Kuumus ja äike 18.-19. mail

Uudisvoog: http://www.ilm.ee/?512368

Pilte 19. mai äikesest:

Konvektsioon ühes Kohila lähedal asuvast rabast nähtuna (kl 16-17 vahel): viimasel kahel pildil on tegu äikesega ja sellised pilved on võimelised kaasa tooma hiidrahe.

Äike kl 18 paiku Tallinna-Kohila vahel maanteelt nähtuna

Kell 20 paiku ilus Laagrist edelasse selliseid pilvi, mis arenesid peatselt äikeseks.

Kell 20.30-21.10 liikus äike üle Laagri Tallinna peale. Üks fotogeenilisemaid äikeseid, mida näinud (paljude piltide hulgast lihtsalt mõned valitud).

Pärast päikeseloojangut säilised suure vertikaalse ulatusega kihtrünk- või kõrgrünkpilved. See on kindel märk öisest äikesest.

Äikese saabumine kl 1ks öösel Laagrisse.

Paar kinnipüütud välku Laagri kohal

19. mai kell 23.30

Lätist liigub põhjaloodesse kiirusega 15 sõlme joonpagi - intensiivne äikesevöönd. See paistab olevat elujõuline ega haju lähitundidel.

Vastav teade: SIGMET(WSEO31)

WSEO31 EETN 192002  EETT SIGMET 5 VALID 192000/192400 EEMH- EETT TALLINN FIR OBSC TS OBS S OF N5805 TOP FL400 MOV NNW 15KT NC= http://www.emhi.ee/inc/other/lennumeteoroloogia.php

Satelliidipildil on tuline antitsüklon ümbritsetud äikestest, http://sat24.com/en/bc?ir=true

Kell 12

ESTOFEX andis Eesti alale tervenisti 2. astme ohuala. Ilmselt võib oodata sarnast olukorda, nagu on viimasel kahel päeval Valgevenes ehk suured kolded arenevad kella 14-16 vahel. Need liiguvad siis loodesse.

ESTOFEX: A level 2 was issued for parts of S-Finland, Estonia and Latvia mainly for large to very large hail, severe to damaging wind gusts and a few tornado events. A strong tornado is possible, http://estofex.org/.

Kell 10

Eesti   19.05.2014 05:38

19.05.pärastlõunal on mitmel pool tugevat äikest, millega kaasnevad tugevad vihmavalingud ja üle 20 m/s puhuvad tuuleiilid. Kohati võib sadada rahet.

Öö möödus rahulikult, kuigi Lõuna-Eestisse jõudsid kagust juba rünksajupilvedega seotud sademed. Öö oli soe, sest minimaalne õhutemperatuur püsis valdavalt üle 10°C ja sama kõrge oli ka kastepunkt, mis tähendab, et äikeseks soodne õhumass on kohal. Lätis jätkus öösel äikeseline aktiivsus.

Läti äikestest arenes hommiku jooksul suurem kolle Liivi lahel, mis jõudis kl 10ks Saaremaale. Mandril oli ilm sellel ajal veel rahulik.

Euroopa mudel näitab kuuma õhumassi laotumist tervele Eestile, http://www.wetterzentrale.de/topkarten/fsecmeur.html.

A MDT+ risk has been issued for N Belarus across Baltic States, extreme NW Russia and extreme S Finland with threat for large to very large hail, severe winds, torrential rain and tornadoes. Again, outbreak of severe storms appears likely given the moderate shear and strong to extreme instability in place. Storms will tend to cluster into one or two larger convective systems later in the evening when activity spreading onto Estonia and S Finland.

http://www.severe-weather.eu/outlooks-day1/outlook-day-1-valid-19052014/

19.  mai öösel jätkus äikeseline aktiivsus Lätis. Äike jõudis hommikul liivi lahele ja jõudis tugevana kl 10ks Saaremaale,  http://www.puuppa.org/~pnuu/salama/.

