Uus soojenemine ja vihmavõimalus aprilli lõpus

29. aprillil on veel soe ja üsna vaikne päev. Kõige pilvisem on Põhja-Eestis (peamiselt keskmise kihi pilved), kus on suurim hoovihma võimalus, sest külm front on jõudnud Lõuna-Soomeni. Mis puudutab äikest, siis selle kohta ütles Sven-Erik Enno nii: troposfääri ülaosa kisub üsna külmaks, seega kui on hoogsajupilved, siis tipu jäätumine on kerge tekkima ja sealt edasi võib kaasneda nii lumekruupide sadu kui ka mõni üksik välk.
Õhumassivahetusega kaasneb tihedam pilvisus ja sademed ilmselt Põhja-Eestis, st lõuna pool avaldub see vaid ilma jahedamaks muutumises. 1. mail on küll ilmselt terves Eestis sademeid oodata, kuid tsüklon või lohk, mis areneb siinsamas ja liigub ilmselt otse üle, on juba külma õhumassi sisene. Ilmateenistus mainib ka lörtsi, sest peetakse võimalikuks, et sulamispiir laskub aluspinnani.
Jaheda mai alguse kohta tuleb eraldi postitus.

Need on kiudrünkpilved, rohkem: http://lepo.it.da.ut.ee/~cbarcus/cirrocumulus.htm (Laagris).

Taevas oli paksult kihtrünkpilvi täis (Rahvusraamatukogu juures).

Tornjas-sakmelised kõrgrünkpilved (vahel ka kihtrünkpilvedena) on labiilsuse näitajad ja seega tähendavad äikesevõimalust. Need meenutavad nagu keskaegse lossi müüre. See suurepärane eksemplar ilmus külma frondiga seoses (Rahvusraamatukogu juures).

Loojang oli väga värvikas. Eriti vahva on see pilveriba, millest kerkivad sakid kõrgemale (Laagris).

28. aprillil tuleb veel üks päikeseline ja soe ilm, kuid tuul võib saartel ja Põhja-Eestis pisut tugevam olla kui eelmistel päevadel. Nagu viimasel paaril päeval, on nüüdki oodata enamasti ülemise või keskmise kihi pilvi, kuid kastepunkt on tõusnud 0°C lähedale ja sellest võib juba jätkuda ka alumise korruse pilvede tekkeks (rünkpilved, kihtrünkpilved).

Juba teist nädalat võib põldudel näha sageli tekkivaid tolmukeeriseid, millest pikemalt: http://www.ilm.ee/?48778. 22.4.2014 Jõgeva, Kairo Kiitsaku fotod

Jahedamaks läheb 30. aprillist, kui sooja tuleb vähem kui 15 kraadi ja oodata on ka vihma (1. mail). Jahenemise põhjuseks on arktilise õhumassi saabumine Venemaale jõudva põhjatsükloni tagalas ja sademete põhjuseks Eesti kohal või lähedal süvenev tsüklon. Kui Eesti kohal tekib suur õhumassi kontrast, siis võib sadu tugev olla ja välistatud pole ka äike, eriti kui tegu on aktiivse sooja frondiga (1.-2. mail).

27. aprillil jätkub päikeseline, vaikne ja üsna soe ilm (kuni 20 kraadi võimalik), kuid pilvi peaks nõrgeneva antitsükloni tõttu rohkem olema.
Järgmise paari päeva jooksul peaks tugevnema põhjapoolse tsükloni mõju, mistõttu tuul on loodest, läänest või edelast ja veidi tugevam. Sademetevõimalus on suurim 29. aprillil kuni 1. mail. Pärast seda jääb Eesti väga tõenäoliselt külma õhumassi ja sooja enam üle 15 kraadi ei tule.

Pilvi jätkus (Laagris)

26. aprill toob tugeva öökülma järel taas päikeselise ja vaikse päeva, sest juba mitmendat päeva püsib antitsükloni kese looderanniku lähedal. Soojemas õhumassis on juba rohkemates kohtades üle 15 kraadi oodata. Ka pilvi võib enam olla, sest antitsüklon nõrgeneb, kuid need on tõenäoliselt ülemise kihi pilved, sest rünkpilvede tekkeks on õhumass veel liiga kuiv.
Tegu on ebatavaliselt kuiva õhumassiga: kastepunkt on mõnel pool -10...-14°C (http://www.emhi.ee/?ide=21,540,820). Kuna päevasel ajal on soe (kuni 18°C), siis tähendab see ka ekstreemselt madalat suhtelist õhuniiskust. Nii mõõdeti näiteks Pärnu-Sauga ilmajaamas suhtelise niiskuse miinimumiks 7%, mis võib-olla üldine rekord (vähemalt pole teada, et kunagi oleks mõõdetud madalamaid näitajaid).
Huvi on tekkinud ka tuleohuindeksi rekordi kohta. Selle kohta on teada järgnev:16.09.2002 Põlvamaal 16260 ja 8.09.2002 Saaremaal 16516. Aga kui vaadata ilma riskide raamatut, siis oli see küll üle 22 tuhande, kuid peab uurima!
25. ja 26. aprill pakkusid uhkeid kiudpilvede vaatemänge. 26. aprillil võis mitmel pool näha tihedaid kiudpilvi (Cirrus spissatus), mis sarnanevad kõrgrünkpilvedega või kiudrünkpilvedega. Neid koos kiudrünkpilvedega peetakse sageli lennukite põhjustatud uudseks nähtuseks. Ometigi sisaldas  nii kiud- kui kiudrünkpilvi (Cirrocumulus) juba amatöörmeteoroloog Luke Howardi 1802. aasta lõpus esitletud pilvede nimetamise süsteem (teoses „On the modification of clouds”). Vanarahvas on neid vahel nimetanud ka oaõilmepilvedeks. Küll määratleti näiteks kihtsajupilved (Nimbostratus) pilvesüstemaatikas alles 20. sajandil, ometi ei peeta neid tehislikeks ega seosta mingite vandenõudega.

