Kommentaariumi link
5. juuli tõi vähese ja vahelduva pilvisusega sademeteta ilma, rannikualadel püsis udu. Õhtul jõudsid lõunapiirile rünksajupilved. Ilmakaardil oli näha poolmeridionaalse tsirkulatsiooni (WG järgi E-tüüp) väljakujunemine (vt allpool), kuid paistab, et antitsüklon on üsna madal ja selle hari kulgeb üle Baltimaade Soome kohale. Seetõttu võivad pilved väga aeglaselt liikuda.
Öö tuleb vaikne ja enamasti selge, kuid niiske õhumassi tõttu võib tekkida udu. 6. juulil on idapoolse antitsükloni mõju nõrgem ja lisandub ka niiskust, mistõttu on oodata juba tugevamat konvektsiooni, kohati on hoovihma ja äikese võimalus. Sooja on rohkem, ilmselt 25°...28°C.
7. ja 8. juuli on veelgi palavamad, kui võib mõnel pool ka 30°C tulla. Suurem äikesevõimalus on 7. juulil. Aga hiljem paistab, et läheb jälle jahedamaks, kui antitsükloni kese jõuab tõepoolest Skandinaavia kohale. Kuumim õhumass koguneb siis Põhja-Skandinaavia kohale.
Laulupeolisedki tundsid elavat huvi atmosfääri hetkeseisundi vastu, sest briisiga jõudis merelt tihe advektsiooniudu rannikule. Udu siiski väga kaua ei kimbutanud, vaid kl 15 paiku taandus kaugemale merele.
4. juuli tõi veel Ida-Eestisse hoovihma ja äikest, kuid üldiselt muutus ilm selgemaks, oli küll väga tuuline. Juba jõudis Läänemereni Vahemerelt lähtuva antitsükloni hari. 5. juuli öö oli vaikne ja udune. Oodati helkivaid ööpilvi, kuid neid oli vähe ja enamasti vaid kirdetaevas (vt allpool).
Päeval on päikeseline ilm, aga kuna õhumass on niiske, siis leidub ka kiud- ja rünkpilvi, kuid sademeid ei tohiks olla. Sooja võib tulla juba kuni 25 kraadi. Niiskema ja soojema õhumassi pealetungil arenes hommikuks merel advektsiooniudu, mis liikus briisiga põhjarannikule, sh Lauluväljakule.
Järgmised päevad toovad tunduvalt soojema ilma. Kuni 8. juulini paistab, et on ka äikesevõimalus, mille tõenäosus on suurem Lääne-Eestis. Nädala teisel poolel võib antitsükloni mõju olla tugevam, nii et sademeid ei tule. Kuum periood võib kesta juuli keskpaigani.
3. juuli tõi üle pika aja enam kui 20-kraadise sooja, kuid samas ka mitmele poole hoovihma, kohati äikest ja rahetki. Hoovihma ja eriti äikese osas tekkis lõuna paiku kahtlus, sest sooja õhu advektsiooni tõttu ilm selgines ja tundus, et pole laialdasi hoovihmu ega äikest oodata, vaid ilm pigem paraneb päeva jooksul – selginemisefekt enne läänest saabuvat suuremat laussadu. Ometigi läks teisiti, mille põhjuseks võis olla lähenev lohk (sünoptiline surve) ja lisanduv niiskus, samuti see, et aluspinna soojenemine oli ikka tugevam kui nt sooja õhu advektsioon. Äikesejahilt õnnestus saada huvitavaid hetki, vt allpool.
Öösel liikusid läänest itta üsna tugevad vihmasajud, millega äikest ei kaasnenud. Kus taevas oli selgem, võis jälgida selle aasta intensiivsemaid helkivaid ööpilvi. Spaceweatheri teatel oli 4. juuli ööl tegu lausa intensiivse polaarmesosfääripilvede purskega, nii et nende kuma ulatus peaaegu Vahemereni: http://spaceweathergallery.com/indiv_upload.php?upload_id=98992.
4. juuli hommikuks eemaldusid sajud juba idapiiri taha. Peamiselt Kirde-Eestis arenesid päeva jooksul siiski veel rünksajupilved ja oli äikest.
5.-6. juulil soojeneb ilm kiiresti ja peaks tulema 7. juulist alates umbes 30-kraadise kuumusega. Paistab, et 6.-7. juulil ei ole idapoolne antitsüklon veel nii tugev, et suudaks garanteerida kuiva ilma ja seetõttu võib tulla äikest. Järgnevatel päevadel on ilm arvatavasti stabiilselt leitsakuline ja sademeteta.