Suur äikesekolle Saaremaad tabamas, http://sat24.com/en/bc

18. mai H. Meiterni ilmateade. Ilmateenistuse hoiatus esmaspäeva kohta

Eesti   18.05.2014 11:57

Esmaspäeval, 19.05. on mitmel pool äikest, millega kaasnevad tugevad vihmavalingud ja üle 20 m/s puhuvad tuuleiilid. Kohati võib sadada rahet. Äike on tugevam pärastlõunal.

Ilmateenistuse üldine prognoos esmaspäeva kohta (http://www.emhi.ee/index.php?ide=19):

Esmaspäev 19.05

Päev

+15..+32 °C

Vahelduva pilvisusega ilm. Tugevad äikesevihmad koonduvad peamiselt Liivi lahe ümbrusse, kuid tugevaid sadusid võib olla ka Hiiumaal ja Lääne-Eestis, hilisõhtul igal pool. Kohati võib rahet sadada. Puhub ida- ja kagutuul 5-10, äikese ajal võivad tuuleiilid ulatuda üle 20 m/s, saartel ja läänerannikul pöördub õhtul tuul loodesse puhanguti kuni 15 m/s. Õhutemperatuur on 27...32, Lääne-Eestis langeb pärast äikest 10...15°C-ni.

Kell 22 

Lääne-Eesti on arenenud konvektsioon, pilt veidi enne kl 22 Haapsalust. Ka Laagrist otse lõunasuunas on näha võimsaid pilverünki:

Päikeseloojangu ajal olid valgustatud vaid võimsate rünkade ülemised osa (vaade Laagrist kl 22 lõunasse).

Joonpagi jõudis kl 22 Läti piiridesse, kuid hajus juba tund aega hiljem, http://www.puuppa.org/~pnuu/salama/.

Kell 20

Soe front jõudis õhtuks Soome lahele ja sellega seotud pilvisus ja vihm (saartel) eemaldus – ilm läks pea täiesti selgeks. Samal ajal kastepunkt üha tõusis, jõudes õhtuks juba mitmel pool üle 10°C ja lõunapiiri äikeseks vajaliku 15°C lähedale. 

Pärastlõunal arenesid Valgevene kohal taas hiiglaslikud äikesekolded, millest põhjapoolsem jõuab peatselt Lätti ja võimalik, et öösel ka Eestini:

Valgevenes tekkinud hiiglaslikud äikesekolded näitavad jätkuvalt õhumassi ekstreemset labiilsust, http://sat24.com/en/bc?ir=false.

Rohkem: http://www.severe-weather.eu/mcd/mesoscale-discussion-002-valid-18052014-14-16-utc/. Arutelu vastaval Facebooki lehel: /---/How about Estonia?

Severe Weather Europe: Initiation is currently confined to Ukraine and Belarus, but we expect the storms to cluster into MCSs which will track towards Estonia as well.

Kell 14

ESTOFEX andis Eesti kohta kuni 2. astme ohuala, kuid terve riik on üle 50% tõenäosusega äikesega alas:

Senine kogemus näitab, et 2. astme ohualas on äikest alati tulnud, eriti kui see kattub suure äikesevõimalusega alaga, http://estofex.org/.

Öiste ja hommikuste praeguseks kadunud rünksajupilvedest pärinevad kiud- ja kiudkihtpilved katavad suurt osa Eestist, kuid enamikes kohtades pole need kuigi tihedad, ainult lõunamaakondades suudab see ka päikest varjata. Aja jooksul on pilved järjest hõredamaks muutunud.

Kella 12.30 seisuga oli initsiatsioon (konvektsiooni teke) toimunud Leedus ja Läti kaguosas. Sealt liiguvad arenevad pilved loodesse. Initsiatsiooni võiks oodata veel ka Eesti kohal olevast tihedama pilvisusega vööndist vahetult lõuna pool. Sellise kuuma õhumassiga peaks äikese saabumiseks tõusma kastepunkt vähemalt 15°C. Selles osas on soodsamaks muutunud juba mitmed maakonnad: http://www.emhi.ee/index.php?ide=21,540,820, kuid vajalikku piirmäära veel pole. 