Kuigi kiudpilvede kohta öeldakse, et need on õhukesed ega varjuta tavaliselt päikest, siis seekord ilmusid taevalaotusele ka massiivsed kiudpilved. Neid nimetatakse tihedateks kiudpilvedeks (Cirrus spissatus). Väiksemad, mis meenutavad pisikesi rünkpilvi, on tihedate kiudpilvede erim - topjad kiudpilved (Cirrus floccus). 

Need on siin on konksu- või isegi suusakujulised kiudpilved (Cirrus uncinus). Need näitavad pea alati pilvisuse tihenemist ja sageli ka sademeid. Selline kuju tekib sellest, et kiudpilvel tervikuna on paksus, mitte pole see tasapinnaline. See osa, mis asub kõrgemal, asub kiiremini liikuvas õhus, aga see osa, mis madalamal, asub aeglasemalt liikuvas õhuvoolus ja nii jääb madalam osa maha (võib ka vastupidi olla). Madalam osa kujutab endast sademeid - lumesadu 6-8 km kõrgusel. 

Välismaalt ja edasise ilma prognoos. 26. aprilli öösel liikus Suurbritannia kohal olevast tsüklonist lohk ühes sooja tüüpi oklusioonifrondiga Põhjamerele ja jäi seal statsionaarseks (väheliikuvaks). Frondil moodustus hommikul kitsas konvektsioonipilvede vöönd, kus ennelõunasel ajal hakkasid järsku välgud sähvima. Tund-tunnilt on statsionaarne, aga jõhkralt sirgjooneline äikesevöönd üha pikemaks veninud; äikesejoon jätkub katkestustega ka Saksamaal.

Äikesevöönd frondil nähtuna satelliidipildilt, http://sat24.com/en/scan

Äikesevöönd detektori järgi, http://www.blitzortung.org/Webpages/index.php

Üsna soe ilm püsib paar päeva (kuni 20 kraadi võimalik), siis muutub tsüklonite mõju tugevamaks. Esmalt peaks suurenema põhjapoolse tsükloni mõju, hiljem võib areneda tsüklon või lohk Eesti läheduses. See tähendab juba märkimisväärset vihmavõimalust (nädala keskel). Mai alguseks on arvutatud lõunatsükloni saabumine, kuid midagi täpsemat on selle kohta raske öelda: võib tulla nii äikeseline kui paduvihmane ja kõle ilm.

25. aprillil jätkub päikeseline ja üsna vaikne ilm. Kuna õhumass on veidi soojem, siis võib mõnel pool tulla sooja ka üle 16 kraadi. Pisut soojenemist on oodata nädalavahetusel.
Järgmise nädala algul on oodata tsükloni süvenemist Eesti lähedal. See tähendab vihmavõimaluse suurenemist.

24. aprillil jätkus antitsükloni mõjul päikeseline ja juba päris vaikne ilm. Kuna püsis veel külm õhumass, siis maksimaalne õhutemperatuur tõusis enamasti 8-14 kraadini.
Järgmised paar päeva läheb soojemaks, kuid see trend aeglustub või peatub nädalavahetusel. Kui kujuneb soodne sünoptiline olukord, siis jätkub ilma soojenemine järgmise nädala algul. Sel juhul tuleb sooja taas üle 20 kraadi. Sademete võimalus on endiselt kuu viimastel päevadel olemas.

Kiudpilved piilumas linna vahelt ja loojang (Laagris)

23. aprill
Soojalaine lõppes tänasega ära, sest antitsükloni idaservas jõudis arktiline õhumass Eesti kohale. Mõnel pool ei tõusnud õhutemperatuur enam 10 kraadinigi. Jahe ilm kestab paar päeva, öösel on oodata kuni 5 kraadi külma. Nädala lõpus jõuab kohale soojem õhumass ja sooja tuleb taas üle 15 kraadi.

