Kommentaariumi viide
1. aprillil oli siin aktiivse madalrõhkkonna põhjaserv. Seetõttu pilvisus tihenes ja õhtul hakkas lõuna poolt alates sadama (märg lumi, jäätuvad sademed, hiljem ka vihm). Puhus ida- ja kirdetuul 5–12, saartel ja rannikul puhanguti 15–17 m/s. Õhutemperatuur oli 1...5 °C (hommikul kuni –6,2 °C Narvas).
Kairo Kiitsak. Veidi haruldasem 9-kraadine haloring (keskosas õrnalt) koos seda ümbritseva suure 22-kraadise haloga Lääne-Virumaal Simunas 1.04.2018.
Tavalisim on 22° halovorm. Nagu nimetuski ütleb, on selle tajutav nurkraadius 22°. Niisugune halo tekib tavaliselt enne sooja frondi või oklusioonifrondi saabumist, kui taevas leidub kiudkihtpilvi. Sel juhul on pilvedes või (kui on sobivad tingimused, siis) ka maapinna lähedal teemanttolmus olevad jääkristallid kuusnurksete põhitahkudega prismad, mis paiknevad kas segipaisatult või nõrgalt orienteeritult. Kuna jääkristallis oleneb täpne vähim kaldumisnurk valguse lainepikkusest, ilmnevadki spektrivärvused, nii et halo on nõrgalt värviline: tajutava ringi sisemine osa on punakas, välimine aga sinakas. Üsna sageli on haloringil näha ka eba- ehk valepäikesed, mis viitavad sellele, et teatud hulk jääkristalle paikneb korrastatult: nad on ühesuguse orientatsiooniga.
Vahel on avaldatud arvamust, et rõngakujuline 22° halo on märk lähenevast kehvast ilmast. Vanarahva tähelepanekute järgi: „Päikesel rõngad suil ja talvel sünnitavad pitkalist sadu, nõndasama ka sapid ees ja taga päikesel”. Või: „On päikesel ratas ümber enne lõunat, tuleb selsamal päeval vihma. On pääle lõunat, tuleb tõisel päeval. Nõndasama on ka kuurõngastega lugu.” Kas nendel ilmavanasõnadel on tõepõhi all? See halovorm tekib tavaliselt kiud- ja kiudkihtpilvede olemasolu korral. Kiudpilvede puhul on haloring katkendlik, sest pilvekiht pole siis ühtlane. Ülemise kihi pilvede teke ja tihenemine võib tõesti seotud olla läheneva ilmamuutusega (front, tsüklon või selle lohk), kuid üksnes selle põhjal ei saa lõplikke järeldusi teha. Näiteks 2011. aasta 11. aprilli ennelõunal ülemise kihi pilved Ida-Eestis (Tartus) küll tihenesid ja tekkis uhke halode vaatemäng, kuid õhtul taevas selgines ning järgmine päev oli väga päikeseline ja rahulik. Kui taevas kattub kiud- ja kiudkihtpilvedega, mis liiguvad tuule suhtes nurga all (tuulenihe, õhurõhk langeb samal ajal), on ilma halvenemine üldjuhul üpris tõenäoline.
Kairo Kiitsak. Lumesadu Tartu linnas 1.04.2018 hilisõhtul.
- Ilmahuvilistel soovitame täita küsitlus https://getfoureyes.com/s/e63DI/.
- Ettevõtte Ilmainstituut OÜ kodulehekülg on taas avatud https://ilmainstituut.voog.com/ (vahepeal oli suletud).
- Sünoptik Ele Pedassaar räägib alates 79. minutist ilmast https://etv.err.ee/v/meelelahutus/terevisioon/saated/6f11f74d-44b4-420d-a96e-13bdf20ec171/terevisioon.
- Uus termin (pahvaktsüklon) ja selle kirjeldus https://et.wikipedia.org/wiki/Pommts%C3%BCklon.
- ESTOFEX on uuenenud: http://www.estofex.org/.
1. aprillil oli siin aktiivse madalrõhkkonna põhjaserv. Seetõttu pilvisus tihenes ja õhtul hakkas lõuna poolt alates sadama (märg lumi, jäätuvad sademed, hiljem ka vihm). Puhus ida- ja kirdetuul 5–12, saartel ja rannikul puhanguti 15–17 m/s. Õhutemperatuur oli 1...5 °C (hommikul kuni –6,2 °C Narvas).
