27. nädala ilm (3.–9.07.2017)

Kommentaariumi link

Ilmaportaal ilm.ee, ajakiri "Horisont", blogi „Ilm ja inimesed“ ja Riigi Ilmateenistus kuulutavad välja pilvejahi „Pilvepiir 2017“. Korraldajate sihiks on fotovõistlusega ärgitada inimestes huvi ilma ja pilvede vastu: https://ilm.ee/?516337 [täpsem info ~nädala pärast, sh Horisondi juulinumbris].

Taimi Paljaku pikem ilmajutt http://vikerraadio.err.ee/v/uudispluss/loigud/22db23d2-7f7c-47aa-a8fa-93feaf23cffa/uudis-taimi-paljak-jahedast-suvest. 

9. juulil liikus väheaktiivne madalrõhulohk üle Läänemere kagusse. See tõi pilvise, hommikuks uduse ja kohati sajuse ilma (sadas peamiselt Saaremaal); Virumaal oli sooja kohati veel alla 5 kraadi, mujal oli juba soojem.
Ka päev oli lääne pool pilvine, kuid peamiselt sajuta, ida pool oli päikeselisem, aga seal tekkisid kõrged rünkpilved, mis üksikutesse kohtadesse puistasid hoovihma. Sooja oli 19...23 kraadi, tihedate pilvede all enamuse ajast kuni 18 kraadi, hiljem selginedes läks sealgi soojemaks. Tuul oli nõrk ja muutliku suunaga, saartel valdavalt lõunakaartest.

Kairo Kiitsak. Kihtrünkpilved ja udu Simunas 9.07.2017 

8. juulil oli Läänemere kohal kõrgrõhuvöönd. Selle mõjul oli öö rahulik ja kohati udune, öökülmast teateid ei tulnud, kuid mitmel pool oli vähem kui 5 kraadi sooja.
Päev oli rahulik ja vähese-vahelduva pilvisusega, kuid ida pool muutliku pilvisusega ja hoovihmadega, nõrgad piksed (nn sussunaatorid) jäid seekord Lätti; saartel pilvisus tihenes ja hakkas vähest vihma sadama. Tuul oli nõrk ja muutliku suunaga, pilved väheliikuvad või kagusse nihkuvad. Sooja oli valdavalt üle 20 kraadi, pilvede ja sajuhoogude all ja rannikualadel vähem.
Ilm eeloleval ööl ja homme päeval. Väheaktiivne madalrõhulohk liigub üle Läänemere kagusse. See toob pilvi ja kohatist sadu. Kuna tuult on vähe või ei olegi, võib öösel tulla karge õhutemperatuur (kohati 5 kraadi lähedal), saartel ja rannikualadel, samuti pilvede ja saju all püsib ilmselt üle 10 kraadi. Päev toob mõnele poole sajuse ilma, teisale hoovihma, teisal võib päikeseline ja üle 20 kraadi olla.

Ilm järgmistel päevadel. Õhumass muutub soojemaks, kuid rõhuväli on muutlik: kui esialgu on ülekaalus kõrgrõhuvöönd, siis hiljem tsüklon. Sellele vaatamata pole hoovihm ühelgi päeval välistatud. Tugevamad sajud jõuavad siiski kohale ilmselt 11. juuliks. Soojenevas õhumassis on oodata üle 20-kraadist õhutemperatuuri, öökülmaohtu enam pole.

8. juulil Kibunas. Kogemused näitavad, et üks kindel tunnus, mille järgi ilma ennustada, on küünise- ja konksukujulised kiudpilved (Ci uncinus), mida rahvasuu nimetab kassiküünteks. Need näitavad peaaegu alati pilvisuse suurenemist ja väga sageli sademeid, kuid siiski mitte tingimata.

