hakkas suurem maru eemalduma kirdesse.
Äike eemaldub.
Kahe äikese vahel (Jõgevast ca 20 km põhja pool).
Huvitavad sajujooned äikese all
Tartule lähenes eemaldus äikesevöönd rohkem kirde ja ida poole.
Tartu pool paistis uus äike.
Kui Tartu lähedalt äike eemaldus, siis ilmus vikerkaar käeulatusse.
Raevutsev vikerkaar eemalduva äikese all.
Uued pilved küpsemas: ümaratipulised rünksajupilved Tartu lähedal
Räpina ja Kanepi vahel oli näha uut äikest.
Kanepi lähedal siiski äike kadus.
Loojang Otepää lähedal
Äikesejahtijate meeskond äikese taustal. Huviliste rohkuse tõttu oli vaja võtta koguni väikebuss. Kokku läbiti umbes 900 km.
13. juuli äikesed. Eero Hermanni fotod
13. juuli õhtul tekkis tugevaid äikeseid mitmel pool, üks neist liikus joonpagina üle Edela- ja Lääne-Eesti Soome lahe suudme kohale. Mõnel pool sadas rahet. Öösel tekkis Lätis äike, mis ületas lõunapiiri ja jõudis viimaks Võrtsjärve kohale.
14. juulil on enamasti rahulik ja jahedam ilm (kõikjal alla 25°C). Äikest oli ennelõunal vaid Kirde-Eestis. Öösel hakkab ilma mõjutama Läänemerelt saabuv madalrõhulohk, mille eel saabub taas kuumem ja niiskem õhumass Eestisse. Nii saabus äike juba õhtul saarte lääneossa.
15. juulil on madalrõhulohu ja taanduva kuuma-niiske õhumassi mõjul ilmselt üle Eesti äikeseline, pole ka tugev äike välistatud.
Jõudumööda on juttu pisut ka siin: http://ilm.ee/?512572.
13. juuli õhtupoolik Tartus: leitsakuline ja enamasti päikeseline. Siiski ilmus läätsjate kogumitena kõrgrünkpilvi.
Otepää kõrgustikul. Õhk hakkas äkitselt tormiliselt, kuid taskutena kerkima, mille indikaatoriks on tornjate rünkpilvede ilmumine.
Lõunas ja edelas avanes vaade joonpagile.
Tugeva äikese saabumine Otepää lähedal.
Kui sajuala hakkas kohale jõudma, siis tuli minna eest ära.
Kahe äikese vahel Imavere lähedal.
Õhtune äike, mis tabas Kesk-Eestit.
Läti pool helkisid uued äikesealged, millest arenes öösel Lõuna-Eestit tuuseldanud maruline äike.
12. juuli õhtul ja 13. juuli öösel jõudis leitsakuline õhumass kohale. Sellega seoses oli Halliste kandis ja saartel (varahommikul) ka äikest.
Hommikul ja ennelõunal oli saartel ja Põhja-Eestis selgem, mistõttu õhutemperatuur tõusis kiiresti 25°C-ni, kuid eriti Kagu-Eestis oli pilvise ilma tõttu palju jahedam (isegi alla 20°C). Päeva jooksul selgines ka Lõuna-Eestis, mistõttu õhutemperatuur ühtlustus. Mõnevõrra kõrgemale tõusis õhutemperatuur Kirde-Eestis. Äikest oli Hiiumaal
Õhtul on oodata Lätis initsiatsiooni tugevnemist ja uute äikesekollete tekkimist. Ilmselt järgnevad kolded tekivad üha kirde pool, liikudes samal ajal üsna tugevas kaguvoolus kiiresti loodesse. Äikest võiks seetõttu õhtu ja öö jooksul oodata paljudes kohtades Eestis. ESTOFEX (http://estofex.org/) on andnud üsna suurele osale Eestist ka 1. astme hoiatuse hiidrahe eest.
Järgmistel päevadel jätkub südasuviselt soe ilm. 14. juulil on äikest ilmselt peamiselt Ida-Eestis, aga 15. juulil, kui paistab, et õhumasside kontrast on suurem, laialdasemalt.
11. juulil oli küll tuuline, aga päikeseline ilm. Sooja oli nii alla kui üle 20°C. Õhtul tihenes Lõuna-Eestis pilvisus, sademeid polnud.
Öö tõi kaasa üsna tugevad helkivad ööpilved, vt https://www.flickr.com/photos/125862732@N07/14630279762/. Päeval on oodata pilvisuse tihenemist ja õhtul ehk võib sooja frondi mõjul ka sadama hakata. Aga äike jääb ilmselt ikkagi 13. ja 14. juulisse.
Ekstreemsed helkivad ööpilved Pangodis. Eero Hermanni foto. Panoraamfotot Vasalemmast vaata siit: http://aikesehuvilised.ee/kola/helkivatepanoraam.png.