Kuuma ilma kestvus on praeguse seisuga arvutatud lõpmatusse, st niikaugele kui vähegi usaldusväärne prognoos võiks ulatuda.
2. juulil sadas üsna mitmel pool hoovihma. Päikeseline oli ilm saartel ja Harjumaal. Äikest oli Muhus, Valgas ja Tartus.
3. juuli öö esimesel poolel võis näha helkivaid ööpilvi, kuid põhjataevast kadusid need ruttu, kauemaks jäid vaid kirdesse. Samal ajal tekkis Liivi lahel äike, mis nõrgenes ja kadus u kl 2.30ks.
Päeval mõjutab ilma nii Soomes olev tsüklon kui Islandi suure läänetsükloni kauge idaserv. Seetõttu on hoovihma mitmel pool ja jätkuvalt on vähemalt kohati ka äikest oodata.
4. juulil jõuab kohale soojem õhumass ja nii on oodata vähemalt kohati õhutemperatuuri üle 20 kraadi, 5. juulil kuni 25°C ja 6.-7. juulil kuni 30°C. Üksikasjalikum ülevaade: http://www.ilmateenistus.ee/ilm/prognoosid/nadala-ja-kuuprognoos/nadalaprognoos/.
Kui kuumalaine saabumise osas võib juba kindel olla, siis selles, kuidas see kulgeb, veel mitte: Euroopa mudel näitab antitsüklonit jätkuvalt Venemaale ja mitte nii tugevaks, et see välistaks äikesevõimaluse, ent GFS mudel näitab antitsükloni mõju ülekaalu mitmeks päevaks, nii et äikesevõimalus on vaid kuumalaine algul.
1. juulil liikus üle Eesti idapiiri Peterburi kohale lõunatsüklon, mis tõi vihma pea kõikjale. Tugeva saju tsoon ulatus Pärnumaa ja Harjumaani, vähem või pea üldse mitte sadas saartel. Äike jäi Narva lähedale Venemaa poolele.
2. juulil on see lõunatsüklon Soomes. Seega kujundab ilma selle lõunaserv. See tagab hoovihmadega ilma, äikesevõimalus on eilsest suurem.
Kuivemaks läheb 4. juulist, kui tugevneb kõrgrõhuhari, millest võib saada antitsüklon Venemaa kohal. See tagaks leitsakulise ilma mitmeks päevaks. Kui antitsüklon on tugev ja selle mõju ulatub vähemalt Läänemere keskosani, siis on äike kuni 10. juulini vähetõenäoline, aga kui on nõrgavõitu või Eesti jääb selle äärmisesse serva, siis võib äikest juba 6. juulil tulla.
Juba üsna pikka aega on pikemates prognoosides jälgitav üsna intensiivse kuumalaine saabumine 4. juuli paiku. Prognoosid on selles osas olnud väga stabiilsed, mistõttu tuleb seda tõsiselt võtta. Lisaks toetab kuuma saabumist ka Atlandi ookeanil toimuv intensiivne tsüklonaalne areng – suur läänetsüklon aitaks kuumal õhumassil liikuda põhja.
5. juuli tõi vähese ja vahelduva pilvisusega sademeteta ilma, rannikualadel püsis udu. Õhtul jõudsid lõunapiirile rünksajupilved. Ilmakaardil oli näha poolmeridionaalse tsirkulatsiooni (WG järgi E-tüüp) väljakujunemine (vt allpool), kuid paistab, et antitsüklon on üsna madal ja selle hari kulgeb üle Baltimaade Soome kohale. Seetõttu võivad pilved väga aeglaselt liikuda.
Öö tuleb vaikne ja enamasti selge, kuid niiske õhumassi tõttu võib tekkida udu. 6. juulil on idapoolse antitsükloni mõju nõrgem ja lisandub ka niiskust, mistõttu on oodata juba tugevamat konvektsiooni, kohati on hoovihma ja äikese võimalus. Sooja on rohkem, ilmselt 25°...28°C.
7. ja 8. juuli on veelgi palavamad, kui võib mõnel pool ka 30°C tulla. Suurem äikesevõimalus on 7. juulil. Aga hiljem paistab, et läheb jälle jahedamaks, kui antitsükloni kese jõuab tõepoolest Skandinaavia kohale. Kuumim õhumass koguneb siis Põhja-Skandinaavia kohale.
