Äikesevõimalus 9. mail

10. mail kujunes merel tihe advektsiooniudu, sest soe õhumass oli külma vee kohal:

Tallinna Teletornist vaade: nii peal- kui allpool pilvi. 

Udu Keri saarel

10. mai õhtu Pirital: kes ütles, et kihtpilved on igavad.

Pilves on tore olla.

Taevane kangas.

10. mai õhtul hakkas kuum õhk taas Eesti poole liikuma, mistõttu soojal frondil oli äikest. Äikesest tuli teade näiteks Emumäelt.

***

Euroopa kõige soojem ala jäi Baltikumi (tegelikult Hispaania lõunaosas oli veel soojem; 42 kraadi on aga artefakt):

Kaart Kölni ülikoolist

Soome lahe äike liigub tasapisi Tallinnale lähemale. Viimased andmed näitavad, et äike liigub mööda Soome lahte. Viimsisse ulatub ehk rünksajupilvede serv ja võib ka midagi kuulda.

http://testbed.fmi.fi/

Sat24.com

Kuna meri on väga külm, siis soe ja niiske õhumass on vee kohal jahtunud ja tekkinud udu. Mere kohal olev äike peab olema aluspinnast sõltumatu, muidu see ei püsiks stabiilne. http://www.teletorn.ee/et/webcam

10. mail on ka veel äikesevõimalus. Jäme kollane joon piiritleb üle 50% tõenäosust, oranž ohtlikke nähtusi (hiidrahe, tornaadod). Praegu ei ole kindel, et üldse midagi tuleb, aga valvel võiks olla. Meenutada võiks 30.7.2012, kui juba kuumus oli taandumas, aga kiirelt tekkisid äikesed paljudes kohtades. Abi on olukorra jälgimisel satpildist: http://sat24.com/en/scan 

ESTOFEXi prognoos

Prognoositav diagramm Tartumaa kohta. Kuna niiskust on palju rohkem, siis energiat ka enam.

Roosas alas on äike: http://testbed.fmi.fi/

Äike on märgitud ka satpildil.

***

9. mai kuumarekord: kõige soojem oli Tiirikojal (28,7°C), kuid palju maha ei jäänud ka Kunda ja Tartu (28,4°C). 
Tallinna uueks rekordiks on 27,6°C (vana rekord oli 26,2°C, mis mõõdeti 1969. aastal) ja Tartus 28,4°C (vana rekord oli 26,9°C, mis mõõdeti samuti 1969. aastal).

NB! Paar valearvamust ilmnes: terve Eesti äikest täis pole viga, vaid üldistus üle Eesti; suhteline niiskus ei lugenud, sest kohtades (Tartus, Jõgeval, Viljandi), kus see oli alla 30%, tuli äike ikka, aga kus oli suhteline niiskus kõrgem (Tallinnas, üldse Loode-Eesti, mandri lääneosa) äikest ei tulnud. 

9. mai oli ebatavaliselt äikeserohke nii varase aja kohta. Loomulikult on tegu üldistusega üle terve Eestis. Oli neid kohti, kuhu ei jõudnud vihm ega äike ja kui seal oodati seda, siis need inimesed on kindlasti pettunud. Samas mõnes kohas, näiteks Tihemetsas, tekitas äike ka kahju (peamiselt pagi tõttu).

Tartus nägi 9. mai välja selline.

Lamedad rünkpilved (Cumulus humilis) kl 14.03

Kl 15.37ks olukord muutus: rünkpilved muutusid kõrgemateks.

Äikeseeelne kl 15.58

Kl 16.35 jõudsid rünksajupilved Tartu kohale.

Turbulentsed pilved kl 16.40

Hoovihm kl 17.36

Äike ise kl 17.39 Tartu kohal

***

Õhtupoolikul koondusid äikesed ebapüsivus- ehk pagijoonele. Õhtuks transformeerusid rünksajupilved kõrgkihtpilvedeks: 

***

Pärastlõunaks on Eesti äikest juba täis. Kuna õhumass on äärmiselt labiilne, siis madal niiskus konvektsiooni ei takista.

***

Kesk-Eesti kohal on tekkinud konvergentsitsoon, mistõttu seal areneb samuti konvektsioon. Aja jooksul võib sinna äike tekkida. Väga ohtlikud äikesed on tekkinud Liivi lahel, kõige suurem kolle on jõudmas Pärnumaale:

Praegune olukord on sarnane 29.7.2012, kui Eestisse jõudis samuti kuum õhumass, kuid mandri kohal oli inversioon, mistõttu äike ei tekkinud enamikes kohtades. Siis mõjutasid frontaalsed äikesed eelkõige saari, nagu ka täna. Samas, inversioon võib laguneda ja siis tekivad äikesed ükskõik kus mandri kohal.