Tavalisim on 22° halovorm. Nagu nimetuski ütleb, on selle tajutav nurkraadius 22°. Niisugune halo tekib tavaliselt enne sooja frondi või oklusioonifrondi saabumist, kui taevas leidub kiudkihtpilvi. Sel juhul on pilvedes või (kui on sobivad tingimused, siis) ka maapinna lähedal teemanttolmus olevad jääkristallid kuusnurksete põhitahkudega prismad, mis paiknevad kas segipaisatult või nõrgalt orienteeritult. Kuna jääkristallis oleneb täpne vähim kaldumisnurk valguse lainepikkusest, ilmnevadki spektrivärvused, nii et halo on nõrgalt värviline: tajutava ringi sisemine osa on punakas, välimine aga sinakas. Üsna sageli on haloringil näha ka eba- ehk valepäikesed, mis viitavad sellele, et teatud hulk jääkristalle paikneb korrastatult: nad on ühesuguse orientatsiooniga.
Vahel on avaldatud arvamust, et rõngakujuline 22° halo on märk lähenevast kehvast ilmast. Vanarahva tähelepanekute järgi: „Päikesel rõngad suil ja talvel sünnitavad pitkalist sadu, nõndasama ka sapid ees ja taga päikesel”. Või: „On päikesel ratas ümber enne lõunat, tuleb selsamal päeval vihma. On pääle lõunat, tuleb tõisel päeval. Nõndasama on ka kuurõngastega lugu.” Kas nendel ilmavanasõnadel on tõepõhi all? See halovorm tekib tavaliselt kiud- ja kiudkihtpilvede olemasolu korral. Kiudpilvede puhul on haloring katkendlik, sest pilvekiht pole siis ühtlane. Ülemise kihi pilvede teke ja tihenemine võib tõesti seotud olla läheneva ilmamuutusega (front, tsüklon või selle lohk), kuid üksnes selle põhjal ei saa lõplikke järeldusi teha. Näiteks 2011. aasta 11. aprilli ennelõunal ülemise kihi pilved Ida-Eestis (Tartus) küll tihenesid ja tekkis uhke halode vaatemäng, kuid õhtul taevas selgines ning järgmine päev oli väga päikeseline ja rahulik. Kui taevas kattub kiud- ja kiudkihtpilvedega, mis liiguvad tuule suhtes nurga all (tuulenihe, õhurõhk langeb samal ajal), on ilma halvenemine üldjuhul üpris tõenäoline.
31. märtsil liikus Kesk-Euroopas süvenev madalrõhkkond põhja poole ja selle põhjaserv tuli Läänemere kohale. Lätis oli täituv osatsüklon ja Soome lahel kitsas kõrgrõhuvöönd. Nii oli mere ääres vähese ja vahelduva pilvisusega sajuta ilm, mujal pilves ja ennelõunal sadas kohati kerget lund.
Puhus ida- ja kirdetuul 1–7 m/s. Õhutemperatuur oli 0...4 °C (hommikul kuni –9 °C).
Ott Tuulberg. Ühendkuningriik, Christchurch Park, Ipswich, Suffolk, 31/03/2018.
30. märtsil liikus tsüklon Poola rannikult Leedu poole. Seetõttu pilvisus tiheneds ja Liivi lahe ümbruses ja Eesti lõunaservas sadas lund. Päeva peale sajuala nihkus, kuid Põhja-Eestisse ei ulatunud.
Puhus idakaartetuul 5–10, saartel ja läänerannikul puhanguti 14 m/s. Õhutemperatuur oli –1...3 °C, lumesaju all kuni –2 °C.
Puhus ida- ja kirdetuul 1–7 m/s. Õhutemperatuur oli 0...4 °C (hommikul kuni –9 °C).
Seevastu Laagri pakkus päikeselist ilma.
30. märtsil liikus tsüklon Poola rannikult Leedu poole. Seetõttu pilvisus tiheneds ja Liivi lahe ümbruses ja Eesti lõunaservas sadas lund. Päeva peale sajuala nihkus, kuid Põhja-Eestisse ei ulatunud.