Enamikes kohtades oli viimati sademeid 14 või 15. aprillil hoovihma ja rahena. Päikeselise ilma ja väga kuiva õhumassi tõttu (kastepunkt oli hulk aega alla 0°C, viimasel paaril päeval kõrgem) on tuleoht muutunud suureks ja võib enne vihmade saabumist isegi ekstreemseks muutuda (indeks üle 5000). Seda soodustab jätkuvalt päikeseline ilm ja ebatavaliselt kuiva õhumassi saabumine, kus kastepunkt on kuni -10°C, vt http://www.emhi.ee/index.php?ide=21,540,820.

Tuleohuindeks 23. aprillil, http://www.emhi.ee/index.php?ide=19,270

Põud on kuivatanud jõe Pangodis Sulu külas. Eero Hermanni foto

Olukord võib muutuda kuu viimastel päevadel, sest antitsükloni mõju nõrgeneb ja mõjule võib pääseda mõni tsüklon, tõenäolisemalt lääne või edela pool asuv. Sademete võimalus muutuks sel juhul arvestatavaks 29. või 30. aprillil. Samal ajal püsib Eesti kohal soe õhumass, nii et sooja võib üle 20 kraadi tulla.

Soe periood aprilli teises pooles ja äikesevõimalus

23. aprillil tuleb järjekordne päikeseline päev. Põhjast saabuva arktilise õhumassi mõjul on õhk jahedam, sooja ei tule enam 20 kraadi, vaid pigem 10-15 kraadi, Põhja-Eestis veelgi vähem. Õhumassi sumestus väheneb samuti, mis tähendab nähtavuse paranemist ja taevas sinistumist.
Nädala jooksul muutub ilm tasapisi soojemaks ja nii võib nädala lõpus taas kuni 20 kraadi sooja tulla. Sademeid pole nädala jooksul oodata.

22. aprillil püsib soe õhumass veel Eestini kohal. Kuna tugevneb läänepoolne antitsüklon ja põhjast läheneb külm õhumass, siis tuul on rohkem põhjast ja võib päeva jooksul tugevneda. Ilm peaks valdavalt olema päikeseline. Maksimaalne õhutemperatuur tõuseb vähemalt kohati veel üle 20 kraadi.

Venemaa antitsükloni servas jõudis labiilne õhumass kaguvoolus Lääne-Venemaa ja Ida-Baltikumini. Nädala eest ei olnud GFS mudelis läänepoolse antitsükloni mõju, vaid Venemaa antitsüklon ulatus Skandinaaviani. Sel juhul oleks labiilne õhumass ka Eestini jõudnud, http://sat24.com/en/bc.

23. aprilli jooksul jõuab arktiline õhumass Eesti kohale ja seetõttu on ilm palju jahedam, ilmselt sooja üle 15 kraadi ei tule. Juba järgmiseks päevaks on oodata antitsükloni tulekut Eesti kohale ja ilma soojenemist. Öökülmad siiski jätkuvad. Ilma soojenemine jätkub ilmselt järgmise nädala alguseni. Aprilli viimastel päevadel võib suureneda lääne- või edelapoolse tsükloni mõju ja vihma võimalus suureneb.

21. aprillil jätkub ilm muutusteta (päikeseline, tuul nõrk ja ilmselt enamasti idast), ainult Lõuna-Eestis oli hommikul ja õhtul pilvi rohkem. Maksimaalne õhutemperatuur tõusis mitmel pool üle 20 kraadi.
Antitsüklon jagunes kaheks - üks neist taandub sügavamale Venemaale, teine Norra merele. Kui mõlemad on piisavalt kaugel, siis peaks mõjule pääsema põhjatsüklon, mis kannab arktilist õhumassi. See on küll suunatud peamiselt Soome ja Venemaale, kuid midagi jõuab Norra merel oleva antitsükloni idaservas ka Eestini. Kui läänepoolne antitsüklon nihkub Eestile lähemale või tekib vahetus läheduses tuum (uus antitsükloni kese, millel on vähemalt üks suletud isobaar või isohüps), siis see kaitseb otsese külma õhumassi sissetungi eest ja ilm soojeneb mõnevõrra.

Põud. 20. aprillil Pangodis. Eero Hermanni fotod (avaldamiseks luba küsitud)

20. aprill toob taas päikeselise ja sooja ilma. Arvatavasti mõnel pool tõuseb õhutemperatuur üle 20 kraadi. Tuul on rohkem kirdest ja idast, kuid endiselt väga nõrk. Rannikualadel annab tooni ilmselt briis. Päikeseliste ja vaiksete ilmadega on tõenäoline tolmukeeriste teke, mida võib näiteks põldudel või jäätmaadel näha, eriti kui pind on tume: https://www.youtube.com/watch?v=4T5SzDksQVM&feature=youtu.be.
Väga soe ilm püsib 23. aprillini. Siis peaks ittasuunduva põhjatsükloni kaasatoodud arktiline õhumass jõudma antitsükloni idaservas ka Eestini. See tähendab, et ööpäeva maksimumtemperatuur jääb kuni 10 kraadi madalamaks. Kui siiski arktiline õhumass ainult puudutab Eestit, siis on sooja loota 10-15 kraadi. Sademed on kuni kuu lõpuni vähetõenäolised.