Frontaalsed äikesed mõjutavad eelkõige saari. Mandri kohal on kuum õhumass ja inversiooni tõttu pole konvektsioon veel tekkinud. Päeva jooksul koguneb inversiooni alla energiat, mis võib mingil hetkel plahvatuslikult vallanduda. Inversiooni nõrgenemisest on märke Pärnumaal, kus on hakanud konvektsioon tekkima.

Allikas: Sat24.com

Näide inversiooni lagunemise tagajärjel tekkinud plahvatuslikust konvektsioonist. See tekkis 29.7.2012 pärastlõunal Harjumaal kõigest 30 minutiga!

Läänemerel on uued äikesed. See näitab jätkuvalt õhumassi labiilsust. Üks äikesekolle võib jõuda Saaremaale.
Kl 10ks oli mõnel pool sooja juba 23 kraadi. Kus päikest rohkem, võib pärastlõunaks 30 kraadi lähedale tõusta.

ESTOFEXi prognoos

Kuidas on 9. mail äikesevõimalusega? Tartumaa kohta on prognoos selline. GFS mudeli järgi on oodata 15Z, 18:00 eesti aja järgi, temperatuuri kuni 26°C, kastepunkti kuni 10°C (sellest ka nii madal CAPE - suur kastepunkti defitsiit). Hakkab ka silma, et mudeli arvates langeb kuni 800 hPa pinnani õhutemperatuur koguni kuivadiabaatilise gradiendiga. Öötundideks jääb GFS peal CAPE väikeseks, kuna mudel näitab inversioonikihti. Homme on näha kuivem õhk 750 mb tasemest kõrgemal, mis viitab pagivõimalusele.  Kokkuvõtlikult peab äikesega arvestama, äikest soodustab eelkõige väga suur temperatuuri vertikaalne gradient.

Õhumassi prognoositav potentsiaalne energia 9. mai õhtupoolikul

Prognoositav läbilõige 9. mai õhtuks Tartumaale.
Allikas: http://www.puuppa.org/~pnuu/gfs/index.php?map=&ensemble=&ens_select=sfca&sounding=Tartto&meteogram=&mgr_select=sfc&prob=&sounding2=on

Õhtul jõudis Läänemerele tugevate äikeste kobar. See näitab õhumassi labiilsust.

Suviselt soojad ilmad tulemas

Äikesed on jõudnud Rootsi rannikule. Need on sooja frondi äikesed. Frondi eel on järgnevus (vastavad pilveliigid on märgitud) ja frondi märkisin punase joonega.

8. mai hommikune ilmakaart. Allikas: http://www.dwd.de

Kuum õhumass jõuab 9. mai öösel Eestisse. Seetõttu on ka prognoosis päris kopsakaid arve pakutud: 

Prognoosis on temperatuuri tõstetud, kuna varasemast rohkem oodatakse päikesepaistet. Seetõttu on põhjust oodata, et õhumassi võimalik temperatuur realiseerub paremini. Väga sarnane olukord oli 8.5.2010, kui kuum õhumass haarati samuti läänetsükloni sooja sektorisse, kuid tollal jäi Eesti päris õhumasssi serva, nüüd aga liigub see otse üle:

Õhumassid 8.5.2010 ja 9.5.2013. Allikas: wetter3.de

Seetõttu oli kolme aasta eest palju pilvi ja äikest, aga temperatuur tõusis ikka 26 kraadini. Kuna sel korral jääb terve Eesti selle õhumassi sisse ja selle soojem osa jõuab kohale, siis võib arvata, et ilm on samuti soojem. Äikeseks peab aga valmis olema 9. mail ja järgneval ööl. 10. mail paistab, et äikesevõimalust eriti pole. 

8.5.2010 oli tegu kahe Eesti päevaga, vt http://lepo.it.da.ut.ee/~cbarcus/kaheeesti.htm, paar pilti tollasest äikesejahist:

***

7. mail tekkisid topjad kõrgrünkpilved (Altocumulus floccus) on esimene samm äikese suunas. Need näitavad kerget labiilsust. Nende teke oli seotud üle Soome liikunud külma frondiga. Satellidipildil olid näha üksikud rünksajupilved.

Soome lahel on mõned rünksajupilved näha.