Puhus idakaartetuul 5–10, saartel ja läänerannikul puhanguti 14 m/s. Õhutemperatuur oli –1...3 °C, lumesaju all kuni –2 °C.
Kui meil on alates edela poolt lumesajune ilm (põhja pool jätkub päikeseline), siis mõnel pool maailmas leidub ohtlikke nähtusi. Nii näiteks raevutseb Vaiksel ookeanil 4. kategooria orkaan JELAWAT, mille kohta lähem info http://www.tropicalstormrisk.com/tracker/dynamic/201803W.html ja http://www.jma.go.jp/en/typh/.
Ain Vindi. Sajused kõrgkihtpilved. Altostratus praecipitatio. Pildistamise ajal sadas nõrgalt lund. Võrumaa. Holsta küla. 30.03.2018.
Riigi Ilmateenistus · Rahulikke saabuvaid kevadpühi!
Naljapäevale kohaselt saab siin-seal lumesadu näha. Aga pole hullu, vaatasime järgi, kuidas on möödunud eelmised 1. aprillile langenud pühad ja lumiseid leidub nendegi seas.
Kuidas seekord?
Selle aasta Lihavõttepühade ilm on tõenäoliselt muutliku meelega. Öö vastu 1. aprilli on võrdlemisi selge taevaga ja veel karge – õhutemperatuuriga –1...–6 °C. Päevane ilm sõltub suurel määral Kesk-Euroopa poolt läheneva madalrõhkkonna liikumisteekonnast. Tõenäoliselt kaardub madalrõhkkonna serv üle Eesti. Kirdetuul tugevneb puhanguti 12, rannikul 15 m/s. Läti poolt kandub meile tihedam pilvemass ja Lõuna-Eestis hakkab lund sadama. Õhtu poole tuleb sadu põhja poole, üksnes Eesti loodeserv võib lumest pääseda.
Kui madalrõhkkond 1. aprilli üllatuse teeb ja enam lõunanaabrite kohale koondub, vaid siis piirdub sadu Eesti lõunaservaga. Õhutemperatuur on 0 °C-st jääpinnalt puhuva tuulega rannikul kuni 5 °C-ni Loode-Eestis (!), mis võib mõjuda üllatavana.
26. ja 29. märtsi ilm: aina selge, ei ühtki pilvi peale mõne rünkpilve päeval ja joonpilve muul ajal.
29. märtsil oli Läänemere põhjaosa kohal kõrgrõhuhari, lõunaosa kohal madalrõhuala kirdeserv. Nii oli päikesepaisteline kuiv ilm, pilvisem vaid Kirde-Eestis.
Puhus muutliku suunaga tuul 1–6, pärastlõunal Liivi lahe ümbruses tugevnes kidetuul 5–12 m/s. Õhutemperatuur oli 0...4 °C (hommikul kuni –12,2 °C).
Kui madalrõhkkond 1. aprilli üllatuse teeb ja enam lõunanaabrite kohale koondub, vaid siis piirdub sadu Eesti lõunaservaga. Õhutemperatuur on 0 °C-st jääpinnalt puhuva tuulega rannikul kuni 5 °C-ni Loode-Eestis (!), mis võib mõjuda üllatavana.
29. märtsil oli Läänemere põhjaosa kohal kõrgrõhuhari, lõunaosa kohal madalrõhuala kirdeserv. Nii oli päikesepaisteline kuiv ilm, pilvisem vaid Kirde-Eestis.
Puhus muutliku suunaga tuul 1–6, pärastlõunal Liivi lahe ümbruses tugevnes kidetuul 5–12 m/s. Õhutemperatuur oli 0...4 °C (hommikul kuni –12,2 °C).
Ilm eeloleval ööl ja homme päeval. Tsüklon liigub Poola rannikult Leedu poole. Seepärast lõuna poolt pilvisus tiheneb. Ennelõunal hakkab Liivi lahe ümbruses ja Eesti lõunaservas lund sadama. Päeva peale sadu levib, kuid Põhja-Eestisse tõenäoliselt ei ulatu. Puhub idatuul 5–10, saartel ja läänerannikul puhanguti 14 m/s. Õhutemperatuur on –1...3 °C.
