laupäev, 29. november 2008

Artikkel Horisondis; eesolevast ilmast

Veebi pandi üles ka minu kirjeldus ja analüüs 23. novembri lumeormist. Ei ole küll teab mis tase, aga ehk midagi huvitavat siiski leiate. Artikkel asub selle leheküljel: http://www.horisont.ee/node/800
Üks varasem artikkel: http://www.horisont.ee/node/703
30. novembril sajab ilmselt lörtsi ja vihma, mis muutub lisanduva soojuse tõttu vihmaks. Saju toob Eestisse Itaaliast lähtunud väheaktiivne lõunatsüklon, mille sakslased on nimetanud Olimpiadaks (vt http://www.met.fu-berlin.de/de/wetter/maps/Analyse_20081128.gif ). Tsüklon suundub Lõuna-Skandinaaviasse; Eestis jääb tsükloni sooja idaserva, sest soe õhk kerkib mööda idaserva põhja poole.
Talvisemat ilma võib loota jälle üsna tõenäoliselt 4.-6. detsembrist alates (ei jää siiski püsima), kui üks teine lõunatsüklon (tekib ilmselt Balkanil) möödub Eestist ida poolt ja õhuvool pöördub ning on siis praeguse lõuna ja kagu asemel põhjast või läänest (Euroopa mudel). Suurt lumesadu ja tuisku ei ole ette näha. USA mudel ei luba mingit jahenemist.

esmaspäev, 24. november 2008

Tsüklon Irmela lumetorm ja äikesed 23.11.2008

Sarnane, kuid märksa vähem intensiivsem lumetorm oli märtsi lõpus ning novembris näiteks kaugel 1970. aastatel (aasta täpsustub). Ka siis oli erakordselt tugev lumesadu ning tugev tuul. Tõsi küll, Lõuna-Eestis sadas tollal ennelõunani lörtsi ja alles siis hakkas sealgi lund sadama. Põhja-ja eriti Kirde-Eesti said korralikult rappida. Oli tohutult ummikud peamagistraalidel, kõrvalteed muidugi täiesti läbimatud.
Selle aasta märtsi lõpus aga saabus ka sarnaselt praegusele lõunatsüklon, aga sademed ja tuul jäid nõrgemaks. Sarnaselt toimunule täheldati äikest.
23. novembri tsükloniga peab märkima mõningaid erakordseid asjaolusid: pilved oli optiliselt täiesti läbipaistmatud (st suure tiheduse ja ulatusega; kihtpilvede puhul on suur tihedus üsna harv nähtus), intensiivne kestev lumesadu ja tuisk, esinemine novembris (veebruaris, aga ka märtsis on sarnase olukorra esinemine tõenäolisem), õhurõhu miinimumi väärtus ja mahasadanud lume paksus (mõnel talvel pole kordagi niipalju lund), tsükloni kiire evolutsioneerumine (ontogenees) ja topeltfrontaalsüsteemid. Millised olid tingimused ja mis täpselt toimus ja kuidas tsüklon kujunes?

Tsüklon kujunes Ukraina kohal (sakslased nimetatasid tsükloni Irmelaks, nimetusi saab vaadata: http://www.met.fu-berlin.de/de/wetter/maps/Analyse_20081122.gif kui soovite vaadata mõne teise kuupäeva olukorda, muutke aadressiribal kuupäev vastavalt ära ja Go, seal on mitme aasta andmebaas!), kusjuures lisaenergia ja -tõuke sai ta Mustalt merelt (niiskus). Tsükloni idaosa mööda tõusis põhja poole troopiline õhumass, aga lääneosas liikus lõuna poole külm õhumass. Temperatuur ei olnudki seal väga madal (850 hPa isoterm -10°...-12°), idapoolses õhumassis oli temp. umbes sama palju üle nulli. Seega erinevus küll oli, kuid mõnikord on see suuremgi, ometi ei kujune midagi sellist välja. Ilmselt mõjus nii niiskus kui ka õhumasside liikumise suur kiirus (mitte niivõrd õhumasside erinevus), sest ägedam (kiirem) kokkupõrge soosib ka tugevat tormi. Tsükloni kiiret liikumist seletab põhja pool asunud varasem tsüklon ja madal õhurõhk, mistõttu kujunes justkui säng, mida mööda Irmela sai kiiresti liikuda.

Irmela kese liikus kiiresti Eesti idapiirile (Peipsi järve kohale) ja ületas 23.11. järve ning liikus Eesti kohale, kuhu jäi nõrgenedes tiirutama, jõudes Soome laheni, kuigi ennustati ta liikumist Valgele merele. Kahjuks ei arvestatud Irmela kiiret täitumist ega ta rahutut iseloomu.
Kuna tsüklon liikus kiiresti, siis sai ta energiat juurde (paigal püsimine pigem kulutab) ja süvenes. Kiirest õhu kerkimisest tekkisid ka erakordselt paksus kihtpilved (infrapunasel satelliidil välimus värvuse poolest võrreldav rünksajupilvedega; tavaliselt paistavad kihtpilvetüüpi pilved rohkem või vähem infrapunasele läbi) ning tekkis vastav sademete intensiivsus. Kuna õhurõhu gradiet oli suur pluss suur liikumiskiirus (annab tunnistust energiast), siis tugevnes ka tuul tormiks. Tsüklon kujunes väga laialdaseks, kusjuures Atlandil oli isegi suurem antitsüklon (see võib-olla oluline faktor Irmela kujunemises, ka orkaanide tekkes arvatakse olevat tähtis roll suurel kõrgrõhualal). Tipphetkel oli mõjusfäär Valgevenest üle Venemaa Valge mere lähedale, Rootsi, Norrasse ja Saksamaale ja kaguosas kuni Musta mereni. Tsüklonit koos antitsükloniga näeb sellelt kaardilt:





.

.

.


ja siit näeb paremini ka sajualasid:


märkuseks, et sellelt kaardilt antitsüklonit ei näe, vaid hoopis frontaalsüsteemi, mis toob Eestisse sulailma.






.
.
See on 850 hPa kõrgus geopotentsiaalsetes dekameetrites:








.
.
.

.

.

.