Kaseoksad 6. mai õhtul Tallinnas. 

***

Õhumassi potentsiaalset energiat saab vaadata veel siit: http://ilm.ee/kola/grib-test/euroopa/javascriptiga/?mis=aike

MCS Serbia kohal. See tekkis troopilise õhumassi sissetungist Balkanile. Niiskus pärineb Vahemerelt. NB! Välguandmed Sat24-l on paigast ära!

GFS prognoositavad diagrammid Tartumaa ja Ida-Läti kohale 1800Z väljundi alusel.

***

Tuli huvitav väide: "23 kraadi pole maikuu jaoks mingi erilisus. Sama tavaline nagu päikesetõus."

Kuidas on tegelikult? Keskmine maksimaalne temperatuur mais (terve kuu lõikes!) on kuni 17 kraadi, ainult Valgas ja Võrus on veel pisut kõrgem: http://www.emhi.ee/?ide=6,299,302. Mai esimesel poolel on keskmine maksimaalne temperatuur sellest kindlasti madalam, seega kõige enam 15 kraadi, lõunapiiri lähedal ehk veidi rohkem. 

Kui sageli tõuseb mai esimesel (1.-15. mail) poolel temperatuur üle 20 kraadi? Võtame näitena sisemaa jaama Tõravere ja andmed saab siit http://www.emhi.ee/index.php?ide=21,540,1072 (kuni 2003. a-ni)

2012. aastal tõusis seal temperatuur üle 20 kraadi vaadeldaval perioodil ainult ühel korral (10. mai). 

2011. aastal 4 päeval (9.-12. mail)

2010. a. 5 päeval (8. ja 12.-15 mai)

2009. a 2 päeval (3. ja 4. mail)

2008. a 4 päeval (3. ja 4. mail ning 10. ja 11. mail)

2007. a mitte ühelgi päeval

2006. a  5 päeval (4.-7. ja 9. mail)

2005. a mitte ühelgi päeval

2004. a 7 päeval (3.-9. mail)

Umbes sama paljudel päevadel jäi maksimum 10°C-st madalamale. Kõikidel kordadel oli tegu sooja anomaaliaga, kuna Eestisse jõudis väiksematelt laiustelt tunduvalt soojem õhumass. Need andmed viitavad sellele, et üle 20°C temperatuur mai esimesel poolel näitab, et tegu on igal juhul sooja anomaaliaga ehk kõrvale. Mai teisel poolel on selline temperatuur veidi sagedasem, aga kindlasti mitte igapäevane. 

Kuidas on õhumassiga? Kui vaadata õhumassi, mis paari päevaga jõuab Eestisse, siis selle kolle paikneb Aafrika kirdeosas, kus 5. mail mõõdeti maksimumtemperatuuriks mõnel pool 42°C. Oma teekonnal troopiline õhumass muutub, st toimub transformeerumine, mis väljendub jahtumises ja niiskumises (peamiselt Vahemerelt, aga ka Atlandilt). Siiski, Eestisse jõudes on oodatav temperatuur 850 hPa pinnal veel 10-12°C. Tuletan meelde, et sama soe õhumass põhjustas 24.4.2000. a aprilli kuumarekordi, milleks on 27,6°C Kundas. Järelikult selge ilmaga peaks vähemalt sama soe ilm tulema ka 9. mail.

Õhumassid 24.4.2000 ja prognoositav 9.5.2013. Allikas: wetter3.de

Kuna aga oodatav õhumass on väga niiske, siis on tõenäoline, et ilm pole selge, vaid on pilvi, eriti õhtusel ajal. Seega temperatuur 28°C lähedale ilmselt ei tõuse, aga 25-26°C on vähegi selgema ilmaga küll tõenäoline. Kui peaks olema lauspilves, siis üle 20°C tõenäoliselt ei tule. Analoogiat pole vaja kaugelt otsida. 17.5.2012 jõudis pisut jahedam õhumass Peipsi taha. Narva-Jõesuus tõusis temperatuur 26,4°C, sest seal oli suurema osa päevast selge, samas Tallinnas oli pilves ja maksimum 17°C, mitmel pool Lääne-Eestis pilves ja sajuse ilma tõttu veelgi madalam, kuid õhumass oli seal ka jahedam.