Ilm järgmistel päevadel. Laupäeval (31.03.) on taas kõrgrõhkkond ülekaalus. Sajupilved lähevad ka Lõuna-Eestist ja taevas selgineb. Idakaartetuul nõrgeneb. Õhutemperatuur on öösel –4...–9, kohati kuni –13 °C, päeval tõuseb 1...6 °C-ni, jääpinnalt puhuva tuulega rannikul jääb 0 °C lähedale.
Pühapäeval (1.04.) tuleb Kesk-Euroopast aktiivse madalrõhkkonna serv Eestini ning tõstab ida- ja kirdetuule tugevamaks. Lisandub pilvi ja Lõuna-Eestis hakkab lund sadama. Sadu levib edasi põhja-loode suunas. Õhutemperatuur on öösel –2...–6, Põhja-Eestis võib veel –8 °C-ni langeda, päeval 0 °C-st jääpinnalt puhuva tuulega rannikul kuni 5 °C-ni sisemaal. Kui madalrõhkkonna liikumine aeglasemaks kujuneb, siis võib Eesti loode- ja põhjaosas koguni veel paar kraadi kõrgemale tõusta.
Esmaspäeval (2.04.) jätkub madalrõhkkonna liikumine põhja-kirde suunas ja selle servas puhub siinmail tugev loodetuul; sajab enamasti lund ja tuiskab. Kui madalrõhkkond Peipsi järve äärde suundub, siis võib idapoolsetes maakondades ka vihma tulla ja sel juhul on jäiteoht suur. Madalrõhkkonna liikumistrajektoor võib veel muutuda ja pole välistatud ka kaugema kaarega Venemaa poole suundumine. Sel juhul on päeval saju võimalus Lääne-Eestis juba märksa väiksem, ida pool aga ikka suur ning sadu tuleb siis alla põhiliselt lumena. Õhutemperatuur on öösel –3...1, päeval –1...4 °C.
NB! "Ilm eeloleval ööl ja homme päeval" ja "Ilm järgmistel päevadel" põhineb tavaliselt Ilmateenistuse päevade ja nädalaprognoosil juhul, kui ei märka ilmakaartidel oluliselt erinevaid arenguid või täpsustamist vajavaid asjaolusid (sagedamini äikesega seotud olukordades), seega on tegu ikkagi kahe erineva analüüsiga. Viited on hüperlingitud. Lisaks korrigeeritakse keelelist poolt, kui vaja (arvuvahemikud märgitakse vähemalt kolme punktiga, miinusmärk aga enn-kriipsuna, mis on mõttekriipsuga samaväärne).
Vahel esineb Ilmateenistuse kodulehel märkus "Tehnilistel põhjustel ei ole andmed saadaval. Proovige mõne aja pärast uuesti." See on seotud nn serveripuhkusega, mida tehakse tavaliselt kella 1-2 vahel öösel, kuid vahel on ette tulnud ka keskpäeval või isegi muul ajal.
Pühapäeval (1.04.) tuleb Kesk-Euroopast aktiivse madalrõhkkonna serv Eestini ning tõstab ida- ja kirdetuule tugevamaks. Lisandub pilvi ja Lõuna-Eestis hakkab lund sadama. Sadu levib edasi põhja-loode suunas. Õhutemperatuur on öösel –2...–6, Põhja-Eestis võib veel –8 °C-ni langeda, päeval 0 °C-st jääpinnalt puhuva tuulega rannikul kuni 5 °C-ni sisemaal. Kui madalrõhkkonna liikumine aeglasemaks kujuneb, siis võib Eesti loode- ja põhjaosas koguni veel paar kraadi kõrgemale tõusta.
Esmaspäeval (2.04.) jätkub madalrõhkkonna liikumine põhja-kirde suunas ja selle servas puhub siinmail tugev loodetuul; sajab enamasti lund ja tuiskab. Kui madalrõhkkond Peipsi järve äärde suundub, siis võib idapoolsetes maakondades ka vihma tulla ja sel juhul on jäiteoht suur. Madalrõhkkonna liikumistrajektoor võib veel muutuda ja pole välistatud ka kaugema kaarega Venemaa poole suundumine. Sel juhul on päeval saju võimalus Lääne-Eestis juba märksa väiksem, ida pool aga ikka suur ning sadu tuleb siis alla põhiliselt lumena. Õhutemperatuur on öösel –3...1, päeval –1...4 °C.
