7. juuni öösel hajusid eelnenud päeval tekkinud rohked äikesed, aga vastu hommikut arenesid saartel uued rünksajupilved ja seal oli ka nõrk äike, mis liikus põhja ja loodesse. Päeval on hoovihma võimalus suur ja kohati võib ka äikest tulla.
8. juunil jätkub areneva tsükloni mõjul hoovihmadega ja äikeseline, kuid juba hulga jahedam ilm (sooja üle 20 kraadi kuigipalju ei pruugi tulla). Uue nädala algul peaks tugevnema Kesk-Euroopa antitsükloni mõju ja seetõttu suviselt soe ilm jätkub. Prognoositud jahenemine on võimalik umbes nädala pärast (vt nt Ilmateenistuse kuuprognoosi).
6. juuni äikesejaht:
Hommikul oli äikest näha ja kuulda Laagrist edela ja lääne pool.
Ennelõunane äike Lahemaal nägi Laagrist välja selline.
Laagrissegi paistis üsna intensiivne mamma, mida võis Soome lahele jõudnud äikese all näha.
Pärastlõunal tõstis sügav konvektsioon taas pead, seekord eeskätt Loode-Eestis.
Äike Kesk-Eesti kohal
Tallinna lähedal tekkinud äike õhtupoolikul
Äikese liikumine põhja
Enne äikest Loode-Eestis Männiku lähedal
Keila lähedal, kui äike oli juba tekkinud.
Peatselt hakkas rahet sadama.
Vasalemma lähedal, kust võis näha Tallinna poole liikuvat äikest ja tekkis madal vikerkaar, mida aktiivsed huvilised jäädvustasid.
Uus äike nähtuna Laitse lähedalt
Sünged pilved Muusika küla kohal
Äike kuskil Hageri lähedal, näha võib riiulpilve saabumist.
Äike koos rahega saabumas Tõdvale
Vastassuunas arenevad rünkpilved
Riiulpilve ots
Uus äike, mis üllatas oma aktiivsusega.
Äikese areng, kuulda oli tugevat kohinat.
Pilvedest hakkas sadama rahet
Kui õhumass on labiilne, siis paneb puhangufront alguse uute rünkpilvedele arengule.
Veel üks äike ebapüsivusjoonel ja selle puhangufrondiga tekkinud rünkpilvesambad Kose lähedal.
Viimaks äike hääbus (ilmselt põhjuseks vähenev insolatsioon ja õhutemperatuurigradient).
Uus äike Võrtsjärve lähedal
Päikese loojumisel muutusid pilved üha fotogeenilisemaks ja värviküllasemaks.
Viimaks õnnestus äike kätte saada Konguta lähedal.
Välkusid oli üsna palju, kuid tabada õnnestus vaid üks kuma. Äike jõudis hiljem Tartusse ja Jõgevale, hääbudes viimaks Mustvee kandis või Peipsi põhjakaldal.
6. juuni ööseks äikesed hajusid ja hoovihm liikus Soome lahele. Hommikul tekkis Lääne-Eestis uusi äikeseid, ennelõunal nii Lahemaal kui Jõgevamaal. Paistab, et päev on toob senise juuni suurima äikesepäeva, sest vastasseis kuuma õhumassiga suureneb.
Nädalavahetus peaks olema juba jahedam, aga ka 8. juunil võib äikest olla paljudes kohtades, sest üle Eesti liigub tsüklon või lohk. Nädala alguses on suurem Kesk-Euroopa antitsükloni mõju ja ilm hakkab taas soojemaks muutuma. Kuna antitsüklon on üsna kaugel ja mitte eriti tugev, siis hoovihma võimalus päriselt ei kao.
5. juuni keskpäev Laagris: läätspilved, vähesed arenguga rünkpilved jms.
Kella 17 paiku sadas Vabaduse väljakul hoovihma.
Pärast pilve eemaldumist oli näha aktiivseid rünkpilvi.
Aktiivsed huvilised Männikul
Vaade Männikult Lasnamäele lähenevale äikesele.
Kagust lähenes aktiivne äike.
Lasnamäe suunas oli näha vikerkaari ja videvikuvastaseid kiiri.
Äike peaaegu kohal, jõudis Tallinna, kuid kõige rängema tabamuse sai Lasnamäe.
Lahkuv äike
Keila lähedal arenes üks uus kolle.
Järgmine äike Paide lähedal
Enne äikest, mis saabus Tartu ja Võrtsjärve suunast.
Türile lähenev äike.
Samal ajal oli päike loojumas.