Huvi on tekitanud rohkete läätspilvede tekkimine 18. aprillil. Täpset põhjust ilmselt öelda ei oska, aga see on seotud tõenäoliselt ikka sooja õhu advektsiooniga ja õhu liikumise suuna olulise muutumisega  väikse piirkonna kohta (deformatsioon, selline ala sattus Eesti kohale). Sellises tuulenihkelises ja stabiilses õhumassis tekivad kergesti lained, mille harjadega või lõikumiskohtadega on tihti sellised läätsekujulised pilved seotud.
Tuli teade, et Hiiumaal on 20. aprilli öösel justkui äikest olnud. Selle kohta andsid pealtnägijad sellised kirjeldused:  #1 Hiiumaa, Nõmmerga 19.04.2014 kell 23.57 ISO2000 f2 15sek 8 püstkaadrit. Taevas põles juba päris mõnusasti, Lõuna pool samal ajal välgutas... Ja see pilv muudkui ujus peale... Veel pisut ja sõitsime põhjarajoonidesse selgemat taevast nautima...
#2 Noh, kas see oli äike või mis iganes muu asi, aga... FAKT nr1: Eile koos Argoga Nõmmergal olles nägime me tumeda pilve liikumist läänest itta ja selle pilve all oli mitu heledat sähvatust, mis meenutasid välke. 
FAKT nr 2: Vähemalt korra kostus sama pilve suunast heli, mis meenutas müristamist äikese ajal. 
See, mis seal tegelikult toimus, on teadmata, kuid meenutas see kõik kauget äikest. 
Ja uskuge, ma 40 aastat elanud ja vähemalt 35 julgen arvata, et ka äikese olemust teadlikult tajunud - mulle meenutas see kauget äikest.
P.S. Olime sel õhtul eraldi autodega liikumas ja mõlemad kindlasti ka kained...
#3 Hommikul käisin edela Hiiumaal (sealpool oli ka see pilv, sähvatused ja mürin), kui pole just meeletut kastet öösel olnud, siis tuleb fakt nr 3, maa oli märg ja metsateedel esines lompe (julgen arvata, et esines vihmasadu siiski).
/---/ kolleeg oli merekoolis mu õppetaja ja ütles kuldsed sõnad...arvutid on toredad asjad ja aitavad meil ilma ennustada/jälgida ning teevad elu lihtsamaks, kuid neid ei tohi lõputult usaldada, seega inimsilmast täpsemat olukorra vaatlejat pole olemas./---/
Mida sellest arvata? Kuna see on huvitav ja õpetlik näide, siis kindlasti väärib siin ära toomist. Kui tuleb teade äikesest, siis esimese asjana tuleb kindlaks teha rünksajupilvede olemasolu. Kui neid ei ole, siis ei saa olla tegu äikesega, sest see on alati seotud rünksajupilvedega. Küll aga võib tegu olla ikkagi sädemega (elektrilahendusega), nt lumetormis või tugevate maavärinate korral.
Antud juhul rünksajupilvi ei saanud olla. Selleks on mitu kaudset ja otsest tõendit. Kaudseteks tõenditeks on kindlasti sünoptiline olukord ja sellest tulenev. Õhtul-öösel tekkis Eesti kohal tuum. See on koht antitsükloni harjas, kus tekib suletud isobaare (analoogne madalrõhulohus tekkivale osatsüklonile, millel on vähemalt üks suletud isobaar). Päeva jooksul liitus Eesti kohal tekkinud tuum Skandinaavia kohal olevaga ja tekkis uus antitsüklon, mis hõlmas Skandinaavia ja Soome. Selle lõunaservas oli tuul rohkem idast ja kirdest. Selline tuuma ja uue antitsükloni teke viitab tavaliselt tugevamale laskumisinversioonile, mistõttu konvektsiooni läbimurdmise tingimused on väga ebasoodsad. Väga kuiv (vt kastepunkte http://www.emhi.ee/index.php?ide=21,540,820) ja stabiilne õhumass ei laseks konvektsioonil niikuinii areneda.

Vahel kujuneb kõrgrõhuharjas suletud isobaare ja tekib uus antitsükloni kese: seda nimetatakse tuumaks, www.wetter3.de/Archiv/index.html, vt ka http://www.met.fu-berlin.de/de/wetter/maps/Analyse_20140420.gif.

Otsesed tõendid puudutavad rünksajupilvede olemasolu: kuna tegu on kõrgete ja massiivsete pilvedega, siis on neid radaril (sajualad) ja satelliidipiltidel kindlasti näha, kuid mida seekord ei olnud (http://www.ilm.ee/kola/pildid/EMHI_Radar/, Sürgavere radaril paistaksid rünksajupilved ka Hiiumaalt kätte). 