Õhumassi temperatuur 17.5.2012. Allikas: wetter3.de

***

9. maiks näitab prognoositav troposfääri läbilõige ebatavaliselt suurt labiilsust, mis oli iseloomulik näiteks juuli lõpule, nii et ettevaatust. Pole ka ime, kuna oodatav õhumass on nii tuline kui vesine (prognoositav kastepunkt vähemalt 15°C). Diagramm on võetud NOAA-GFS mudelist:

Kuna 9. maiks jõuab Eesti kuum ja niiske õhumass, siis on äikese tõenäosus üle 70%.

Õhumassid 9.5.2013

Õhumassi tasakaal 9.5.2013 (wetterzentrale.de)

***

Toomingal Tallinna servas on juba lehed väljas.

Hobukastan hakkab peatselt lehtima.

Raagremmelgas (Salix caprea) õitseb

Lumimari on juba lehtimas, naadid kasvavad kiiresti.

WeatherOnline tugineb ECMWF mudelile ja kraade on juurde lisatud, vt ka http://www.weatheronline.co.uk/Estonia/Tartu.htm. Prognoositav isoterm 850 hPa pinnal on vähemalt 10 kraadi, mistõttu see võib õige olla. 2009. a oli aprilli lõpus sama isotermiga näiteks 25 kraadi sooja.

Paistab, et 7.-10. mail on tulemas suviselt soojad ilmad. Kuna sooja õhumassi jõudmine on seotud läänetsüklonitega, siis on see oluliselt kindlam, kui näiteks lõunatsüklonitega seotud sooja õhumassi kohalejõudmine. Polaarfront ja sellega seotud jugavool paistab jäävat Euroopa lääneossa ja see on suunatud Norra merele või Skandinaaviasse. Seega jääb Eesti siis polaarfrondi soojale poole. 

GFS mudeli väljund 8. maiks

ECMWF mudeli väljund 9. maiks

Soojade ja vaiksete ilmadega muutub aktuaalseks rannikualadel briis. See toob päeva jooksul mere otseses mõjualas temperatuurilanguse. Mida tugevam on foonituul (rõhkkondadega seotud), seda väiksem on briisi mõju. Aga täpsemalt selgub selle kohta nädala alguseks.

Kui briis välja jätta, siis see, kas tuul on soe või külm, sõltub õhumassist. Kevadel seostatakse lõuna- ja kagutuul sooja ilmaga. Tegelikult võivad need tuuled ka külmad olla, kui seda on õhumass. Sooja õhumassi korral võib näiteks põhjatuul olla jällegi soe, näiteks 2009. a mai teisel poolel oli nii ja seda isegi põhjarannikul. Siiski on ilm kevadel tavaliselt näiteks lõunatuule korral soojem kui põhjatuule korral. Miks? Asi on selles, et soe õhumass jõuab kohale tavaliselt tsükloni soojas sektoris, ulatusliku tsükloni idaservas või antitsükloni lääneservas. Rõhkkondade nendes osades on tuul tavaliselt edelast, lõunast või kagust. Aga soe õhumass võib kohale jõuda ka ringiga üle Atlandi ookeani ja Skandinaavia põhjast, siis sel juhul on põhjatuul soe. 

24.5.2009 jõudis soe õhumass meile loodest ja põhjast, mistõttu põhjatuul oli soe. Allikas: wetter3.de

Blogi ja arvamused

Viimsel ajal on ikka ja jälle võetud minuga ühendust, et uurida, miks ikkagi pean seda blogi, kust ma postituste ideed saan jne. See blogi on pühendatud eeskätt meteoroloogilistele teemadele. Eesti keeles ei ole just eriti palju kohti, kust saaks lugeda põhjalikumalt meteoroloogiateemadel ja trükikirjandustki on vähe. Õnneks on siiski mõningaid väljaandeid viimase 10 aasta jooksul ilmunud, igaüks neist omanäoline. Seetõttu on minu arvates ikkagi vajalik, et huvilistel oleks pidevalt võimalik kuskilt saada ilma kohta infot, võimalus küsida, jooksvalt lugeda ilmateemadel jne. Loomulikult on teine ja vähemalt sama oluline põhjus see, et mind see valdkond huvitab.

Ideed saan aga nii loodusest kui inimestelt, sealhulgas kommentaariumidest. See, mille kohta postitusi teen, otsustan ise, sest ikkagi minu blogi, isegi kui kõik sellega nõus ei ole. Kirjutan eraldi postituse näiteks selliste arvamuste ja kommentaaride kohta, millesarnaseid olen sageli kohanud või millega seoses on ühendust võetud, st arvamus või kommentaar on postituse tegemiseks küllalt relevantne. 

Olen varem öelnud ja ütlen ka nüüd, et kui keegi tahab teha näiteks külalispostituse, siis see võimalus on endiselt avatud. 