Aktiivne äike
Puhangufrondi pilved
Vihmatuisk tee peal
Vihmatuisk
Järgmine äike Mäo ristis
Välgud Tapa lähedal
Välgud Aegviidu lähedal
5. juuni öö oli enamasti selge, ainult saartel oli pilvisem; vastu hommikut tihenes pilvisus Lõuna-Eestis ja vihmahood liikusid loodesse. See on märgiks Ukrainast lähenevast lohust, mis kannab niiskemat ja lõuna poolt ka jahedamat õhumassi loodesse. Päeval suureneb õhumasside vastasseis ja seetõttu on äikesevõimalus taas suurem, esmalt ilmselt Lääne- ja Lõuna-Eestis (rünksajupilved arenesid esmalt Pärnumaal).
6. ja 7. juuni toovad ilmselt ka äikese, kui õhumass Läänemerel tekkiva tsükloni mõjul tasapisi jaheneb. Antitsükloni harja mõju suureneb uuesti nädala algul. Kuna see on soe antitsüklon, siis suviselt soe ilm püsib ja nädala edenedes hakkab jälle palavamaks minema.
3. juuni algas uduselt ja sombuselt: ilm oli pilves, sadas vihma või uduvihma. Lõuna paiku ilm selgines ja päeva teine pool tõi siia-sinna äikest ja hoovihma. Tugevam oli äike Lääne- ja Harjumaal. Maksimaalne õhutemperatuur tõusis 26°C-ni. Lisaks mõõdeti jooksva aasta senine kõrgeim kastepunkt, mis ulatus Jõgeval 19,5°C-ni
4. juuni öö oli üsna paljudes kohtades udune, kuid päeval tuleb veelgi soojem ilm ja päikestki on enam, sest idast jõuab kohale üha soojenev õhumass. Äikesevõimalus on väiksem, kuid siiski olemas; suurim paistab see olevat Loode-Eestis.
4. juunil liikus Tallinna kohale pisike äike, http://www.teletorn.ee/et/webcam
Uuesti on suur äikesevõimalus 4.-6. juunil, kui lõunast jõuab tasapisi kohale jahedam õhumass ja Ukrainast liiguvad loodesse lohud.
Edasine olukord on üsna lahtine olenevalt sellest, milline rõhkkond pääseb mõjule, kuid arvatavasti jääb üle 20kraadise soojaga ilm ikkagi püsima.
Hommikustes pilvedes Iru
Äike Simuna lähedal
Võimsad rünkpilved
Äike lähenemas Simunale
Sajujooned, vikerkaar ja videvikuvastased kiired Simuna kohal
Pilvestik Jõgeva lähedal
Jõgevalt paistis kätte võimas pilvetorn, millest tropopausi lähedal venisid allatuult välja kiudpilved.
Nõrk äike Tabivere lähedal
Hajuv äike Värska kohal
Jõgevalt paistis hilisõhtune äike Soome lahel.
2. juuni oli Leetu jõudnud lõunatsükloni põhjaservas sooja frondi mõjul üpris sügisehõnguline: madalate rõskete pilvedega, ajutine vihmane ja puhangulise kirdetuulega. Selline olukord on suvisel ajal kuuma ja niiske õhumassi pealetungil üsna iseloomulik. Vastu õhtut hakkas alates Kagu-Eestist õhutemperatuur tõusma ja eriti tormakalt kasvas kastepunkt, ulatudes kell 19 juba 17°C lähedale. Kagunurgale lähenes ka äike, kuid öö saabudes see nõrgenes.
Öösel tekkis väga niiskes õhumassis kohati udu, ehkki tuul oli üsna tugev, ja arenesid rünksajupilved, mis näitavad õhumassi labiilset kihistust.
2. juuni pärastlõunane ilmakaart: lõunatsüklon jõudis Leetu ja selle põhjaservas soe front Eesti kohale, allikas.
Venemaalt lähenenud äike hääbus öösel, http://sat24.com/en/bc?ir=false.
3. juunil on idast saabunud labiilne õhumass laotunud Eesti kohale. Kuna lõunatsükloni soe sektor katab eeskätt mandrit, siis on suurim äikesevõimalus Ida- ja Põhja-Eestis. Selles osas sarnaneb olukord 13.6.2009 juhtumiga, kui Suure-Jaani-Tallinna joonest ida pool muutus taevas äikeseliseks põrguks.