Näha on võrreldes eelmise kaardiga kiire oklusioon:







.

.

.



Kaardilt võib märgata, et tsüklon on valdavalt külm. Põhjus on lumesajus, mis jahutas õhku. Siiski, väga hästi võis jälgida nn keskme soojuse efekti: kuna tsüklonis õhk tõuseb ja tõusta saab ümbritseva suhtes soe õhk, siis on eriti just tsüklonite keskmes mõne km kõrgusel on ilm suhtelise soe. Antud juhul (Irmela kese läks üle Kirde-Eesti) näeb seda siit: http://www.emhi.ee/index.php?ide=21&ts=1227448800&go=4 .
Jõudnud Eesti kohale, hakkas tsüklon hajuma, liikudes edasi Lääne-Eesti poole. Hajumist näeb nendelt piltidelt:





.
.
.
.
.
.
.
.





















.

.

.

.

.



Suurtes lumetormides on üsna tavaline, et esineb ka välkusid (on vaieldav, kas tegemist on äikesega, ses definitsiooni kohaselt on äike vaid rünksajupilvedes või täpsemalt konvektsioonipilvedes, kuid antud juhul oli tegemist vaid kihtpilvedega ning meil on seega väike teoreetiline probleem). Ka Eestis nähti välkusid ja kuuldi müristamist mitmel pool. Üsna kindlalt võib väita välkude olemasolu Tartus ning Tallinnas (tervelt kaks korda: öösel umbes pool 3, mis ajas isegi inimesi üles ning õhtul kl 16 ja 18 vahel) ja kahtlasemad tähelepanekud Pärnus ning Türil. Märkuseks, et usaldusväärsust hindasin selle põhja, kui palju tunnistajaid nägi/kuulis, kas nad olid sõltumatud ja kui kindlad nad endas olid. Näiteks Tartus ja Tallinnas oli sõltumatuid tunnistajaid palju (info ei pärine netikommentaariumidest!), nähtut/kuuldut kirjeldati selgelt ja kindlalt. Seevastu Türis või Pärnus oli vaid 1-2 teadet ja näiteks Türil polnud tunnistaja kindel, kas tegu oli välguga või juhtmetest tingitud nähtusega. Ka mujalt Eestist tuli teateid, aga need oli juba kommentaariumidest ja nende tõeväärtust on keerukas uurida. Olgu veelkord öeldud, et lumetormidega äike ei ole midagi tavatut, vaid üsna tüüpiline olukord. Kuigi mõni inimene väitis, et satelliidipildilt oli veidi kihtpilvedel ka kobrutust näha, oli see siiski minu meelest pigem otsitud põhjendus rünksajupilvede tõestamiseks ja teiseks, need kohad ei olnud selle koha peal, kus välke täheldati. Ka radarid registreerisid üht-teist. Talviste välkude seosest lumetormidega, aga ka üldse huvitavatest tähelepanekutest võib lugeda Eesti Loodusest 1/1985 lk 55. Allpool Euclidi radar (akronüümid kirjutatakse küll ainult suurtähtedega, aga las ta hetkel olla), mis näitab õhtust (umbeskl 20-21) äikest Soome rannikul:






.
.
.
.
.
.
.
.
.

Tsüklon suunas suure sooja Venemaale, näiteks Moskvas oli 23. novembri uus soojarekord +10°, kuid läks juba öösel uuesti külmale. Ka Rootsi ja eriti Soome tõi Irmela tugeva lumetormi kaasa. Läänemere lõunarannikul ja mõnele Poola alale tõi tsüklon selle sügise esimese lume. Mõistsagi ei jäänud ka liiklusõnnetused olemata. Eestis oli olukord vaatamata tormile üsna rahulik ja hea (ei saaks lootagi, et üldse midagi ei oleks korrast ära). Oli kohti, kus isegi lumesahad ei pääsenud läbi. Tipphetel oli vähemalt 15 tuhat majapidaist elektrita ja laevaühendus Soomega katkes täiesti.
Eestisse tõi tsüklon ka lumerekordeid: koos 25.11 lumega sadas kokku üle 50 cm lund, summaarne lumepaksus seega (20. nov ja hiljem sadas ka veidi) 56 cm (Kuusiku). Sajuhulgad oli maksimaalslt umbes 70 mm, kusjuures mõnes kohas sadas 6 h keskmisena üle 30 mm.
Huvitav on veel märkida, et mõnes kohas oli päeval õhurõhutendents isegi -10mm/3h ja enam. Varem pole seda täheldanud, kuigi meelde tuleb, et möödunud talvel küll oli korra saarte piirkonnas -9,8 mm/3h, aga see oli põhjustatud süvenecast osatsüklonist, mis lähenes kiiresti saartele hja nõrgenes siis kiiresti. Selline langus kestis ainult tunnike. Praegusel juhul aga kestis kiire langus mitu tundi, sest tsüklon lähenes ja süvenes korraga kiiresti. Uudisest kirjutasid ka ameeriklased (http://www.accuweather.com/regional-news-story.asp?region=worldnews&date=2008-11-22_14:51)
kusjuures rõhutati ka õhurõhu miinimumväärtust (õhurõhk langes umbes 950 hPa, Eesti jaamadest registreeriti madalaim õhurõhk Mustvees 951,3 hPa). Õhurõhu juures väärib märkimist ehk järgmine asjaolu. 1998. aasta 19. oktoobri tormi ajal langes õhurõhk saartel 984 hPa-ni, mis annab tugeva tormi mõõdu välja isegi troopikas. Ühes 1950. aastate taifuunis tõusis tuulekiirus 360 km/h-s ja keskmes langes õhurõhk 960 hPa-ni. Aga nüüd langes 950 hPa-ni. Need võrdlused on toodud selleks, et planeedil ei lange tavaliselt õhurõhk kuigi sageli nii madalale ja seda isegi mitte orkaanide silmas, mis on teada-tuntud oma ebatavaliselt madala õhurõhu poolest. Tugevamad tuuleiilid ulatusid 30 m/s, nagu ka ennustati. Pärnus tõusis vesi üsna kriitilise lähedale (kriitiline 160 cm, tõusis 150 cm-ni).
Hetkel aga raugeb tsüklon jõudsalt ning kui ta on hajunud, siis pääseb läänest Eestini esialgu lumesadu (ilma selginemisefekt enne sadu/tsüklonit/fronti on 26. novembril märgata), aga 27. novembril juba tugev sula. Kuigi 29. novembril läheb veidi jahedamaks, saabub esmaspäeval uuesti soe õhumass (ja vastavalt suurem sula). Ilmselt on veidi stabiilsemat talveilma uuel aastal oodata.
Veidi Irmeli arengutest ka sateliidipiltidel.