Äikeseks soodsaim ala jõuab Eesti kohale öö jooksul. Seega on tõenäoline ka öine äike. Mis puudutab GFS mudelit, siis uus väljavaade on 19. ja 20. mai osas jälle karmimaks muutunud. Kõrge äikesevõimalus püsib ka 21. mail, kuid siis on juba väiksem, sest uuesti tugevneb idapoolne antitsüklon. 

Suurem kuumus on selleks ajaks läbi, kuid südasuvine soojus püsib (kuni 25°C võimalik). Nädala teisel poolel läheb taas palavamaks ja suureneb ka äikesevõimalus. Praeguse seisuga siiski üle 30°C enam õhutemperatuur tõusta ei tohiks. Paistab, et sarnaselt eelmise aastaga on jälle suve algus varane ja väga järsk?

18. mai jooksul jõuab Eesti kohale eksootiliste omadustega õhumass. Eelnenud öö oli rahulik ja jahedapoolne, kuigi öökülmata, ja kiudpilvedega (seotud sooja frondi ja hajunud rünksajupilvedega). Päev toob juba südasuvise palavuse ja rohkem pilvi. Õhtupoolikul suureneb ka äikesevõimalus, kuid midagi kindlat öelda on väga riskantne. 

Üks allikas on andnud ka üpris tähelepanuväärse väljavaate kuni Eestini: 

Ei ole sama, mis http://estofex.org/, vaid on sloveenlase Marko Koroseci lehekülg, kuid väärib märkimist ikkagi: A MDT+ / MDT risk has been issued for E Ukraine across most of Belarus into Baltic States with threat for very large hail, damaging winds, tornadoes and torential rain. Strong instability locally in excess of 2000 J/kg overlaped with moderate strong 30-50 kt shear and SR helicity around 200-400 J/kg are again supportive for rapid development of widespread severe storms across the risk area in the afternoon hours as well as into the night with possibly one or two large clusters of storms spreading NNW-wards,  http://www.severe-weather.eu/outlooks-day1/outlook-day-1-valid-18052014/

Kuumahari saabub ilmselt 19. mail, kui sooja võib tulla üle 30 kraadi, aga ka äikesevõimalus paistab siis väga suur olevat. Kuum ja ilmselt äikeseline ilm jätkub 20. mail, eriti Ida-Eestis. Südasuvise ilma kadumist pole hetkeseisuga ette näha kogu järgneva nädala jooksul. Ka äikesevõimalus on suhteliselt kõrge, kuid selle kohta antakse kas siin või teiste kanalite kaudu infot.

19. mail katab Eestit ühtlaselt tulikuum õhumass, kus piisavalt päikeselise ilmaga võib sooja üle 30 kraadi tulla, http://www.emhi.ee/index.php?ide=19,394,416,1184.

Nii oli aasta eest Tartus. Eks näis, mida tänane toob.

Kuum õhumass ja äike mai teisel poolel

Merikese ilmateade 17. mail. Ilmateenistuse prognoos: http://www.emhi.ee/?ide=19

Huvitaval kombel jõudis kuum õhumass kohale ka eelmisel aastal 17. mail. Briisi ja kuuma idavoolu kokkupuutealal arenes Haapsalu kohal pärastlõunal äikesekolle, mis püsis seal öö hakuni ja põhjustas üleujutuse. Seekordne kuumuse pealetung nii dramaatiline ei ole, kuid äikesevõimalus suureneb 18. mai jooksul. 

Eesti poole liikuv kuum õhumass on päev-päevalt muutunud üha labiilsemaks, mida näitavad üha suuremad tekkivad äikesekolded. Üks erakordselt suur MCS* (täpsemalt joonpagi) tekkis 17. mai pärastlõunal Ukraina-Valgevene kohal ja liikus loodesse:

Hiiglaslik äikesekolle Valgevene-Ukraina kohal 17. mai õhtupoolikul, http://sat24.com/en/bc?ir=false.