NB! "Ilm eeloleval ööl ja homme päeval" ja "Ilm järgmistel päevadel" põhineb tavaliselt Ilmateenistuse päevade ja nädalaprognoosil juhul, kui ei märka ilmakaartidel oluliselt erinevaid arenguid või täpsustamist vajavaid asjaolusid (sagedamini äikesega seotud olukordades), seega on tegu ikkagi kahe erineva analüüsiga. Viited on hüperlingitud. Lisaks korrigeeritakse keelelist poolt, kui vaja (arvuvahemikud märgitakse vähemalt kolme punktiga, miinusmärk aga enn-kriipsuna, mis on mõttekriipsuga samaväärne).
Vahel esineb Ilmateenistuse kodulehel märkus "Tehnilistel põhjustel ei ole andmed saadaval. Proovige mõne aja pärast uuesti." See on seotud nn serveripuhkusega, mida tehakse tavaliselt kella 1-2 vahel öösel, kuid vahel on ette tulnud ka keskpäeval või isegi muul ajal.
Lumekaart 29. märtsi kohta (Ilmateenistus http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/sademed/).
Mure: Miks ilmateenistuse lumekaart niimoodi valetab? Ristnas 0,0 cm lund ei tähenda, et ülejäänud Hiiumaal nii on!!!
Suures osas Kõpu poolsaarel on lund üle 10 cm! Ja ma ei räägi tuisukuhjadest. Miks tõmmatakse Ristna olematu lumi üle kogu poolsaare??? Meil on siin veel väga kena valge talv https://imgur.com/a/HhjpD! Pilt tehtud Kõpus ja nüüd palun vaadake lumekaarti, mis näitab ÜMMARGUST nulli tervel poolsaarel!
Võib vastata nii: Need on interpoleerimisvõlud. Programm interpoleerib automaatselt olemasolevate punktide järgi pinna. Andmed on ainult vaatluspunktide kohta, vahepealsete alade kohta ei tea me midagi.
Suures osas Kõpu poolsaarel on lund üle 10 cm! Ja ma ei räägi tuisukuhjadest. Miks tõmmatakse Ristna olematu lumi üle kogu poolsaare??? Meil on siin veel väga kena valge talv https://imgur.com/a/HhjpD! Pilt tehtud Kõpus ja nüüd palun vaadake lumekaarti, mis näitab ÜMMARGUST nulli tervel poolsaarel!
Võib vastata nii: Need on interpoleerimisvõlud. Programm interpoleerib automaatselt olemasolevate punktide järgi pinna. Andmed on ainult vaatluspunktide kohta, vahepealsete alade kohta ei tea me midagi.
28. märtsil oli Läänemere kohal kõrgrõhuala. Seepärast oli vähese ja vahelduva pilvisusega olulise sajuta ilm, õhtuks jõudsid Põhja-Eestisse Soomest hooglumed (peamiselt Lahemaal).
Puhus valdavalt läänekaartetuul 2–8, põhjarannikul puhanguti 12 m/s. Õhutemperatuur oli –2...2 °C (hommikul kuni –15,6 °C).
Ilm eeloleval ööl ja homme päeval. Läänemere kohal on kõrgrõhuala. Nii on päikesepaisteline kuiv ilm. Puhub muutliku suunaga tuul 1–6, pärastlõunal Liivi lahe ümbruses tugevneb kagu- ja idatuul 5–10 m/s. Õhutemperatuur on 0...4 °C (hommikul –1...–12 °C).
Ilm järgmistel päevadel. Suurel Reedel (30.03.) kõrgrõhuvöönd veidi taganeb Venemaa poole, sest Läänemere lõunavete poolt avaldab survet madalrõhkkond. Öö on veel selge taeva, nõrga idakaartetuulega ja külm. Õhutemperatuur langeb –5...–10, kohati kuni –15 °C-ni. Päeval tuleb pilvekiht Eesti kohale ja Lõuna-Eestis sajab ka lund. Idakaartetuul on mõõdukas. Õhutemperatuur on –1 °C-st Lõuna-Eestis kuni 3 °C-ni päikeselisemas Loode-Eestis.