Laskumisinversiooni tingimustes hajuvad tavaliselt keskmise ja ülemise kihi pilved, kuid seevastu  piirkihi pilvede (kiht- ja kihtrünkpilved) teke on eriti talvisel ja öisel ajal soodustatud. Kihtrünkpilvede kogumid võivad anda sademeid, mis kajastub teates. Neid ei pruugi nt infrapunastelt satelliidipiltidelt näha, sest alumise kihi pilved on soojad ja temperatuurierinevus aluspinnast on sageli väga väike, mistõttu ei eristu.

Ülemise ja keskmise kihi pilved on IF satelliidipildilt selgelt näha, sest need on külmad ja eristuvad soojast aluspinnast, nt rünksajupilvede tippude temp. on alati -20°C-st madalam), kuid  antitsüklonis (laskumisinversiooni tingimustes) neid ei ole; piirkihi pilved on halvasti või pea üldse mitte nähtavad, eriti väiksemad kogumid,  http://www.ilm.ee/kola/sat_test.php3.

Teates/kirjelduses võiks kommenteerida veel meelte usaldamist puudutavat osa. Üks põhiasju, mida võib märgata, on see, et inimesed ei tea, mida tähendab sõna "tõend". Inimesed peavad tõenditeks igasuguseid tunnistusi, YouTube'i videoid ja ajaleheartikleid jms.

Aga vaatlus peaks olema enne ette planeeritud,  kuid selleks peab valmistuma, teadma teoreetilist baasi, välistama igasugu muud tegurid, see tuleb vahetult salvestada mingile andmekandjale, parem on kasutada mõõteseadmeid, vaatlusinfo tuleb kriitiliselt üle vaadata, eraldada müra, tõlgendada loogiliselt, mitte teha mingeid usuhüppeid üle tõenäosuste, teha järeldused ja anda kogu see töö teistele sama ala ekspertidele kriitiliseks ülevaatamiseks, et välistada vead, mida töö koostaja ise ei märganud...

Inimesed juhinduvad tõendite teemas ilmselt pigem kohtupraktikast, kus tõendina võetakse ka inimeste tunnistusi. Samas on ju kõigile teada, et inimese kognitiivne süsteem on küllaltki ekslik, isegi kui seda ei taheta tunnistada: tajud, tähelepanu, mälu... kõik eksivad. Üks on selektiivsus, teine on see, et iga meenutamisega mälu "sisu" muutub.

Tõendid on seega väidete kogumid, kus on järgitud teatud põhimõtteid. Ei saa jääda lootma oma meeltele ja mälule. Tõenditel on isegi teatud hierarhia, vähemalt biomeditsiinilistel aladel, http://consultgerirn.org/uploads/Image/Pyramid_Chart2.jpg. 

19. aprillil jätkus päikeseline ilm (Lõuna-Eestis oli pilvi rohkem). Maksimaalne õhutemperatuur tõusis juba 20 kraadini. Rannikualadel oli sooja kuni 10 kraadi ja enamgi vähem.
Kuna õhurõhugradient on väike ja tuul seega nõrk, siis rannikualadel on soodsad tingimused briisi tekkeks. See võib keset päeva muuta sooja ilma väga kõledaks (õhutemperatuur võib langeda kuni 10 kraadi vaid mõne minutiga, olenevalt briisifrondi tugevusest). Selline briisiks väga soodne aeg kestab vähemalt 22. aprillini.

Infrapunasatpildil on antitsüklon selgelt näha, http://www.emhi.ee/?ide=21,1251,1252. 

Vähemalt Harjumaal Kibunas oli pilvede leidmisega raskusi: ilm oli ebatavaliselt hea.

18. aprilli jooksul tugevnes Venemaa antitsüklon, kuid Skandinaavias püsis veel osatsüklon. Seepärast oli tuul lõunast ja ilm üle Eesti üsna ühtlaselt soe, veidi kõrgem õhutemperatuur oli Kagu-Eestis, kuhu jõudis soojem õhumass. Nädalavahetuse jooksul peaks juba paljudes kohtades üle 15 kraadi sooja tulema.
Prognoosides on mainitud ka udu mere kohal ja rannikualadel. See juhtub vaid siis, kui õhumass on piisavalt niiske. Kuna mere temperatuur on enamasti 4-6 kraadi, siis peaks ka kastepunkt olema vähemalt sama kõrge, et võiks advektsiooniudu tekkida. Praegu aga on kastepunkt enamasti alla 0°C ja udu ei tekiks ühelgi juhul, vt http://www.emhi.ee/?ide=21,540,820.
Kõige soojem aeg püsib 23. aprillini, siis peaks jõudma põhjast kohale külmem õhumass. See on seotud põhjatsüklonitega, mis sukelduvad antitsükloni idaservas Venemaale ja toovad sinna talvise ilma.

Paljudes kohtades võis näha läätspilvi (siin kuuluvad kõrgrünkpilvede hulka).

17. aprillil tihenes pilvisus ja tugevnes tuul. Hommikul ja ennelõunasel ajal võis Põhja-Eestis jälgida uskumatuid halode vaatemänge: mõnes multihalos olid esindatud kõik siin kujutatud halovormid: http://www.atoptics.co.uk/halo/common.htm.