Sünoptik Ele Pedassaar kirjeldas seda nii: Peale hingetõmbeaega neljapäeval (11.06), mis jäi kahe tsükloni vahele, lähenes reedel (12.06) lõuna poolt kaks pöörist, mis laupäevaks (13.06) ühinesid ja taevavõlvi põrguliseks lahinguväljaks muutsid (äikesed 13. juunil). Piirkonnad, kus äikesevihma sel päeval ei nähtud, jäid mandri läänerannikule ja saartele. Mandri kesk- ja idaosas vihisesid piksenooled ja müristas kõu pea igas maakonnas. Ühe ööpäevaga mõõdeti Tõravere meteojaamas näiteks vihmakihi paksuseks 62,2 mm (suurim). Terve kuu sajud olid aga ületanud oma piirid mitmekordselt. Tuuleiilid ulatusid äikesepilvede all 18, kohati isegi 24 m/s. Vahetult enne sadu kerkis aga termomeetri näit Narva-Jõesuus 26,9 °C-ni (nädala maksimum).
Ka sel korral on tingimused ulatuslikuks äikeseks soodsad, ehkki kontrast pole siiski nii terav kui 5 aastat tagasi. Energia vabanemist konvektsiooni teel soodustab kindlasti lisaks frondile veel sooja sektori kitsenemine (vt juhtumit allpool).
Kui päikest jagub, siis peaks sooja tulema 20...27°C, kuid pilves ilmaga jääb madalamaks. Kuna õhumass on väga niiske, siis võib ilm jääda pilviseks, kuid äikese arengut see ei pruugi takistada, sest läheduses paikneb front ja oodata on konvergentsiala üleliikumist.
Suurim potentsiaal on seotud sooja lõunatsükloni sooja sektoriga, mis 3. juunil katab vähemalt mandri, ja kitsal ribal külmal frondil, mis kulgeb Eestist üle Läti Valgevenesse, http://www.wetterzentrale.de/topkarten/fsavneur.html.
ESTOFEX andis 1. astme ohuala, http://estofex.org/.
Veel üks pisut sarnane juhtum oli aasta eest 27. juunil Soomes. Mis siis juhtus? 27. juunil 2013 jõudis lõunatsükloni soe sektor kuuma ja niiske õhuga Soome kohale. Seejärel sektor sulgus –parasvöötmetsüklonis piiravad sooja õhumassi ehk sooja sektorit soe ja külm front ja kui külm front liigub soojast kiiremini, siis frondid mingil hetkel liituvad ja soe sektor sulgub. Selle tulemusena tõrjuti soe õhumass aluspinnast kõrgemale ja vabanes meeletus koguses energiat, mille tõttu andis Soome meteoroloogiainstituut lausa erihoiatuse äikese kohta. Kuna olukorda hinnati eluohtlikuks, siis soovitati inimestel jääda siseruumidesse. Selliseid hoiatusi igal aastal ei antagi.
Tol erakordsel päeval registreeriti Soome kohal 28500 pilv-aluspind tüüpi välku. Juuni rekord see siiski polnud, sest näiteks 29. juunil 1988 registreeriti Soomes koguni 40000 pilv-aluspind tüüpi välku. 27. juuni äike põhjustas nii üleujutusi, puude murdumist, kehavigastusi ja majade süttimist välgulöögist kui võttis elektri ära 25000 majapidamiselt. Kuum õhumass jõudis kuu viimastel päevadel uuesti Soome idaserva, mistõttu seal jätkusid suured äikesed.
Äikese levik 27. juunil, http://www.puuppa.org/~pnuu/salama/arkisto.php?pvm=20130627.
Pisut teisiti: http://aikesehuvilised.ee/soe-ja-niiske-juuni-algus/
Mai lõpu jahedus asendub juuni esimesel nädalal sooja ja niiske ilmaga. See jõuab kohale Ukrainast loodesse liikuva lõunatsükloni põhjaservas. Esmalt sajab 2. juunil soojal frondil vihma, kuid hiljem (3. juunil), kui idast saabuv niiske ja labiilne õhumass on kohale jõudnud, on suur äikesevõimalus. Need on pigem tavalised suvised äikesed, mitte nii tugevad, kui olid maikuumusega.
Nädala teisel poolel püsib südasuvine soojus või isegi nõrk kuumus (24...28°C), st sellist kuumust, nagu oli mais, pole oodata. Kas edaspidi asendub see jälle külma ilmaga või mitte, selgub ehk nädala keskpaigaks.
Ukrainast loodesse liikuva lõunatsükloni põhjaservas on niiske ja palav õhumass üha enam lääne poole liikunud ja jõuab 3. juunil kohale, http://ilmatieteenlaitos.fi/saa-ulkomailla.