.

.

.

.

.

Foto kosmosest (23. novembri pärastlõunal). Tsüklon on saavutanud oma maksimaalse võimsuse. Näha on korralikku pilvesüsteemi, kusjuures on ka veidi mügaraid kihtsajupilvedel näha.





.

.

.

.


Infrapunapilt Irmelast 23. novembri õhtul, kui ta kese on Kirde-Eestis. Tähele tasub panna võimsaid pilvesüsteeme, kusjuures kihtsajupilved (vähemalt oletatavasti) on täiesti läbipaistmatud (need on nn külmad pilved, halli värvusega on nn soojad pilved, kõrgema temp. tõttu ei erista satelliit pilvi kuigi oluliselt aluspinnast).
Tsükloni keskme ümber on näha hõredama pilvisusega ala. Õhk on saavutanud oma maksimaalse kõrguse tõusmisel ja eriti enam ei tõuse. Õhurõhk langeb keskmes veel oluliselt.
.
.
.
.
.
.
.
.
http://www.greengate.ee/?page=4&id=5816 (Ain Kallise klassika)
http://www.ilm.ee/index.php?41591 (kokkuvõtlikult tormiuudised)

pühapäev, 23. november 2008

Suur sula tulekul

Täiendatud
Kolmapäevast läheb ilmselt sulale. Sooja võib päris palju (üle 5 kraadi) tulla ja hiljem (4-5 päeva) jääb temperatuur umbes nulli ümber püsima. Üsna kahetsusväärne muidugi, aga eks see ole soojade talvede tunnus (enamasti soe, viskab mõne talvise päeva heal juhul ja jälle soe). Enne soojalainet võib siiski märkimisväärset lumelisa tulla (teisipäeval ja kolmapäeval).
Pikemalt 24. novembri õhtul. Olnud lumetormist ka nädala jooksul.
Tsüklon on hakanud oma jõuvarusid ammendama. Ta on jäänud väheliikuvamaks ja kaitseb Eestit niikaua Atlandi soojuse eest, kui ta siinkandis tiirutab. Mingil hetkel tsüklon ikkagi hajub või liigub eemale ja seetõttu pääseb soe õhk ka ida poole. Läbimurre toimub arvatavasti kolmapäeval. Arvatavasti sajab esialgu ka lund, aga hiljem jääb sula ja üsna vaikne ilm püsima. Ilmselt on ka udu oodata. Prognoosid, et nädala lõpuks on lumi läinud - väga ei usu, sest lund siiski palju ja rohkesti vihma vmt oodata pole. Pigem moodustub lume kohale vaiksema ilmaga inversioon (selge ilmaga oleks muidugi tõhusam, aga eks seegi pidurdab sulamist, samas, elame-näeme!).
Uut külmalainet ei ole silmapiiril näha.

laupäev, 22. november 2008

Ilmast ja inimestest

Prognoosid on nüüdseks kristalliseerunuid ja tsüklon tõstnud oma pea 3 km kõrgusele (muide, juba üleeile oli tsüklon olemas, tõsi küll, ranges lähenduses häiritus (ingl. k disturbance), juba oma pilvesüsteemid moodustanud, kuid rõhuväljas muutub rõhkkond nähtavaks vahel mitu päeva hiljem). Lubatakse endiselt väga madalat õhurõhku, lumetormi jne. Veidi häirivam on asjaolu, et ilm läheb sulale. Jah, seda lubavad ka mudelid, kuid üht-teist on vaja siiski ka selgitada.
Eilse päeva jooksul helistati mulle spetsiaalselt selleks, et küsida nädalavahetuse ilma ja lumetormi kohta, kusjuures oli ka täiesti võõraid inimesi. Põhiliselt küsiti, mis te arvate neist mudelitest ja prognoosidest, milliseid tasub usaldada jne. Muidugi oli ka asjalikumaid küsimusi (millega peaks arvestama jne). Asi on selles (ja veidi ka selgitasin), et küsimus pole selles, mida mudelid näitavad ja mis on usaldusväärsem, vaid küsimus on, millist loogikat ilm järgib. Vahel tasub pilgud pöörata ilmaennustustele, kui tegemist on hästi väljakujunenud sündmustega (näit. eesolev tsüklon, suurem sula jne), vahel aga ei ole prognoosidest kasu, vaid see tuleb iseendal koostada. Ilmateenistus ei saa olla dikteerija, vaid on parimal juhul ainult abivahend/lisa paljudest muudest võimalustest, et ilma prognoosida. Näiteks 21. novembri äike või suvel siin-seal äikesed - sel juhul on vaja ise vaadata erinevatest allikatest, mida ilm teeb (ja prognoos juurde mõelda) ja sageli ei saa midagi kindlat öelda, vähemalt mitte pika aja peale.
Juhin tähelepanu ka sellele, et prognoosid läbivad (kätkevad endas) dünaamilisi stabiilsuslaineid, st, mudelid on dünaamilises tasakaalus oletatava reaalsusega (teatud perioodidel on mudelite usaldusväärsus kõrge, aga siis järgneb periood, kui väljundid muutuvad vastuolulisteks jne). Iga mudel on üsna õige antud teadmiste valguses, kuid järgmisel päeval võib toimuda kannapööre, sest ilmsiks tuleb mingisugune info (võib-olla üsna tühine infokild, aga teada ju on, et kaoseteooria avastas meteoroloog). Klassikaline näide on siin: http://www.physic.ut.ee/~mkaasik/pikkilm.htm .
Head ilma kõigile!