Multihalo Sillamäel, 17.04.2014 kella 11:00 paiku. Selgelt on eristatavad järgmised halovormid: 22-kraadine, valepäikesed (päikesesapid), 22-kraadise puutujakaared (võimalik piiritletud ehk kopshalo), horisondiring ja autori kirjelduse järgi veel alumine puutujakaar (infralateral arc). Jekaterina Služenikina fotod, avaldamiseks luba küsitud

Soojema õhumassi tõttu tõusis õhutemperatuur mitmel pool üle 10 kraadi, edelatuule tõttu oli kõige soojem Põhja-Eestis. Kuna lohk siiski Eestini ei jõua, siis pilvi küll jagub, aga sademed on vähetõenäolised.
Homseks tugevneb Lõuna-Venemaa antitsüklon, mistõttu lohk hääbub ja Musta mere regioonist jõuab kohale veelgi soojem õhumass. Nii võib nädalavahetusel õhutemperatuur tõusta kohati 20 kraadini.
Uue prognoosi järgi on vastuolu mudelites kadunud ja kõige soojemad ilmad lõppevad 23. aprilliga, järgnevad päevad võivad tuua kuni 15-16 kraadi. Äikest ei ole oodata ühelgi päeval.

16. aprill
Praegu võib juba kindlalt väita, et nädala lõpuks läheb ilm vähemalt päevasel ajal suviselt soojaks, öösel püsib endiselt öökülma võimalus. Uuel nädalal on võimalus äikeseks, olenevalt sünoptilisest olukorrast.

16. aprillil jõudis Saksamaale antitsüklon, mille põhjaservas saabunud külm ja kuiv õhumass tõi selge ilma. See antitsüklon jõuab peatselt Poola kohale ja nõrgeneb. Teravmägedel oleva põhjatsükloni lohk jõuab Skandinaaviasse ja selle mõjul on oodata tuule tugevnemist, kuid ka soojema õhumassi saabumist ookeanilt. Lõuna-Venemaal tugevneva antitsükloni mõjul peaks see lohk siiski paari päevaga hääbuma ja kohale jõudma soe õhumass. Seega juba kaks kuud veninud varakevad lõppeb ja algab päriskevad.

Antitsükloni(te) mõjul püsib see üsna palav õhumass Eesti kohal vähemalt nädal aega, võib-olla kuu lõpuni. Kui GFS mudel näitab Venemaa antitsükloni domineerimist ja selle aeglast nõrgenemist järgmise nädala jooksul, siis Euroopa mudel näitab uute antitsüklonite voogu Skandinaaviast Venemaale, aga Eesti jääb nende lõuna- või lääneserva. 

Õhumassi poolest võib selge ilmaga sooja tulla 20...23°C. Äikesevõimaluse osas on soodsam kindlasti GFS mudeli prognoos, sest Eesti jääb siis antitsükloni kaugele äärealale, kus laskumisinversioon on nõrgem ja konvektsiooni läbimurdmise tingimused paremad. Samuti on sellisel juhul soodustatud niiskema õhumassi saabumine Vahemerelt või Musta mere regioonist, mis aitaks õhumassi labiliseerumisele kaasa. 

GFS arvutatud stsenaariumi kohaselt on äikese võimalus märkimisväärne, http://www.wetter3.de/Archiv/index.html.

3.5.2008 võis tajuda äikese lähedust. Sünoptiline olukord oli sarnane nüüd prognoosituga, vt http://www2.wetter3.de/Archiv/GFS/2008050312_0.gif. 

16. aprillil oli paljudes kohtades külma õhumassi mõjul pilvitu ilm.

Mõned julgemad prognoosid pakuvad Eestisse kuni 26-kraadist suvekuuma. Selline on http://meteo.fi/ (põhineb GFS mudelil) prognoos teisipäeva kl 12 UTC kohta. 

Jätkub üsna jahe ja enamasti niiske ilm

16. aprillil selgines ilm Saksamaa kohale jõudnud antitsükloni servas saabunud külma õhumassi tõttu. Päev möödus valdavalt pilvitult, ainult Kagu-Eestis püsis ilm lõunani pilvisem. Mõne tunni jooksul peaks ilmuma uus postitus.

15. aprilli ilma mõjutas nõrgenev madalrõhulohk. Selle mõjul oli öösel õhk niiske ja mitmel pool arenes udu, kohati tekkis härmatis. Päeva jooksul arenesid taas konvektsioonipilved ja sadas nii hoovihma kui rahet. Lätis ja Leedus oli äikest. Kuna läänepoolse antitsükloni mõju tugevnes, siis õhtul ja öösel ilm paranes.