* – MCS on väga ulatuslik rünksajupilvede kogum, mis tekib tavaliselt soojas ja väga niiskes labiilses õhumassis, kuid on sageli seotud õhumasside piirialaga. Selle kogumi pikem külg on üle 100 km, aga jääb väiksemaks kui sünoptilises skaalas olevad tsüklonid. MCS-ga on seotud tugevad äikesed, mis võivad kaasa tuua rahe, pagid, üleujutusi.

Rünksajupilvede hajumisel tekib kiudpilvi, mis on jõudnud ka Eesti kohale ja neid jõuab järgneva ööpäeva jooksul üha enam. Üpris sageli, kuid kaugeltki mitte alati ilmuvad enne äikeselist ilma taevasse tornjas-sakmelised kõrgrünkpilved (Altocumulus castellanus). Seega, selle pilvevormi ilmnemisel tuleks olla valmis äikeseks. Samas, kui neid ei ole, siis see ei tähenda, et äikese tõenäosus on väiksem.

GFS mudeli prognoosid on läinud kord karmimaks, kord leebemaks. Kui eelmised kaks väljundit olid leebemad varasemast, siis viimane (12Z) on jälle tõsisem:

Eriti märkimisväärne on see, et nii kõrged indeksid (kõrge CAPE ja madal LI) on öisel ajal, http://www.wetterzentrale.de/topkarten/fsavneur.html. 

Mudeli järgi on olemas 19. mail ka arvestatav tornaadode võimalus, mis õhumassi omadusi ja õhu liikumise suuna ja kiiruse muutusi olenevalt kõrgusest ei ole eriti üllatav, allikas.

Ei ole sama, mis http://estofex.org/, kuid väärib märkimist ikkagi: A MDT+ / MDT risk has been issued for E Ukraine across most of Belarus into Baltic States with threat for very large hail, damaging winds, tornadoes and torential rain. Strong instability locally in excess of 2000 J/kg overlaped with moderate strong 30-50 kt shear and SR helicity around 200-400 J/kg are again supportive for rapid development of widespread severe storms across the risk area in the afternoon hours as well as into the night with possibly one or two large clusters of storms spreading NNW-wards,  http://www.severe-weather.eu/outlooks-day1/outlook-day-1-valid-18052014/

On kritiseeritud seda, et GFS mudel on ebastabiilne ja näitab järjest enam äikeseks soodsa ala liikumist itta. Paraku pole nt konvektiivindeksite puhul võtta alternatiive või pole need vabalt kättesaadavad. Teiseks tuleks tähele panna, et tugevad äikesed arenesid ka Poolas, mis jääb tunduvalt lääne poole mudeli pakutud kõige soodsamast alast. Seega polnud kas mudeli pakutud indeksid täpsed või tõenäolisemalt oli asi selles, et tingimused olemasoleva energia vabanemiseks olid soodsamad, lisaks tegurid, mis algatasid konvektsiooni – näiteks tsükloni lähedus, frondid jms. Seega, isegi kui siin ei ole nt indeksid nii kõrged, siis võib selle kompenseerida energia täielikum vabanemine ja seepärast ei tähenda tingimata mudeli järgi kõige intensiivsema ala nihkumine itta väiksemat äikesevõimalust või ohte. Viimase mudelijooksu järgi on olukord jälle karmistunud.

Eesti kohta annab kõige täpsemat infot Ilmateenistus, kuid nt see ei paku kõigile kättesaadavalt konvektiivindekseid, samuti võib seal olla veelgi aspekte, mille kohta sooviks rohkem infot. See ei tähenda, et tegu oleks ebakvaliteetse teenusega, vaid lihtsalt tuleb infot juurde otsida. 

Lisaks GFS ebastabiilsuse väidetele võiks märkida seda, et Ilmateenistus on hakanud päev-päevalt üha rohkem arvestama õhumassi omadustega ja nii on õhutemperatuuri ülempiiri 19. mai kohta juba üle 30°C kergitatud (ETV õhtuste uudiste ilmateates, mis tuleb Ilmateenistuselt).