5. juulil jõudis antitsüklon Ukraina kohale ja liikus õhtuks Venemaale. Seepärast kujunes välja poolmeridionaalne tsirkulatsioon, kuid antitsüklon on vaid troposfääri alumises osas [http://ilmatieteenlaitos.fi/saa-ulkomailla].
4. juuli tõi veel Ida-Eestisse hoovihma ja äikest, kuid üldiselt muutus ilm selgemaks, oli küll väga tuuline. Juba jõudis Läänemereni Vahemerelt lähtuva antitsükloni hari. 5. juuli öö oli vaikne ja udune. Oodati helkivaid ööpilvi, kuid neid oli vähe ja enamasti vaid kirdetaevas (vt allpool).
Päeval on päikeseline ilm, aga kuna õhumass on niiske, siis leidub ka kiud- ja rünkpilvi, kuid sademeid ei tohiks olla. Sooja võib tulla juba kuni 25 kraadi. Niiskema ja soojema õhumassi pealetungil arenes hommikuks merel advektsiooniudu, mis liikus briisiga põhjarannikule, sh Lauluväljakule.
Järgmised päevad toovad tunduvalt soojema ilma. Kuni 8. juulini paistab, et on ka äikesevõimalus, mille tõenäosus on suurem Lääne-Eestis. Nädala teisel poolel võib antitsükloni mõju olla tugevam, nii et sademeid ei tule. Kuum periood võib kesta juuli keskpaigani.
Helkivad ööpilved koos kiud- ja kõrgrünkpilvedega (Laagris, kirre).
3. juuli tõi üle pika aja enam kui 20-kraadise sooja, kuid samas ka mitmele poole hoovihma, kohati äikest ja rahetki. Hoovihma ja eriti äikese osas tekkis lõuna paiku kahtlus, sest sooja õhu advektsiooni tõttu ilm selgines ja tundus, et pole laialdasi hoovihmu ega äikest oodata, vaid ilm pigem paraneb päeva jooksul – selginemisefekt enne läänest saabuvat suuremat laussadu. Ometigi läks teisiti, mille põhjuseks võis olla lähenev lohk (sünoptiline surve) ja lisanduv niiskus, samuti see, et aluspinna soojenemine oli ikka tugevam kui nt sooja õhu advektsioon. Äikesejahilt õnnestus saada huvitavaid hetki, vt allpool.
Öösel liikusid läänest itta üsna tugevad vihmasajud, millega äikest ei kaasnenud. Kus taevas oli selgem, võis jälgida selle aasta intensiivsemaid helkivaid ööpilvi. Spaceweatheri teatel oli 4. juuli ööl tegu lausa intensiivse polaarmesosfääripilvede purskega, nii et nende kuma ulatus peaaegu Vahemereni: http://spaceweathergallery.com/indiv_upload.php?upload_id=98992.
5.-6. juulil soojeneb ilm kiiresti ja peaks tulema 7. juulist alates umbes 30-kraadise kuumusega. Paistab, et 6.-7. juulil ei ole idapoolne antitsüklon veel nii tugev, et suudaks garanteerida kuiva ilma ja seetõttu võib tulla äikest. Järgnevatel päevadel on ilm arvatavasti stabiilselt leitsakuline ja sademeteta.
Kuuma ilma kestvus on praeguse seisuga arvutatud lõpmatusse, st niikaugele kui vähegi usaldusväärne prognoos võiks ulatuda.
Pärastlõunal hakkasid rünkpilved kiiresti arenema ja tekkis äike.
See pilv tõi üsna suure rahe (ca 1 cm diameetriga terad, Hageri lähedal).
Veel üks nõrk äike (Kehra lähedal)
Narva mnt-l enne Viitnat ilmusid taevasse väga võimsad pilved, mis tõid õhtul põhjarannikule äikest.
Eemalduv äike Võsu rannas.
Enne Jägalat võis jälgida lehterpilve (Erik Kraanvelti foto).
Helkivad ööpilved 4. juuli öösel Pangodis (Eero Hermanni foto)
2. juulil sadas üsna mitmel pool hoovihma. Päikeseline oli ilm saartel ja Harjumaal. Äikest oli Muhus, Valgas ja Tartus.
3. juuli öö esimesel poolel võis näha helkivaid ööpilvi, kuid põhjataevast kadusid need ruttu, kauemaks jäid vaid kirdesse. Samal ajal tekkis Liivi lahel äike, mis nõrgenes ja kadus u kl 2.30ks.