Laupäeval (31.03.) on taas kõrgrõhkkond ülekaalus. Ilm on sajuta ja selge taevaga. Puhub nõrk idakaartetuul. Õhutemperatuur on öösel –4...–9, kohati kuni –14 °C, päeval tõuseb 0...5 °C-ni, jääpinnalt puhuva tuulega rannikul jääb 0 °C lähedale.
Pühapäeval (1.04.) tuleb Kesk-Euroopast aktiivse madalrõhkkonna serv Eestini ning muudab ida- ja kirdetuule tugevamaks. Lisandub pilvi ja Lõuna-Eestis hakkab lund sadama. On võimalik, et sadu levib edasi põhja-loode suunas, kuid see vajab veel täpsustamist. Õhutemperatuur on öösel –2...–7, Põhja-Eestis võib veel –10 °C lähedale langeda, päeval 0...3, Kui Põhja- ja Loode-Eestisse sajupilved ei jõua, siis tõuseb koguni 5 °C ümbrusse.
Tänavused "esimesed" läätspilved.28.03.2018 Laagris
Tuleohust. Seoses kuivade ja päikeseliste ilmadega on hakanud tuleoht Kagu-Eestis suurenema (või kas ikka on? – mõni murelik kodanik on sellele tähelepanu juhtinud).
Mida sellest arvata? Kas loota sademetele, et tuleoht ei suureneks? Ühe seisukoha järgi ei tohi, sest tuleoht on siis, kui tuld teed, aga kui tuld teha ei anna kuidagi ega sãdet ole, siis pole ka erilist tuleohtu. Samas, tulekahju tekkeks pole tuld ega sädemeid vaja, sest piisab, kui on klaasikild ja päikesepaiste – kiirte koondamisega võib temperatuur tuleohu korral tõusta süttimistemperatuurini, mida on korduvalt juhtunud.
Kuigi tuleohtlikku olukorda ja tulekahjusid endid on peetud looduslikuks, mis on "normaalne" (tõepoolest, inimtegevusest sõltumatult ju esineb ka tulekahjusid), ei tule klaas loodusest (looduslik klaas on ka olemas – see on obsidiaan, aga Eestis seda pole), vaid inimestelt. Ilmselt seetõttu peetakse üldiselt tulekahjusid väga taunitavaks nähtuseks ja arvatakse, et neid ei peaks olema. Ometigi arvatakse ka Eestis, et tulekahjusid, vähemalt kulupõlenguid, võiks enne tuleohtlikku aega olla, et vähendada puukide arvukust.
Ilmselt tegelikku tuleohtu siiski ei ole, sest talv kestab ja lumi on maas, kohati on lund väga rohkesti. Seega on tuleohukaardil tegu vaid arvutusliku (teoreetilise) näitajaga ehk tuleohuindeksiga.
Ilmselt tegelikku tuleohtu siiski ei ole, sest talv kestab ja lumi on maas, kohati on lund väga rohkesti. Seega on tuleohukaardil tegu vaid arvutusliku (teoreetilise) näitajaga ehk tuleohuindeksiga.
Metsade tuleohu indeks arvutamisel võetakse arvesse õhutemperatuur päeval n kell 15:00 kohaliku aja järgi, kastepunkti temperatuur päeval n kell 15:00 kohaliku aja järgi ja kuivade päevade arv – indeksit summeeritakse saju alguseni, piisavalt suurte (vastavalt etteantud kriteeriumidele) sademete puhul muutub indeks nulliks ja arvutamist alustatakse uuesti.
Täpsema valemi koos kirjeldusega leiab http://www.ilmateenistus.ee/wp-content/uploads/2013/01/eesti_ilma_riskid_2012_metsadetuleoht.pdf.
Kuigi on mõeldav, et tuleoht esineb ka tegelikkuses puude ja põõsaste võrades, sest päikeselised, kuivad ja üsnagi tuulised ilmad mõjuvad väga kuivatavalt, ei ole tulekahju alguse saamine võradest tõenäoline.
Tuleohuindeks 28. märtsi seisuga (Ilmateenistus).