Ikka ja jälle kerkib esile esile seisukoht, et miks just selline arvamus või et mis õigusega julgen arvata teisiti. Jah, arvamusi on mitmesuguseid, kuid eelistan ikka olla sellisel arvamusel, mis on piisavalt põhjendatud. Mingi seisukoha pooldamiseks ei piisa argumendist, et paljud ju arvavad ka nii või mind on nii õpetatud jne. Jällegi peab olema sisuline.

Kui rääkida näiteks jälle ilma mälust, kus üks arvamus on selline, et ilmal on mälu, teine aga, et ei ole, siis eelistan seda, mis on paremini põhjendatud ehk siis antud juhul ilmal ei ole mälu. Kui olen aastate jooksul jälginud, kuidas ilma mälu või aastaaegadevahelisi (tugevaid) seoseid toetavad ilmavanasõnad kehtivad, siis tavaliselt eriti ei kehti. Nii nagu aastad, pole ka aastaajad vennad ega õed. Vähemalt meil siin keskmistel laiustel on aastatevaheline ja aastasisene muutlikkus niivõrd suur. Teine ja tugevam argument tuleb kaoseteooriast, millest tegin juttu eelmises postituses. Seetõttu, kui toetuda argumentidele ja nende kontrollimisele, siis ei ole kõik arvamused samaväärsed. Õige pole ka väide, et tegu on ainult minu arvamusega. Jällegi, toetun sellele, mis on teadusringkondades omaks võetud ja millel on piisavad argumendid, et seda pooldada. 

Teine asi, millest on korduvalt juttu olnud ja mis on olnud ka kontakteerumise põhjuseks, on see, et ma ei tea ju kõike. Olen seda väga tihti kohanud nende inimeste puhul, kel on mingis küsimuses väga kindel arvamus/veendumus ja kes ei ole nõus kaaluma vastuargumente. Tüüpiline reaktsioon, mida ma olen palju kordi kohanud, on selline, et kuna sa ei tea kõike ja see arvamus ei ole minu omaga kooskõlas, siis järelikult ei saa see olla õige. Siinkohal tuleb meelde kaks juhtumit, üks neist on juba paari aasta tagune ja juhtus Tallinnas, teine aga mõne kuu eest Tartus. Need olid järgmised.

Tallinnas oli ühes bussipeatuses selline olukord, et üks inimene tahtis minna bussi peale, aga peatuses ei olnud graafikut. Ta pöördus minu poole, et teada saada, mis kell buss peaks peatusesse jõudma. Ütlesin kellaaja. Seda teadsin öelda, sest peatus on töökoha juures ja sealt läksin bussi peale pea iga päev, kontrollides alati arvutist kellaaega. Öeldud kellaajaga ta ei nõustunud, kuna ta ütles, et tema arvates oli hoopis teine aeg. Kuna bussigraafikuid oldi mõne päeva eest (septembri algus!) uuendatud, siis tõepoolest oleks tal veel nädal varem õigus olnud. Kui ütlesin, et graafikuid muudeti, siis ta ei uskunud ja väitis, et kuna ma ei tea kogu graafikut peast ja see on ainult minu oletus, siis ei saa see olla õige. Esiteks, see ei olnud minu oletus ja teiseks, selleks, et konkreetset bussi peatusesse jõudmise aega teada, ei pea tervet graafikut peast teadma!

Teine juhtum oli Tartu bussijaamas. Ootasin Tallinna ekspressbussi. Teatud kellaaegadel sõidab Tallinnasse kaks bussi 5 minutilise vahega. Juurde astus üks abielupaar, kes küsis, kuhu see buss sõidab. Ütlesin, et Tallinnasse. Nad ütlesid, et ei saa olla, bussis olid inimesed peal, küllap saabus kuskilt ja Tartu on lõpp-peatuseks ja põhjendasid seda sellega, et kuna ma polnud selle bussiga sõitnud, siis ainult oletan ja seetõttu pole see arvamus õige. Kui ütlesin, et küsige bussijuhilt või lugege bussi ees olevalt sildilt marsruuti, siis nad ütlesid, et seda pole neil vaja teha, kuna nad teavad, et ma eksin ja et neil on õigus. 

Need kaks näidet illustreerivad olukordi, kui inimesed on endas kindlad ega ole nõus omaks võtma teist arvamust, kusjuures argumendid ei loe üldse. Teisel juhtumil poldud nõus isegi kontrollima, ehkki see võimalus oli käeulatuses ja kohe saadaval.