Päeval mõjutab ilma nii Soomes olev tsüklon kui Islandi suure läänetsükloni kauge idaserv. Seetõttu on hoovihma mitmel pool ja jätkuvalt on vähemalt kohati ka äikest oodata.
4. juulil jõuab kohale soojem õhumass ja nii on oodata vähemalt kohati õhutemperatuuri üle 20 kraadi, 5. juulil kuni 25°C ja 6.-7. juulil kuni 30°C. Üksikasjalikum ülevaade: http://www.ilmateenistus.ee/ilm/prognoosid/nadala-ja-kuuprognoos/nadalaprognoos/.
Kui kuumalaine saabumise osas võib juba kindel olla, siis selles, kuidas see kulgeb, veel mitte: Euroopa mudel näitab antitsüklonit jätkuvalt Venemaale ja mitte nii tugevaks, et see välistaks äikesevõimaluse, ent GFS mudel näitab antitsükloni mõju ülekaalu mitmeks päevaks, nii et äikesevõimalus on vaid kuumalaine algul.
Helkivad ööpilved 3. juuli öösel (Laagri idataevas).
Äike 2. juuli õhtupoolikul. Muhu, Simisti, Lõunaranna sadam
3.07.2014. a kell 00:43 Muhu, Simisti, Lõunaranna sadam. Kalmer Saare fotod
3. juuli öösel tekkis Liivi lahel äike, mis liikus tasapisi idakirde suunas, http://www.meteo.lv/radars/?nid=482.
Lamedad (madalatipulised) alasiga rünksajupilved (Cumulonimbus humilis incus) rünk- ja kihtrünkpilvedega Vasalemmas. Hiljem arenesid pilved kõrgemateks ja Muhu kohal tekkis äike. Kaarel Virroja fotod
2. juuli õhtune äike ja vikerkaar Tartus. Ain Vindi fotod
1. juulil liikus üle Eesti idapiiri Peterburi kohale lõunatsüklon, mis tõi vihma pea kõikjale. Tugeva saju tsoon ulatus Pärnumaa ja Harjumaani, vähem või pea üldse mitte sadas saartel. Äike jäi Narva lähedale Venemaa poolele.
2. juulil on see lõunatsüklon Soomes. Seega kujundab ilma selle lõunaserv. See tagab hoovihmadega ilma, äikesevõimalus on eilsest suurem.
Kuivemaks läheb 4. juulist, kui tugevneb kõrgrõhuhari, millest võib saada antitsüklon Venemaa kohal. See tagaks leitsakulise ilma mitmeks päevaks. Kui antitsüklon on tugev ja selle mõju ulatub vähemalt Läänemere keskosani, siis on äike kuni 10. juulini vähetõenäoline, aga kui on nõrgavõitu või Eesti jääb selle äärmisesse serva, siis võib äikest juba 6. juulil tulla.
Vaade 1. juulil Teletornist, http://www.teletorn.ee/et/webcam
Enne veel tuleb arvestada üsna jahedate ja sajuste ilmadega. 1. juuli ilma määrab üle Eesti idapiiri põhja liikuv lõunatsüklon, mis kannab endaga kuuma õhumassi ja tugevaid sademeid. Intensiivsem on sadu Peipsist kuni Kesk-Eestini, kuid saartele ei pruugi midagi jõuda. Äikesevõimalus jääb rohkem Pihkva ja Peipsi järvele, kui niigi palju lääne poole.
2.-3. juulil kujundab ilma Soome jõudnud tsükloni lõunaserv. See toob kaasa hoovihmadega ilma. Samas 3. juulil suureneb ka läänetsükloni mõju, nii et 4. juulilgi tuleb veel üsna jahe ja sajuvõimalusega ilm.
30. juuni õhtune ja 1. juuli hommikune ilmakaart, millelt on näha Ukraina kohal asuv lõunatsüklon, mis liikus Läti kohale ja sealt edasi põhja või kirde suunas, samuti Atlandil toimuv intensiivne tsüklonaalne areng [allikas].
4. juuli jooksul surub läänetsüklon jõuliselt kuumuse põhja poole ja see jõuab kohale ilmselt 5. juuli jooksul. Kui Venemaal tekib antitsüklon, siis võib leitsak kesta mitu päeva.
NOAA prognoosib veel üsna jahedat juulit, http://origin.cpc.ncep.noaa.gov/products/people/wwang/cfsv2fcst/htmls/euT2me3Mon.html


















