neljapäev, 21. juuni 2012

Pilveõpe Tõraveres

11. juunil oli Tõravere vaatlejatele päevane pilveõpe ette nähtud. Lõunatsükloni abiga õnnestus paljastada nii mõnedki veidrad puudujäägid ja vastuolud reeglites, mida vaatlejad peavad järgima.
Pilveõppe slaidid on kättesaadavad siin: http://ilm.ee/kola/pildid/jyri/ (üles leiab faili nime või lisamise kuupäeva - 21.6.2012 - järgi).
Kihtsajupilved 11. juunil Tõraveres

teisipäev, 19. juuni 2012

Ilmakütid

18. juunil liikus üle Euroopa kaks võimast äikesesüsteemi, mis mõlemad tekkisid kirdesse liikuva edelatsükloni ja selle sooja sektorit täitva labiilse troopilise õhumassi tõttu. Esimene äikesekolle (sümmeetriline MCS) liikus 18. juuni hommikul üle Madalmaade Taani ja siis lagunes. Pärastlõunal arenes Läänemere lõunaregioonis pagijoon, mis ulatus Berliinist Rootsini ja liikus rohkem itta kui kirdesse. 19. juuni öösel lagunes see Baltimaadesse jõudes, kohates siinset väga stabiilset õhumassi.
See pagijoon ajendas avaldama Eesti Tormijahtijate ühendust tutvustava intervjuu http://ilm.ee/?510343, lisaks tehti esimene virtuaalne tormijaht Baltimaades, mille tulemust võib vaadata siin: http://www.youtube.com/watch?v=zF3_zOrQtIg&feature=youtu.be, pagijoone üleminekut jälgiti grupiviisiliselt lisaks Mielnole Poola rannikul ka Berliinis (http://www.berlin.de/webcams/index.php/ostkreuz) ja Bornholmi saarel (põhjapoolne: http://www.bornholm.tv/, lõunapoolne: http://www.bornholms-lufthavn.dk/passager-info/webcam.aspx) asunud veebikaameratest, kuid salvestus tehti vaid Mielnost. Kui keegi tahab veel virtuaalset tormijahti teha, siis saab kaameravaliku piiratud territooriumi kohta siit: http://www4.wetterspiegel.de/stormchaser/livestream/?page=webcam
Sellest pagijoonest 18. juuni õhtul. Selline süsteem saab tekkida vaid siis, kui potentsiaalset energiat on atmosfääris vähemalt 2000 J/kg jagu. Pilvede kõrgeimad tipud ulatusid vähemalt 15 km kõrgusele, läbistades tropopausi. Kuigi satelliidipildil näib see tohutu, siis konvektiivselt aktiivne oli vaid kitsas, ehk mõnekümne km laiune tsoon süsteemi keskel, ülejäänud oli ülemise- ja keskmise kihi pilvedest koosnev kilp, see on hästi tüüpiline intensiivsete pagijoonte puhul.
Järgnevalt pilt Berliinist pärast pagijoone lahkumist ja satelliidipilt süsteemist:


laupäev, 16. juuni 2012

Mamma 16. juunil

16. juunil võis mitmel pool näha mammat, sedakorda kõrgkihtpilvedel. Kui rünksajupilvedel tähendab mamma tavaliselt aktiivseid konvektiivseid protsesse, siis kõrgkihtpilvede puhul aktiivseid sünoptilisi protsesse. Tavaliselt on sellisteks aktiivne soe front, osatsükloni teke või tsükloni süvenemine. 16. juunil oli sünoptiliseks tagamaaks frontide liitumine ja osatsükloni teke. Kitsamas mõttes tähendab mamma kõrgkihtpilvedel mõõduka või tugeva laussaju lähenemist, rünksajupilvede puhul konvektsioonivoolude nõrgenemist ja pilvede hajumist. Mamma tekib vähem silmatorkaval kujul paljudel teistelgi pilveliikidel.
Järgnevalt pilt Ellu Viburilt, minult ja siis lõpuks ühelt kolmandalt autorilt: http://www.vendelin.ee/photoblog/p/683



neljapäev, 7. juuni 2012

Briis

Pärast tsükloni lagunemist jäi Eesti väikese baarilise gradiendiga ebamäärasesse rõhuvälja (lauge kõrgrõhuhari või sadul), mis soodustas briisi tekkimist vaatamata mere ja maismaa väikestele temperatuurierinevustele. Sellest lähtuvalt täiendasin seda artiklit: http://www.ilm.ee/index.php?48834
Kui kedagi huvitab, siis Eesti hästivarustatud raamatupoodidesse jõudis koguni spetsiaalne briisi käsiraamat. Eesti oludes on see vägagi kohane. Raamat on muidugi ingliskeelne.

laupäev, 2. juuni 2012

Tsüklon 1.-2. juunil

2. juuni öösel liikus aktiivne tsüklon üle Eesti. Õhurõhk langes samal ajal selle keskmes ja seetõttu jõudis mõnel pool õhurõhutendents -6 hPa/3 h kohta. Minimaalseks õhurõhuks jäi 987 hPa, mis on suvise aja kohta ebatavaliselt vähe (sügisel või talvel ei ole see haruldane).
1. juunil oli mõnel pool äikest ja paljudes kohtades sadas hoovihma. Kui õhurõhk langeb, siis on üsna tavaline, et tuleb äikest, kuigi labiilsusindeksid ei pruugi midagi näidata, nii oli ka seekord. Kõige soodsam õhurõhu langus äikese tekkeks on 1-3 hPa 3 h kohta, kuid see võib ka suurem või väiksem olla, advektiivsed äikesed tekivad sageli tõusva õhurõhu foonil.
Järgnevalt mõned huvitavamad pilved 1. juunist.