Kokkuvõtteks: see, kui ma kellegi kommentaariga nõus ei ole, ei tähenda see automaatselt seda, et mul on vale, kuna see ei lähe esitatud arvamusega kokku. Põhjuseks ei ole kindlasti vaidlemishimu, vaid informatsioon peab olema adekvaatne, seisukohad peavad olema aga teadusringkondades omaksvõetud ja põhjendatud. Kui keegi kirjutab arvamuse, mis ei vasta eelmises lauses öeldud tingimustele, siis ütlen arvamuse, mis neile vastab. 

Ilmal ei ole mälu

Kommentaariumis avaldati arvamust, et ilmal on mälu, st praegune ilm ja ilmastik on millegi arvelt tulevikus. Kui esitati vastupidiseid arvamusi, siis püsis see arvamus seda kindlamini, kusjuures tekkis isegi mulje, et kui on väga suur soov, et see on nii, siis ka on nii. Ometigi loodus ei käi isiklike veendumuste järgi ega järgi seda, mida üks või teine inimene soovib. 

Siinkohas teen illustreeriva põike transpersonaalsesse psühholoogiasse. Kes vähegi on huvi tundnud pärismaalaste kultuuride ja etnoloogia vastu, teab, et mitmetel rahvastel, eriti neil, kel on šamanism säilinud, on ilma mõjutamiseks teatud pühaduse tehnoloogiad ja tseremooniad. Näiteks ühes S. Grofi teoses (tõlgitud 2011 eesti keelde: "Kui sünnib ilmvõimatu") on kirjeldus ühest Mehhiko hõimust - huicholidest, kes on asteekide järglased. Raamatu autor räägib 1970ndate California põua ajal kogetud juhtumist, mis on järgmine. Põud kestis mitmeid aastaid, kusjuures veenappus valitses ka jõukamates peredes. Loomulikult kannatas suuresti põllumajandus. Autoril oli selle hõimuga kontakte ning ühel koosviibimisel tehti ettepanek inimesele, kes hõimu traditsioone ja tseremooniaid tundis, teha vihmatseremoonia. Ettepanek oli naljana mõeldud, aga see, kellele see tehti, ei võtnud seda naljana ja viiski rituaali läbi, mis sisaldas tundide viisi loitsimist, trummilöömist ja muusikat (jätsin täpsema kirjelduse välja). Koidikul viidi osavõtjad koosviibimise ruumidest välja mere äärde. Nauditi vaadet Vaiksele ookeanile. Mingil hetkel märgati, et oli tibutama hakanud. Hiljem muutus kerge vihm päris paduvihmaks. See tundus osavõtjatele mõistagi suure imena. Jutustati veel üks juhtum sellest, kuidas Navajo reservaadis oli kellegagi juhtunud sarnane kogemus. Sealgi viidi läbi vihmatseremoonia, kusjuures esialgu oli ilm täiesti selge. Tseremoonia läbiviija tegevus tegi inimestele nalja, kuna kõigile näis, et ta on pühendunud rumalale ja tobedale tegevusele. Enne tseremoonia lõppu jõudis aga vastu ootusi vihm kohale ja osavõtjad, kes nalja heitsid, olid häbistatud. 

Need lookesed näitavad loodusrahvaste usku tseremoniaalsesse maagiasse, muuhulgas sellesse, et teatud tegevuste abil saab ilma mõjutada. Tänapäeva tehnoloogilised ühiskonnad on ilma mõjutamisel läinud hoopis teist teed - kasutatakse loodusseaduseid (otseseid kausaalseid põhjusi), et näiteks vihma esile kutsuda. Tuntumaks selliseks vahendiks on hõbejodiid, mille struktuur sarnaneb jää omaga ja mis allajahtunud pilvedes põhjustab veetilkade jäätumise ja soodustab sademeid. Kui rääkida veel loodusrahvaste meetodist, siis see ei tähenda, et šamaan päriselt näiteks vihmasaju tekitab, vaid tseremoonia õnnestumist seletatakse sünkroonsusega. Sünkroonsus on võõrastavana tunduv kokkusattumus, mis seob sisemise reaalsuse igapäevaelu juhtumistega ehk teisiti öeldes, väline reaalsus põimub psüühikasisesega. Kui nüüd rääkida sellest, mida nö tavaline Lääne ühiskonnas üleskasvanud inimene sellistest juhtumitest arvab, siis ilmselt tõlgendatakse seda lihtsalt kui kokkusattumust ehk juhusliku sündmusena või antakse mõni proosaline seletus. Kui paarile tuttavale lugesin need kirjeldused ette, siis nad arvasid, et küllap olid šamaanid vaadanud enne tseremoonia läbiviimist ilmateadet, sest muidu poleks nad ju seda läbi viinud ja oleksid häbisse jäänud. 