27. märtsil tuli Skandinaavia keskosast kõrgrõhuala üle Läänemere kagu suunas. Nii oli vähese ja vahelduva pilvisusega ilm, päeval ja õhtu poole sadas kohati vähest hooglund (arenes konvektsioon).
Puhus põhjakaartetuul 3–8, õhtul põhjarannikul loode- ja läänetuul puhanguti kuni 9 m/s. Õhutemperatuur tõusis –3...–0 (hommikul oli kuni –15,4 °C), Lõuna- ja Lääne-Eestis kuni 1 °C-ni.
Rünksajukas puistab mere kohal hooglund ja kaks kassi tantsivad salsat 27.03.2018 Laagris.
Lumekaardid tööpäeva ja pühapäeva kohta (Ilmateenistus http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/sademed/).
Kommentaar ilmahuviliselt Ainilt: Mittetööpäevadel kaob Otepääl lumi ära. Aga muidu võiks selle Otepääl oleva ala ida poole välja venitada, sest Kanepi ümbruses on ka alati rohkem lund.
Lihtsalt vähe mõõdupunkte on järele jäänud. Vanasti mõõdeti igas majandis ilmaandmeid. Ilmselgelt on meie väikese aga suure kliimaerinevusega riigi kohta liiga vähe ilmajaamu.
Võru on ikka lage olnud, sealt mõni km eemale ja lumi alati olemas.
***
Talvine, kuid kevadmärkidega nädal.
(Kevad)talv kestab. Nädala alguses liikus madalrõhulohk üle Läänemere ja Soome lahe kagusse ja lumesadu liikus lõuna poole, tuues värske lumekihi. Selle järel tugevnes Skandinaavia keskosas kõrgrõhuhari, mille mõjul ilm selgines.
Puhus enamasti kirdetuul 5–10, rannikul puhanguti 16 (hommikul lõunaservas veel edela- ja läänetuul), kuid õhtul nõrgenes. Õhutemperatuur oli –1...–4 °C, edela pool soojem, kuid õhtul langes paiguti –10 °C-ni.
Ülejäänud nädal on peamiselt sajuta ja talvine: hommikuti kuni –15 °C ja päeviti 0...–5 °C, kohati ja lühiajaliselt ka soojem. Suuremat lumesadu ja tuisku on tõenäoliselt oodata aprilli alguses, kuid soovitan siiski silm peal hoida jooksval ilmaprognoosil. Nagu ikka – elame-näeme!
Puhus enamasti kirdetuul 5–10, rannikul puhanguti 16 (hommikul lõunaservas veel edela- ja läänetuul), kuid õhtul nõrgenes. Õhutemperatuur oli –1...–4 °C, edela pool soojem, kuid õhtul langes paiguti –10 °C-ni.
Ülejäänud nädal on peamiselt sajuta ja talvine: hommikuti kuni –15 °C ja päeviti 0...–5 °C, kohati ja lühiajaliselt ka soojem. Suuremat lumesadu ja tuisku on tõenäoliselt oodata aprilli alguses, kuid soovitan siiski silm peal hoida jooksval ilmaprognoosil. Nagu ikka – elame-näeme!
Pilvelumestus Kariväraval 24.03.2018 kell 12:15
Pilvelumestus on ümmargune või ovaalne auk pilvedes [enamasti kiudrünk- (Cirrocumulus) või kõrgrünkpilvede (Altocumulus) puhul].
See nähtus tekib siis, kui pilved koosnevad allajahtunud veepiisakestest, mille temperatuur on –20...–30 °C, kuid jäätumist esialgu ei toimu, sest jäätuumakesi pole piisavalt. Kui tekib mingi häiring, näiteks sõidab lennuk või lendab linnuparv pilvekihist läbi, siis võib nt aerodünaamilise rõhulanguse tõttu moodustuda hulgaliselt jääkristalle ehk tekivad jäätuumakesed. Need võivad vallandada doominoefekti ehk allajahtunud veepiisakesed külmuvad peaaegu otsekohe jääkristallideks kuni teatud kauguseni häiringust. Tekkinud jääkristallid langevad sajujoontena pilvekihist välja. Seetõttu jääb pilvedesse tihti kontsentriline ring või auk.