Kõige suurem võimalus äikeseks on 18. mai õhtust kuni 20. maini, kuid võimalik, et kuni 24. maini. Kõige kuumemad päevad on 19. ja 20. mail, aga see oleneb kindlasti pilvisusest ja sellest, kui palju on sademeid, äikest jms. Õhumassi poolest võiks selge ilmaga sooja tulla üle 30°C, pilvisema ilmaga jääb madalamaks.

17. mai öö oli enamasti selge, kuigi Lõuna-Eesti oli sooja frondiga seotud ülemise kihi pilvi (kiud- ja kiudkihtpilved) ja vaikne. Kohati oli veel öökülma, aga õhus püsisid siiski juba plusskraadid.
Päev oli päikeseline või vahelduva pilvisusega (rünkpilved, kiudpilved) sademeteta, üpris vaikse idatuulega, rannikualadel oli briis. Sooja oli mitmel pool üle 20 kraadi.
Kuum õhumass saabub 18. mai jooksul. Siis suureneb ka äikesevõimalus. Hetkel on siiski vara veel täpsustada, kas midagi jõuab Eestisse või veel mitte (sademed). Kuuma õhumassi jõudmise eel tugevneb pisut ka tuul.
Kuumalaine hari on 19. ja 20. mail, kui sooja võib tulla ka üle 30°C. Püsib kõrge äikesevõimalus. Nädala jooksul siiski taandub suurem kuumus, kuid äikesevõimalus esialgu püsib.

19. mail katab kogu Eestit ühtlaselt kuum õhumass, http://www.wetterzentrale.de/topkarten/fsecmeur.html.

WeatherOnline' 19. mai prognoos, allikas.

GFS mudeli järgi pakutud ohtlikud nähtused (paremal punasega) 20. mail Tartu kohal, allikas, Tallinna kohta.

16. mai öö on selge ja väga külm, sest paljudes kohtades  langes 2 m kõrguselgi õhutemperatuur alla 0°C, rääkimata maapinnast. Lõuna-Eestis oli soojema õhumassi tõttu õhutemperatuur kõrgem. Päev tuleb sama soe või eilsest veidi soojem, sest õhumass muutub tasapisi soojemaks. Hommikul tihenes Põhja-Eestis pilvisus ja kohati sadas pisut, sest Soome kohale jõudis madalrõhulohk.

Rõhuväli ja LI 15. mai prognoosis, allikas.

Kaspia mere äärest on hakanud kuum õhumass liikuma loodesse ja jõuab kohale ilmselt 18. mai jooksul kohale. Samal ajal on Kagu-Euroopas üleujutusi põhjustav lõunatsüklon, kust tõenäoliselt pärineb niiskus, mis peaks nädala algul andma aluse oletatavatele äikestele. Osa niiskusest pärineb kindlasti ka Kaspia merest.
Kuna õhumass on eksootiliste omadustega, siis see võib-olla põhjuseks, miks GFS mudel annab võimalikke tugevaid ülehinnanguid, sest mudeli algoritm ei pruugi sellistes äärmuslikes oludes adekvaatselt töötada.
Euroopa mudeli järgi peaks nädala algul kujunema Läänemere lõunaosa kohale tsüklon või vähemalt lohk, samal ajal jääks antitsükloni kese üsna kaugele Venemaale. See oleks potentsiaalselt väga soodne äikeseks, sest laskumisinversioon on nõrk või seda polegi, samal ajal on olemas tsüklonaalne mõjutus.

WeatherOnline´ prognoos 19. mai kohta, allikas.

Sarnane olukord oli 2007. a mai lõpus, millest on siin tolleaegse EMHI 4 päeva prognoos (muutmata kujul). 

Praeguste mudelite kohaselt ei ole tegu ühepäevase kuumusega, vaid see kestab mitu päeva, kuid muutub ilmselt nädala edenedes siiski pisut leebemaks.
Mõned inimesed väidavad, et nad on kuskil kõrbelistes/poolkõrbelistes kohtades kogenud oluliselt kõrgemat õhutemperatuuri, mistõttu polevat saabuv kuumus midagi hullu. Eestis on tavaliselt õhuniiskus siiski suhteliselt kõrge, mistõttu palavust on märksa enam tunda ja see on organismile tunduvalt koormavam, kui nt Vahemere ääres.