Kui nüüd tulla tagasi ilma mälu juurde ja jätta kõrvale seletused ja juhtumid, mis mõjuvad akadeemilisele seltskonnale väga eksootiliselt ja hullumeelselt, siis jah, ega enda veendumustega ja soovidega ilma ei muuda. Mäletan põhikoolist, et vahel oli väga suur soov, et tuleks äikest või sügisel, et tuleks esimene lumi. Paaril korral ka soov täitus kähku, mistõttu mõnda aega uskusin, et küllap soovimine mõjub. Alles hiljem selgus, et tegu oli kinnituste otsimisega (confirmation bias) ja seetõttu pole mõtet meelepärast ilma soovida. Tuleb soovid ja eelarvamused kõrvale jätta. Vaja on jälgida loodust ja kasutada teaduslikku meetodit, mis seisneb selles, et kui mingi arvamus on tekkinud või hüpotees püstitatud, siis tuleb seda ka kontrollida ning selle alusel ehitada teadmistesüsteem üles. Ilmselt siin ongi põhjus, miks mõned lugejad arvavad, et vaidlen kogu aeg vastu - asi on selles, et tihti kujunevad välja mingid arvamused ja ettekujutused, mida ei kontrollita ja mis ei osutu kontrollimisel vettpidavateks; koolis õpetatakse mingeid asju lihtsustatult või isegi vääralt, nagu õhumasside kohta selgus jne, aga ma olen ikka niipalju, kui vähegi võimalik, ise kõike kontrollinud (viimati lume sulamisega seonduv) ja sel juhul loomulikult lähevad siis arvamused lahku, sest need on kujunenud erinevatel alustel.

Kui hakata vaatama ilmavanasõnu, siis näib vanarahvas arvavat, et aasta jooksul saadav soojushulk eriti ei muutu, seega peaks soe suvi külma talve kompenseerima: kuidas talv, nõnda suvi: on talvel külm ja selge, siis on suvel soe ja kuiv, on aga talvel soe ja tuisune, siis on suvel külm ja vihmane või: mida külmem veebruar, seda soojem suvi. See näitab ka seda, et ilmal peaks olema justkui mälu või et kuude ilmastik on omavahel tihedalt seotud. Sellest on kirjutanud M. Merilain: http://www.eestiloodus.ee/artikkel3407_3387.html

Selliseid seoseid on ikka ja jälle püütud leida. Näiteks kasutati veel hiljaaega hooajaprognooside tegemisel analoogaastate meetodit, mis seisneb selles, et otsitakse sarnase temperatuurikäiguga aastad välja. Eeldus on see, et on olemas teatud iseloomulikud viisid ja mustrid, kuidas temperatuur aasta jooksul muutub. Ometigi on selliseid võimalusi sisuliselt piiramatul hulgal, mistõttu selline meetod end eriti ei õigusta, aga mingisuguseid korrelatsioone võib leida.

Üldiselt praegu, sh M. Kaasiku pikaajalises ehk hooajaprognoosis hinnatakse nii temperatuuri, õhurõhuväljasid kui sademeid teatud maa-alal. Kui probleemile lähenetakse süsteemselt, siis on vaja andmeid ja hinnanguid väga suure ala kohta. Seejuures õhurõhku või temperatuuri saab hinnata paremini kui sademete hulka ja jaotumist, sest viimane on iseloomult palju varieeruvam ja muutlikum nii ajas kui ruumis. Selleks kasutatakse süsteem maismaa-atmosfäär-ookean koostoime hindamine numbrilise modelleerimise alusel. 

Süsteem maismaa-atmosfäär-ookean koostoime hindamine. Eesti on subatlantilises kliimaperioodis. See tähendab, et meie ilmastiku kujundajatena on tähtsal kohal nii mered ja ookean(il toimuv) kui ka manner. Sealjuures on ookeani mõju veidi ülekaalus. See, kui soe või külm on talv, sõltub sellest, kui tugev on õhuvool Atlandi ookeanilt. Näiteks soojadel ja muutlikel talvedel on õhuvool Atlandi ookeanilt Euroopa põhjaossa tunduvalt ülekaalus (tugevam), kuid külmadel ja stabiilsetel talvedel on läänevool nõrk või isegi lakkab. Aga jällegi, määramatused on suured ja kasutatavad looduskomponendid väga muutlikud.