Rünkpilved Tartumaal ja loojang Laagris

Suurbritannia kohalt peaks antitsüklon liikuma homseks Kesk-Euroopa kohale. Selle ida-, hiljem põhjaservas on õhumass külm ja selge ilmaga on tugevat öökülma oodata. Päeval jääb õhutemperatuur alla 10 kraadi. Antitsükloni kagusse liikumisel jõuab selle loodeservas Eesti kohale ka soojem õhumass ja nii peaksid järgmised päevad pärast homset juba soojemad olema. Samal ajal hakkab tugevnema Lõuna-Venemaal antitsüklon (Euroopa mudel pakub ida-läänesuunalise kõrgrõhkkonnavööndi teket üle Läänemere, hiljem Skandinaaviast kagusse sukelduvat antitsüklonit), mille lääneservas on oodata nädala lõpus täiendavalt sooja õhumassi kohalejõudmist.
Kuna antitsüklon jääb või eemaldub uue nädala algul Eestist kaugemale, siis on võimalik õhumassi labiliseerumine ja seega äikesevõimalus. Aga see on vaid esialgne hinnang, päev või kaks võiks veel oodata prognooside täpsustumist.

14. aprillil püsis jätkuvalt põhjapoolse tsükloni lohu mõjul pilvine selgimistega ja muutliku pilvisusega ilm. Sadas hoovihma, kohati rahet, oli ka pisike äikesevõimalus (äikest registreeriti Edela-Soomes, Eestist tuli teade Jõhvist). Õhtupoolikul ilm paranes mõnevõrra. Kuna õhumass oli jahe, siis sooja oli enamasti all 10 kraadi.

Öösel oli Gismeteo prognoos Tallinna kohta kogunisti äikest lubav, http://www.gismeteo.ru/city/weekly/4072/.

ESTOFEX on märkinud Eestile ja Soomele äikesevõimaluse, http://estofex.org/.

Keskpäevaks arenes rünksajupilvi juba mitmel pool. Rünksajupilvedega on alati teatav äikesevõimalus, http://www.emhi.ee/inc/other/radaripilt.php?j=har&v=1.

Järgmise ööpäeva jooksul madalrõhulohu mõju väheneb ja asendub läänesr saabuva antitsükloni harjaga, see toob karge ilma, sest õhumass on külm. 

Soojemaks muutub ilm nädala lõpus: öökülma oht väheneb ja päeval tuleb sooja juba mitmel pool üle 10 kraadi. Venemaa antitsükloni tugevnemine peaks jätkuma järgmise nädalani. See toob sooja (15-20 kraadi) ja päikeselise ilma.

Konvektsioon, rünksajupilved ja hoovihm Tartus

Selleks, et vältida arusaamatusi aprilli teises pooles toimuva suhtes, olgu järgmine kommentaar. Kuna prognoositava soojalaineni on aega veel vähemalt nädal, siis pole see mõistagi kaugeltki veel kindel, et antitsüklon tekib ja et Eesti jääb selle sooja lääne- või lõunaossa. Senimaani on mudelid küll seda toetanud, ent see võib veel muutuda. Äikese osas, et ei maksa jääda ootama, et nüüd tuleb äikeseline periood. Palju tõenäolisem on rahulik, kuiv ja päikeseline ilm, eriti kui Eesti jääb antitsükloni keskme lähedale.
Niisiis, kannatust veel paar päeva (kolmapäevani) ja siis peaks olema juba selgem see, kas soojalaine tuleb ja millise sünoptilise olukorraga seoses. Juhul, kui vastav prognoos on piisavalt kindel, siis tuleb selle kohta uus postitus. Senikaua jätkub arutelu selle postituse all.

13. aprilli öösel tihenes pilvisus ja alates Lääne-Eestist hakkas vihma sadama. Päeva jooksul levis sadu ida poole ja peaks õhtu jooksul ka Kagu-Eestisse jõudma (Ida-Eestis tõusis õhutemperatuur 10 kraadini). Lõuna- ja edelatuul tugevnes puhanguti kuni 15-17 m/s (põhjarannikul). Selle põhjuseks on Norra merele jõudnud tsükloni, mille lohk liigub tasapisi üle Läänemere ja Baltikumi itta.
Kuna see lohk mõjutab Eesti ilma veel mitu päeva, siis on oodata veel sademeid ja pilvist ilma. Enamasti on tegu vihmaga, ainult 15.-16. aprillil on võimalik lörts, sest õhumass on neil päevil kõige külmem ja sooja ei pruugi päevalgi üle 5 kraadi olla.
Soojalaine saabumise osas 17.-20. aprillil pole suuremaid muutusi. Peamiselt stsenaariumiks on Venemaal antitsükloni tugevnemine, mille lääneservas võib soe õhumass jõuda Skandinaaviani ja Norra mereni.