7. juulil oli Läänemere kohal kõrgrõhuvöönd. Selle mõjul oli öö enamasti selge ja rahulik, kohati tekkis udu, sooja oli kuni 3 kraadi, maapinnal kuni -0,1 kraadi, seevastu rannikualadel jäi kohati 10 kraadist kõrgemaks.
Päeval oli ilm enamasti selge või vähese pilvisusega ja sajuta, kuid saartel, õhtul Lääne-Eestis oli muutliku pilvisusega, sadas hoovihma ja oli äikest. Tuul oli nõrk ja muutiku suunaga või põhjakaartest, saartel lõunakaartest, õhtul asendus edelatuulega. Sooja oli 14...19 kraadi.
Ilm eeloleval ööl ja homme päeval. Läänemere kohal on kõrgrõhuvöönd. Seetõttu on öö rahulik ja kohati udune, võib esineda öökülma (vt allpool punasega lõiku). Päev on vähese ja vahelduva, hiljem muutliku pilvisusega, suureneb hoovihma- ja äikesevõimalus. Tuul on nõrk ja muutliku suunaga. Sooja võib kohati tulla 20 kraadi ja enamgi.
Merike Merilaini keskpäevane ilmateade: http://vikerraadio.err.ee/raadioklipp/595f6ba414f03643c028b146.
Ilm järgmistel päevadel. Õhumass muutub soojemaks, kuid rõhuväli on muutlik: kui esialgu on ülekaalus kõrgrõhuvööndi mõju, siis hiljem tsüklon. Sellele vaatamata pole hoovihm ühelgi päeval välistatud. Tugevamad sajud jõuavad siiski kohale ilmselt 11. juuliks. Soojenevas õhumassis on oodata üle 20 kraadi, öökülmaoht kaob.

Ilmateenistuse sünoptik Merike Merilain: Ükskõik kui talumatu meie tänavune jahe suvi ajuti  on, tarvitseb vaid oma aiasõbrakesi vaadelda ja tuju paraneb. Jätkub nii kevadisi kui südasuviseid õisi, kõik lopsakad ja eriti värvikad. Pole ju liigset päikest ja sooja, mis õied kiiresti pleegitaks. Isegi ajuti nullilähedane temperatuur ei tee viga.

Nullilähedust oli ööl vastu reedet ja on veel ka ööl vastu laupäeva. Nii et kurgid, kõrvitsad ja kasvuhooned tasub õhtust kinni panna, sest arktiline õhk on jäise keelena Venemaal eemalduva madalrõhuala servas ka Eestit limpsimas. Mõneks ajaks on see jäise õhu viimane rünnak, rohkemast ei tasu mõeldagi, pole enam usku, et stabiilne suveilm võimu võtab. Loe edasi: https://ilm.ee/?516347.

Ühe pikse areng 7. juulil Kibunas Pärnu poole vaadates. Kõik toimus vähem kui 30 minutiga.

Karl Jakob Toplaan. Äike ja rahe Saaremaal. Võimalik, et sama pilv, aga tunnike varem ja Pihtlas. Läks pisut põhja poolt üle, välke oli kümneid. 2 tundi peale äikest oli rahe veel tee ääres kuhjas ja läbimõõt suurematel 2cm. See juba Vanalõvel. 
Lisasin ka ühe pildi kahjustustest, mille osaliseks enamasti olid taimed - kohalikud puud on nüüd sõelapõhjad.

6. juulil õhurõhk tõusis ja Venemaa kohal tiirleva madalrõhkkonna mõju vähenes. Nii oli öösel ilm vähese ja vahelduva pilvisusega, vaadeldi helkivaid ööpilvi, Soome lahel pilvisus, kuid püsis sajuta.
Päev oli vahelduva ja muutliku pilvisusega, mitmel pool sadas hoovihma, kohati sekka rahet ja jääkruupe, üksikutes kohtades oli äikest*, rannikualad olid enamasti sajuta ja mõnel pool üpris päikeselised.
Tuul oli valdavalt loodest mõõdukas, puhanguti vali (puhangud üle 10 m/s). Sooja oli 12...16 kraadi, sajuhoogude ajal langes 10 kraadi lähedale.
Ilm eeloleval ööl ja homme päeval. Soome lahel on madalrõhuala lääneserv, Läänemere kohal on väike kõrgrõhuhari. Seetõttu ilm rahuneb ja muutub kuivemaks, ent päeval on kohati hoovihma võimalus (tõenäosus ~50%). Sooja võib vaiksema ilmaga ja päikesepaiste toel kohati ligi 20 kraadi tulla.

NB! Öökülmaoht! Taimi Paljak öökülmaohust http://vikerraadio.err.ee/raadioklipp/595e1c7c14f03648c459a990. 

Kuna Ilmateenistus ei hoiata öökülmade ja udu eest (vt siit märkust metsade tuleohtlikkuse järel http://www.ilmateenistus.ee/ilmatarkus/kasulik-teada/hoiatuste-kriteeriumid/), siis tasub eraldi hoiatada ja sellest juttu teha. Eesti kohale jõudis Venemaal resideeruva tsükloni lääneservas arktiline õhumass. Õhk on selles üsna niiske, mistõttu püsib hoovihmade võimalus, kuid selge ja vaikse ööga võib õhutemperatuur maapinnal võib kohati 0 °C lähedale langeda, ent lisaks juurde: enim on ohustatud turvasmullad, kuid praeguses arktilises õhumassis võib öökülma ka mujal tulla. Öökülmadest päästaks tugev tuul ja pilved. Loe pikemalt: https://ilm.ee/?516346.
Viimati olid tugevad öökülmad juulis 2008. ja 2009. a, üks uudis tollasest: http://m.postimees.ee/section/2995/3563753.