Veelkordne lühike tutvustav jutt: http://aikesehuvilised.ee/saabuvast-soojalainest/, ühe huvilise koostatud prognoosid: http://aikesevideod.bl.ee/ilmaprognoos.htm.
Oluline on ehk mainida ka seda, et eile levima hakanud hirmujutt pole selle postitusega üldse seotud. Konkreetne isik võttis oletatavad äärmusliku konvektsiooni lubavad prognoosid GFS mudelist, mis on enimkasutatav, sest see on olnud pikka aega vabalt allalaetav. See postitus kirjutati mitmed tunnid hirmujutust hiljem.

Lõunatsükloni, mis tõi Ida-Eestisse tugeva saju, mõju on kadunud ja ilma kujundab jaheda õhumassiga kõrgrõhuvöönd, mistõttu mitmel pool oli öökülma, kuid päeval oli kevadiselt soe (Lõuna-Eestis üle 15 kraadi). Olulisi sademeid polnud, kuigi Ida-Eestis oli külma frondi tõttu pilvisem, seevastu saartel aga täiesti selge.

Rünkpilved 14. mai pärastlõunal Tartu kohal

14. mai õhtul võis näha ilusat täiskuud (Tartus).

Tasapisi läheb õhumass soojemaks ja nii tuleb nädalavahetusel juba mõnel pool vähemalt üle 20°C sooja. Samal ajal liigub Eesti poole Kaspia mere äärest kuum õhumass. See jõuab lõplikult kohale ilmselt 19. mai jooksul. Õhumassis võib sooja tulla ka üle 30°C Meenutagem, et aasta tagasi oli 9. mail 10°C isotermiga kuni 29°C ja 18. mail 15°C isotermiga 30,8°C Võrus.
Äike on küsitav, sest see oleneb sellest, kui niiske õhumass Eesti kohale satub ja milline on sünoptiline olukord. Kui tulise antitsükloni mõju on tugev, siis juba laskumisinversioonist piisab, et konvektsioon ei areneks. Kui aga antitsüklon on kaugemal ja edela- või lõunapoolse tsükloni mõju tugevam, siis on äike tõenäoline.

Euroopa mudeli järgi on kuumuse tipphetk 20. mail, http://www.wetterzentrale.de/topkarten/fsecmeur.html.

GFS mudeli hommikuses väljundis oli äikesevõimalus tagasi, kusjuures eelmistega võrreldes on kõige märkimisväärsem pindala kahe- või kolmekordistumine, http://www.wetterzentrale.de/topkarten/fsavneur.html.

Küllalt sageli tuleb väiteid (ilmselt samad inimesed?), et mudelites on iga järgneva väljundiga tendentsid justkui samasuunaliselt ja nii on alati. See mulje on arvatavasti kombinatsioon kinnituste otsimisest oma veendumustele (confirmation bias) ja tegelikest tendentsidest. GFS mudeli korral näib, et kui valida 7-10 päevane prognoos ja vaadata, mis sellest edasi saab, siis kipub nii olema, et õhumassi omadusi ülehinnatakse ja aja jooksul muutub prognoos pikaajalisele keskmisele lähedasemaks, kuid 2-3 päevaste prognooside kohta seda väita ei saa. Ka Euroopa mudeli osas ei ole tekkinud muljet, et tendentsid prognoosi muutumises on (tingimata) ühesuunalised.
On tehtud ettepanekuid tuua postitustesse teisi mudeleid peale GFS ja Euroopa mudeli. Eriti tahetakse näha ansambelprognoose. Ei ole seda teinud senimaani järgmistel põhjustel: nende prognooside kasutamine on piiratud, enamik pole vabalt kättesaadavad või on piiratud näiteks autoriõiguste jms juriidiliste aspektidega; kaugeltki kõigil lugejatel ei ole piisavalt tugevat (üldmeteoroloogia) tausta, nii et need võivad segadust tekitada; ansamblitest võidakse valida enda maitsele sobivad liikmed, mis pole soovitatav nähtus. Siiski, idee on piisavalt hea, et sellele mõelda. Võib-olla tuleb siia sektsioon edasijõudnutele, võib-olla tehakse tutvustav tekst ja siis edaspidi ilmuvad sellised mudelite väljundid ka siia.