Vihmane ilm (Pääsküla endine prügila)

12. aprilli öö oli paljudes kohtades vihmane, kuivalt möödus see enamasti Ida- ja eriti Kagu-Eestis. Saartel ja läänerannikul tekkis udu. Päeval hakkas ilm selginema, kuid merel püsis udumüür. Õhutemperatuur võrreldes eelmiste päevadega eriti ei muutunud, vaid jääb ikka valdavalt alla 10 kraadi.
Järgmiseks päevaks on oodata läänest uue madalrõhulohu saabumist. See on juba jõulisem ja peaks tugevat tuult põhjustama. Sademed peaksid jõudma kõikjale. Lohk mõjutab ilma mitu päeva ja hoiab selle üsna jahedana. Seejärel peaks Eesti ilma mõjutama antitsükloni põhjaserv, kus õhumass on samuti jahe ja seetõttu sooja ilmselt üle 10 kraadi pole loota.
Suuremaid muutusi õhumasside osas näitavad mudelite prognoosid 17.-18. aprilli paiku, kui läänetsüklonite lõunaservas jõuab ookeanilt kohale juba kevadiselt soe õhumass ja samal ajal tugevneb Venemaal kuum antitsüklon. Kuuma õhumassi lääne ja loode poole transportimisel võib olla abiks Musta mere lähedal olev lõunatsüklon. Kuna tegu on üsna kauge tulevikuga, siis peaks arvestama sellega, et see pole midagi kindlat. Kui see kuum õhumass peaks kohale jõudma, siis võib sooja tulla 20-25 kraadi.

Euroopa mudel näitab antitsükloni lõuna- ja lääneservas transporditavat suvist õhumassi.

GFS mudel näitab kuuma õhumassi transportimisel lõunatsükloni osalust ja paar päeva varasemat aega, http://www.wetterzentrale.de/topkarten/fsavneur.html.

Kihtrünkpilvede tekk Laagri kohal

Kuldsed triibud loojangutaevas (Laagris)

11. aprillil läks ilm alates Lääne-Eestist pilve, sest külm antitsüklon eemaldus Venemaale ja läänest lähenes lohk. Kõige kauem püsis selge ilm Kagu-Eestis, kus õhutemperatuur tõusis seetõttu kõige kõrgemale. Õhtul hakkas alates saartelt ja Harjumaalt vihma sadama.
Järgmiste nädalate jooksul on tõenäoliselt ülekaalus tsüklonite ja nende lohkude mõju. Antitsüklonite mõju on ilmselt lühiajaline. Soojalaine võimalus kuu teises pooles on endiselt olemas. Seda toetab nii Euroopa kui GFS mudel.

Euroopa mudeli pakutud stsenaarium kuumalaine saabumiseks, http://www.wetterzentrale.de/topkarten/fsecmeur.html

Paksult pilves (keskpäeval Laagris)

10. aprill möödus õhtuni ebatavaliselt selgelt, mille põhjustas külm, kuiv ja väga stabiilne õhumass Venemaale sukelduvas antitsüklonis. Õhtul tihenes alates saartest pilvisus.
Juba ööpäeva jooksul suureneb Läänemere idakaldal läänetsüklonite mõju: Eesti jääb nende tuulisesse ja soojapoolsesse lõuna- või idaserva. Seega läheb nädala lõpus ilm sajusemaks ja pisut soojemaks. Nii hakkab ilm lähenema päriskevadele.
Suure sooja võimalus on 17.-20. aprilli vahel veel alles. Juhul, kui järgmise paari päeva jooksul see prognoosis püsib, siis täpsustab asjaolusid, millega seoses võib see soe õhumass kohale jõuda.

Pilvitu ilm Laagris (ja ilmselt mujal Eestiski)

9. aprillil jäi tsüklon Läänemerele hääbuma. Skandinaavia ja Soome kohal tugevneva antitsükloni mõjul alates Põhja-Eestist taevas selgines. Kuna õhumass on külm, siis pole päikeselisele ilmale vaatamata oodata eelnevatest päevadest soojemat ilma, pigem on jahedam. Öösel on paljudes kohtades oodata miinuskraade.
See antitsüklon ei jää siiski püsima, vaid sukeldub Venemaale ja Eesti ilma pääsevad mõjutama uuesti läänetsüklonid. Nii jõuabki paari päeva pärast kohale soojem ja niiske õhumass, mistõttu õhutemperatuur tõuseb, kuid ilm läheb pilvisemaks ja sajule (vihm). Väga sooja ilma võimalus püsib 17.-20. aprilli paiku.

Enne selginemist võis näha pilvede mänge (Laagris, Nõmmel)

Kui märts oli pikaajalisest keskmisest tunduvalt soojem, siis aprill on senini vastanud pikaajaliselt keskmisele. Puudunud ei ole ka lumi. 

Erilist soojenemist pole ette näha veel vähemalt nädala jooksul. Sooja õhumassi kandev osatsüklon, mis tõi Leetu joonpagi, hääbub järgneva ööpäeva jooksul. Samal ajal liigub Skandinaaviast Venemaale külm antitsüklon, mille mõjul on kõige selgemat ja kuivemat ilma oodata Virumaal. Kuna see antitsüklon pole püsiv, siis paari päevaga peaks läänetsüklonite mõju tugevnema ja ilm jätkub jaheda ja sajusena.

Pikemas perspektiivis on Euroopa mudel arvutanud pärast kuu keskpaika ka paar väga sooja päeva. 

Väga sooja ilma saabumine oleks seotud põhja-lõuna suunas väljavenitatud läänetsükloniga, http://www.wetterzentrale.de/topkarten/fsecmeur.html.