* – rahvasuus kutsustakse üksikuid välke ja suhteliselt lühiealisi (< 30 min kestvaid) äikeseid sussukateks ehk sussunaatoriteks. Vastuväide: Ei ole kunagi kasutanud sellist sõna ja väga suure tõenäosusega ei kasuta ka. Kõlab juba väga imelikult ja hellitavalt. 

Kairo Kiitsak. Põnev pilvemaastik Simunas 5.07.2017 

5. juulil oli madalrõhuala edelaserv Läänemere kohal. Ilm oli esialgu pilves, üksikute selgimistega, ja olulise sajuta, kuid alates läänest ilm selgines  Päeval pilvisus tihenes ja mõnel pool, enamasti lõuna- ja idaservas, sadas hoovihma, kuid õhtul selgines läänest uuesti. Tuul oli peamiselt loodest ja sooja alla 20 kraadi.
Ilm eeloleval ööl ja homme päeval. Läänemere kohal on madalrõhuala edelaserv. Selle mõjul on ilm vähese või muutliku pilvisusega, kohati sajab hoovihma. Sooja on külma õhumassi toimel ~15 kraadi, sajuhoo ajal langeb 10 kraadi lähedale.
Ilm järgmistel päevadel. Tsüklon raskuskese kandub Venemaa keskoblastite kohale. Selle lääneservas valitseb arktiline õhumass. Nii on 7. juulil selge vaikse ilmaga (kõrgrõhuharja mõjul) peamiselt turvasmuldadel väike öökülmaoht. Päeval võib päikese toel kuni 20 kraadi tulla.
4. ja 5. juulil on mälestusväärsete piksete aastapäevad: 5. juuli 2002 hiidpagi http://journals.ametsoc.org/doi/abs/10.1175/WAF953.1, ja eelmise päeva kohta on info https://ilm.ee/?47585 ja http://ilmjainimesed.blogspot.com.ee/2009/07/aikeste-meenutused-iii-aike-4-juulil.html.

Tartu ilm pakkus nii sünget uduvihmast ilma kui üsna meeleolukaid mammasid.

4. juulil oli madalrõhuala edelaserv Läänemere kohal. Selle mõjul oli ilm vähese ja muutliku pilvisusega ilm, pilvisus tihenes ja hakkas sadama hoovihma, kohati sekka rahet ja oli äikest. Õhtul sajuhood harvenesid ja kohati ilm selgines, kuid hilisõhtuks tihenes läänes uuesti ja mõnel pool sadas uduvihma, nähtavus halvenes (ida poole öö hakuks uued pilved ei jõudnud).
Tuul oli nõrk ja lõunakaartest, hiljem alates saartest loodest ja tugevnes veidi. Sooja oli 17...21 kraadi.
Ilm eeloleval ööl ja homme päeval. Madalrõhuala edelaserv on Läänemere kohal. Seetõttu on pilve ja kohatiste hoovihmadega ilm, äikeseoht on idaservas (suurim kagunurgas kuni 50%). Läänekaartetuul on nõrk või mõõdukas, sooja alla 20 kraadi.

Ilm järgmistel päevadel. Tsüklon resideerub Loode-Venemaal. Selle lääneservas on jahe ja kohatiste hoovihmadega ilm. 6. juuliks võib kohale jõuda arktiline õhumass ja nii on selge vaikse ilmaga peamiselt turvasmuldadel väike öökülmaoht. 

Pikne Laagrist läänes.

3. juulil liikus madalrõhkkond aeglaselt üle Põhjalahe itta. Alates saartest pilvisus tihenes ja läks sajule, eelnevalt oli kohati udu.
Päev jätkus sajuhoogudega, eriti ida pool (Tartus sadas üle 10 mm), lääne pool oli selgimisi rohkem, kohati peaaegu päikeseline. Edelatuul oli nõrk või mõõdukas, mõnel pool, eriti idas, oli tuul nõrk ja muutliku suunaga. Sooja on 15...20 kraadi, kohati rannikualadel ja saju ajal madalam.