Ikkagi pole veel selgitanud otseselt seda, miks siis ilmal pole mälu. See tuleneb kaoseteooriast. Kaoseteooria mõtteid oli juba revolutsionääril ja filosoofil Mihhail Bakuninil (1814–1876), kes on väitnud, et  korratus (või kaos) on korra ema. Tollal ei pälvinud sellised ideed veel erilist tähelepanu. Kaoseteooria tõi teadusesse  matemaatik, aga ka meteoroloog Edward Norton Lorenz (1917-2008). Tema lugu on järgmine.

Ta töötas 1960. aastal ilmaprognooside kallal. Tema käsutuses oli arvuti ja 12 võrrandist koosnev modelleerimismudel.  Selle mudeli väljundiks oli arvude rida, mis vastas ilmaennustuse mingile parameetrile. 1961. aasta ühel päeval tahtis Lorenz näha üht konkreetset arvurida uuesti. Aja kokkuhoiu mõttes ei alustanud ta uut arvutamist mitte päris algusest, vaid vahepealt, sisestades paberväljatrükilt sellele kohale vastavad arvandmed, ja pani arvuti edasi arvutama. Kui ta lõpuks tagasi tuli, et näha tulemust, siis oli arvujada eelmisest millegipärast kõrvale kaldunud, lõpetades hoopis teistsugust rada pidi.

Lorenz hakkas uurima seda, miks selline kõrvalekaldumine tekkis. Lõpuks selgus, et asi oli tema aja kokkuhoidmise tõttu tehtud otsuses: ehkki arvuti hoidis arve oma mälus kuue komakohaga, siis Lorenz oli paberväljatrükil piirdunud sel korral kolme komakohaga. Kui ta sisestas paberilt vaheandmeid, piirdus ta 0,506-ga, samal ajal kui esialgses arvureas oli sama koha peal tegelikult 0,506127. Erinevus tulenes mitte ainult sellest, et komakohti oli vähem, vaid ka võrranditüübist, mis on sellistele muudatustele ülimalt tundlik. Ehkki selliste kaootiliste võrrandite tundlikkus algandmete suhtes on eriti suur, ei tähenda siiski, et kui muudame hästi natuke algandmeid, siis lõpptulemused on täiesti suvalised, vaid need koonduvad kindlalt piiritletud hulka, mida nimetatakse atraktoriks. Samas see, kus konkreetne lõpptulemus atraktori enda sees paikneb, on taas kaootilise iseloomuga, mis tähendab, et kaos ja kord vahelduvad omapärasel viisil. Pärast sellistele järeldustele jõudmist ja ilmaga seostamist postuleeris Lorenz, et ilma kui atmosfääri olekut ei ole võimalik täpselt ennustada.

See efekt sai tuntuks liblikaefektina: „Liblika tiivalöök Brasiilia ürgmetsas võib põhjustada tornaado Texases“. See ütlus on küll üledramatiseeritud, kuid viitab ilmekalt sellele, et atmosfääri olekut mõjutavad nii paljud asjaolud, et ilma kujunemine on kaootiline protsess. Seetõttu pole ka ilmal mälu ja ei saa öelda, et praegune ilm on millegi muu arvelt. Võrdselt võimalikke võimalusi on lihtsalt nii palju.

Paari sõnaga meie keskmisest suvisest temperatuurist

Keegi kommentaariumis pakkus väga kindlalt, et Eesti suve keskmine maksimum on 20-23 kraadi. See pole õige, sest see on iseloomulik pigem soojale, mitte aga keskmisele suvele. Vastavad andmeid saab vaadata siit: http://www.emhi.ee/index.php?ide=6,299,302. 

Me näeme, et suvekuude päevane keskmine maksimumtemperatuur on tüüpiliselt kuni 20 kraadi. NB! Jutt käib ikka kolmest suvekuust, mitte vaid näiteks juulist. Kuna küsitud oli suve kohta (loeme lihtsuse mõttes nendeks juunit, juulit, augustit, kokkuvõtete tegemisel sellest ka lähtutakse), siis tuleb selleks lugeda ikka 15-20 kraadi, mitte aga 20-23 kraadi. Ainult juulist rääkides on viimane praktiliselt õige - võib-olla mõnele inimesele ongi ainus suvekuu juuli.
Ööpäeva keskmine on 13-18 kraadi.

1. mai pakkus pilvegurmaanidele elamusi.