reede, 21. november 2008

Äike Tallinnas ja edasine ilm

Sellel leheküljel on üsna erandlikult seekord äike märgitud. Äikese kohta tuli infot mitmelt inimeselt, kusjuures üles ärgati just kõuekärgatuse peale, äike oli öösel vasti 21. novembrit. Ilmselt oli äike rünksajupilves, nagu äikese korral tavaks, kusjuures see pilv oli siis Tallinna kohal ja tõin kaasa tugeva lumesaju. Rünkssajupilvi jagus Tallinna ünmbrusse terveks päevaks ja aeg-ajalt on tugevasti ka sadanud. Tartus sadas näiteks lund vaid hommikul ja sedagi väga nõrgalt. Valdav oli vähene pilvisus.
Vist olen ühes postituses ka maininud, et kui õhurõhk langeb alla teatud väärtuse, tekib üsna paratamatult ka äike. Õhurõhk käitub taustsüsteemina ega ole otseseks põhjuseks. Täpselt samamoodi juhtus ka nüüd. Väga madala õhurõhu taustal moodustus Soome lahel rünksajupilv, mis ammutas jõudu suurest õhutemperatuuride kontrastist (eelkõige oli suur õhutemperatuuri vertikaalne gradient) ning niiskusest. Tekkiski äike. Sellised äikeses piirduvad sageli ühe-kahe välguga, harva rohkematega. Teine võimalus on väga soe õhumass, kui äike tekib peamiselt õhumassi suure kineetilise komponendi arvelt. Õhurõhk mängib sel juhul samuti oma osa. Äikesest veel: http://www.ilm.ee/index.php?45199 ja alljärgnev tabel on väljavõte ülal antud lingilt:



Ilm hilisemal hommikutunnil Tallinnas
.
.
.
.
.
.
.
.
.
.
.
.
.
.
Pühapäevaks ennustatakse märkimisväärset lumetormi, kusjuures lumekihi paksuseks ennustatakse kuni 25 cm. Tsükloni kese jääb ilmselt Venemaa lääneossa ja Eesti seega külma põhja-ja lääneserva. Ennustatakse ka tormituuli, kuid ilmselt jääme esialgu tsükloni rahhulikumasse ossa, vaatamata tugervatele tuultele. Alles hiljem, kui satume rohkem edelaossa, mis on teatavasti üks tormisemaid piirkonbdi tsüklonis, on tuulgi tugevam. Tsüklon on juba oma pilvesüsteemi moodustanud (näeb siit: http://saturn.unibe.ch/rsbern/noaa/dw/realtime/current/n1bcurr.jpg ). Lingil on näha üks keeris ka Läänemere lõunaosas, mis ühineb (sulandub) lõunatsükloniga.
Ka õhurrõhu ennustused süvenevad üha kiiremini, kusjuures nüüfd pakutakse õhurõhkusid isegi alla 980 hPa (eelmine kord ainult 965 hPa-ni). Näis, kas peab paika. Hiljem aga arvatavasti läheb Eestis 3-4 päevaks sulale ja siis läheb ilm jälle talvisemaks.













neljapäev, 20. november 2008

Keerukas olukord

Hetkel on ilma-ja liiklusolukord äärmiselt keerukas. Ka ilmakaarti
vaadates
.
.
.
.
.
.
.
on näha keerukaid rõhkkondade ja frontide süsteeme. Meie ilma mõjutab taustsüsteemina Skandinaavia põhjaosas paiknev väheliikuv tsüklon, kuid selle väljas on tekkinud osatsüklon, mis ennelõunal paiknes Läänemaal, kuid päeva jooksul liikus üle Eesti itta Peipsi kohale ja siis aegamisi Venemaale. Sadas lund, lörtsi, saartel ka vihma, ent sadu oli nõrk.
Kuna me asusime osatsükloni keskmes ja õhurõhugradient polnud kuskil väga suur (Eesti ümbruses), siis oli ka ilm rahulik.
Isegi EMHI pildilt, mis kujutab ilma graafiliselt, on tajutav osatsükloni kese:
.
.
.
.
.
.
.
.
.
.
.
.
.
.
Tuulevektorkaardil on asi muidugi palju selgem:


Baariline väli 20.11.2008 kl 6

,
-.
.
.
.
.
.
.
.
.
.
.
.
Küsimus võib tekkida rõhkkkondade iseseisvusest: kas meie kohal on ikkagi osatsüklon või nn tõeline tsüklon? Kui ei ole tekkinud suletud isobaare, siis on kindlasti tegu kas lohuga või osatsükloniga; kui on suletud isobaarid, võib ettevaatusega rääkida ka tsüklonist, kuid kuna ta on suure tsükloni mõjusfääris ja suhteliselt ebapüsiv, st võib sulanduda ("ära lahustuda") üldisesse baarilisse välja või tsüklonisse, eelistan mõistet "osatsüklon". Muide, suletud isobaarid on hetkel olemas.
Mis saab edasi?
Suur õhurõhulanguse ennustus on märksa koomale tõmmatud ja õhurõhku alla 980 hPa enam eriti ei lubata. Nagu EMHI mainis, on tõepoolest olukord õige sarnane märtsi lõpule, kui sarnaselt praegusega oli ilm sula piiril ning Eesti idapiiri lähedalt kerkis põhja sügav lõunatsüklon, mis tõi olulise lumesaju ja Otpääle ka äikese kaasa. Näis, kui sarnaselt seekord kõik kujuneb. Paistab siiski, et järgmine nädal kisub sula poole (märtsi lõpus olia nii).
Juba 19. novembri õhtul tekkis konflikt Euroopa ja USA mudelite vahel: Euroopa lubab külma jätkumist, USA aga soojalainet. Nagu ikka, äärmuslikud mudelid ja seisukohad lähenevad üksteisele (süntees), kui ikkagi on hetkel olukord pigem sula kasuks (igaks juhuks hoiatan, et praegusel hetkel on olukord selline. Kõik andmed ja info on lähtuvalt hetkeolukorrast ega tugine kuigi suurel määral tõenäosuslikele prognoosidele).

kolmapäev, 19. november 2008

Talv jääb püsima (ja lubadused, lubadused - õhurõhu kohta)