Nii 12. kui 13. mail oli Ida-Eestis väga suur laussadu. Ajuti oli tegu tugeva lausvihmaga. Seetõttu pani imestama see, et Võrus oli sademeid sademetekaardil 13. mai hommikul kõiges 2 mm, ehk ümbruskonna jaamades oli kõikjal üle 10 mm. Hoogsademete puhul on isegi suuremad erinevused tavalised, aga laussademete puhul kindlasti mitte ehk selline olukord viitab tõenäolisele artefaktile (kvaliteedihälbele mõõtmistes, andmetöötluses või esituses, nt kaardil).

Ilmateenistuse sademete- ja tuleohukaart. Laussademete iseloomu arvestades on näha, et Võru jaam lisaks ühele Valgamaa jaamale ei klapi ümbritsevate jaamadega ja sellest tulenevalt pole ka nii kõrge tuleohuindeks (arvestades olusid) usutav, http://www.emhi.ee/?ide=21,328 ja http://www.emhi.ee/index.php?ide=19,270. 

Uurimisel selgus, et nii oligi. Juba meteoroloogilise ööpäeva tabelist selgus, et Võrus oli sademete hulk sarnane ümbritsevate jaamadega: http://www.emhi.ee/?ide=21,540,1072. Täpsem info selgus radariandmeid uurides:

Perioodi 12. mai 6.00 UTC – 13. mai 6.00 UTC (24 h) sademete akumulatsioon radari peegelduvuse põhjal. Algandmeteks 15 min sammuga 500 m kõrguse PCAPPI produktid, kus sademete intensiivsus peegelduvusest arvutatud valemiga Z=200*R^1.6. Allikas: Tanel Voormansik

Väga uhked kihtsajupilved 13. mai pärastlõunal Tartus. Enne keskpäeva võis näha läbi pilvekihi päikeseketast, nagu oleks tegu kõrgkihtpilvedega, kuid mõõdukas lausvihm jätkus. Kahjuks seda hetke pildistada ei saanud, sest iga hetk oli algamas HuviTERA koolis 8. klassile meteoroloogia huviringi tutvustus, kuid elamus oli väga vahva. 

Ida-Eestisse suure saju (kuni 50 mm ööpäevas) toonud frontaaltsoon ja lõunatsüklon on jõudnud juba Koola poolsaarele ja selle mõju väheneb kiiresti. Seetõttu on oodata juba märksa kuivemat päeva, kuid niiske õhumassi tõttu on ikka veel pilvine ja ilmselt tuleb ka sajuhooge.

Nädala teisel poolel saab ülekaalu jaheda õhumassiga kõrgrõhuvöönd. See toob juba päikeselised ja kuivemad päevad, kuid on öökülmaoht. Nädala lõpus domineerib rohkem Venemaa antitsüklon, mille servas hakkab kuum õhumass Eesti poole liikuma. Samal ajal püsib lõuna ja hiljem lääne pool madalrõhuväli, mis peaks tähendama niiskust. 

Õhumass võib-olla kõige soojem 19. mail, kui võimalik on 30 kraadi ja enamgi. GFS mudeli suur äikesevõimalus on seotud kõrge kastepunktiga. Seega kuumuse osa võib ilmselt üsna kindel olla, aga äikese osas mitte.

Euroopa mudeli kuuma õhumassi saabumise stsenaarium, http://www.wetterzentrale.de/topkarten/fsecmeur.html

GFS mudeli kuuma õhumassi saabumise stsenaarium ja õhumassi tasakaal, http://www.wetterzentrale.de/topkarten/fsavneur.html