10. juulil osutus külmenemine oodatust tugevamaks, nii et mõnel pool Põhja-Eestis langes õhtuks õhutemperatuur juba alla 15°C. Päeva jooksul kujunes paradoksaalne (näiliselt vastuoluline) olukord: kui mõnel pool mandril lausa lõdiseti saabunud arktilises hinguses, sest selga pandi vaid õhukesed suveriided, siis saartel, vähemal määral Edela-Eestis kurdeti kuumuse üle, sest sinna jõudis külm õhumass hiljem ja mittetäielikult kohale (saarte lääneosas tõusis õhutemperatuur lõunaks veel üle 25°C ja õhtulgi püsis üle 20°C, pärast päikeseloojangut siiski langes alla selle).
Selle illustratsiooniks olgu toodud kaks tegelikult esitatud kirjeldust: #1 Mina käisin täna Tallinnas Tähesaju keskuse kandis ja mul hakkasid kõrvad külmetama kui tuule käes kõndima pidi, jube külm ikka.
#2 Ma sõitsin Halliste vallas päeval jalgrattaga 12 km kaugusele poodi, seljas lühikese varrega särk, jalas lühikesed püksid - pool teed tuule käes oli mõnusalt soe, tuulevarjus pani kuumus nagu haamriga, särk hoobilt higine...
Kuumus lükati ida- ja kaguvoolus (vaadatuna Skandinaaviast!) Norrasse ja põhjapolaarjoone taha, kus mõõdeti isegi üle 30°C, mida võib üsna ilmekalt näha sellelt vaatlusandmete kaardilt:
FMI vaatlusandmete kaart, millelt on õhumasside erinevus selgelt näha [http://ilmatieteenlaitos.fi/].
Siit saab vaadata 10. juuli sondeeringuandmeid, nii et järgmise keskpäeva paiku saab võrrelda uute andmetega, et näha, milline isoterm saabus ehk hinnata jahenemise intensiivsust.
Oli võimalus külastada Ülo Kestlast, kes on neid aastakümneid uurinud ja tema hinnangul võiks oodata kena helkivate ööpilvede vaatemängu. Aga nagu ikka, ei mingeid garantiisid! Ja nii juhtuski, et ilmusid küll kl 1 paiku loodetaevasse, kuid olid väga nõrgad.
Muuhulgas küsiti isegi öökülma kohta, kuigi seda ei saa siiski tõenäoliseks pidada, sest mõned indikaatorid pole soodsad, nt liiga kõrge kastepunkt, mida vt http://laguja.meteo.net.ee/obs/ või tugev tuul.
Kuum õhumass jõuab antitsükloni taandumisel Venemaale ja lõunast saabuva lõunatsükloni soojas sektoris kohale 12. juuli jooksul. Nii võib nädal lõppeda 30-kraadise kuumusega nagu see algaski. Tsükloniga saabub ka rohkem niiskust, mis annab aluse äikeseks.
Kella 1 paiku ilmusid loodetaevasse nõrgad polaarmesokad.
Ilmamuutus saabus hommikuks, kui kirdest jõudis kohale külm front, mis liikus läände. Seetõttu läks tuulisemaks, merel peaaegu tormiseks, kohati oli pilvisus tihedam. Soome lahel ja Harjumaal sadas hoovihma, kuid lõunaks need pilved hajusid.
Päev tuleb juba tuntavalt jahedam, ainult saartel on sooja veel üle 25°C. Soojemaks läheb taas alates 12. juulist, kuid ühtlasi on oodata ka sademeid ja äikest kuni 15. juulini. Erilist jahenemist pole näha ka kuu teisel poolel.
Sel aastal saabus ilma poolest südasuvi (ööpäeva keskmine üle 15°C või päevane maksimum vähemalt 25°C) 4.-5. juulil.
Eesti ilma määrab jätkuvalt põhjapoolne antitsüklon, kuid selle serva mööda saabub kirdest külmem õhumass; suurema tihedusega õhumassi liikumine põhjustab ka tugevat tuult [http://ilmatieteenlaitos.fi/saa-ulkomailla].
Lamed rünkpilved (Cumulus humilis) Laitses
8. juulil oli peamiselt sademeteta ilm, äikest oli vaid Läänemaal Haapsalu lähedal, Muhus ja Hiiumaal. Sooja oli kuni 30°C või pisut enamgi (Haapsalus).
Öö oli vaikne, enamasti selge ja võis näha helkivaid ööpilvi. 9. juuli on päikeseline (rünkpilvi küll tekib) ja suviselt palav.
Järgmised päevad on ilmselt päikeselised, alles 12. juulil hakkab vihma ja äikese võimalus suurenema, sest ilma hakkab lisaks antitsüklonile määrama ka lõunatsüklon. Täpsemad ilmaolud on veel lahtised, kuid juurde võib lugeda nädalaprognoosi: http://www.ilmateenistus.ee/ilm/prognoosid/nadala-ja-kuuprognoos/nadalaprognoos/.