Hetkel tundub nii, et talv jääb püsima ja lund tuleb juurde kord rohkem, kord vähem. Hetkel on süvenemas Läänemerel madalrõhulohk, mis transformeerub varsti osatsükloniks ning võib tuua isegi tugeva lumesaju kaasa. Maksimalne arengufaasi saavutabki Eesti kohal. Tuisku ei pruugi tulla, kuna tuul satub nn faasivahemikku (tuul on piisava tugevusega, et lükata sadavat lund kokku ja takistada tuisku. Kui tuul on väga tuigev, ületatakse lumesaju kontraktsioon ja nii või teisiti tuiskab. Kui tuul on piirväärtusest nõrgem, lumesadu ei suruta veel kokku ja samuti tuiskab). Tuisku on oodata pigem pühapäeval, kui lõunast kerkib Eestini lõunatsüklon, mis toob ka intensiivsed sajud (lumena) peale tugeva põhja-ja loodetuule. Seejärel läheb veidi mahedamaks, aga külmeneb siis taas (mõned mudelid lubavad detsembri alguseks isegi üle 10 külmakraadi).
Ja lõpuks jäävad veel lubadused õhurõhu kohta. Lubatud ülimadal rõhk jääb 20. novembril tulemata, kuid lõunatsüklon võib isegi võimsamat pakkuda, sest iga päev lubavad ennustused üha karmimat õhurõhu langust (kui 5 päeva eest min. õhurõhk 990 hPa, siis nüüd juba 964-966 hPa). Ootame ja loodame, sest neid efekte, millest põgusalt eelmises postituses kirjutasin, tahaks küll näha (katseliselt).
Tallinna ilmaennutus, vastavalt 973 ja 967 hPa



Tartu ilmaennustus (eurometeo), madalaim õhuõhk homseks 973 ja pühapäevaks 965 hPa.

Gismeteo õhurõhuennustus Tartu kohta on üsna ulmeline.




Windfinderi ennustus on kige realistlikum!



Esimene lumi

17. novembris sadas Eestis esimest lund, mille tõi üks osatsüklon, mille tagalas kandus Eestini külmem õhk. Lumesadu nägid ebasoodsa kellaaja tõttu siiski üldiselt vähesed inimesed ning sadu oli lühiajaline ja enamasti nõrk. Kirde-Eestis sadas ilmselt enim.
19. novembri hommikul oli aga lumi juba maas ja arvestatavamal kujul. Selle tõi kaasa suure madalrõhkkonna lõunaservas olev madalrõhulohk, kusjuures teatud mõttes on olukord ebatavaline. Tavaliselt toob olukord, kui madalrõhkkod on Skandinaavia põhjaosas ja Eestis jääb üsna kaugesse lõunaserva, kaasa ikka sooja jne, kuid mitte seekord. Ehk ilm sai aru, et Eestis vajatakse lund?
Sadav lumekogus on siiski väike, max 5 cm. Ka edaspidi on lund oodata ja esialgu ei ole olulist soojenemist ette näha. Kahjuks ebatavaliselt madal õhurõhk ei realiseeru, mis oleks kaasa toonud huvitavaid efekte. Näiteks oleks vee külmumistemperatuur muutunud kuni 0,3 kraadi ning mereveetase oleks paljalt madalast õhurõhust umbes 10 cm tõusnud (näit.Taani väinadest oleks vett sisse jooksnud õhurõhu kompenseerimiseks, sest nii madal õhurõhk vaid Läänemere kohal). Hetkel langeb ilmselt siiski alla 980 hP, mis on ka üsna hea näitaja.

pühapäev, 16. november 2008

Talvest

Täiendatud
Hetkel on prognoosid üha suurema võimalusena kinnitanud, et tulemas on lund ja veidi ka külma. Nädala alguses ei pruugi lund eriti maha jääda, aga nädala teisel poolel, kui on võimalus kogeda väga madalat õhurõhku (väga madalaks õhurõhuks pean alla 978 hPa Eesti tingimustes, kuid muidugi on see vaid kokkuleppeline), võib ka korralik lumi maha tulla. Arvatavasti püsib lumi või vähemalt külmem ilm kadripäevani. Eks siis näis, mis edasi saab.
Külmenemise tunnuseks on ka rünksajupilved. Neid oli 16. novembril pea terve Eesti täis, Tallinnas sadas 15. novembri õhtul ka rahet.
Olgu lõppu lisatud ka paar ennustust. Jälgige õhurõhku (antud madalaima ja kõrgeima õhurõhuga ennustused Tallinna kohta, ülejäänud on nende vahepeal; seisuga 16.11.2008 kl 21:30).
Windfinderi ennustus, madalaim õhurõhk 966 hPa.








Eurometeo ennustus, madalaim 972 hPa.

Astronoomiline vaatlus

Seoses meteomatkaga oli plaanitud astronoomiline vaatlus, mis aga ilma tõttu ei õnnestunud. Nüüd see aga toimub. Sobiv hetk on esmaspäeval ehk 17. novembril, sest ilm arvatavasti selgineb saabuvas jahedas õhumassis, astmosfäär stabiliseerub ja häiritused on minimaalsed (teatavasti on november üks parimaid aegu sellisteks vaatlusteks).

Täpne koht on Tartu lähedal Haage ja Rõhu vahel, kus on lagedam ala ja Tartu on samuti nii kaugel, et valgusreostus segab vähem. Vaatluskoht on enne Rõhut see teeots, mis jääb täpselt Haage ja Rõhu vahele (tähistatud kaardil punase ovaaliga). Kokkusaamnise aeg on orienteeruvalt kl 21, sest siis on kuu juba väljas.
Kavas vaadelda kuud, planeete jmt teleskoobiga ning anda juurde väikseid seletusi.
Kõik huvilised on oodatud.
Rõhu on punase ristiga, vaatluskoht aga ovaaliga tähistatud.