Ilm eeloleval ööl ja homme päeval. Madalrõhuala lõunaserv on Läänemere põhjaosa kohal. Nii tuleb päev hoovihmadega ja pikseline*, suurim äikeseoht on ilmselt idaservas (> 90%). Tuul on nõrk ja lõunakaartest, saartel läänest ja võib tugevneda. Õhutemperatuuris olulisi muutusi ei ole.
* – Palju on räägitud sellest, et mudelid ei näita äikesevõimalust õigesti, isegi mitte ööpäev ette. Sel on vähemalt kaks olulist ja ilmselt omavahel seotud põhjust: a) ennustustesse on kaasatud liiga palju tehnikat ja vanu simulatsioone (ehk oleks aeg vana GFS välja vahetada näiteks järgmise põlvkonna FIM vastu), b) teatud tsirkulatsioonitüüpide (ilmamustrite) korral on kasutuselolevad või vähemasti avalikkusele kättesaadavad mudelid(versioonid) väheedukad äikese ja üldse sügava konvektsiooni (ulatub vähemalt troposfääri keskossa) prognoosimisel.
Viimasel ajal võib tegu olla selliste tsirkulatsioonitüüpidega, millega seotud konvektsiooni ja äikest ei ole mudelid kuigi edukalt võimelised prognoosima, nt on prognoositud ja tegeliku äikese haaratud territooriumid märkimisväärselt nihkes, mis läheks eeskätt teise ebaedukuse põhjuse alla.
Kuigi GFS konvektsiooniindekseid ei soovitata vaadata, pole ka teisi valikuid kuigi palju: peale GFSi saab vaadata ka ARPEGE arvutatud indekseid Euroopa kohta http://www.wetterzentrale.de/de/topkarten.php?map=1&model=arp&var=11&time=0&run=6&lid=OP&h=0&mv=0&tr=6 ja Soome HIRLAM andmete põhjal Tartumaa kohta http://laguja.meteo.net.ee/diagrammid.html. Äikesevõimalust enamlevinud mudelite järgi saab vaadata siit https://www.meteoblue.com/en/weather/forecast/multimodel/tallinn_estonia_588409 ja kaudselt http://www.meteo.pl/index_en.php.
Paraku ei tähenda kõikide nende mudelite ja prognooside vaatamine seda, et võiks midagi usaldusväärset öelda või järeldada näiteks järgmise päeva äikeseohu kohta. Seetõttu peaks vaatama käsitsi sünoptilist olukorda, atmosfääris toimuvaid protsesse, sh jugavoolude asukohad, õhumassi omadusi jms. Kui on tegu sellise tsirkulatsiooniga, et baarilised moodustised, sh õhumassid, liiguvad valdavalt läänest itta nagu näiteks praegu, siis järgmise päeva äikeseohtu võiks näidata Rootsis toimuv: kui seal on rohkelt äikest, siis peaks midagi tulema Eestisse järgmiseks päevaks, sest õhumassi omadused on üsna konservatiivsed. Äikeseohtu võib võimendada või alla suruda (pärssida) sünoptilise olukorra muutumine jms asjaolud.
4. juuli äikesohu kohta kehtib eelnevalt öeldu: Rootsis oli 3. juulil palju äikest, mis jõudis Ahvenamaani, vt https://www.puuppa.org/~pnuu/salama/arkisto.php?pvm=20170703 (iga must täpp tähendab NORDLIS välgudetektorite registreeritud välku). Kuna osatsüklon liigub Eesti suunas ja püsib üsna vähemuutuv, peaks äikeseoht säilima Rootsis olnuga ligikaudu samal tasemel. Soome HIRLAM andmete põhjal arvutatud prognoos http://laguja.meteo.net.ee/diagrammid.html näitab, et Tartumaal on oodata õhtuks äikest, välistatud ei ole rahe, pilvede ülemine osa jääb oodatavaid indekseid arvestades üsna madalaks (kuni 10 km), sest tropopaus on lohu mõjul üsna madalal.

3.07.2016 Imaveres, päeva esimene pikne. Eda Varise foto

Tuleb muutliku ilmaga ja mõõdukalt soe (12...20 kraadi) nädal. 

Nädala algul täitub madalrõhkkond Läti kohal ja liigub aeglaselt itta. Teine madalrõhkkond liigub Skandinaaviast Põhjalahele. See toob sajuse ja pikselise (4. juulil) ilma.

Tsüklon jääb paariks päevaks Loode-Venemaale, hoides ilma loodetuulise, kohatiste sajuhoogudega ja alla 20-kraadise.

Nädala lõpuks võib uus tsüklon tuua saju, aga ka natuke soojema ilma. Sellele võib eelneda kuni kaks rahulikku ja olulise sajuta ilma.

Andres Kunnus. 02. juuli hummok ,aastal 2017!kella neljast torniholli!