Äike Kärdlas. Rauno Õispuu fotod
7. juulil tekkisid teist päeva järjest mõnel pool õhumassisisesed (termilised) äikesed. Kuna juhtvoolu polnud, siis pilvemassiivid ei liikunud, vaid asukohamuutus tulenes pilvede arengu iseärasustest. Seetõttu püsis mõne koha peal äike isegi tunde ja põhjustas üleujutusi, sellal kui mõni km eemal ei sadanud midagi. Üsna korralik maru käis üle ka Tallinna lõunaservast (äikesenoppeid vaata tagapool).
Nagu termiliste äikestega ikka, siis need hajusid öö saabudes ja hommikuni püsis ilm vaikne ja selge või vähese pilvisusega. Öö tõi siiski kaasa üsna uhke polaarmesokate vaatemängu (vt allpool).
8. juuli toob veel ühe palava päeva: sooja tuleb kuni 30°C. Kohati võib tekkida äike, vt ESTOFEXi. Järgmistel päevadel saabub idavoolus jahedam õhumass ja õhutemperatuur langeb, kuid Edela-Eestis võib siiski ka nädala jahedamal päeval (tõenäoliselt 11. juulil) tulla kuni 25°C, samal ajal Virumaal jääb päeva maksimum vaid 20°C lähedale.
Nädala lõpus on oodata antitsükloni nihkumist Skandinaaviast Venemaale ja seetõttu jõuab kohale jälle leitsakuline õhumass. Oma osa võib selles olla lõunatsüklonil, mille vastasseis antitsükloniga kiirendaks kuuma õhumassi kohalejõudmist. Selline sünoptiline olukord tähendab ühtlasi ka sademeid ja äikest.
Külmenev mesopaus kutsus esile taas polaarmesokaid, millest paar pilti Pangodist, rohkem, jagati ka siia, kuid näiteks Vasalemmas ja Simunas olid märksa tagasihoidlikumad. Eero Hermanni fotod
Pärastlõunal Kuusalu kohal arenenud äike paistis Tallinna kesklinna väga suurejoonelisena. Vahetevahel oli ka sähvatusi näha.
Pilvemassiivi põhjaosas oli alasi all näha ka mammasid.
Järgmine äike arenes Tallinna lõunaservas (Männiku).
See tõi Laagrisse tugeva hoovihma, mis kestis ligemale tund aega.
Järgmine äike arenes juba lõuna pool, mis püsis ligi kaks tundi ja arenes viimaks Laagri kohale.
Üks teine äike kl 18.45 paiku Vasalemmast edelas.
Selle foto kõige märkimisväärsem osa on kaksistunud (hargnev) vikerkaar, millist pole varem näinud. Pildil ei paista ehk eriti silma, aga visuaalselt oli see hästi jälgitav. Selle teoreetilisi põhjusi on arutatud siin: http://www.atoptics.co.uk/rainbows/twin1.htm. See pilv püsis Vasalemmast idas ligi kaks tundi.
Vasalemmast edelas asuv äike, kuid see hajus kiiresti.
Äikese lõpp kl 21 paiku nägi selline välja.
Viimaks arenes välja tontlik mamma (Kibunas).
6. juuli. Kaua oodatud kuumalaine (maksimumtemperatuur üle 25°C) jõudis 5. juulil kohale. 6. juulil mõõdeti sooja juba kuni 29°C ja lisandunud niiskuse mõjul (kastepunkt üle 15°C) tekkis mõnel pool tugevaid äikeseid (Tartumaal, Viljandimaal), kirjeldus Viljandist: pani aknaklaasid liialdamata värisema, äiksesähvatus ei jõudnud lõppeda enne kui müristama hakkas, vihmapiiskades olid korralikud rahetükid sees ja nähtavus oli üpris halb ikka... (uudis).
Kuuma- või vähemasti soojalaine paistab kestvat pikemalt, st võimalik et juuli keskpaigani ja kauemgi. Vahepeal tundus, et 10. juuli paiku võib oluliselt jahedamaks minna, kuid uued GFS mudeli arvutused seda ei kinnita, nii et vähemalt 25°C on ehk kõikidel päevadel perioodi jooksul oodata. Enne kuu keskpaika läheb tõenäoliselt jälle kuumemaks. Maikuu 33,1°C siiski praegustel andmetel ohus ei ole.
Euroopa mudel näitab palju keerukamat ja muutlikumat olukorda: päev-päevalt läheb jahedamaks ja nädala lõpus toob lõunatsüklon leitsaku tagasi. Aeg peab näitama, kumma arvutatud olukorra järgi siis ilm lõpuks läheb.
Märkimisväärne on see, et kuum õhumass on jõudnud ka Skandinaavia põhjatippu: nii oli 6. juulil Tromsøs sooja kuni 26°C. Suur kuumus kestab seal samuti mitu päeva.
Üldiselt on tegu põuase nädalaga. Rohkem võib äikest ja vihma olla 7. juulil, kui antitsüklon pole veel väga tugev ja niiskust jagub samuti. 8. juulil on suurem sajuvõimalus Lääne-Eestis ja saartel, kuid järgmistel päevadel pea olematu.
6. juuli õhtul jõudis tugev konvektsioon ka Loode-Eestisse.