kolmapäev, 12. november 2008

Võimalus jahenemiseks

NB! Kommentaarid
Kuigi praegu valitseb tugev edelavool ja soe ilm (Tartus ja Narvas olid 11. novembril soojarekordid - vastavalt sooja 12,5 ja 10,4°; 10. novembril toimus oklusioon, enne seda jõudis külm front vähemalt Lääne-Eestini ja põhjustas tugevaid tormipuhanguid, Sõrves 32,5 m/s), siis uuel nädalal läheb üsna kindlasti jahedamaks.
Väga tuuline ilm püsib. Kuna loodetuulega kandub uue nädala alguses jahedat õhku, siis järgmise tsükloniga (kui ta ikka möödub meist lõuna poolt) kaasneb ilmselt lumesadu. Pole peaaegu võimalustki, et see lumi võiks jääda pikemaks ajaks maha, vaid nädala lõpus, hiljemalt aga 22.-24. novembri paiku, läheb jälle soojemaks. USA mudelid näitavad küll külmemat perioodi kadripäevaks, aga ei luba nemadki püsivat külma.
Mainima peab seda, et Lapimaal on hakanud kujunema külma õhu bassein, kust aeg-ajalt pudeneb edaspidi ilmselt talveilma meilegi. Püsivat külma oodata - ei ole põhjust kahelda, et mitte enne jaanuarit.
Äikest pole novembris kuskil Eestis täheldatud.

Väike kommentaar olnud ilmale: http://www.ilm.ee/?45163

neljapäev, 6. november 2008

Meteoroloogiamatk 24.-26. oktoobril 2008

24. oktoobril 2008 algas juba pikalt ette planeeritud meteoroloogiamatk, kusjuures küsitavusi oli tegelikult viimase hetkeni. Ega´s midagi, reedel kl 14:30 oli kogunemine, kuhu ma jäin muidugi lootusetult hiljaks (20 minutit), aga õnneks see graafikule ega matkajatele halvasti ei mõjunud.
Kokku saime Elva bussi/rongijaamas, kus ootas ees umbes kümmekond inimest (hiljem tuli juurde, kokku oli 16 inimest (Ain Kallist mitte arvestades). Andsin lühijuhised, kuhu peame jõudma ja mis suunas minema, jagasime toiduained omavahel ära ja hakkasime minema.
Ilm oli valdavalt pilves, kuid nõrga tuulega, sademeteta ja mõõduka temperatuuriga (7-9 kraadi sooja). Läksime alguses Elva linnas mööda asfaltteed. Elva piiril tegime ühes kohas, kust oli hea vaade, juba esimese peatuse, et rääkida lühidalt pilvedest, mida parajasti nägime, pilveklassifikatsiooni ajaloost ja saabuvast tormist. Erilisi reaktsioone ei järgnenud.
Jätkasime tasapisi teekonda Laguja poole, kusjuures oli võimalik suhteliselt väikese rühma tõttu kõigiga suhelda. Ka huumorit jagus. Viimaks, kui hakkasid angaarid paistma, jõudsime Lagujasse. Ühel teeristil tuldi meile vastu, kusjuures räägiti väga huvitavaid asjub Lagujast. Paljude kõrvu info siiski ei jõudnud. Laguja koolimajani oli maad umbes kilomeeter. Kui kohale jõusime, pidime ootama veel hulk aega, enne kui võti toodi. Siis saimegi soojusesse! Panime asjad paika ja hakkasime toidule mõtlema, kuna kõigil oli kõht hirmus tühi. Siiski, enne seda läsksime veel välja.
Mõõtsime pilve pinna alumist temperatuuri, mis osutusi suhteliselt usaldusväärseks (u 3500 m kõrguselasuva pilvekihi alustemperatuur oli ligi -10°), samuti mõõtsime elektroonilise käsianemomeetriga tuule tugevusi, vaatasime, kui palju kopsumaht välja andis jne, mõõtsime mullatemperatuuri ja augusti psühromeetriga õhuniiskust, mille tulemid olid väga huvitavad, samuti mõõtsime veel vedelike pH ja elektriuhtivusi. Saime taaskord väga huvitavaid tulemusi.
Lõpuks hakkas paljudel külm ja läksime lõdisedes tagasi soojusesse ja valgusesse. Enne seda jõudsime ära näha ka üsna kena päikeseloojangu peegelduse (punakas). Siseruumides asetasime matkajate ette kerge eine, millele järgnes juba korralikum toit. Sama ajal alustasin näidisküsitlusega. See tähendas, et valisin ühe vabatahtliku välja ja kõigi kuuldes hakkasin tegema talle küsitlust, kusjuures andsin juurde ka pikad kommentaarid. See tundus kõikidele osalejatele huvi pakkuvat. Enne söömist tegime ka ametliku osa ära - kirjutasime toimkutesse oma nime ja tegevusala. Söömise ajaks jõudsid kohale ka tuntumad isikud - keskkonnafüüsik Marko Kaasik ja klimatoloog Jaak Jaagus. Õhtulaua ääres tutvustasin ka barograafi ning uurisime mõningaid barogramme ja saime veel mõõta infrapunatermomeetriga kehade soojust.
Kui näidisküsitlus oli läbi, siis järgnes ühe huvitava raamatu tutvustus - "Pilvevaatleja käsiraamat" . Teatavasti on see raamat huumoriga kirjutatud ja päris paljud kohad pakkusid elevust. Pärast seda läks sõnajärg Marko Kaaiku ja eriti Jaaguse kätte, kes rääkis kliimast ja tekkis avalik diskussioon. Märgin veel, et loomulikult oli kogu õhtulaua peetud arutluste ajal võimalik igaühel lisada-komenteerida jne midagi.
Kahjuks pidime öörahu saabudes kl 23 lõpetama. Plaanis oli õues üles lasta ka ufo, ent tuule tõttu see ei õnnetunud. Kasutasime siis tubast varianti ja katse õnnestus. Lõpuks veetsime aega veel naerdes (naeuruteraapia, et peletada päevasest liikumisest tulenenud väsimust ja seda ka eelkõige liigsest info vastuvõtust). Magama jõudsime ka lõpuks.
Hommikul oli kl 8 äratus ja hommikusöök ning seejärel pakkisime asjad kokku, et hakata liikuma Tõrvere poole. Tänasime öömaja eest ja läksimegi. Ilm oli tuulisem, kuid veidi selgem (seda ka, et astronoomilisi vaatlusi ei saanud ikkagi teha pilvise ilma tõttu). Kõndisime hulga maad, kuni jõudsime viimaks Elva lähedale, kust meid juhatati metsateid pidi Peedule. Natuke ekslemist oli, aga eks sellised asjad kuulvadki matka juurde. Peedul liitus meiega veel paar inimest, kusjuures üks neist tundis ümbrust hästi ja jõudis kohe meieni (me otsisime bussipesatust, kus Elva buss pidi peatuma, aga olime vales kohas ikkagi) ja kuna teine huviline ei tundunud ümbrust, kulutasime aega temaga kokkusaamisele. Õnneks oli ajaressurssi küll, nii et jätkus isegi aega Peeduga tutvuda ja läbi Vapramäe matkaraja minna.
Enne raja lõppu tegime peatuse, kus pruukisime jälle elektroonikat. Seekord oli pilvede alumise pinna temperatuur alguses +3°, kuid tõusis meie sealoleku ajal +4° lähedale. Eelmisest päevast kõrgem temperatuur näitas seda, et pilve alumine piir oli märksa madalam. Ka õnnestus katsetada langevarjuga: see tõusis sobivate õhuvoolude toimel koormistega alguses üles ja vajus siis tasapisi alla. Samuti lõunastasime ja asusime siis teele. Läksime Vapramäe juurest silla alt läbi, kusjuures seal kasvas metsviinapuu ja söödi ka nende marju, mis on täitsa söödavad, kuid umbusk ikkagi säilis.

Viimaks jõudsime Tõraverre. Ilm oli üsna külm ja tuuline. Mitte kedagi ei olnud, ainult ilmapunktis oli üks sünoptik, kes lasi meid sooja, kuniks Ain Kallis Tartust tuli. Selleks kulus umbes pool tundi. Kui ta kohale viimaks jõudis, vaatasime üle ja läksime ilmamuuseumisse. Nagu ikka, rääkis ta väga hästi ja humoorikalt. Jutt meeldis osalejatele.

Pärast ekskursiooni läksid enamik osalejatest minema, kuid väike hulk siiski jäi. Suundusime tagasi Elvasse, et ööbida ühe osaleja pool ja oli lootust ka sauna pääseda. Torm, mida lubati, tuli kasuks, kuna saime jälgida tormi arengut ja saabumist.
Paar naljakat (niivõrd-kuivõrd) seika kah. Jõudsime Liina poole alles päris pimedas ja enne Elvasse jõudmist pidime ka metsateel olema. Seal oli üks väga märg-mudane koht, kust hüppasime niivõrd-kuivõrd üle. Üks tüdrukutest aga vaatas pimedas, et pind on ühes kohas nagu tasane ja läks sealt sammudega üle ja jäi põlvini muda sisse kinni, karjudes issand-kurat! Aitasime ta koos välja. Endal vajus ka (ei jõudnud päris üle hüpata) üks jalg porisse. Alles siis muutus matk imaginaarsest tõeliseks! Kui viimaks kohale jõudsime, siis käisime saunas, mängisime koroonat ja saime siis jälle siseruumides ööbida, seega jätkus väga toredalt.
Hommikul sõime siis ka ja kl 10 läksime bussile (2 inimest hääletasid, jõudsid kenasti Tartusse). Kuna tähistaeva vaatlust ei saanud niikuinii ilma tõttu teha, aga inimesed on sellest muidugi huvitatud ja küsitakse, siis on plaan, et et ilmselt kas järgmise nädala esaspäeval või teisipäeval kl 18.-19. algusega Tartu lähisel teeme ära. Kõik sõltub ilmast: kui ilm on pilves, uleb lükata nädala võrra edasi, sest võtmeisikutele ei sobi nädala teine pool. Täpne koht ja aeg selgub, ja see antakse teada. Sündmus muidugi tasuta.
Senini on tagasiside olnud positiivne. Oodatakse juba uut matka. Uusi üritusi toimub kindlasti, hetkel on plaanis millalgi kevadel minna ja külastada Endla soostikku ning sealset põnevat soojaama. Ei jää siis ka seminarid, katsed jne ära. Aga eks täpsemalt siis, kui on selgunud juba midagi konkreetselt.

Asjade lahtipakkimine










Takseerimine










Indoor katsed







Tõraverre minek








Väike vahepeatus Vapramäel







Ohoo!

Ain Kallise hiilgus

teisipäev, 4. november 2008

Matkast

Annan siingi teada, et jutt koos piltidega ilmub ilmselt neljapäeva õhtul, kuna eksamid on oma aja võtnud ja kavatsen põhjalikumalt sellest kirjutada (see võtab ilmselt terve õhtupooliku).
Niikauaks aga olgu kohustuslikku lugemist (kes veel pole lugenud) ja mõtlemisainet:
(1) http://www.ekspress.ee/2008/10/16/tehnoloogia/4861-akadeemik-lippmaa-globaalne-soojenemine-on-jama-ostke-rahumeeli-suur-maastur
(2) http://www.ekspress.ee/2008/10/31/eesti-uudised/5108-online-intervjuu-kysimustele-vastas-endel-lippmaa

Soojenemisest

Nädalavahetuse lumi jäi tulemata, kuid mõnel pool siiski midagi nähti (vt eelmine postitus).
Praegune pilvine ja niiske ilm vahetub varsti küll märksa kargema ja selgema vastu, kuid mõne päeva pärast läheb sajusemaks ja jälle väga soojaks. Lund pole endiselt oodata.
Novembri soojarekord on 15°.
Juhin tähelepanu väga huvitavale ennustusele temperatuuri suhtes (prognoos kehtib Tallinna kohta, http://www.wunderground.com/global/stations/26038.htm.com/global/stations/26038.htm):
Ennustus Tallinnale: ilm nädala lõpus ja algaval nädalal.
Prognoos 4. 11.2008. Täpselt aasta eest oli lumi maas ja temperatuur valdavalt alla nulli.
k
k
k
Lõuna-Eestis võib temperatuur jääda siiski palju madalamaks ja olla päeva-paari pärast isegi nulli juures ka päeval. Sajuseks läheb ilmselt järgmisel nädalal (või juba käesoleva lõppedes).

laupäev, 1. november 2008

Oktoobrist ja novembist

Mõnikord öeldakse, et äike on meil tavaline maikuust septembrini. Ülejäänud aegadel lihtsalt ei jätku piisavalt soojust. Sel aastal on aga teisiti - on soojust, aktiivseid õhumassiliikumisi ja niiskust. Seetõttu pole ka äikestest puudust olnud.
Põhilisel on näikesed olnud merel ja saartel, aga mõnedel päevadel on isegi sisemaa saanud oma osa. Sügisestele äikestele on lahutamatuks kaaslaseks rahe. Tähtsamad (st kindlad tõendid) äikesed olid järgmistel päevadel: 3.-5. oktoober (eelkõige merel ja saarte lääneosas), 14. oktoober (Jõhvis, välismaalt Helsinkis), 23. oktoober (mitmel pool Eestis) ja 28. oktoober (Tallinnas ja ümbruses). Vähemalt viimase 2 korraga kaasnes ka korralik rahe.
Nagu eelmises postituses viidatud, ei tähenda üldiselt sügisene äike talve suhtes midagi head. Tuleb vaadata mitte ainult seda, et nüüd oli äike, vaid milliste tingimustega äike kaasnes. Näiteks 2004. aastal oli äikest 20. novembri ümbruses, kuid see oli lumepilvedes ja tingitud külma õhu sissetungist (muide, neil pilvedel oli tüüpiline rünksajupilve jäätunud tipp, ja suhteliselt ümmarguste vormidega, meenutas Cb capillatust, kahjuks pole pilte...). Seekordne aga on tingitud tugevast edela-ja lõunavoolust, mis toob piisavalt energiat (soojust) äikesteks. Selline mastaapne õhuvool on üsna inertne ega pöördu kuigi kergesti. Lisaks on veel tekkimata külma õhu reservuaar meist põhja pool (talve alguseks ja püsimiseks on seda enamasti vaja).
Päris palju uudiseid oli sellestki, et Suurbritanniat ja Hispaaniat tabasid külmalaine ja lumesajud. Lund nähti isegi Londonis, kus pole 1934. aastast oktoobris lund registreeritud. Lumesajud ei olnud väga tugevad, vaid ainult sadas kergelt, nüüdseks on seal taastunud enam-vähem normaalne temp.režiim (temp. langes kuni -4 kraadini). Põhjuseks oli tugev külma õhu advektsioon, mis hakkas ringiga ida (ja Eesti) poole tungima, kuid niiske ja soe lõunatsüklon blokeeris tee. Meenutuseks, et sarnane suur temp. erinevus tekkis ka Venemaa lääneosas pärast seda, kui augustis oli ridamisi kuumarekordeid ja siis voolas nendele aladele külm õhk, mis tõi kaasa öökülmad ja lubati isegi lörtsi (ehkki mõni päev varem oli üle 30° sooja olnud).
Oktoober lõppes suhteliselt tormiselt (torm oli ka 26. oktoobril). Põhjuseks lõunast kerkinud madalrõhuväli (ja selle sabas ka tsüklon ise), mis süvenes kiiresti, liikus Ahvenamaa lähedale ja hakkas siis mööda Soome lõunarannikut itta likuma, põhjustades seetõttu mõnedes kohtades koguni sekundaarse õhurõhulanguse (alla 1 mb 3 h kohta). Tsüklon tõi lõunas ja kagus kaasa väga suure sooja (õhumassikoldes oli sooja üle 20°) - temp. tõusis 13°-ni, kusjuures see tõus toimus õhtul ja öösel. Äikest otseselt polnud (või oli see äärmises saarte lääne-ja edelanurgas), ehkki anti isegi vastav hoiatus:
31.10. Täna on pilves selgimistega ilm. Paljudes kohtades sajab hoovihma, kohati võimalik äike. Pärastlõunal jäävad sajuhood harvemaks. Tugevneb lõuna- ja edelatuul 8-13, puhanguti 17 m/s, saartel 12-18, puhanguti 22-25 m/s. Sooja on hommikul 9...11, päeval 7…9°C.
Tsükloni tagalas avanes tee külmale õhule ning kuna öösel võib õhutemp. langeda -4°-ni ja lõuna poolt kerkib mingi nõrk sajuala ennustuste kohaselt, ja seetõttu prognoositakse, et Lõuna-Eestis sajab üsna tõenäoliselt vastu 2. novembrit lund ja lörtsi. Kuidas ka poleks, edaspidi on ees ilmselt üsna pikk sadudeta periood (vähemalt 10 päeva). Kui midagi peakski sadama, siis ehk rannikualal ja sedagi väga nõrgalt. Seega, sademete puudumisest johtuvalt ei ole lume lootust ka lähiajal (v. a. eeloleval ööl). Muutus võib toimuda alles 10. novembri paiku või veel hiljem (läheb sajusemaks, aga ei ole hetkel näha, et ka külmemaks, seega vihm).
Prognoositakse, et algav nädal on udune. Hetkel tundub, et õhutemp.foon ja nõrk tuul soosivad udu teket, kuid küsimus on ka õhuniiskuses: kui seda ei jätku, pole ka udu. Seega oleks vaja koostada õhuniiskusprognoosid või vastavad integreeritud uduprognoosid. Olgu lõppu lisatud, et EMHIs on juttu olnud, et talv algab alles jaanuaris!
1. novembril sadas mõnedes kohtades lörtsi (Nõo, Türi, Tallinn). Tartus olid näha vaid Sc -st lähtuvaid sajujooni (ilmselt algselt lumi).
Pilte äikesetormidest oktoobris.
4. oktoobri hommikul kl 7-8. Eredalt tulevad esile äikesetormid merel, saared jäävad äikeste idaossa.























Samal päeval u kl 12. Äikesed on nõrgenenud, kuna päeval on temp.gradient mere ja õhu vahel väiksem.





23. oktoobri hommik. Loode-Eestis on nooltega näidatud äikesed, mis levisid päeval fronditaoliselt üle Eesti kagusse, tõid kaasa rahet, tuult, tugeva vihma ja tuntava temp.languse.



Äikeste levik 3. oktoobril














Äikesed 30. oktoobril.













23. oktoobri rünksajupilved Tartus